VRKS § 361 lg 1, 2VRKS § 18 lg 2VRKS § 29 lg 1VSS § 15VSS § 6VSS § 68
Lahendi tekst
Riigi Teataja
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-903
Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Resolutsioon
Pikendada luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2022 (k.a).
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.04.2022 taotluse loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. PPA taotlusest nähtuvad järgmised andmed:
1.1.X saadeti 06.04.2022 Dublini lepingu alusel Rootsist välja, kus ta töötas ebaseaduslikult. Isikul oli passis Eesti Vabariigi D-liiki viisa ja ajavahemikuks 04.10.202101.01.2023 väljastatud lühiajalise töötamise luba ettevõttesse AS MEP TRANS.
1.2.PPA pidas Xi 06.04.2022 kell 10:30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p 1, 2 48-tunniks kinni ja toimetas isiku PPA kinnipidamiskeskusesse.
1.3.06.04.2022 viis PPA isikuga läbi küsitluse, mille käigus selgus, et 01.08.2021 lahkus isik kodumaalt Usbekistanist, et minna tööle Ukraina Vabariiki. Ukrainas hakkas X otsima võimalusi endale Euroopa Liidu liikmesriigi tööviisa vormistamiseks. Isiku eesmärk oli selle viisaga liikuda Rootsi Kuningriiki, kus elavad Xi abikaasa emapoolsed sugulased. 2021. aasta septembri alguses kohtus X Kiievis ukraina kodanikuga, kes pakkus 1000 euro eest võimalust Eesti tööviisa saamiseks. Xil ei olnud plaanis AS-ga MEP TRANS ühendust võtta ja Eestisse tööle asuda, vaid liikuda Eesti viisat kasutades läbi Euroopa Rootsi. Schengeni alale Ungarisse sisenes X 03.11.2021. Rootsis Uppsalas elas X oma naise sugulase juures ja töötas ebaseaduslikult kullerina pizzarestoranis American Takeaway.
1.4.09.03.2022 hommikul vahistas Rootsi politsei Xi ning isik deporteeriti Dublini lepingu alusel Eestisse.
1.5.Küsitluse (06.04.2022) käigus selgus, et isikul puudub Eesti Vabariigis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks rahalised vahendid (isikul on sularaha ca 100 eurot). Xi sõnul ei ole tal Eestis ega Schengenis olulisi sotsiaalsed sidemed. Isikul puuduvad Schengeni territooriumil perekonnaliikmed, kelle eest tuleb tal hoolt kanda. X sai aru, et viibis Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta.
1.6.PPA taotles Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS alusel kuni isiku väljasaatmiseni. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.04.2022 määrusega haldusasjas 3-22-791 PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.06.2022.
1.7.Isiku väljasaatmine Usbekistani oli planeeritud 26.04.2022. Isik oli oma väljasaatmise kuupäevast teadlik. 20.04.2022 esitas isik kirjalikult sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Avaldus registreeritud PPA dokumendihaldussüsteemis 21.04.22 numbriga 15.79/108-1. 21.04.2022 kell 09:30 peeti isik VRKS § 361 lg 1 ja 2 p-de 4 ja 5 alusel 48-tunniks kinni.
1.8.21.04.2022 viidi Xiga läbi küsitlus. Isik selgitas, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna ta kardab oma elu pärast. Isiku sõnade kohaselt andis ta allkirja, et Usbekistanis tuleks võimule uus partei „Hakekat va tarakijot“. Pärast allkirja andmist hakkas teda kohalik politsei ähvardama, nt tuldi isiku koju, võeti auto peale, vabastati suvalises kohas ning pidi ise koju saama. Samuti ähvardati teda ja tema perekonda vägivallaga. Ta ei esitanud koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, kuna arvas, et Eesti politsei ei saa teda Usbekistani välja saata. Kui selgus, et saadetakse tagasi Usbekistani, otsustas ta rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik väitis, et tal on abikaasa ja kolm last. Isikul on ligikaudu 87 eurot. Samuti selgitas isik, et ta on Usbekistanis suurtes võlgades, kuna tema äri ebaõnnestus. Hetkel on ta võlgu veel 30 000 dollarit. Hiljem selgitas isik üks põhjustest, miks ta ei soovi Usbekistani tagasi minna, on poliitilistele põhjustele lisaks ka suured rahalised kohustused.
2.Tallinna Halduskohus andis 22.04.2022 loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 22.06.2022. X esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, mis jäi Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi.
2.1.Ringkonnakohus leidis, et isiku kinnipidamisel ei ole põhjendatud tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-202119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-191068, p-d 16–17). Praeguses asjas on kinnitust leidnud, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse juba 11.03.2022 Rootsis. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, tuli isikut seega juba 06.04.2022 Eestisse saabudes käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana, kellel oli ühtlasi seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega ei saanud PPA ka 06.04.2022 isikut VSS alusel lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks kinni pidada. PPA ei ole ka tuginenud sellele, et isik oleks Rootsis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole järelikult praeguses asjas VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemise eeldused täidetud.
