3-16-2348/56 - Korrakaitse - Politsei toimingud - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

lahend.ee

25.KVS § 6 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Kaebaja selgitab, nii nagu ka juba oma 05.01.2021 täiendatud kaebuse p-des 19 ja 20 märkis, et KVS § 6 kohaldamiseks ei ole alust, kuivõrd kriminaalasja ei algatatud korruptsiooniasjana, vaid KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) alusel, mis kvalifitseerub tavalise varavastase kuriteona. Seega on kaebaja endiselt seisukohal, et antud kriminaalasjas KVS § 6 lg 2 ehk korruptsioonijuhtumist teavitanud isiku kaitsmise kohustus ei kohaldu. Kuivõrd tegemist ei ole korruptsiooniasjaga, ei ole põhjendatud tugineda ka korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti ja teabe andja isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmisele. Sel põhjusel on ebaõige ka vastustaja tuginemine Riigikohtu otsuse nr 3-16-2348 punktile 19. Ühtlasi ei saaks hüpoteetiline oht, et väidetava korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust (st korruptsioonijuhtumi teabe, isiku ja tema isikuandmete sisu) rikutakse KVS § 6 lg 2 järgi, üles kaaluda isiku PS § 44 lg-st 3 tulenevat teabeõigust saada juurdepääs enda kohta käivate isikuandmete, sh kriminaalasja IV köites asuvatest dokumentidest tulenevate isikuandmete, osas. Isegi kui järeldada, et KVS § 6 lg 2 peaks antud olukorras kohaldamisele kuuluma (millega kaebaja ei nõustu), on selge, et see saab puudutada üksnes esimest kuriteoteate esitaja isikut. Teisisõnu saaks KVS § 6 lg 2 mõte olla vaid selles, et piirata korruptsioonijuhtumist teavitamise konfidentsiaalsust teavitamise faktiga, st esmase teavituse teinud isiku ja tema isikuandmete, mitte edasiste menetlustoimingute ning nende alusel saadud andmetega. Hilisemad tunnistajate ütlused (isegi kui isik on esmase teavituse tegija) on aga antud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) alusel kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetluses loetakse tunnistajaks inimest, kes võib teada olulisi asjaolusid kriminaalasja kohta. Reeglina on tunnistaja kohustatud ütlusi andma (KrMS § 66 lg 3), kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus (st õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel (KrMS § 71), kutse- või muu tegevuse tõttu (KrMS § 72) või õigus keelduda ütluste andmisest riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta). Kuivõrd tunnistajate ütlused on kohustuslikus korras antud kriminaalmenetluse kestel, ei paku KVS § 6 lg 2 selles osas kaitset isegi mitte isiku puhul, kes võis olla algne kuriteoteate esitaja. Nii on ka KVS § 6 lg 2 viimases lauses sätestatud, et kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. Niisiis on konfidentsiaalne üksnes see fakt, et konkreetne isik

32.III köide sisaldab Xa isikuandmeid sisaldavaid dokumente, mille väljastamist temale peab PPA võimalikuks järgnevalt: 1) lk 17, 62, 63 ja 195 on SEB panga esitatud andmed Eesti Pakendiringlus MTÜ, Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja ettevõtte „LÕUNA-EESTI OLMEJÄÄTMETE ÜMBER“ konto defineeritud kasutajate kohta (sh Xa) – väljastame ulatuses, milles need sisaldavad Xa andmeid, st PPA ei väljasta teiste füüsiliste isikute nimesid ega isikukoode kuivõrd kaebaja teiste isikute andmeid ei soovi ja kui sooviks, siis oleks andmete väljastamine välistatud lähtudes pangasaladuse hoidmise kohustusest (KAS § 88 lg 1 ja 7) ja isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu; 2) lk 139, 150, 154, 156, 159, 162, 165, 168 ja 170 on PPA Lõuna prefektuuri päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse päringus nimetatud isikutel (sh Xal) pangas arveldusvõi krediidikonto olemasolu ning konto väljavõtte kohta – väljastame kuni Xa nimetamiseni teises lõigus ning kolmanda lõigu (kuni koolonini). PPA ei väljasta: - neis dokumentides sisalduvaid teiste isikute andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu; - neljandas lõigus sisalduvat infot AvTS § 35 lõike 1 punkti 5 1 ja § 23 lõike 1 punkti 1 alusel kui teavet PPA kui uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, mille avalikuks tulek võib raskendada sarnaste süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist, ning - dokumendi koostanud kriminaalpolitseiniku andmeid kui juurdepääsupiiranguga teavet vastavalt PPVS § 4 lõikele 5; 3) lk 235, 241 ja 255 on PPA Lõuna prefektuuri päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse päringus nimetatud isikute (sh Xa) panga kliendiks oleku ja konto väljavõtte kohta – väljastame üksnes Xa kohta käivas osas, st ei väljasta neis dokumentides sisalduvaid teiste isikute andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu ning dokumendi koostanud kriminaalpolitseiniku andmeid (PPVS § 4 lg 5);

