Kersti Nüüdi ja Janek Nüüdi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamiseks ning Kersti Nüüdi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Kersti Nüüd, Janek Nüüd, kaebajate volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Maidla
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-21-2547 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamise nõudes.
2.Jätta läbi vaatamata Kersti Nüüdi kaebus osas, milles ta nõuab Politsei- ja Piirivalveameti keelamist anda välja käskkiri tema teenistusest vabastamiseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirjas nr 1.1-1/117 toodud alustel.
6.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktidega 3-4 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
Edasikaebamise kord
Määruse peale Ringkonnakohtule kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
võib esitada määruskaebuse Tartu 15 päeva jooksul arvates määruse
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirjaga nr 1.1-1/117 kehtestati kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu (p 1) ning selle nõude vastavust kinnitava tõendite loetelu (p 2). Sama käskkirjaga sätestati tõendi esitamise või vaktsineerimisega alustamise tõendi esitamise
tähtpäevaks 12. november 2021 (p 3). Teenistujaga, kes ei vasta p-s 1 sätestatud tingimustele, lõpetatakse teenistus- või töösuhe (p 7).
2.Kersti Nüüd esitas 5. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata tema teenistusest vabastamine (haldusasi nr 3-21-2547). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, millega keelataks PPA-l kaebaja teenistusest vabastamine.
3.Janek Nüüd esitas 5. novembril 2021 samas sõnastuses sama nõude ning samade põhjendustega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 3-21-2548).
4.Tartu Halduskohus liitis 8. novembri 2021. a määrusega haldusasjad nr 3-21-2547 ja 3-21-2548 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-21-2547.
5.Tartu Halduskohus keelas 11. novembri 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse korras PPA-l anda välja käskkiri kaebuse esitajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni 10. detsember 2021 (k.a).
6.Tartu Halduskohus jättis 10. detsembri 2021. a määrusega K. Nüüdi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning J. Nüüdi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 22. detsembri 2021. a määrusega K. Nüüdi ja J. Nüüdi kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.
8.J. Nüüd esitas 27. detsembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse.
9.K. Nüüd esitas 27. detsembril 2021 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2021. a määruse peale.
10.Tartu Halduskohus võttis 28. detsembri 2021. a määrusega J. Nüüdi ja K. Nüüdi kaebused menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
11.PPA esitas 27. jaanuaril 2022 vastuse kaebusele.
12.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. jaanuari 2022. a määrusega K. Nüüdi määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1 (resolutsiooni p-d 1-2). Samuti rahuldas kohus K. Nüüdi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas PPA
21.detsembri 2021. a K. Nüüdi politseiteenistusest vabastamise käskkirja nr 1.9-2.6/262p kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (resolutsiooni p 3). Lisaks keelas ringkonnakohus PPA-l K. Nüüdi teenistusest vabastamise COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud ajani (resolutsiooni p 4).
13.PPA esitas 7. märtsil 2022 taotluse menetluse lõpetamiseks. PPA selgitas, et on 3. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1.1-1/19 tunnistanud alates 7. märtsist 2022 kehtetuks PPA 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117. Samuti on vastustaja 10. veebruaril 2022 võtnud vastu otsuse, mille kohaselt käskkirja nr 117 p 7 ei rakendata, see tähendab, et PPA ei vabasta teenistujaid, kellel puudub kehtiv COVID-tõend.
14.Vastusena kohtunõudele teatasid kaebajad 13. märtsil 2022, et on nõus menetluse lõpetamisega. Kaebajad lisasid, et paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus otsustab esmalt menetluse osalise lõpetamise (I), seejärel annab hinnangu K. Nüüdi kaebusele osas, milles ta on esitanud PPA vastu keelamiskaebuse, (II) ning viimaks lahendab menetluskulude ja esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimused (III). I
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
17.Halduskohtu menetluses on kaebajate nõue PPA peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamiseks. Arvestades, et PPA peadirektor on 3. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1.1-1/19 tunnistanud alates 7. märtsist 2022 kehtetuks PPA 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 ehk vaidlusalune käskkiri ei ole enam kaebajatele õiguslikult siduv, leiab kohus, et kaebuse eesmärk on eelnimetatud osas käesolevaks hetkeks saavutatud. Seega ei ole menetluse jätkamine PPA peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamise nõudes kaebajate õiguste kaitseks vajalik.
