lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-2348/56

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-2348/56
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
10 884
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-16-2348

Otsuse kuupäev

31. jaanuar 2022

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kriminaalasjast nr 10760000070 Xa isikuandmeid puudutavate andmete väljastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Martin Triipan Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada kaebus.
2.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama Xale kriminaalasja nr 10760000070 toimikust: III köite tl 17, 62, 63, 139, 140, 149, 150, 151, 154, 156, 157, 159, 160, 162, 163, 165, 166, 169, 170, 171, 191, 195, 235, 236, 241, 242, 255, 256, 239, IV köite tl 75, 76, 78, 100, 105, 107 asuvad tõendid Politsei- ja Piirivalveameti poolt õigeksvõetud kujul.
3.Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kriminaalasjast nr 10760000070 Xa isikuandmeid puudutavate andmete väljastamiseks.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xa kasuks välja menetluskulu 13 318,60 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. märts 2022. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Käesolev kohtuasi on ajendatud Politsei- ja Piirivalveameti poolt 27.01.2014. a Xa teavitamisest 27.10.2010 kuni 26.11.2010. a tema suhtes jälitustoimingu tegemisest ja Politsei- ja

Piirivalveameti keeldumisest väljastada Xale teda puudutavad andmed kriminaalasjast nr 10760000070.