2.2.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb alus isiku kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise ennetamisele (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-152-14, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 08.0.2021 määrus nr 321-2004, p 11). PPA esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks vahetult pärast seda, kui isik oli PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud ning mõned nädalad pärast seda, kui Rootsi ta Eestile üle andis. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Kuna PPA-l ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks võimalik veel isiku väiteid põhjalikumalt kontrollida, on isiku kättesaadavus vajalik.
2.3.Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et esineb VSS § 68 p-st 2 tulenev puudutatud isiku põgenemise oht. Isiku viisataotlusest nähtuvalt soovis ta saada pikaajalist viisat (D) lühiajaliseks töötamiseks. Külastatava juriidilise isikuna oli taotlusele märgitud AS MEP TRANS aadressiga Mõisa tn 4, Tallinn. PPA selgituse kohaselt ei nähtu töötamise registrist isiku andmeid selles ettevõttes töötamise kohta. Puudutatud isik selgitas esialgsel kinnipidamisel, et ta ei kavatsenudki selles ettevõttes tööle asuda, vaid soovis viisat kasutades minna Rootsi oma abikaasa sugulaste juurde. Isik asus tööle hoopis Rootsis, mida ta talle väljastatud Eesti viisa alusel teha ei võinud. Seega on isik esitanud viisa taotlemisel valeandmeid tegeliku eesmärgiga saada seaduslik alus Schengeni alale sisenemiseks ja soovitud sihtkohta jõudmiseks. PPA on taotluses ja halduskohus määruses ka nendele asjaoludele tuginenud. Puudutatud isiku soov Eesti asemel Rootsi jõuda nähtub ka praeguse asja juurde võetud 06.04.2022 küsitluse protokollist (lk 3). Halduskohus leidis õigesti, et sellise käitumise põhjal võib järeldada, et isikut ei saa pidada usaldusväärseks, mistõttu ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid. Seega on halduskohus isiku põgenemisohtu ja usaldusväärsuse puudumist piisavalt põhjendanud, lähtudes seejuures puudutatud isikuga seotud konkreetsetest asjaoludest. Samuti on nende asjaoludega piisavalt tõendatud PPA väide,
et isiku tegelikuks sooviks oli jõuda Rootsi. Puudutatud isik ei väida määruskaebuses, et tema 06.04.2022 antud ütlused ei vasta tõele. Isiku põgenemisohtu kinnitavad ka muud temaga seotud asjaolud. Kuigi isik läbis enne Rootsi jõudmist teisi Euroopa Liidu liikmesriike (Ungari, Slovakkia, Poola), ei esitanud ta neis rahvusvahelise kaitse taotlust. Samuti on isik 21.04.2022 küsitlusel selgitanud, et soovib rahvusvahelist kaitset mh seetõttu, et tal on koduriigis võlad, mida ta ei suuda ära maksta. Seetõttu on tõenäoline, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabanedes üritada raha teenimise eesmärgil liikuda ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei pea olema realiseerunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolud annavad kogumis piisava aluse arvata, et puudutatud isiku põgenemise oht on suur ja leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa kohaldada. Määruskaebuses ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis selle järelduse ümber lükkaksid. Ehkki puudutatud isik avaldas kohtuistungil, et ta leiaks Eestis olevate usbekkide seast kellegi, kes saab teda Eestis oleku ajal aidata, ei ole ta nimetanud ühtki konkreetset isikut. Isiku põgenemisohtu ei välista ka kinnitus, et ta täidab Vao keskuses viibimise ajal PPA korraldusi.
3.PPA esitas 15.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. PPA taotluse põhjendused:
3.1.VSS § 68 p 2 kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. X oli juba viisa taotlemisel esitanud Eesti Vabariigi konsulaadile valeandmed, väites, et tema reisi eesmärk on Eestis tööle asumine. Isik taotles viisat, mis oli mõeldud Eestis tööle hakkamiseks. Tegelikkuses oli isik juba viisa taotlemisel teadlik, et ta ei asu Eesti Vabariigis tööle. Tema eesmärgiks oli jõuda Rootsi sugulaste juurde. Täiendavalt on isik esitanud ka valeandmeid viisataotluse täitmisel (nt märkis, et on vallaline, kuid küsitluse (21.04.22) käigus väitis, et tal on abikaasa ja kolm last. PPA arvestab, et oma tegevuse elluviimiseks oli isik nõus maksma 1000 eurot.
3.2.X peeti VSS § 15 lg p 1 ja 2 alusel kinni 06.04.2022. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles 21.04.2022, kui isikule oli selge, et ta saadetakse tagasi Usbekistani. Isiku väljasaatmine Usbekistani oli planeeritud 26.04.2022 sh lennupiletid olid ostetud. Isik oli oma väljasaatmise kuupäevast teadlik. PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik ei saanud juba 06.04.2022 aru, et teda saadetakse välja Usbekistani. Isikuga viidi läbi küsitlus, kus selgitati, et talle tehakse sundtäidetav ettekirjutus Schengenist ja Eestist lahkumiseks, isikule tutvustati ettekirjutust lahkumiskohustusega Usbekistani, ka kohtuistungil selgitati, et isikut peetakse kinni, kuni tema väljasaatmiseni. PPA leiab, ajal, mil isik sai teada konkreetse kuupäeva, mil ta väljasaadetakse otsustas ta takistada enda väljasaatmist rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega.
