Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 28. jaanuar 2022, Tartu 3-21-2547
Haldusasi
X.X.i ja Y.Y.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1.1-1/117 tühistamiseks ja teenistusest vabastamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2021. a määrus X.X.i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X., esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla Kaasatud haldusorgan – Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X.i määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni p 1.
3.Rahuldada X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 21. detsembri 2021. a X.X.i politseiteenistusest vabastamise käskkirja nr 1.9-2.6/262p kehtivus kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
4.Keelata Politsei- ja Piirivalveametil X.X.i teenistusest vabastamine COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni resolutsiooni eelmises punktis märgitud ajani.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ls-st 2 tulenevalt edasikaevatav.
1.Politsei ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 3. novembri 2021. a käskkirjaga nr 1.1-1/117 kehtestati kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineeritus COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu (p 1) ning selle nõude vastavust kinnitava tõendite loetelu (p 2).
Sama käskkirjaga sätestati tõendi esitamise või vaktsineerimisega alustamise tõendi esitamise tähtpäevaks 12. november 2021 (p 3). Käskkirjas märgiti, et teenistujaga, kes ei vasta p-s 1 sätestatud tingimustele, lõpetatakse teenistus- või töösuhe (p 7).
2.X.X. ja Y.Y. esitasid 5. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid keelata nende teenistusest vabastamine. Koos kaebusega esitasid nad esialgse õiguskaitse taotluse, et keelataks PPA-l kaebajate teenistusest vabastamine. Nad põhjendasid esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et teenistusest vabastamisel katkeb tööstaaži arvestus ning teenistusse ennistamise nõuet neil praegu kehtiva seaduse alusel ei ole. Teenistusest vabastamise korral ei teki neil õigust väljateenitud aastate pensionile.
3.Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2021. a määrusega jäeti X.X.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja Y.Y.i taotlus läbi vaatamata järgmistel põhjendustel.
3.Y.Y. on pärast esialgse õiguskaitse taotluse esitamist alustanud vaktsineerimist ning tema puhul on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, mistõttu tuleb tema taotlus jätta läbi vaatamata.
3.2.Riigikohus on leidnud sarnases asjas (Kaitseväes kehtestatud vaktsineerimiskohustus) esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimust lahendades, et kaebuse rahuldamine on pigem vähetõenäoline (RKHKm 3-21-2241). Halduskohtu hinnangul on Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka käesolevas asjas, kuna viidatud asjas vaidlustatud Kaitseväe juhataja käskkiri ja käesolevas asjas vaidlustatud PPA peadirektori käskkiri on sarnased.
3.3.PPA 3. novembri 2021. a käskkirjaga kehtestati tingimuslik vaktsineerimiskohustus. Tegemist ei ole sundvaktsineerimisega. Riigikohus on leidnud, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 6 lg 2 p 11 võivad anda sellisele käskkirjale piisava õigusliku aluse.
3.4.Riigikohtul ei tekkinud tõsiseid kahtlusi riive proportsionaalsuse osas - vaktsineerimise eesmärk on inimeste elude ja tervise kaitse ning riigi tuumikfunktsioonide lakkamatu toime; kaitseväelaste teenistus- ja reageerimisvõime säilitamine ja seeläbi riigi kaitsevõime kindlustamine. Hetkel võib tänase parima teadmise kohaselt eeldada, et vaktsineerimine võimaldab PPA-l PPVS § 1 lg-s 2 ja § 3 lg-s 1 toodud ülesannete täitmise korraldamisel esmajoones vähendada politseiametnike raske haigestumise riski ning vähemal määral viiruse ülekandumist. Tingimuslikule vaktsineerimiskohustusele alternatiivseid meetmeid hetkel ei esine. Vaktsineerimisnõude eesmärgid on äärmiselt kaalukad (s.o teiste isikute elu ja tervise kaitse), mistõttu on Riigikohus pidanud enda esialgses hinnangus piiranguga kaasnevat riivet mõõdukaks.
3.5.Eelduslikult on õiguslikud ja praktilised võimalused immuniseerimata politseiteenistujate töö ümberkorraldamiseks pigem piiratud. Sarnaselt Riigikohtu poolt lahendatud asjale tuleb ka antud juhul siseturvalisuse tagamise ning isikkoosseisu terviseriski vältimise ja vähendamisega seotud huvi eelistada kaebaja huvidele.
3.6.Vaatamata sellele, et kaebaja täidab vanemkoerajuhi ülesandeid, ei ole välistatud, et kriisiolukorras tuleb kaebajal täita hoopis muid ülesandeid. PPA on põhjendatult viidanud, et teatavasti on lisaks ulatuslikule tervisekriisile poliitiline olukord Euroopas üsna pingeline, mis ei välista, et ühel hetkel tuleb Eesti riigipiir taas sulgeda ja tagada piirikontroll ning vastu võtta suur hulk migrante. Ilmselgelt raskendaks riigi sisejulgeoleku tagamist see, kui vajalikud inimesed, kes ei ole vaktsineeritud, ei saaks kriitilisel hetkel tulenevalt COVID-19 haigusest oma ülesandeid riigi julgeoleku tagamisel ühiselt täita. Ei ole välistatud, et selline kriisiolukord saabub lähiajal ja sellest tulenevalt pole välistatud ka see, et kaebaja peab täitma oma igapäevastest teenistusülesannetest märgatavalt erinevaid ülesandeid, millega kaasnevad uued riskid. Kriisiolukorras PPA ametnike üheaegsel kasutamisel riigi sisejulgeoleku tagamiseks ei oleks eelduslikult võimalik järgida neid meetmeid, mis aitaksid vaktsineerimata inimestest
lähtuvat nakkusohtu vähendada nullini. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel satuks kaebaja kokku isikutega, kelle tervislik seisund ei ole teada. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et COVID-19 haigusega nakatumisel põeb kaebaja tõenäoliselt haigust raskemalt ja sellega seab mh ohtu kaebajaga kokkupuutes olnud teised isikud, on kohtu hinnangul riigi sisejulgeoleku ja rahvatervisega seotud huvid kaalukamad kui kaebaja huvi olla PPA teenistuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X.X. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus osas, milles tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jäeti (resolutsiooni p 1) ja kohaldada esialgset õiguskaitset järgmistel põhjendustel.
4.1.Tegemist on sundvaktsineerimisega.
4.2.Praegu on pidevalt uuenevad andmed pigem tõestamas, et vaktsineerimine on ebatõhus meede haigestumise vähendamisel, mida tõendavad muuhulgas Taani, Portugali, Singapuri jt väga kõrge vaktsineerimistasemega riikide näited.
4.3.Vaktsiinide tõhusus ja pikaajaline ohutus on lõplikult hindamata. Seda on öelnud ka USA viroloog ja immunoloog Robert Malone.
4.4.Algselt lubatud vaktsiinide tõhusus on ajas langenud ja uute viirustüvede puhul nakatuvad sagedamini ka vaktsineeritud inimesed.
4.5.PPA riskianalüüs, millest lähtuvalt vaktsineerimise kasuks otsustati, ei pööra tähelepanu kõrvaltoimete tekkimise riskile. Ravimiameti kodulehelt nähtub, et 27. detsembrist 2020 kuni
19.detsembrini 2021 on Ravimiametile teatatud 6230 korda vaktsiini võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta ning 266 korral kirjeldati vähemalt üht tõsist kõrvaltoimet, mille puhul esines ka ajaline seos. Riskianalüüsis puudub täielikult analüüs kõrvaltoimete tekkimisel rakenduva vastutuse koha.
