Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-903 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anastassia Donets Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, istungil 22.04.2022
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.06.2022. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Kohus tõlgib kirjalikult isikule vene keelde määruse resolutsiooni ja põhjendused.
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.04.2022 taotluse loa saamiseks Xi (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.X saadeti 06.04.2022 Dublini lepingu alusel Rootsist välja, kus ta töötas ebaseaduslikult. Isikul oli passis Eesti Vabariigi D-liiki viisa ja ajavahemikuks 04.10.2021-01.01.2023 väljastatud lühiajalise töötamise luba ettevõttesse AS MEP TRANS.
2.2.PPA pidas Xi kinni 06.04.2022 kell 10:30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p 1, 2 48-tunniks kinni ja toimetas isiku PPA kinnipidamiskeskusesse.
2.3.06.04.2022 viis PPA isikuga läbi küsitluse, mille käigus selgus, et 01.08.2021 lahkus isik kodumaalt Usbekistanist, et minna tööle Ukraina Vabariiki. Ukrainas hakkas X otsima
3-22-903 võimalusi endale Euroopa Liidu liikmesriigi tööviisa vormistamiseks. Isiku eesmärk oli selle viisaga liikuda Rootsi Kuningriiki, kus elavad Xi abikaasa emapoolsed sugulased. 2021. aasta septembri alguses kohtus X Kiievis ukraina kodanikuga, kes pakkus 1000 euro eest võimalust Eesti tööviisa saamiseks. Xil ei olnud plaanis AS-ga MEP TRANS ühendust võtta ja Eestisse tööle asuda, vaid liikuda Eesti viisat kasutades läbi Euroopa Rootsi. Schengeni alale Ungarisse sisenes X 03.11.2021. Rootsis Uppsalas elas X oma naise sugulase juures ja töötas ebaseaduslikult kullerina pizzarestoranis American Takeaway.
2.4.09.03.2022 hommikul vahistas Rootsi politsei Xi ning isik deporteeriti Dublini lepingu alusel Eestisse.
2.5.Küsitluse (06.04.2022) käigus selgus, et isikul puudub Eesti Vabariigis püsiv elukoht, majanduslikud ja perekondlikud sidemed ning igapäevaseks toimetulekuks rahalised vahendid (isikul on sularaha ca 100 eurot). Xi sõnul ei ole tal Eestis ega Schengenis olulisi sotsiaalsed sidemed. Isikul puuduvad Schengeni territooriumil perekonnaliikmed, kelle eest tuleb tal hoolt kanda. X sai aru, et viibis Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta.
2.6.PPA taotles Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS alusel kuni isiku väljasaatmiseni. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.04.2022 määrusega haldusasjas 3-22-791 PPA taotluse ning andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.06.2022.
2.7.Isiku väljasaatmine Usbekistani oli planeeritud 26.04.2022. Isik oli oma väljasaatmise kuupäevast teadlik. 20.04.2022 esitas isik kirjalikult sooviavalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Avaldus registreeritud PPA dokumendihaldussüsteemis 21.04.22 numbriga 15.7-9/1081. 21.04.2022 kell 09:30 peeti isik VRKS § 361 lg 1 ja 2 p-de 4 ja 5 alusel 48-tunniks kinni.
2.8.21.04.2022 viidi Xiga läbi küsitlus. Isik selgitas, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna ta kardab oma elu pärast. Isiku sõnade kohaselt andis ta allkirja, et Usbekistanis tuleks võimule uus partei „Hakekat va tarakijot“. Pärast allkirja andmist hakkas teda kohalik politsei ähvardama, nt tuldi isiku koju, võeti auto peale, vabastati suvalises kohas ning pidi ise koju saama. Samuti ähvardati teda ja tema perekonda vägivallaga. Ta ei esitanud koheselt rahvusvahelise kaitse taotlust, kuna arvas, et Eesti politsei ei saa teda Usbekistani välja saata. Kui selgus, et saadetakse tagasi Usbekistani, otsustas ta rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik väitis, et tal on abikaasa ja kolm last. Isikul on ligikaudu 87 eurot. Samuti selgitas isik, et ta on Usbekistanis suurtes võlgades, kuna tema äri ebaõnnestus. Hetkel on ta võlgu veel 30 000 dollarit. Hiljem selgitas isik üks põhjustest, miks ta ei soovi Usbekistani tagasi minna, on poliitilistele põhjustele lisaks ka suured rahalised kohustused.