2.Riigikohus on menetlenud Xa ja Politsei- ja Piirivalveameti vahelist kolme kohtuasja kriminaalasjast andmete saamiseks, milles Xa määrus- ja kassatsioonkaebused rahuldati.
2.1.Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14 tühistati Tartu Maakohtu 27.10.2010. a ja Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2014. a määrus ja tunnistati Xa suhtes Tartu Maakohtu 27.10.2010 a. määruse alusel tehtud jälitustoiming õigusvastaseks ja rahuldati Xa esindaja vandeadvokaat Martin Triipani määruskaebus.
2.2.Riigikohtu Halduskolleegiumi 10. juuni 2016. a otsusega kohtuasjas nr 3-3-1-84-15 rahuldati Xa kassatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 17.11.2014. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2015. a otsus ja tehti uus otsus, millega kohustati Politsei- ja Piirivalveametit uuesti läbi vaatama Xa taotlus väljastada talle kriminaalasja nr 10760000070 kriminaaltoimiku materjalid, mis sisaldavad teda puudutavaid andmeid.
2.3.Riigikohtu Halduskolleegiumi 21. veebruari 2019. a otsusega kohtuasjas nr 3-16-2348 rahuldati Xa kassatsioonkaebus ning tühistati Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2018. a otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
3.Käesolev kohtulahend ongi tegemisel halduskohtus asja uue läbivaatamise raames. Halduskohtu menetluses olev vaidlus on ajendatud Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.06.2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-84-15 järgselt Xa poolt 06.10.2016. a Politsei- ja Piirivalveametile järjekordse avalduse (I kd, tl 7) esitamisest, milles avaldaja palus võimaldada tutvumist kriminaaltoimiku materjalidega, mis sisaldavad teda puudutavaid isikuandmeid.
3.1.Politsei- ja Piirivalveamet jättis 24.10.2016. a Xa taotluse rahuldamata (I kd, tl 12–13) isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 20 lg 1 p 1 alusel põhjendusel, et see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi.
4.X (kaebaja) esitas 18.11.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–6), milles palus kohustada Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) väljastama kriminaalasja materjalid osas, mis puudutavad kaebaja kohta käivaid andmeid. Kaebuse kohaselt on PPA eiranud Riigikohtu lahendit kohtuasjas nr 3-3-1-84-15. Ebaõigesti on leitud, et kaebaja õigust tuleb IKS § 20 lg 1 alusel piirata. Ta on rõhutanud, et soovib tutvuda ainult oma andmetega ning ei soovi tutvuda kolmandate isikute isikuandmetega. PPA-l on võimalik kinni katta kuriteoteate esitaja andmed. Pole usutav, et kogu toimik sisaldab sellist infot, mis kaalub üles kaebaja õiguse saada enda kohta infot. Kuna käimas on veel teinegi kriminaalasi, võib taotletavate materjalide hulgas olla tõendeid, mis võiksid käimasolevas kriminaalmenetluses kaeba õiguste kaitseks vajalikud olla.
4.1.Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata (I kd, tl 53–55).
4.2.Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2018. a otsusega jäeti kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (I kd, tl 103–106).
4.3.Riigikohtu 21.02.2019. a otsusega kohtuasjas nr 3-16-2348 rahuldati Xa kassatsioonkaebus ning tühistati Tartu Halduskohtu 31.03.2017. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2018. a otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule (I kd, tl 125–128).
4.4.Tartu Halduskohtu 12.03.2019. a määrusega kuulutati käesoleva haldusasja menetlus kinniseks kriminaalasja nr 10760000070 toimikuid puudutavas osas ja keelati kaebajal tutvuda kriminaalasja toimikutega ning piirati nende õigust saada kriminaalasja toimikutest ärakirju (I kd, tl 144). 4.5.Tartu Halduskohtu 31.05.2019. a otsusega jäeti kaebus teistkordselt rahuldamata (I kd, tl 167– 170). 4.6.Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2020. a otsusega (II kd, tl 8–10) tühistati Tartu Halduskohtu 31.05.2019. a otsus ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.
5.Halduskohus teatas 04.12.2020. a määrusega (II kd, 13–14) kohtukoosseisu muutumisest.
5.1.Kaebaja esitas 05.01.2021. a kohtu korraldusel kaebuse tervikteksti (II kd, tl 15–20). Kaebaja märkis, et jääb 18.11.2016. a esitatud kaebuse ja muude käesolevas haldusasjas (sh apellatsioon- ja kassatsioonkaebustes) esitatud seisukohtade juurde, ning palub kohtul nendega arvestada, kuid esitab uue täiendatud kaebuse tervikteksti, et kaebus oleks ülevaatlik.
5.2.PPA vastas 08.02.2021. a täpsustatud kaebusele (II kd, tl 30–32), milles võttis kaebuse õigeks osaliselt ja taotles kaebuse muus osas rahuldamata jätmist. 5.3.Vastustaja on kaebuse osaliselt õigeks võtnud ka 19.11.2021. a menetlusdokumendis (II kd, tl 50–51). Kaebaja nõue
6.Kaebuse tervikteksti kohaselt taotleb kaebaja PPA 24.10.2016 kirjas nr 3.2-2/2988-4 sisalduva andmete tutvumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamist ja PPA kohustamist väljastada kriminaalasja nr 10760000070 materjalid (sh võimaldada nendega tutvuda) osas, mis puudutavad Xa isikuandmeid. Vastustaja keeldumine kaebajale kriminaalasja nr 10760000070 materjalide tutvustamisest on õigusvastane, sest kaebajal on õigus tutvuda tema kohta kriminaalmenetluse käigus kogutud andmetega ning kaebaja õiguse teostamise piiramiseks puudub alus. Kuivõrd PPA keeldus alusetult kaebajale tutvustamast kriminaalasja materjale osas, milles see puudutab kaebaja kohta käivaid isikuandmeid ning milleks on kaebajal õigus nii harta, PS-i ning IKS-i kohaselt, on sellega alusetult riivatud kaebaja kui andmesubjekti õigust tutvuda enda kohta käivate isikuandmetega. Järelikult rikub PPA tegevus (isikuandmete tutvustamisest keeldumine) kaebaja subjektiivseid õigusi.
7.Kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti tema suhete kohta kolmandate isikutega, on käsitatavad isikuandmetena IKS v.r § 4 lg 1 tähenduses. Kui andmesubjekt soovib tutvuda lõpetatud kriminaalasja toimikus tema kohta käivate isikuandmetega, reguleerib sellist olukorda eriseadusena üksnes IKS. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, milline formaalne menetlusseisund on kriminaalmenetluses isikul, kelle kohta selliseid andmeid kogutakse. Isikul, kelle kohta on kriminaalmenetluses isikuandmeid kogutud, on õigus isikuandmetega tutvuda kriminaalmenetluslikust menetlusseisundist sõltumata.
8.Andmesubjekti õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega tuleneb ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg-st 3 (kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigus) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) art 8 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest ja art 41 lg 2 punktist b. Täiendavalt soovib kaebaja juhtida tähelepanu sellele, et andmesubjekti õigus tutvuda enda

kohta käivate isikuandmetega, andmete avalikkus ning juurdepääs sellistele andmetele (sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lg-s 1 ning ka direktiivis (EL) 2016/680) on üheks meetmeks, kuidas avastada ja vältida avaliku võimu kuritarvitusi (vt ka AvTS § 1). Käesolevas haldusasjas on vastustaja loonud olukorra, kus kriminaalasjas õigusvastaselt teostatud jälitustoimingu subjekt ei saa kontrollida, kas tema õigusi on rikutud ka tavapäraste kriminaalmenetluse toimingutega, sest isikul puudub võimalus tutvuda tema kohta kriminaalmenetluses kogutud isikuandmetega. Arvestades, et kaebaja õigusi on varasemalt juba rikutud, on kaebajal jätkuvalt kahtlus, et tema õigusi võidi rikkuda ka muude kriminaalmenetluse toimingutega.