4.6.Kaebaja töötab koerajuhina põhiliselt asustamata metsapiirkondades, tema kontakt teiste isikutega on minimaalne. Ka viidatud võimalikus migrandikriisis on jätkuvalt vajalik koerajuhtide töö. Kogenud koerajuhi teenistusest vabastamine on palju suurem oht sisejulgeolekule, arvestades seda, et uue koerajuhi ja koera koolitamine võtab aastaid.
4.7.Detsembrikuu töökogemus on näidanud, et just vaktsineerimata töötajad on taganud Piusa kordoni tõrgeteta töö ajal, kui paljud vaktsineeritud teenistujad olid haiguslehel.
5.PPA vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Vaktsineerimisnõude kehtestamise eesmärk on riigi sisejulgeoleku tagamine ning inimeste elu ja tervise kaitse.
5.2.Sisejulgeoleku tagamise vajadus tähendab seda, et nii tavaolukorras kui kriisis tuleb tagada PPA toimepidevus. Politseile on seadusega pandud väga palju erinevaid ülesandeid. Tavatöö käigus võibki kaebaja täita koerajuhi ülesandeid, kuid politseiteenistuse eripärast tulenevalt võib olla vaja teha seda, mis sel hetkel kõige olulisem või vajalikum on. Teatavasti on lisaks ulatuslikule tervisekriisile poliitiline olukord Euroopas üsna pingeline, mis ei välista, et ühel hetkel tuleb Eesti riigipiir taas sulgeda ning tagada piirikontroll ning vastu võtta suur hulk migrante (menetlemine, majutus jne). Peale PPA enda erinevate ülesannete täitmise toetab politsei ka paljusid teisi asutusi nende ülesannete täitmisel.
5.3.Elu ja tervise kaitse vajadus tähendab seda, et kui PPA-l tuleb kriisi või eriolukorda lahendades rakendada riigi julgeoleku tagamisse kogu ressurss, siis ei saa ta lubada teenistusse isikuid, kes kriisiolukorras satuvad ülesandeid täites kokku teadmata tervisliku seisuga klientidega, olles ise kaitsmata ning seetõttu haigestuvad ja põevad tõenäoliselt haigust raskemalt ning seavad ohtu kokkupuutes olevaid teisi teenistujaid. St ühest küljest on oluline kaitsta PPA teenistujaid, tagades neile maksimaalselt ohutu töökeskkond, kuid teisest küljest tuleb kaitsta ka inimesi, kes erinevaid teenuseid tarbides PPA teenistujatega kokku puutuvad.
5.4.Kõigi PPA teenistujate vaktsineerimiskohustus on sobiv meede nende eesmärkide saavutamiseks. COVID-19 haigust põevad vaktsineerimata isikud raskemini ja võivad seetõttu sattuda haiglaravile. Sellised teenistujad viibiksid töölt eemal kauem ja see tähendab tööandja vaates olulist ressursipuudust ja töö ümberkorraldamise vajadust, millega võib kaasneda elanikkonnale oluliste teenuste ja riigi vajaduste täitmise mahu vähenemine. Võimalik ei ole pakkuda vaktsineerimata teenistujatele teist tööd, sest vaktsineerituse nõue on vajadusest tulenevalt kehtestatud PPA-s kõikidel ametikohtadel.
5.5.Maski kandmine, desinfitseerimisvahendite kasutamine ning testimine on küll tõhusad meetmed haiguse leviku tõkestamisel, kuid need ei hoia ära inimese haigestumise korral haiguse raskelt põdemist. Vajalike inimeste võimetus olla õigel ajal õiges kohas seab ohtu siseturvalisuse tagamise ülesande täitmise. Otstarbekas ei ole teenistujate nakkusohutuse tuvastamine testimisega, kuna selle kaudu selgitatakse välja vaid hetkeseis. Terviseameti hinnangul tuvastab antigeeni kiirtest viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge, mis tavaliselt on kuni 4-5 päeva pärast sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ja veel mitu nädalat pärast sümptomite tekkimist, aga antigeeni test seda tuvastada ei suuda. See omakorda võimaldab asutusesiseste nakkuskollete tekkimist ning klientide ja koostööpartnerite nakatumist.
5.6.Põhiseaduse (PS) §-s 29 sätestatud õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töökoht ei ole absoluutne. See õigus on kaebajal küll olemas, kuid teisest küljest tuleb PPA-l tagada teenistujate ohutus, asutuse toimepidevus ning laiemalt riigi sisejulgeolek. Need on kaalukamad kaebaja huvist töökoha säilitamiseks.
6.Ringkonnakohus kaasas 14. jaanuari 2022. a määrusega arvamust andva haldusorganina menetlusse Terviseameti.
7.Tartu Ringkonnakohtu 29. detsembri 2021. a ilma põhjendusteta määrusega keelati HKMS § 252 lg 4 alusel 30-ks päevaks, st kuni 28. jaanuarini 2022 X.X.i suhtes teenistusest vabastamise käskkirja andmine. PPA teatas samal päeval ringkonnakohtule, et 21. detsembril 2021. a on välja antud X.X.i politseiteenistusest vabastamise käskkiri nr 1.9-2.6/262p ning esitas ringkonnakohtule ka kõnealuse käskkirja. Samal päeval, st 29. detsembril 2021 tegi Tartu Ringkonnakohus määruse, milles peatas HKMS § 252 lg 4 alusel samuti ilma põhjendusteta määrusega PPA 21. detsembri 2021. a X.X.i teenistusest vabastamise käskkirja kehtivuse kuni 28. jaanuarini 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Halduskohus viitas Riigikohtu seisukohale haldusasjas, kus Riigikohus lahendas Kaitseväes kehtestatud vaktsineerimiskohustusega seoses esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ning jõudis seisukohale, et kaebus pole perspektiivitu, kuid selle eduväljavaated on pigem kasinad (RKHKm 3-21-2241, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda see siiski vältimatut vajadust laiendada samasugust seisukohta ka käesolevale asjale. Ehkki halduskohus on osutanud, et nii Kaitseväes kui PPA-s vaktsineerimiskohustuse kehtestanud käskkirjad on sarnased, ei pruugi sarnased olla kõik käskkirjade õiguspärasusel tähtsust omavad asjaolud. Veelgi olulisem on aga see, et Riigikohtu määrus tehti 25. novembri 2021. Tänaseks päevaks on olukord seoses koroonaviirusega nii
Eestis kui maailmas oluliselt muutunud. Koroonaviiruse uus, nn omikrontüvi levis Riigikohtu määruse tegemise ajal veel peamiselt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja teistes kaugetes riikides.1 Terviseamet teatas esimestest omikronkahtlusega koroonaviiruse proovidest Eestis 5. detsembril 20212 ning valdavaks koroonaviiruse tüveks loeti omikrontüvi Eestis 29. detsembril 2021.3 Käesolevaks ajaks on Terviseamet ringkonnakohtule kinnitanud, et 19. jaanuaril 2022 oli omikrontüve osakaal ligi 90% positiivsetest proovidest (dtl 217). Samal ajal on ilmnenud ka andmeid, mis näitavad, et vaktsineerimise kaitse nakatumise eest on omikrontüve puhul väiksem ja haiguse kulg pigem leebem (vt allpool). Neist muutunud faktilistest asjaoludest ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul mööda vaadata ning vastavalt tuleb ringkonnakohtu arvates anda käesolevas asjas vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise õiguspärasusele teistsugune hinnang, kui on andnud Riigikohus enda 25. novembri 2021. a määruses.