4) lk 140-141, 149, 151-152, 157, 160, 163, 166, 169, 171, 191, 236, 242 ja 256 on pankade vastused Lõuna prefektuuri päringutele – lähtudes pangasaladuse hoidmise kohustusest (KAS § 88 lg 1 ja 7) väljastame ainult teabe, mille pank on vastuses identifitseerinud kui Xa kohta käiva (lk 140 punkt 1; lk 149; lk 151 esimene lõik; lk 157 viimane lõik; lk 160 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku- ning registrikoodid; lk 163 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isikuning registrikoodid; lk 166; lk 169 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku- ning registrikoodid; lk 171; lk 191 punkti 1 tekst, millest on välja jäetud teiste füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid; lk 236 punkt 2; lk 242 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed, isikukoodid ning arveldusarvete numbrid; lk 256 punkt 2) ja ei väljasta teiste isikute kohta käivat pangateavet (KAS § 88 lg 1 ja 7 alusel ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu) ning dokumendi adressaadiks oleva kriminaalpolitseiniku andmeid (PPVS § 4 lg 5); 5) lk 239 – CD plaadile salvestatud Xa pangakontode väljavõtted. 6) IV köites mainitakse Xa nime tunnistajate ülekuulamise protokollides lk 75, 76, 78, 105 ja 107 ning dokumendi, mis asub lk 100–102, esimesel lehel (lk 100). Nende dokumentide väljastamist ei pea vastustaja põhjendatuks, kuna need sisaldavad teiste isikute subjektiivseid arvamusi ja väiteid Xa kohta, mida teatud mööndustega võib pidada tema isikuandmeteks, kuid vähemalt samavõrd ka väite esitaja isikuandmeteks. Isegi, kui väite või arvamuse esitaja andmed kaebajale teabe tutvustamisel kinni katta, siis võib öeldu sisu koosmõjus kaebaja võimalike eelteadmiste ja muu kontekstiga anda kaebajale võimaluse ütleja isiku tuvastamiseks. Vastustaja hinnangul ei saa tema kohta käiv subjektiivne arvamus või väide olla sellise kaaluga teave, mille teadasaamine on olulisem, kui selle arvamuse või väite esitaja õigus jääda tuvastamatuks. Kaebaja huvi koguda teavet teises kriminaalasjas enda kui süüdistatava kaitse eesmärgi ei ole enam relevantne, sest kaebaja kinnitusel on nimetatud kriminaalasi lõppenud ja kaebaja on õigeks mõistetud.