9.Vastustaja keeldumise põhjendused on äärmiselt abstraktsed. Juba varasemas haldusasjas nr 3-14-376 täpsustas kaebaja materjalidega tutvumise huvi ning selgitas, et soovib tutvuda selliste kriminaalasja materjalidega, mis puudutavad kaebaja isikuandmeid, mitte kolmandate isikute kohta käivaid andmeid. Kaebaja kinnitab veelkord, et ei soovi tutvuda spetsiifiliselt kolmandate isikute kohta käivate isikuandmetega, vaid enda kohta käivate isikuandmetega kriminaalasja materjalides. Järelikult jääb vastustaja motivatsioon vastavas osas sisutühjaks. Samas ei näe seadus üldse ette, et isikuandmete keeldumist õigustaks kuidagi see, kui juurdepääsu taotlejal võib olla huvi saada teada informatsiooni n-ö korruptsioonijuhtumist teavitamise kohta. Seejuures on oluline märkida, et isikuandmete kaitsega tagatakse spetsiifiliselt vaid füüsiliste isikute põhiõigusi, juriidilistel isikutel õigus isikuandmete kaitsele puudub (IKS v.r § 1 lg 1).
10.Seoses KVS § 6 lg-ga 2 märgib kaebaja, et kriminaalasja ei algatatud korruptsiooniasjana, vaid KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) alusel, mis on tavapärane varavastane kuritegu. Seega ei saaks kriminaalasjas kohalduda KVS § 6 lg 2 ehk korruptsioonijuhtumist teavitanud isiku kaitsmise kohustus. Ka ükski muu seadus ega õigusnorm ei näe ette kuriteokaebuse esitanud isiku niivõrd intensiivset kaitsmisvajadust, mis kaaluks üles kaebaja kui andmesubjekti õiguse saada ligipääs enda isikuandmetele kriminaalasjas. Ka printsiibis ei saaks oht, et väidetava korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust (st isiku, tema isikuandmete ja teabe sisu) rikutakse KVS § 6 lg 2 järgi, üles kaaluda isiku PS § 44 lg-st 3 tulenevat teabeõigust saada juurdepääs enda kohta käivate isikuandmete osas. KVS § 6 lg 2 niivõrd ulatuslik prioritiseerimine ning sellest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse tagamise absolutiseerimine toob kaasa PS § 44 lg-st 3 tuleneva teabe saamise õiguse ebaproportsionaalse ja põhiseadusvastase riive. KVS § 6 lg 2 laiendaval tõlgendamisel võib tõusetuda suisa küsimus KVS § 6 lg 2 põhiseaduspärasusest. Olukorras, kus kaebaja soovis koguda tõendeid, et ennast kriminaalmenetluses kaitsta ja potentsiaalselt esitada kahjunõudeid riigi või eraisiku vastu seoses kriminaalmenetluses toimunud rikkumistega, ei ole ka abstraktselt võetuna proportsionaalne keelduda kriminaaltoimiku tutvustamisest põhjusel, et üle kümne aasta tagasi on keegi teinud kuriteokaebuse. Kaebaja huvid on selgelt kaalukamad.
11.Isegi kui KVS § 6 lg 2 oleks käesolevas haldusasjas kohaldatav (millega kaebaja ei nõustu), oleks võimalik eelnimetatud sätte alusel piirata vaid vastavat osa kriminaalasja toimikust. Tegelikult on ka väidetavast korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti juurdepääsupiirang juba eesmärgipäratuks muutunud, sest fakt kui selline on menetlusosalistele teada, kuivõrd PPA sellega oma seisukohti põhjendab. Küsimus saab olla teavituse teinud isikut puudutavates (tema identifitseerimist võimaldavates) andmetes, mis aga ei saagi ilmselt samal ajal olla kaebaja isikuandmeteks, millele kaebaja juurdepääsu soovib. Kaebaja isikuandmeteks on andmed, mis puudutavad kaebaja väidetavat tegevust eraisikuna või juriidiliste isikute (sel ajal nt Eesti Pakendiringlus MTÜ, Eesti Elektroonikaromu MTÜ) juhtivtöötajana või temale omistatud seoseid teiste isikutega. Seega puudub igal juhul KVS § 6 lg 2 alusel õigustus kõigi taotletavate andmete juurdepääsu piiramiseks.