10.Vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise õiguspärasuse kontrolli juures on üks kesksemaid küsimusi selle proportsionaalsus. Proportsionaalsuse kontrolli tähtsust selles küsimuses on rõhutanud ka Riigikohus (RKHKm 3-21-2241, p 25). Sellest, et määruse tegemise hetkel ei olnud Riigikohtul vaktsineerimisnõude proportsionaalsuses tõsiseid kahtlusi, ei saa käesoleva asja lahendamisel enam muutunud asjaolude tõttu lähtuda. Alljärgnevalt lahendabki ringkonnakohus määruskaebuse selliselt, et tuvastab kõigepealt vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise legitiimsed eesmärgid (osa I), seejärel kontrollib eraldi kummagi eesmärgi puhul meetme proportsionaalsust (osad IIIII), esitab täiendava aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (osa IV) ning esitab viimasena oma lõppseisukohad seoses asja edasise menetlemisega (osa V). I Vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise eesmärk
11.Ringkonnakohtu 30. detsembri 2021. a määrusega küsiti PPA-lt selgitusi seoses vaktsineerimisnõude proportsionaalsusega. Ringkonnakohus küsis, milline on vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise legitiimne eesmärk ning miks on vaktsineerimiskohustus ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamine selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne abinõu.
12.Ringkonnakohtu jaoks ei ole PPA vastused neile küsimustele üheselt arusaadavad. Seoses vaktsineerimiskohustuse legitiimse eesmärgiga märkis PPA, et vaktsineerimisnõude kehtestamise eesmärk on riigi sisejulgeoleku tagamine ning inimeste elu ja tervise kaitse (dtl 201). Samas ei ole PPA selgesõnaliselt ja loogiliselt selgitanud, milline on vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise seos nende eesmärkide saavutamisega, st kuidas aitab vaktsineerimiskohustus ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamine neid eesmärke saavutada. PPA ei ole selgesõnaliselt öelnud, et vaktsineerimine aitab neile eesmärkidele kaasa seeläbi, et aitab vähendada teenistujate raske haigestumise riski ning nende nakatumist ning nakkuse edasikandumist (vrd RKHKm 3-212241, p 27). Siiski on PPA seisukohtadest väljaloetav, et PPA peab soovimatuks teiste
J.-J. Oidermaa. Lõuna-Aafrikas levib tugevalt muteerunud koroonavariant. 26. november 2021. https://novaator.err.ee/1608416630/louna-aafrikas-levib-tugevalt-muteerunud-koroonavariant.
https://www.err.ee/1608449954/koroonaviiruse-omikroni-tuvi-sai-eestis-valdavaks. Terviseameti poolt ringkonnakohtule antud seisukoha järgi ületas omikrontüvi 50% piiri 2021. aasta eelviimasel nädalal (dtl 217).
teenistujate ja PPA teenistujatega kokku puutuvate isikute ohtu seadmist vaktsineerimata teenistujate poolt ning teiselt poolt enda teenistujate rasket haigestumist, mille korral tekib personalipuudus ja väheneb PPA võimekus enda ülesannete täitmiseks. Seega teisisõnu soovib PPA vältida vaktsineerimata teenistujate nakatumist ja nende poolt nakkuse edasikandumist teistele isikutele (esimene eesmärk) ning samuti vaktsineerimata teenistujate rasket haigestumist, mis võiks ohtu seada PPA ülesannete täitmise (teine eesmärk). Kuna vaktsineerimisel on seega PPA silmis kaks eesmärki – nakatumiste ärahoidmine ning raske haigestumise ärahoidmine – tuleb eraldi vaadelda seda, kuidas vaktsineerimiskohustus ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamine neid eesmärke saavutada aitab.
13.Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et meede, mille proportsionaalsust kontrollitakse, on samuti kaheosaline, sisaldades endas nii kohustust vaktsineerida kui vaktsineerimata jätmise tagajärjena teenistusest vabastamist. Kontrollida tuleb selle meetme proportsionaalsust tervikuna. Järgnevalt tulebki ringkonnakohtul anda esialgne hinnang selle meetme proportsionaalsusele, otsustamaks selle üle, kas kaebuse eduväljavaated on tõepoolest kasinad, nagu leidis halduskohus, või mitte. Ringkonnakohtu arvates on vajalik kontrollitavat meedet hinnata kummagi eesmärgi puhul eraldi, sest tegemist on erinevate eesmärkidega, mille puhul võib ka meetme tõhusus olla erinev. Hindamiseks kasutab ringkonnakohus üldtunnustatud proportsionaalsuse kontrolliskeemi, st kas see on sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas mõttes ehk mõõdukas (vt nt RKÜKo 3-4-1-17-13, p 32). II Meetme proportsionaalsus nakatumise ja nakkuse edasikandumise ärahoidmiseks Meetme sobivus
14.Ringkonnakohus nendib, et hinnangud sellele, kuidas aitab vaktsineerimine ära hoida koroonaviirusega nakatumist, on olnud ajas muutuvad, ning seda vaktsiinide tõhususe kahjuks. Nii on viroloogiaprofessor Andres Merits öelnud 27. aprillil 2021: „Suurepärased vaktsiinid annavad 95% või suurema kaitse haigestumise ja 90% kaitse nakatumise vastu. Praegu on näha et sinna kuuluvad ka Moderna ja Pfizeri/BioNTechi koroonavaktsiinid“4, kuid 25. oktoobril 2021 viitas ta aga juba uuringutele ja reaalelu andmetele, mille järgi on vaktsiinide tõhusus 6070 protsenti.5 Ning 17. jaanuaril 2022 antud intervjuus on A. Merits öelnud: „Kaitse omikroniga nakatumise eest on praegustel vaktsiinidel madal. Kõrgem on see 1–8 nädalat peale teist doosi ja 1–10 nädalat peale tõhustusdoosi, vastavalt umbes 60% ja 80%. Peale seda langeb see esimesel juhul umbes 20% juurde ja teisel juhul pole täpselt teada, kuhu. Sama lugu on varasemate tüvede läbipõdemisel saadud kaitsega – see toimib mõned kuud, kuid peale seda kaitset sisuliselt pole.“6 Sarnaselt on matemaatilise statistika professor Krista Fischer öelnud 1. septembri 2021. a intervjuus: „Andmed näitavad veenvalt, et vaktsineeritud inimesed
L. Jürisoo. „Millised haigused on vaktsineerimise tõttu täielikult kadunud? Kas koroonavaktsiinides on alumiiniumi. Asjatundja selgitab“. https://forte.delfi.ee/artikkel/93260401/millised-haigused-onvaktsineerimise-tottu-taielikult-kadunud-kas-koroonavaktsiinides-on-alumiiniumi-asjatundja-selgitab.
A. Pau. „Vaktsiinitootjad lubasid 93-protsendilist tõhusust, aga Eesti haiglates moodustavad täisvaktsineeritud koguni kolmandiku koroonahaigetest – mida arvab toimuvast viroloog Andres Merits?“. https://forte.delfi.ee/artikkel/94957457/vaktsiinitootjad-lubasid-93-protsendilist-tohusust-aga-eesti-haiglatesmoodustavad-taisvaktsineeritud-koguni-kolmandiku-koroonahaigetest-mida-arvab-toimuvast-viroloog-andresmerits.