40.Tulenevalt kaebaja viitest Riigikohtu 16.12.2014 määruse nr 3-1-1-68-14 p 3 kaudu avalikuks olevale teabele ja 01.11.2021 menetlusdokumendi punktides 10–19 avaldatud põhjalikele selgitustele, võtab vastustaja täiendavalt õigeks kaebuse osas, milles see puudutab kriminaalasja nr 10760000070 IV köite lk 75, 76, 78, 100, 105 ja 107 märgitud teavet kaebaja kohta (peamiselt tunnistajate ütlused). Täpsemalt peab PPA võimalikuks tutvustada kaebajale IV köidet järgnevas osas: 1) lk 75 sisalduvate tunnistaja ütluste 2. lõik (algab sõnadega „2009. aasta ...“), millest on välja jäetud teis(t)e füüsilis(t)e isiku(te) nimed; 2) lk 76 1. lõigus sisalduvad tunnistaja öeldud laused „Minule teadaolevatel andmetel olevat X pöördunud OÜ Compoman poole sooviga saada hinnapakkumist jäätmepressile. Saades hinnapakkumise ei olnud see piisavalt kõrge ning palus Compomanis töötaval [...] hinnapakkumise umbes 1 miljoni krooni võrra kõrgemaks teha“; 3) lk 78 1. lõigus sisalduv tunnistaja öeldud lause „EPR tegevust kontrollib vastavalt põhikirjale ja äriregistris sätestatule ainuisikuliselt [...], kes oma äripartneri Xaga kontrollib ka tervet jäätmekäitlusega seotud MTÜ-de ja äriettevõtete võrgustikku“; 4) lk 100 viimases lõigus olev lause „EPR tegevust kontrollib vastavalt põhikirjale ja äriregistris sätestatule ainuisikuliselt [...], kes oma äripartneri Xaga kontrollib ka tervet jäätmekäitlusega seotud MTÜ-de ja äriettevõtete võrgustikku“; 5) lk 105 punktis 4 sisalduvad tunnistaja öeldud laused „[...] rääkis mulle, et tema firmasse tuli Pakendiringlusest X, kes küsis jäätmepressi (vahejaama) hinnapakkumist Võru Jäätmejaama tarvis. [...] Toote hinnapakkumisele palus X lisaks juurde kirjutada miljoni ja hiljem pidi [...] selle raha tagastama. [...] oli ka imestunud sellest, et X küsis vahejaama pressi hinnapakkumist hoopis teise kohta, s.o Võru valda Umbsaarde Pakendiringluse territooriumile [...] Seda ma ei tea, kas X poolt hinnaküsimine lõppes tellimisega või ei.“ 6) lk 107 sisalduvate tunnistaja ütluste 2. lõik.

2–8), tunnistaja A.V.2 ülekuulamise protokoll (I kd, tl 9–12), Hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja reaalservituutide seadmise leping. Kokkulepe järjekohtade kohta ning asjaõiguslepingud (projekt) (I kd tl 13–28), päring Tartu Maakohtu Võru kinnistusjaoskonda (I kd, tl 29), 27.07.2009. a. Kokkulepe järjekoha muutmise kohta. Hoonestusõiguse ja reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõiguslepingud (I kd, tl 30–43), õigusarvamus (I kd, tl 44–54), ajalehe artikkel (I kd, tl 55), MTÜ Eesti Pakendiringluse registrikaardi väljavõte (I kd, tl 56–57), MTÜ Võru Jäätmekeskus registrikaardi väljavõte (I kd, tl 58–59), Võru Linnavolikogu 10.09.2008. a otsus nr 229 (I kd, tl 60), Võru Vallavolikogu 12.11.2008. a otsus nr 246 (I kd, tl 61–68), Võru Linnavalitsuse 12.11.2008. a korraldus nr 578 (I kd tl 69– 81), MTÜ Võru Jäätmekeskus asutamisleping (I kd, tl 82), avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd tl 83), teatis Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd, tl 84), avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd, tl 85), avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd, tl 86), Võru Jäätmekeskus MTÜ 23.10.2009. a üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 87), MTÜ Võru Jäätmekeskus põhikiri (I kd, tl 88–92), kinnistu nr 18173 - Saetööstuse sorteerimisetöötluse kinnistusraamatu väljavõte (I kd, tl 93–95), kinnistu müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (I kd, tl 96–99), päring Rahandusministeeriumile (I kd, tl 100), Rahandusministeeriumi vastus (I kd, tl 101– 116), hanketeade ja hanke aruanded (I kd, tl 117–128), hanketeade Põlva Linnavalitsus ja riigihanke aruanne (I kd, tl 129–137), päring Lõuna maksu-ja tolliametile (I kd, tl 138), Maksuja tolliameti vastuskiri (I kd, tl 139–161) ja läbiotsimismäärus OÜ-s Audente (I kd, tl 162), läbiotsimisprotokoll OÜ-s Audente (I kd, tl 163–165), MTÜ Võru Jäätmekeskus raamatupidamise teenuste osutamise leping (I kd, tl 166–168), raamatupidamise dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt OÜ Audente raamatupidajale (I kd, tl 169), läbiotsimismäärus O.L. elukohas (I kd, tl 170), läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 171–182), arvuti üleandmisevastuvõtmise akt O.L. (I kd, tl 183), dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt O.L-le (I kd, tl 184–191), jäätmepressi ja ümber laadimisjaama kirjeldus ning seadmete paigaldus (I kd, tl 192–201), OÜ Compoman hinnapakkumine (I kd, tl 202–203), kaebuse rahuldamata jätmise määrus (I kd, tl 204–205), MTÜ Võrumaa Jäätmekeskuse raamatupidamise sise-eeskiri (I kd, tl 206–221).