12.Andmesubjektile isikuandmete tutvustamisest keeldumisel tuleb põhjendada ka seda, miks ei ole võimalik teabekandja või nende kogumi osaline väljastamine, s.o vaid kaebaja isikuandmeid puudutavas osas, või soovitud isikuandmetest osade isikuandmete väljastamine. Kui isikuandmete töötleja keeldub täielikult isikuandmete väljastamisest, peavad keelduvast otsusest nähtuma põhjendused, miks teabekandjal andmete kinni katmine või eemaldamine, dokumentide teisiti süstematiseerimine vms ei ole praktiliselt kasutatavad.
13.Põhjendatud ei saa olla lähenemine, et mis tahes kolmanda isiku, keda kriminaaltoimikus on nimetatud, õiguste kaitse kaaluks üles kaebaja õiguse teda puudutavate andmetega tutvuda. On ilmne, et absoluutselt iga kriminaaltoimik sisaldab andmeid kolmandate isikute kohta. Selline lähenemine muudaks PS § 44 lg 3 tuleneva tõrjeõiguse realiseerimise sisuliselt võimatuks ja illusoorseks ning on ilmselge, et selliselt ei saa ka IKS v.r § 20 lg 1 punkti 1 sisustada. Tehniliselt on kolmanda isiku isikuandmeid väga lihtne kaitsta. Seega ei saa ühelgi juhul PPA kaalutlus (potentsiaalse kuriteoteate esitanud isiku isikuandmete kaitse) kaaluda üles kaebaja õigust tutvuda (kõigi) kaebaja kohta käivate isikuandmetega kriminaalasja materjalides.
14.IKS v.r § 20 lg 1 punktis 1 nimetatud piirangu kohaldamise eeldus ei ole täidetud. Põhiõiguste piirangute kaalukust ei saa ühelgi juhul eeldada. Võttes arvesse, et vastustaja ei ole oma keeldumises sisulist huvide kaalumist teostanud, on ilmselge, et vastustaja tegevus andmetele juurdepääsu keeldumisel on olnud õigusvastane.
15.Erinevate huvide kaalumata jätmine kujutab endast kaalutlusviga ja juba see järeldus võiks tuua kaasa kaebuse rahuldamise. Samas, arvestades, et tegemist on olukorraga, kus laiemalt vaadatuna sisuliselt samas küsimuses toimub juba teistkordne vastustaja tegevuse kohtulik kontroll (Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-3-1-84-15 lõppenud haldusasi ja käesolev haldusasi) ja kaebaja asus toimikule juurdepääsu taotlema ca 7 aastat tagasi, tuleks õigusvaidlus lõplikult lahendada, et tagada kaebajale efektiivne kohtulik õiguskaitse.
16.Kaebaja hinnangul tuleb PS § 44 lg-st 3 ja IKS v.r § 20 lg 1 punktist 1 tulenevate kollideeruvate õiguste kaalumisel arvestada olulise aspektina möödunud aega, st mida rohkem aega menetluse lõpetamisest on möödunud, seda vähem on võimalik sisustada isikule enda kohta käivate andmetega tutvumise keeldumist kolmandate isikute õiguste kaitsega.
17.Seoses kaebaja huvide kaalukusega tuleb arvestada ka kaebaja huviga kaebuse esitamise ajal, mis oli seotud teises kriminaalasjas nr xxx kaitseõiguse teostamisega. Selles kriminaalasjas oli kaebaja tunnistatud kahtlustatavaks ja hiljem süüdistatavaks ning selle toimikust sai kaebajale teatavaks, et kriminaalasja ajendiks oli olnud just kriminaalasjast nr 10760000070 saadud teave. Kuigi kriminaalasi nr xxx on käesolevaks ajaks lõppenud kaebaja õigeksmõistmisega, siis oluline on kaebuse esitamise aeg.
18.Kaebaja 01.11.2021. a menetlusdokumendi kohaselt võttis vastustaja 08.02.2021. a vastuse punkti 8 kohaselt kaebuse osaliselt õigeks. Vastusest järeldub, et kaebus on õigeks võetud III köite teatud dokumentide osas. Selles osas saab kohus teha kaebuse rahuldamise otsuse (HKMS § 159 lg 1). Samas tuleb märkida, et õigeksvõtt puudutab üksnes osa kaebusest.
19.Kaebaja rõhutab, et tema suhtes teostati kriminaalasjas jälitustoiminguid (vt RKKrK 16.12.2014 määrus asjas 3-1-1-68-14). Kuna kriminaalasjas kogutud infomatsiooni kasutati jälitustoimingute põhistamisel, pidid loogiliselt eeldades toimiku materjalid olulises osas käima