T. Minnik. „Andres Merits omikronilainest: Eesti on sattunud keerulisse olukorda“. https://forte.delfi.ee/artikkel/95658477/andres-merits-omikronilainest-eesti-on-sattunud-keerulisse-olukorda.
nakatuvad neli korda väiksema tõenäosusega kui vaktsineerimata inimesed“7, kuid 24. jaanuari 2022. a intervjuus on ta öelnud, et koroonavaktsiinide kaitse omikroniga nakatumise vastu on väike. „Tõhustusdoosi saanutel on mõnevõrra väiksem tõenäousus nakatuda kui vaktsineerimata inimestel, kuid lihtsalt kahe doosiga vaktsineeritutel on nakatumine sarnane vaktsineerimata inimestega“.8 Kaebaja on viidanud ka professor Toivo Maimetsa hinnangule, mille kohaselt: „Omikron on hoopis teistsugune, kui see viirus, mille vastu vaktsiinid loodi. Optimistina ütleksin: hea, et vaktsiinid niigi palju aitavad“ (dtl 212). Eelnevad seisukohad on küll võetud kõigile kättesaadavatest massiteabevahenditest, kuid nende esitajateks on tunnustatud teadlased, kes olid või on koroonaviirusega seoses loodud teadusnõukoja liikmed. Ringkonnakohus ei näe põhjust neist arvamustest käesolevas asjas möödavaatamiseks. Tõsi, Terviseamet on omakorda esitanud K. Fischeri analüüsi keskmise nakatumuse kohta perioodil 7. jaanuar 2022 kuni 20. jaanuar 2022, millest Terviseameti hinnangul tuleneb, et vaktsineerimata inimeste risk nakatuda on suurem kui vaktsineeritud inimestel (dtl 219 ja 221). Viidatud analüüs on esitatud horisontaaltulpadena, millest kõige suurem tähistab tõesti mittevaktsineeritud ja läbi põdemata inimesi ja peaks tähendama, et nakatunuid on selles rühmas üle 250 saja tuhande inimese kohta). Samas tähistavad ülejäänud viis tulpa kas läbipõdenud või erineval viisil vaktsineeritud inimesi ning ilma lähemate selgitusteta pole üheselt arusaadav, kas koostoimes ei või neis tulpades märgitud isikud olla nakatumiselt vaktsineerimata inimestega samas suurusjärgus või isegi neid ületada. Seetõttu ei saa hetkel, ilma asjakohaste täiendavate selgitusteta omistada sellele tabelile niisugust tähendust, nagu soovib Terviseamet.
15.Sellele, et vaktsineerimine ei ole vähemalt pikemas perspektiivis ja erinevate viirusetüvede ilmnemisel olnud nakatumise ärahoidmisel tõhus, viitab ka asjaolu, et 2021. aasta sügistalvel teatasid mitmed väga kõrge vaktsineerimismääraga Euroopa riigid uutest nakatumisrekorditest. Nt oli Soomes novembrikuus täielikult vaktsineeritute osakaal ühiskonnas üle 80 protsendi, kuid rekordeid ületavatest nakatumisnäitajatest teatati nii 19. novembril 20219 kui 23. detsembril 2021.10 22. jaanuaril 2022 vahendati Soome terviseameti terviseohutuse direktori hinnangut, et omikrontüvi nakatab vaktsineeritud inimesi peaaegu sama kergesti kui vaktsineerimata inimesi ning seetõttu muutub senistel alustel koroonapass mõttetuks.11 Taanis, kus novembrikuise seisuga oli vaktsineeritud umbes 90 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, toimus siiski järjepidevalt nakatumiste kasv,12 kuni 27. detsembril 2021 tuvastati rekordarv uusi koroonanakkuse juhtumeid.13 Hollandis, kus oli novembrikuus vaktsineeritud ligi 85 protsenti
S. Vedler. „Krista Fischer: "Arvasime, et kui vaktsineeritus saavutab teatud taseme, pole enam suuremat probleemi. Kahjuks on elu näidanud muud"“. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94450525/krista-fischerarvasime-et-kui-vaktsineeritus-saavutab-teatud-taseme-pole-enam-suuremat-probleemi-kahjuks-on-elunaidanud-muud.
K. Vasli. „GRAAFIKUD | Krista Fischer: esmase vaktsineerimise kaitse omikroniga nakatumise vastu on väike. Küll aitavad vaktsiinid raske haigestumise vastu. https://www.delfi.ee/artikkel/95717591/graafikud-kristafischer-esmase-vaktsineerimise-kaitse-omikroniga-nakatumise-vastu-on-vaike-kull-aitavad-vaktsiinid-raskehaigestumise-vastu. K. Fischeri samasugust seisukohta on refereerinud ka L.-E. Lomp artiklis „Omikron ähvardab koroonapatsientide arvu mitmekordistada“. https://www.postimees.ee/7437724/omikronahvardab-koroona-patsientide-arvu-mitmekordistada.
R. Kooli. Soomes purustab koroonasse nakatumine rekordeid. https://www.err.ee/1608409169/soomespurustab-koroonasse-nakatumine-rekordeid.
täiskasvanutest, tuvastati sellest hoolimata 11. novembril 2021 nakatunute rekordarv,14 mis hiljem veelgi kasvas.15
16.Ka Eesti tingimustes, kus kogu Eesti elanikkonna vaktsineeritus kahe vaktsiinidoosiga oli
1.jaanuari 2022. a seisuga 61,4%16 ning 25. jaanuari 2022. a seisuga kasvanud 62,2%-ni17, ei ole vaktsineeritud ja vaktsineerimata nakatunute osakaal kuigivõrd erinev, isegi kui arvestada vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste proportsioone ühiskonnas. Ringkonnakohtu nõudel esitas Ravimiamet sellekohase statistika, millest nähtub, et sel perioodil oli vaktsineeritute osakaal päevastest nakatunutest mõnedel päevadel ka üle 63 ja 62 protsendi (1. ja 9. jaanuar), st see osakaal oli suurem kui oli sel hetkel ühiskonnas täisvaktsineeritute osakaal.18 Ilma põhjalikuma analüüsita nähtub Terviseameti esitatud andmetest veel, et perioodil 1. jaanuar kuni 11. jaanuar oli vaktsineeritute osakaal nakatunutest igapäevaselt ligi 60% või üle selle, st üsna sarnane samal ajal ühiskonnas olevate vaktsineeritud isikute proportsiooniga. Seegi kinnitab, et vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste nakatumine võib olla üsna võrdne. Seejärel on vaktsineeritud inimeste osakaal nakatunute üldarvust hakanud mõnevõrra vähenema, olles 18. ja 19. jaanuaril 51 protsenti kogu päevastest nakatunutest (vt dtl 222-225). Seega kokkuvõtlikult võib nende Terviseameti esitatud andmete põhjal öelda, et ehkki vaadeldud perioodi lõikes tervikuna võis vaktsineeritud nakatunute suhtarv olla mõnevõrra väiksem kui vaktsineeritud isikute proportsioon ühiskonnas tervikuna, ja seega justkui näidata, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad vähem, ei ole erinevused suured ning esines päevi, kus vaktsineeritud nakatunute osakaal oli suurem kui vaktsineeritute osakaal kogu elanikkonnas.
17.Siinkohal võib aga väga oluline olla asjaolu, et testimisega tuvastatakse ühiskonnas üksnes need nakatunud, kes ise testimise vastu huvi tunnevad või kes sinna suunatakse. Ei ole välistatud, et paljud vaktsineeritud isikud, kes arvavad end koroonasse nakatumise või tõsisema haigestumise eest kaitstud olevat, ei suhtu haigussümptomite ilmnemisse väga tõsiselt ega lähe end testima niisama aktiivselt kui isikud, kes ei ole vaktsineeritud ja kes teavad end olevat rohkem ohustatud ning kes suhtuvad seetõttu sümptomite ilmnemisse või lähikontakti nakatunuga tõsisemalt. Välistatud pole ka see, et vaktsineeritud inimestel ei too nakatumine sagedamini sümptomeid kaasa ja ka sellised inimesed ei jõua testimisele. Neil põhjustel pole välistatud, et vaktsineeritud nakatunute osakaal ühiskonnas võib olla suurem, kui näitab tuvastatud nakkusjuhtude arv.