puhul kaebajale kriminaalasja materjalidele juurdepääsu andmisega saaks kaasneda teise isiku õiguste riive. Seetõttu pole halduskohtul võimalik läbi viia kaalumist kaebajast andmesubjekti juurdepääsuõiguse ja teise isiku õiguse riive suhtes. Seetõttu ei tõenda asjas kogutud tõendid, et objektiivsest õigusest tulenevalt on PPA vaidlustatud keeldumine kaalukam kaebaja kui andmesubjekti juurdepääsuõigusest. Halduskohus nõustub kaebajaga, et PPA keeldumise tõttu ei olnud tal vaidlusalust taotlust esitades võimalik rohkem põhjendada, miks ka millises osas ta oma isikuandmetele juurdepääsu soovib. Kuna PPA ei ole üheski kriminaalmenetluse ega hilisema haldusmenetluse menetlusdokumendis teinud viiteid objektiivsele õigusele lisaks IKS v.r § 20 lg-s 1 sätestatud alustele isikuandmetele juurdepääsust keeldumiseks, siis ei ole käesolevas asjas halduskohtu käsutuses olevate tõenditega tõendatud, et eriseadustes sisalduksid käesolevas asjas juurdepääsupiirangut täpsustavad erinormid, sh KVS § 6 lg 2. Seda mh põhjusel, et kriminaalmenetluse menetlusdokumentidest ei nähtu, et PPA uurimisversioon oleks puutumuses KVS §-s 6 käsitletuga. PPA on halduskohtumenetluses nõustunud kaebajale osalise tõenditele juurdepääsu andmisega. Halduskohtule ei ole äratuntav, et kaebajale muus osas juurdepääsu andmine saaks osutuda ülemäära keeruliseks või põhjustaks PPA-le ebamõistliku halduskoormuse. Kriminaalmenetluses on tõendeid kogutud tõendamaks usalduse kuritarvitamises seisnevat süütegu, mis ei ole asjaomaste otsustajate hinnangul tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei tõenda korruptsioonisüütegu kitsamalt ega korruptsioonijuhtumist teavitamist laiemalt tõlgendades. Ühestki kriminaalmenetluse menetlusdokumendist kui tõendist käesolevas haldusasjas ei nähtu vastava uurimisversiooni olemasolu, sest PPA ei ole sellistele tõenditele kaebusele vastu vaieldes osundanud. Ka halduskohtule ei anna tõendid taoliseks järelduseks alust. Mitme kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulatud isiku puhul saab halduskohtu hinnangul jaatada, et tegemist võib olla avalikku ülesannet täitva ametiisiku tunnustele vastava persooniga, kes omavad asjaolude kokkusattumisel ka kohaliku omavalitsuse esindusõigust. Kriminaalmenetlus on menetluse lõpetamise määruse kohaselt päädinud menetluse lõpetamisega kriminaalmenetluse jätkamiseks aluse puudumise tõttu. Seega on ka nii Prokuratuur kui PPA välistanud asjas usalduse kuritarvitamise kõrval võimaluse mõnel muul alusel, sh toimingupiirang KVS mõttes, kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Korrakaitse › Politsei toimingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

Sarnased lahendid