3.Kogutud teabe alusel leiab PPA, et Usbekistani Vabariigi kodanik X ei ole usaldusväärne, sest väärkasutas talle väljastatud Eesti D-liiki viisat nr EST100334256. Lisaks leiab PPA, et isik võib jätkata Eesti Vabariigi õiguskorra rikkumist ning põgeneda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki ületades ebaseaduslikult sisepiire, kuna isiku huvi jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suur. PPA-l on alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida väljasaatmist. Sellest tulenevalt taotleb PPA luba isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alus.
4.PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isikuga seonduvaid asjaolusid 2(5)
3-22-903 arvestades, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning isikul ei ole Eestis elukohta. Isikul puuduvad rahalised vahendid enda ülal pidamiseks. Isik on eelnevalt esitanud valeandmeid, väärkasutanud viisat, töötanud Rootsis ebaseaduslikult ning esitanud kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
5.X selgitas kohtuistungil, et mõistab, et tal ei ole lubatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks Eestist lahkuda, kuid ta ei ole nõus kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega. Hetkel ei ole tal Eestis viibimiskohta, kuid Eestis on palju usbekke, kes võivad teda aidata. Samuti saavad tema sõbrad talle raha saata. Tema vanematel on Taškendis korter, millega seotud kulusid on vaja tasuda ja seetõttu palub ta abi, et leida tööd, et vanemaid aidata. Isik soovis ka usbeki keele tõlki.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
7.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 loetleb varjupaigataotleja kinnipidamise alused. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega.
8.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
9.Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid leian, et PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud. Tema puhul esineb põgenemisoht, samuti on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
10.PPA on põhjendanud põgenemisohtu viidates VSS § 68 p-le 2, mille kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel.
10.1.PPA on kohaselt põhjendanud, et isik väärkasutas talle väljastatud Eesti D-liiki viisat nr EST100334256 ning esitas viisa taotlemisel valeandmeid. Isik ei soovinud algusest peale tarvitada viisat eesmärgipäraselt, vaid sisuliselt ostis viisa eesmärgiga pääseda Euroopa Liitu ning suunduda Rootsi oma sugulaste juurde.
3(5)
3-22-903
10.2.Täiendavalt on isik esitanud ka valeandmeid viisataotluse täitmisel (nt märkis, et on vallaline, kuid küsitluse (21.04.22) käigus väitis, et tal on abikaasa ja kolm last. Rootsis ei tegelenud isik enda töötamise seadustamisega, vaid töötas ebaseaduslikult, kuni kinnipidamiseni Rootsi politsei poolt.
10.3.Eeltoodu alusel leian, et isikul pole usutavat kavatsust lahkuda Eestist ja Schengeni alast, vaid tema sooviks on liikuda tagasi Rootsi või jääda ebaseaduslikult Eestisse töötama.
11.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nõustun PPA-ga, et käesoleval juhul on alust arvata, et X on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
11.1.X peeti 06.04.2022 kinni VSS § 15 lg p 1 ja 2 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles 21.04.2022 ehk peale seda, kui talle sai teatavaks tema riigist väljasaatmise aeg (väljasaatmine oli planeeritud 26.04.2022). Isikul oli võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus esimeses turvalises riigis (isik sisenes Schengeni alasse Ungari kaudu, läbis Slovakkia ning Poola enne, kui jõudis Rootsi). Selle asemel asus isik Rootsis ebaseaduslikult tööle.
11.2.Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada usaldusväärseks isiku ütlusi rahvusvahelise kaitse vajaduse osas ning põhjendatud on PPA kahtlus, et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks.
12.Nõustun PPA-ga, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine (nt Vao majutuskeskus), registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.
12.1.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).
12.2.X pole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed, mida ta istungil kinnitas. Ta ei soovinud Eestisse tulla ning taotles Eesti viisat pääsemaks Rootsi. Rootsis töötas ta ebaseaduslikult, kuigi oleks saanud oma töötamise seadustada.
12.3.Seega esineb isiku suhtes oht, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, et takistada nii rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist kui ka oma võimaliku väljasaatmist pärast varjupaigamenetluse lõppu ning isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimaliku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).
12.4.Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Isik on seni viibinud kinnipidamiskeskuses kaks nädalat. Asja kiireloomulisuse tõttu otsustan isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskuse viibimise vajaduse olemasoleva informatsiooni pinnalt. Edaspidise menetluse käigus on PPA-l kohustus läbi viia täiendav ohuhinnang ning juhul, kui selguvad asjaolu, mis võimaldaks isiku kinnipidamiskeskusest vabastada, tuleb seda viivitamata teha.
12.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi 4(5)
3-22-903 liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
12.6.Rahuldan seega PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.06.2022 (k.a.).
(allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.