18.Oma arvamuses on Terviseamet andnud enda selgitused vaktsiinide tõhususe kohta. Tervisamet on väitnud, et delta tüve puhul on BioNTech-Pfizeri vaktsiini kahe doosi efektiivsus 88%, AstraZeneca puhul 67%, Moderna puhul 86,7% ja Jansseni puhul 78% (dtl 217). Samas ei ole Terviseamet viidanud, millistest allikatest see info pärineb ning kuidas mõjutab vaktsiini nakatumisvastast efektiivsust viimasest süstist möödunud aeg. On üldteada, et tänapäeval rõhutatakse ka vaktsineerimiskuuri täielikult läbinutel mingi aja möödudes nn tõhustusdoosi tegemise vajalikkust.
9.jaanuaril oli kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe doosiga 61,7%, vt https://www.terviseamet.ee/et/uudised/tanahommikuse-seisuga-haiglas-237-koroonaviirusega-nakatunudpatsienti.
Omikrontüvega nakatumisega seoses on Terviseamet esitanud oma selgitused vaktsiinide tõhususe kohta peaasjalikult selles võtmes, kuidas hoiavad vaktsiinid ära nakatumise omikrontüvega nn tõhustusdoosi tegemise korral (dtl 218-219). See ei ole aga käesoleva vaidluse kontekstis oluline. PPA vaidlustatud käskkirjaga kohustati isikuid üksnes immuniseerimist kinnitava dokumendi esitamiseks (dtl 12), st esmase täieliku vaktsineerimiskuuri läbiviimiseks. Tõhustusdoosi tegemiseks ei ole PPA teenistujaid kohustatud. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, kui tõhus on vaktsiinide kaitse omikrontüve vastu pärast tõhustusdoosi tegemist. Oluline on see, milline on kaitse neil isikutel, kes on sõltuvalt konkreetsest vaktsiinist teinud kaks või ühe süsti, millega loeti kuur läbituks. Konkreetsemalt ilma tõhustusdoosita vaktsineerimise efektiivsuse osas on Terviseameti vastuses käsitletud üksnes BioNTech-Pfizeri vaktsiini ja öeldud, et kahe doosiga vaktsineeritutel on vaktsiini tõhusus omikron nakkuse ärahoidmisel ca 88% 2-9 nädalat pärast vaktsineerimist ja see langeb kuni 34%-ni pärast 15 nädalat (dtl 218). Need andmed näitavad, et kahe doosi korral on vaktsiini tõhusus ajas langev ning võivad kokkuvõttes kinnitada eelnevalt viidatud A. Meritsa ja K. Fischeri hinnanguid, et vaktsiini kaitse nakatumise eest on väike.
19.Eelnev puudutas vaktsiinide tõhusust nakatumise ärahoidmisel. Ringkonnakohtu hinnangul tekitavad viidatud asjaolud tõsise kahtluse, et nakatumise ärahoidmisel ei pruugi vaktsiinid käesoleval ajal olla (vähemalt ilma tõhustusdoosita) kuigi tõhusad.
20.Nakkuse edasikandumise osas on seoses viiruse deltatüvega 31. oktoobril 2021 ilmunud artiklis märgitud, et oma leibkonna liikmete seas levitavad vaktsineeritud viirust praktiliselt sama suure tõenäosusega kui vaktsineerimata inimesed (vastavalt 23 ja 25 protsenti).19 Viroloogia kaasprofessor Margus Varjak on 20. oktoobri 2021. a artiklis vahendanud, et juhul, kui vaktsineeritud inimene nakatub viirusega, on ta viiruse edasikandjaks kaks korda lühemat aega kui mittevaktsineeritu.20 Ka Terviseamet on oma vastuses märkinud, et deltatüve puhul vähendab Pfizer-BioNTech vaktsiin viiruse transmissiooni umbes 50% ning Astra-Zeneca umbes 30% (dtl 218). Seega on vale eeldada, et vaktsineerimine välistab nakkuse edasikandumise vaktsineeritud isikult. Vaktsineeritus ei tähenda kaugeltki seda, et see isik ei või nakkust levitada. Eelnevast ilmneb, et see toimub üksnes mõnevõrra lühemat aega ja väiksemas mahus. A. Merits on öelnud, et kui koroonapassi „võetakse dokumendina, mis tõestab, et inimene on nakkusohutu, siis see on muidugi kogu aeg suur vale olnud.21 Siinjuures on ebaselge, kas ja kuidas mõjutab vaktsineeritud isikult nakkuse edasikandumise võimet see, kui palju on möödunud viimasest süstist. Lisaks võib aru saada, et eelnevad hinnangud on esitatud seoses deltatüvega, kuigi Eestis on käesoleval ajal 90% ulatuses valdav juba omikrontüvi.
A. Pau. „Aasta väldanud uuring: vaktsineerimata inimesed ei saa end vaktsineeritute seas turvaliselt tunda“. https://forte.delfi.ee/artikkel/95008939/aasta-valdanud-uuring-vaktsineerimata-inimesed-ei-saa-endvaktsineeritute-seas-turvaliselt-tunda.
J. Hellerma. Vaktsineerimine lühendab koroonaviiruse edasiandmise aega kaks korda. https://novaator.err.ee/1608375587/vaktsineerimine-luhendab-koroonaviiruse-edasiandmise-aega-kakskorda.
L.-E. Lomp. „Andres Merits: koroonapassi on veel vara maha kanda“. https://www.postimees.ee/7419846/andres-merits-koroonapassi-on-veel-vara-maha-kanda.
21.Meede on legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv siis, kui see soodustab vastava eesmärgi saavutamist (vt nt RKÜKo 5-20-3, p 74). Eelneva valguses ei ole selge, kui efektiivne on tavapärane, ühe või kahe doosiga esmane vaktsineerimiskuur nakatumise ja nakkuse edasikandumise vältimisel käesoleval ajal esinevates tingimustes. Ei ole välistatud, et vaktsineerimise tõhusus nende eesmärkide saavutamiseks võib olla oluliselt väiksem kui vaktsineerimise algusajal. Lisaks mõjutab vaktsiinide efektiivsust viimasest süstist möödunud aeg. Seetõttu pole ringkonnakohus üheselt veendunud, kas tavapärase vaktsiinikuurina vaktsineerimisest saab tänasel päeval rääkida kui tõhusast meetmest, mis aitab nakatumist või nakatumise edasikandumist vältida. Meetme vajalikkus
22.Eesmärgi saavutamiseks valitud abinõu on vajalik üksnes juhul, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (vt nt RKÜKo nr 5-18-5, p 65). PPA on vastuses määruskaebusele ja ringkonnakohtu küsimustele selgitanud seoses vaktsineerimise vajalikkusega ja alternatiivsete abinõudega puudumisega seda, et maski kandmine, desinfitseerimisvahendite kasutamine ja testimine on küll tõhusad meetmed haiguse leviku tõkestamisel, kuid need ei hoia ära inimese haigestumise korral haiguse rasket põdemist (dtl 203). Ringkonnakohtu hinnangul on sellise vastusega PPA ise möönnud, et haiguse leviku tõkestamiseks – st nakatumise ja nakatumise edasikandumise vältimiseks – on olemas ka muud alternatiivsed tõhusad vahendid (maskid, desinfitseerimine, testimine). On võimalik, et need vahendid on koostoimes nakkuse leviku tõkestamisel käesoleval ajal tõhusamad kui vaktsineerimine ning ilmselgelt on nad PPA teenistujate põhiõigusi vähem riivavad. PPA ei selgita, kas ja millisel määral neid vahendeid PPA oma igapäevatöös kasutab. Vastavalt on ebaselge see, kas on hinnatud seda, kas vaktsineerimine annab olukorras, kus muid meetmeid juba kasutatakse, arvestataval määral nakatumise ja nakkuse edasikandumise vältimisele midagi juurde.