18.Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebajad ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb osaliselt lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. II
19.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
20.Kohus leiab, et K. Nüüdi keelamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole pärast kaebuse menetlusse võtmist aset leidnud sündmuste tõttu asjas tegemist ka keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
21.K. Nüüd on halduskohtule esitanud nõude PPA keelamiseks anda välja käskkiri tema teenistusest vabastamiseks PPA peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirjas nr 1.1-1/117 toodud alustel.
22.Keelamiskaebuse lubatavuse ja kaebeõiguse hindamisel tuleb lähtuda riigivastutuse seaduse § 5 lg-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 1 nende koostoimes. Keelamiskaebuse võib nende sätete järgi esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 45 lg 1 järgi on keelamiskaebuse menetlusõigusliku lubatavuse eeldused, mis peavad esinema üheaegselt, järgmised: esiteks, antav haldusakt või sooritatav toiming peaks olema isiku õigusi riivav; teiseks, kui õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem
õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline; kolmandaks, kui on põhjust arvata, et selline haldusakt antakse või toiming sooritatakse (RKHKo 19. juuni 2012, 3-3-1-84-11, p 21).
23.Kohtu hinnangul ei ole keelamiskaebuse esitamise puhul enam täidetud eeldus, mille kohaselt on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kuivõrd PPA on teatanud 7. märtsil 2022 kohtule, et PPA peadirektori 3. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1.1-1/19 on alates 7. märtsist 2022 tunnistanud kehtetuks PPA 3. novembri 2021. a käskkiri nr 1.1-1/117 ning PPA on 10. veebruaril 2022 võtnud vastu otsuse, mille kohaselt vaidlustatud käskkirja p 7 ei rakendata, see tähendab, et PPA ei vabasta teenistujaid, kellel puudub kehtiv COVID tõend, pole praegusel juhul alust arvata, et PPA annab kaebaja õigusi riivava haldusakti. Seepärast leiab kohus, et K. Nüüdil puudub kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 1.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Nüüdi kaebuse keelamisnõudes läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. III
25.HKMS § 104 lg 5 p-de 3 ja 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel, (p 3) ning kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (p 4).
26.Mõlemad kaebajad on antud haldusasjas tasunud riigilõivu 30 eurot (15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja 15 eurot kaebuse esitamisel).
27.HKMS § 104 lg 1 järgi tasutakse kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Vastavalt kaebuse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
28.Võttes arvesse, et käesoleval juhul kuulub menetlus esitatud tühistamisnõudes lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mille puhul tagastatakse asjas tasutud riigilõiv, kuid K. Nüüdi kaebus keelamisnõudes jäeti läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, millele aga HKMS § 104 lg 5 p-st 3 tulenevalt riigilõivu tagastamist ette nähtud ei ole, leiab kohus, et J. Nüüdile tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning K. Nüüdile tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv pooles ulatuses ehk 7,5 eurot.
29.Seega on eeltoodust tulenevalt kaebajatel õigus nõuda riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse koos andmetega, millisele arvele kaebaja riigilõivu tagastamist soovib.
30.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg-st 6 tulenevalt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
31.Et kaebajad ei ole vastutajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning samamoodi ei ole vastustaja esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda.
32.HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.
33.Et Tartu Ringkonnakohus kohaldas 28. jaanuari 2022. a määrusega asjas esialgset õiguskaitset ning käesoleval juhul lõpetab kohus määrusega osaliselt asja menetluse ja osaliselt jätab K. Nüüdi kaebuse läbi vaatamata, tühistab halduskohus Tartu Ringkonnakohtu
28.jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni p-dega 3 ja 4 kohaldatud esialgse õiguskaitse.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.