3.3.X selgitas 21.04.2022 küsitlusel, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna ta kardab oma elu pärast. Isiku sõnade kohaselt andis ta allkirja, et Usbekistanis tuleks võimule uus partei „Hakekat va tarakijot“. Pärast allkirja andmist hakkas teda kohalik politsei ähvardama, nt tuldi isiku koju, võeti auto peale, vabastati suvalises kohas ning pidi ise koju saama. Samuti ähvardati teda ja tema perekonda vägivallaga. Ta ei esitanud koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, kuna arvas, et Eesti politsei ei saa teda Usbekistani välja saata. Kui selgus, et saadetakse tagasi Usbekistani, otsustas ta rahvusvahelist kaitset taotleda. Samuti selgitas isik, et ta on Usbekistanis suurtes võlgades, kuna tema äri ebaõnnestus. Hetkel on ta võlgu veel 30 000
dollarit. Hiljem selgitas isik üks põhjustest, miks ta ei soovi Usbekistani tagasi minna on poliitilistele põhjustele lisaks ka suured rahalised kohustused. PPA pole jõudnud isikuga läbi viia intervjuud, et kontrollida kõiki isiku poolt esitatud asjaolusid.
3.4.Kogutud teabe alusel leiab PPA, et X ei ole usaldusväärne, sest väärkasutas talle väljastatud Eesti D-liiki viisat nr EST100334256. Lisaks leiab PPA, et isik võib jätkata Eesti Vabariigi õiguskorra rikkumist ning põgeneda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki ületades ebaseaduslikult sisepiire, kuna isiku huvi jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suur. Isikul on olemas kontaktid ja kogemus, kuidas liikuda Schengenis ebaseaduslikult ning kuidas ennast pikemat aega varjata. Seega pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides jääks isik rahvusvahelise kaitse menetlust ootama ja teeks PPAga koostööd.
3.5.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et Rootsi pääsemiseks esitas isik vaeandmeid ning maksis ka märkimisväärse summa. Isiku usaldusväärsust vähendab asjaolu, et isikul oli võimalik oma viibimine ja töötamine Rootsis seadustada, kuid ta ei teinud seda. Selle asemel varjas end isik oma sugulaste juures ja töötas ebaseaduslikult. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides võib isik kasutada ebaseaduslikke tegevusi oma eesmärkide saavutamiseks. PPA hinnangul viitab sellele, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna isiku tegelik eesmärk oli Rootsi Kuningriigis ebaseaduslik töötamine. PPA on seisukohal, et isiku vabastamise korral võib ta ebaseaduslikult lahkuda sihtriiki või asuda end Eesti siseselt varjama ning ebeseaduslikult töötama.
3.6.Arvestades isikuga seonduvaid eelpool toodud asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema ning PPA-l on põhjendatud kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks. Kui isikul oleks olnud tõsimeelne soov saada rahvusvahelist kaitset oleks ta seda taotlenud esimeses turvalises riigis (isik sisenes Schengenisse Ungari kaudu, läbis Slovakkia, Poola ja teised liikmesriigis enne kui jõudis Rootsi). Sellele ja eelnevale käitumisele tuginedes on PPA seisukohal, et isik esitas taotluse väljasaatmise vältimiseks.
3.7.Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-148-14, p 17).
4.Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde, X vaidles taotlusele vastu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et PPA taotlus Xi PPA kinnipidamiskeskuses kinnipidamise loa pikendamiseks on VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.1.Tallinna Ringkonnakohus on 15.06.2022 määruses pidanud Xi kinnipidamist PPA kinnipidamiskeskuses VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatuks (vt käesoleva määruse p-d 2.12.3). Kohtul puudub käesoleval juhul alus asuda nimetatud määruses väljendatust erinevale seisukohale. Õiguslik ja faktiline alus Xi kinnipidamiseks eksisteerib jätkuvalt ja midagi olulist ei ole midagi vahepeal muutunud. Xi seotud asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et
põgenemisoht on jätkuvalt olemas. Kohus nõustub eelviidatud määruses väljendatud seisukohtadega ega hakka neid siinkohal kordama.
5.2.Kohus ei nõustu Xi esindajaga, et PPA taotluses pole põgenemisohtu vajalikul määral põhjendatud. Kohtu hinnangul on PPA põgenemisohu esinemist piisavalt põhjendanud. Põgenemisohu tõttu on Xi kinnipidamine kinnipidamiskeskuses proportsionaalne meede taotletava eesmärgi (tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks) suhtes, arvestades seejuures kohtuistungil väljendatud kaebusi seoses Xi tervisliku seisundiga. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed seda eesmärki ei täidaks. Xil puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed ja toimetulekuks materiaalsed vahendid.
5.3.Eeltoodud põhjustel pikendab kohus luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.10.2022 (k.a).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys OSALISELT MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 04.08.2022 MÄÄRUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.