23.Lisaks on PPA selgitused seoses alternatiivsete abinõudega küllaltki lakoonilised, mis ei võimalda üheselt otsustada, kas selliseid võimalusi on kaalutud ja kas neid kasutatakse või mitte. Nii puuduvad nt täielikult selgitused selle kohta, kas ja kui palju on kaalutud või kasutusel kodutöö tegemise võimalusi. Seoses kiirtestide kasutamisega on välja toodud üksnes selle lahenduse negatiivne pool – et see tuvastab viiruse tavaliselt vaid kuni 4-5 päeva pärast sümptomite tekkimist, kuid mitte kogu nakkusohtliku perioodi jooksul (dtl 203), kuid ei pöörata tähelepanu kiirtestimise positiivsetele külgedele, näiteks võimalusele avastada võimalikke nakkusjuhte operatiivsemalt ja nii edasist levikut ära hoida jne.
24.Seoses nakatumise edasikandumise vältimisega märgib ringkonnakohus ka seda, et vaktsineerimata inimestele kehtib lähikontakti järgselt eneseisolatsiooni22 kohustus ning ta ei
Kuni 6. jaanuarini 2022 oli eneseisolatsiooni kestuseks 10 päeva, pärast seda 7 päeva, vt https://www.err.ee/1608457166/valitsus-luhendas-vaktsineerimata-inimeste-isolatsiooni-seitsmele-paevale.
tohi tööle minna.23 See on tõenäoliselt nakatumise edasikandumise vältimiseks tõhusamgi meede kui see, kui isik end vaktsineerib ning lähikontaktide järel tööl edasi käib, sest nagu ülal märgitud, ei välista vaktsineerimine nakkuse edasikandumist kaugeltki mitte täielikult.
25.Eelnevast nähtub, et vaktsineerimise vajalikkus, st alternatiivsete abinõude puudumine nakatumise ja nakkuse edasikandumise vältimiseks pole sugugi üheselt selge. Pigem on PPA ise viidanud mitmele tõhusale võimalusele nende eesmärkide saavutamiseks. Proportsionaalsus kitsamas mõttes ehk meetme mõõdukus
26.Otsustamaks abinõu mõõdukuse üle tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused (vt nt RKÜKo nr 5-18-8, p 66). Käesoleval juhul kaasneb vaktsineerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu teenistusest vabastamisega kaebaja jaoks väga intensiivne põhiõiguste riive. Kaebaja jääb ilma oma töökohast (PS § 29 lg 1) ning tal ei teki õigust väljateenitud aastate pensionile, mis tähendab talle tulevikus rahalist kaotust (PS § 32). Samal ajal on PPA näidanud küll kaalukaid väärtusi, mida vaktsineerimine nakatumise ja nakkuse edasikandumise vältimiseks saavutada aitab (teiste isikute elu ja tervise kaitse), kuid eelnevast ilmnes, et pole sugugi kindel, kas kaebaja vaktsineerimine nende eesmärkide saavutamisele kaasa aitab. Ringkonnakohus pole eelnevat arvestades veendunud, et isegi kui eeldada mõningast nakatumise ja nakkuse edasikandumise väiksemat riski vaktsineerimise puhul käesoleval ajal, siis on see riski mõningane vähenemine niivõrd kaalukas asjaolu, et õigustab kaebaja põhiõiguste niivõrd intensiivset riivet. Siin tuleb arvestada ka asjaolu, et kaebaja töötab PPA-s koerajuhina põhiliselt asustamata metsapiirkondades ja tema kontakt teiste isikutega on minimaalne (dtl 177). PPA põhjendus, et nt laiaulatusliku migrandi- või muu kriisi puhkemisel tuleb kaebajal võib-olla täita teisi tööülesandeid ja ta võib sealjuures nakatuda, sisaldab endas nii mitut hüpoteetilist olukorda (et puhkeb kriis, et selle lahendamiseks on vaja ka kaebajat, et kriisi ajal on kõrge koroonaviirusega nakatumise oht ja et kaebaja saab selle käigus nakkuse), et nende realiseerumise tõenäosust ei saa pidada vähemalt hetkel esitatud andmete ja valitseva olukorra kontekstis väga suureks.
27.Kokkuvõttes näeb ringkonnakohus nakatumise ja nakkuse edasikandumise eesmärgil vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise proportsionaalsuse osas mitmeid küsitavusi. Neid arvestades ei ole võimalik hinnata käesoleval hetkel kaebuse eduväljavaateid väikeseks, pigem vastupidi. III Meetme proportsionaalsus vaktsineerimata teenistujate raske haigestumise vältimiseks
28.Teise vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise eesmärgina on PPA nimetanud vaktsineerimata teenistujate raske haigestumise vältimise, mis seaks ohtu PPA ülesannete täitmise ressursipuuduse tõttu.
29.Seda põhjendust arvestades küsis ringkonnakohus Ravimiametilt ja PPA-lt täiendavaid selgitusi seoses raske haigestumise tõenäosusega ning PPA isikkoosseisuga.
Ravimiamet selgitas ringkonnakohtule, et koroonaviiruse rasket kulgu iseloomustab haiglaravi vajanud patsientide osakaal. Näiteks kolmanda viiruslaine ajal (1. juulist 12. detsembrini 2021), mil domineeris deltatüvi, vajas haiglaravi 4,2% kõigist haigestunutest. Neljanda laine ajal, mis algas alates 13. detsembrist 2021 ja mil on domineerinud omikrontüvi, on haiglaravi vajanud 1,2% kõigist haigestunutest. Seoses koroonaviiruse riskirühmaga selgitas Terviseamet, et kolmanda viiruslaine ajal oli 67% haiglaravi vajanud patsientidest üle 60-aastased ning neljanda laine ajal on seni olnud hospitaliseeritutest 72% üle 60-aastased. Omikrontüve osas ei saa riskirühma veel kindlalt määratleda, kuid ei ole alust arvata, et see erineks oluliselt varem domineerinud tüvedest (dtl 216-217). PPA teatas ringkonnakohtule, et PPA-s töötab 4539 teenistujat, kehtestatud vaktsineerimisnõudele vastab 98,9% töötajatest, vaktsineerimata on 39 töötajat ning neist 37 on teenistusest vabastatud. PPA teenistujate keskmine vanus 41,7 aastat (dtl 204).
29.Neist andmetest nähtub ringkonnakohtu hinnangul olukord, mida on raske pidada kokkusobivaks proportsionaalsuse põhimõttega. PPA vabastas teenistusest kõik vaktsineerimata teenistujad (va kaks), jättes arvestamata selle, et isegi kui nad oleksid kõik koroonaviirusega nakatunud (mis pole ilmselt väga tõenäoline), siis oleks neist raskesti haigestunud Terviseameti andmetest lähtudes 1,2 - 4,2% sõltuvalt sellest, kas valdavam oleks olnud omikron- või deltatüvi. Vaktsineerimata teenistujate koguarvust – 39 – teeb see vastavalt kas 0,468 või 1,638 isikut (1,2x100:39=0,468 ja 4,2x100:39=1,638) ehk reaalselt võinuks raske haigestumine tulla kõne alla maksimaalselt 1-2 inimese puhul.24 Seega on PPA valmis ise vabatahtlikult loobuma 39-st teenistujast (hetkeseisuga on teenistusest vabastatud 37), ehkki samasuguse olukorra säilimisel oleks PPA riskeerinud vaid 1-2 töötaja raske haigestumisega. Siinjuures on oluline märkida, et see risk oleks olnud tõenäoliselt veelgi väiksem, kuna Terviseameti andmetest nähtuvalt saab arvestatavast riskirühmast rääkida alates vanusest 60+, kuid PPA teenistujate keskmine vanus on oluliselt noorem (41,7), mistõttu oleks ka raske haigestumise tõenäosus vaktsineerimata töötajate seas olnud ilmselt oluliselt väiksem. Lisaks on oluline välja tuua see, et isegi kui raskeid haigestumisi oleks esinenud, oleks teenistujate eemalolek olnud üksnes ajutine. Teenistusest vabastamine on aga reeglina lõplik.
30.Eelnevat arvestades jäävad ringkonnakohtu jaoks PPA tegutsemise motiivid täielikult ebaselgeks ning raske on näha, kuidas valitud meede aitas saavutada soovitud eesmärki – PPA toimepidevuse ja selle kaudu riigi sisejulgeoleku tagamist. PPA loobus tegelikkuses ise lõplikult oluliselt suuremast hulgast teenistujatest võrreldes nende isikute arvuga, keda oleks ohustanud ajutine raske haigestumine. Sellega kaasnes PPA toimepidevusele tõenäoliselt hoopis suurem kahju. Seda kahju suurendab ilmselt asjaolu, et soovitud võimekuse tasemele tagasijõudmine võtab aega, kuna isegi kui kohad uuesti täidetakse, on uutel teenistujatel vaja aega, et omandada teenistusülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud kogemused, teadmised ja oskused. Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus, et valitud meede – vaktsineerimiskohustus ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamine – aitaks neil tingimustel kaasa PPA väidetud eesmärgi – riigi sisejulgeoleku – tagamisele. Abinõu, mis ei ole eesmärgi saavutamiseks sobiv, ei saa olla ka vajalik ega mõõdukas.
Märkimist väärib, et professor T. Maimets on hinnanud haiglaravi vajaduse nii delta- kui omikrontüve puhul Terviseameti esitatust veelgi väiksemaks – umbes 3 ja ligi 1 protsent (L.-E. Lomp. „Omikron ähvardab koroonapatsinetide arvu mitmekordistada“. https://www.postimees.ee/7437724/omikron-ahvardab-koroonapatsientide-arvu-mitmekordistada.
31.Tõsi, ringkonnakohus lähtus oma arvutustes eeldusest, et haigestuvad üksnes vaktsineerimata isikud. Tõenäoliselt haigestuks ka selliseid PPA teenistujaid, kes on vaktsineeritud. Samas on selles küsimuses jäänud püsima seisukoht, et raske haigestumise vastu aitab vaktsineerimine tõhusalt. Ravimiamet on oma vastuses selgitanud, et nt omikrontüve puhul on kahe vaktsiiniannuse korral 65% väiksem risk sattuda haiglaravile (dtl 219). Samas võib ringkonnakohtu arvates vähemalt ilma täpsemate andmeteta eeldada, et eelnevalt viidatud maksimaalselt 1-2 raskelt haigestunut nende 39 vaktsineerimata teenistuja seast ei oleks PPA tervikkoosseisu raskelt haigestunute hulka oluliselt mõjutanud.
32.Samuti lähtus ringkonnakohus käesolevaks ajaks kujunenud olukorrast, st sellest, kus PPA 4539-st töötajast on vaktsineeritud 98,9% ning vaktsineerimata jäi üksnes 39 teenistujat. On tõenäoline, et kui PPA teenistujate jaoks ei oleks vaktsineerimist kohustuslikuna kehtestatud, ei oleks vaktsineeritute arv olnud lõppkokkuvõttes nii suur. Kuid ka see asjaolu ei tähenda, et kujunenud situatsioonis oleks 39 vaktsineerimata isiku teenistusest vabastamine proportsionaalne abinõu sisejulgeoleku tagamiseks. Ringkonnakohtu arvates võib olla mõistlik eeldada, et teatud vaktsineerituse tasemest alates on haldusorgani isikkoosseis raske haigestumise vastu piisavalt kaitstud ning mõningane (käesolevas olukorras 1-2 isiku, ehk PPA isikkoosseisust vastavalt 0,02 ja 0,04 protsenti) võimalik täiendav raske haigestumine ei saa mõjutada haldusorgani funktsioneerimist kuigivõrd.
33.Ringkonnakohus märgib, et praeguses olukorras on PPA saavutanud küll sisuliselt PPA teenistujate sajaprotsendilise vaktsineerituse, mitte aga sisejulgeoleku parema tagamise, sest selle sajaprotsendilise vaktsineerituse hinnaks on hetkeseisuga PPA koosseisu vähenemine 37 teenistuja võrra. PPA seisukohad ning käitumine ei ole omavahel kokkulangevad. See võib viidata sellele, et PPA väide sisejulgeoleku paremast tagamisest on otsitud ning tegelik eesmärk võiski olla üksnes PPA näitamine sajaprotsendiliselt vaktsineeritud koosseisuga haldusorganina.
34.Ringkonnakohus viitab ka sellele, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjas eeltoodud asjaoludele tähelepanu ei pöörata. Sealt ei ilmne põhjendusi ega kaalutlusi, miks oli vajalik kaebaja teenistusest vabastamine hoolimata sellest, et PPA teenistujate vaktsineerituse tase oli juba niigi kõrge ning järelikult ei oleks mõne üksiku vaktsineerimata teenistuja teoreetiline raske haigestumine PPA ülesannete täitmist ja sisejulgeoleku tagamist oluliselt mõjutanud (dtl 183-185). Selliste põhjenduste puudumine võib viidata kaalutlusvigadele ning põhjendamispuudustele haldusakti andmisel.
35.Eeltoodud asjaolude tõttu ei ole ringkonnakohus hetkeseisuga veendunud, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ja mittevaktsineeritud teenistujate teenistusest vabastamine sisejulgeoleku tagamise eesmärgil on proportsionaalne ja kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri vastab haldusakti formaalsetele ja sisulistele õiguspärasuse nõuetele. Seega ei saa kaebust pidada perspektiivituks ka selles aspektis.
IV Täiendav alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
36.Nagu ülal p-s 7 kirjeldatud, on menetluslik seisund käesolevas asjas hetkel selline, et ringkonnakohtu ilma põhjendusteta esialgse õiguskaitse määrusega on X.X.i suhtes antud teenistusest vabastamise käskkirja kehtivus peatatud kuni 28. jaanuarini 2022. Sellise määruse
tegemiseks annab võimaluse HKMS § 252 lg 4 ls 1, mis sätestab, et kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sama lõike ls 3 näeb ette, et kui menetlusosalised sellist määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, st kuni kohtuotsuse jõustumiseni või muul moel asja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Elektroonilisest kohtute infosüsteemist ei nähtu, et PPA oleks ringkonnakohtu 29. detsembri 2021. a määrust vaidlustanud. PPA ei ole vaidlustamistähtaja jooksul esitanud ka vastuväidet ringkonnakohtu 29. detsembri 2021. a määrusega seoses või muud tahteavaldust, mis oleks tõlgendatav selle määruse vaidlustamisena.
37.Seega on kujunenud olukord, kus ringkonnakohtu 29. detsembri 2021. a kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja kehtivuse peatamise määruse kehtivus pikenes HKMS 252 lg 4 ls 3 alusel niigi automaatselt kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni või muul moel asjas menetlust lõpetava määruse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4). V Lõppseisukohad
38.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X.X.i määruskaebuse ning peatab X.X.i suhtes PPA poolt 21. detsembril 2021 antud X.X.i politseiteenistusest vabastamise käskkirja nr 1.9-2.6/262p kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni (HKMS § 249 lg 4). Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks jätkata ka 29. detsembri 2021. a tehtud esimeses määruses kohaldatud esialgset õiguskaitset, millega keelati X.X.i suhtes teenistusest vabastamise käskkirja andmine. Ehkki selline käskkiri on juba antud ja ringkonnakohus selle kehtivuse peatas, ei ole välistatud, et PPA võib anda sellise käskkirja uuesti, määrates viimaseks teenistussuhte kuupäevaks uue kuupäeva. Keelamiskaebus on samuti veel jätkuvalt halduskohtu menetluses. Seetõttu on samasihilise esialgse õiguskaitse kohaldamine mõistlik.
39.Kuna ringkonnakohus leidis, et kaebust ei saa pidada perspektiivituks juba eeltoodud põhjendustel, ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigi kaebaja poolt määruskaebuses esitatud väidete osas.
40.Seoses asja edasise menetlusliku küljega selgitab ringkonnakohus järgmist.
41.Ringkonnakohus tõlgendas oma 29. detsembril 2021 tehtud teises esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses kaebaja tahet selliselt, et ehkki X.X.i kaebus on praegusel kujul esitatud enda teenistusest vabastamise keelamiseks, siis olukorras, kus teenistusest vabastamise käskkiri on juba antud, on kaebaja tahe ka teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja tühistamine. See aitab saavutada kaebaja eesmärki – vältida enda teenistusest vabastamist. Seetõttu pidas ringkonnakohus võimalikuks teenistusest vabastamise käskkirja kehtivus peatada. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Menetluse jätkamisel halduskohtus on kaebajal võimalik otsustada, kas ta soovib oma nõuet täiendada tühistamisnõudega. Ringkonnakohus kordab ka 29. detsembri 2021. a määruses väljaöeldut, et olukorras, kus teenistusest vabastamise käskkiri on küll antud, kuid see ei ole veel täidetud, ei kohaldu avaliku teenistuse seaduse (ATS) §-s 105 sätestatud kaebeõiguse piirangud teenistusest vabastamise korral. Seda põhjusel, et ATS § 105 lg 1 kasutab terminit „teenistusest vabastatud ametnik“, kuid praegusel hetkel ei ole X.X. veel teenistusest vabastatud ametniku staatuses. Seega on tühistamisnõue
olukorras, kus teenistustest vabastamise käskkiri on küll antud, kuid see pole veel reaalselt täidetud, võimalik.
42.Tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on käesolevaks ajaks küll tõenäoliselt möödunud, kuid kujunenud olukorras, kus eeldada sai isiku tahet teenistusest vabastamise käskkirja vaidlustamiseks ning halduskohtul takistas kaebaja tähelepanu juhtimist selle vaidlustamise vajalikkusele asjaolu, et määruskaebus oli kaebetähtaja kestel ringkonnakohtu menetluses, võib esineda mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.
39.Teisalt ei välista ringkonnakohus ka lähenemist, kus 2021. a 31. detsembri kui kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja järgi tema teenistussuhte viimase päeva möödumisel saab lugeda, et teenistusest vabastamise käskkirja igasugune õiguslik mõju on lõppenud, sest tänu käskkirja kehtivuse peatamisele ei ole seda täidetud ning tagantjärgi ja tagasiulatuvalt pole selle täitmine teenistussuhte viimase kuupäeva möödumise tõttu enam võimalik (vrd RKHKo 3-3-198-10, p 10). Sellisel juhul tuleb käituda samamoodi, nagu muudel juhtudel, kus haldusakti mõju lõppeb, kuid selle vaidlustamiseks on esitatud tühistamiskaebus.
40.Seoses PPA vaktsineerimiskohustuse kehtestamise käskkirjaga märgib ringkonnakohus, et see võib olla käsitatav kaebaja suhtes täitmata haldusaktina. Ehkki Eesti kehtivas õiguses ei ole täitmata haldusakti õiguspärase hindamise ajahetke küsimused ammendavalt reguleeritud, võib olukorras, kus veel täitmata haldusakti täitmise nõuet saab lugeda kohtuotsuse tegemise ajal õigusvastaseks, olla vajalik haldusakti õiguspärasuse hindamine kohtuotsuse tegemise aja seisuga (sarnaselt HKMS § 158 lg-s 31 sätestatud olukorrale). Sellisel juhul saab kohus võtta õiguspärasuse hindamisel arvesse ka pärast haldusakti andmist ilmnenud asjaolusid (vrd ka RKHKo 3-3-1-3-15, p 26).
41.Tõsi, Riigikohus on Kaitseväes kehtestatud vaktsineerimiskohustuse asja lahendades märkinud viitega oma varasemale praktikale, et täienevad andmed ei muuda prognoosidel põhinevaid otsuseid iseenesest õigusvastaseks (RKHKm 3-21-2241, p 27). Sellest konstateeringust võib jääda mulje, et Riigikohus pidas vaktsineerimiskohustuse kehtestamise käskkirja ohutõrje käigus tehtud prognoosotsuseks, mis põhineb akti andmise hetkel teada olnud asjaoludel. Samas ei nähtu Riigikohtu määrusest tähelepanu pööramist sellele, et see haldusakt oli veel kaebajate poolt täitmata. Ka ohuhinnangul põhineva haldusakti puhul ei saa olukorras, kus see on veel isiku suhtes täitmata, pidada seda haldusakti ega selle täitmise nõudmist õiguspäraseks, kui see ei vasta enam haldusakti õiguspärasuse hindamise hetkel esinevale faktilisele olukorrale, st haldusakt on muutunud hiljem õigusvastaseks (vrd ka nt RKHKo 3-3-1-41-05 p-d 16-18; 3-3-1-53-05, p-d 12-14).
42.PPA teatas ringkonnakohtule 28. jaanuari 2022. a hommikul, et X.X. on täitnud PPA peadirektori 3. novembri 2021. a nõude (dtl 226). Sellest vastusest jääb ebaselgeks, millise nõude on X.X. täpselt täitnud. Nimelt nägi PPA 3. novembri 2021. a käskkiri ette COVID-19 vastu immuniseerimist tõendava dokumendi esitamise (p 2.1), COVID-19 läbipõdemist tõendava dokumendi esitamise (p 2.2) või vaktsineerimisega alustamise kohta tõendi esitamise (p 3, vt dtl 12). Ei ole välistatud, et kui kaebaja on alles vaktsineerimiskuuriga alustanud, võib PPA nõuda talt ka selle lõpetamist. Lisaks on oluline see, et kaebaja suhtes on 21. detsembril 2021 juba teenistusest vabastamise käskkiri antud. PPA ei teatanud täna selle kehtetuks tunnistamisest. Kujunenud olukorras oleks ebaselge, kuidas PPA kaebaja suhtes edasi käituks, kui ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse tänase teate tõttu rahuldamata jätaks. Seetõttu peab ringkonnakohus PPA tänasest teatest hoolimata ikkagi vajalikuks esialgset õiguskaitset kohaldada.
Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja on asunud seisukohale, et ta on vaktsineerimisega nõus ning näeb, et teda ei ähvarda teenistusest vabastamine, on tal võimalik kaebusest loobuda ning asjas menetluse lõpetamisel lõppeb ka käesoleva esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse kehtivus (HKMS § 249 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.