ka kaebaja kohta ehk olema käsitletavad kaebaja isikuandmetena. Kõigi nende andmetega peab kaebajal olema võimalik tutvuda.

20.Vastustaja 20.10.2021. a vastuses punktis 4 esitatud seisukoht seoses kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köites sisalduvate andmetega on ebaõige. Vastustaja hinnangul sisalduvad IV köites dokumendid, mis sisaldavad teiste isikute (tunnistajate) subjektiivseid arvamusi ja väiteid kaebaja kohta. Hoolimata sellest, et IV köite lk-del 75, 76, 78, 100, 105 ja 107 mainitakse kaebaja nime, siis ei ole vastustaja arvates tegemist tema isikuandmetega isikuandmete kaitse määruse art 4 punkti 1 mõistes, mistõttu järeldab vastustaja, et kriminaalasja materjalide IV köide ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Kaebaja taolise argumentatsiooniga ei nõustu.
21.Riigikohtu poolt osaliselt avaldatud ütluste väljastamisest keeldumine on põhjendamatu. Esmalt tuleb rõhutada, et tunnistaja ütluste varjamine on eriti kummaline olukorras, kus vähemalt osaliselt on need lausa avalikud. Riigikohtu 16.12.2014 kohtumääruses asjas 3-1-168-14 punktis 3 on juttu mitmest antud asjas antud tunnistusest ja nende üldisest sisust seoses kaebajaga. Olukorras, kus Riigikohtu kriminaalkolleegium pole pidanud vajalikuks seda infot varjata, on vastustaja väited ilmselgelt otsitud ja põhjendamatud.
22.Tunnistajate ütlused saavad olla teise isiku isikuandmed. Lisaks on vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei saa teiste isikute subjektiivseid arvamusi ja väiteid kaebaja kohta lugeda isikuandmeteks, põhimõtteliselt väär. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 - IKÜM) artikkel 4 punkt 1 järgi on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta. Seejuures on isikuandmed ka erinevat laadi andmed, mis võivad kokku kogutult tuua kaasa konkreetse isiku üheselt tuvastamise. Sellest järelduvalt on isikuandmeteks ka arvamused, hinnangud või muud subjektiivsed väited, kui need käivad andmesubjekti kohta. Arvamuste, hinnangute ja subjektiivsete väidete mahutumist isikuandmete mõiste alla on kinnitanud nii Euroopa andmekaitse asutused, Euroopa kohtupraktika kui ka Eesti kohtupraktika.
23.Esiteks on direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud Euroopa Andmekaitse töörühma 20. juuni 2007.a. arvamuses nr 4/2007 isikuandmete mõiste kohta töörühm sõnaselgelt kinnitanud, et fraas „igasugune teave” viitab selgelt seadusandja tahtele luua laialt piiritletud isikuandmete mõiste. Direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud Euroopa Andmekaitse töörühma 20. juuni 2007.a. arvamuses nr 4/2007 isikuandmete mõiste kohta on sõnaselgelt kinnitatud, isikuandmete mõiste hõlmab igasuguseid isiku kohta käivaid väiteid, sh „subjektiivset” teavet, arvamusi või hinnanguid, kusjuures töörühm on viidatud arvamuses ka selgitanud, et sellised „subjektiivset“ liiki väited moodustavadki märkimisväärse osa isikuandmetest, mida praktikas andmesubjektide kohta töödeldakse. Teiseks on ka Euroopa Kohus oma praktikas sõnaselgelt kinnitanud, et väljend „igasugune teave“ mõiste „isikuandmed“ määratluses viitab sellele, et mõistel on lai tähendusväli ning mõiste hõlmab potentsiaalselt igasugust, st nii objektiivset kui ka subjektiivset teavet arvamuste või hinnangute vormis, tingimusel, et need „puudutavad“ kõnealust isikut. Seejuures võivad isikuandmed ise olla mis tahes kujul. Kolmandaks on ka Euroopa andmekaitseõiguse käsiraamatus märgitud, et mis tahes liiki andmed võivad olla isikuandmed, kui need seonduvad tuvastatud või tuvastatava isikuga. Nii on viidatud andmekaitseõiguse käsiraamatus peetud töötaja isikuandmeteks ka juhi poolset töötaja töötulemuste hinnangut, kusjuures isikuandmeteks loetakse taolist hinnangut isegi juhul, kui hinnangu sisu on kas osaliselt või täielikult juhi isiklik arvamus (näiteks, et töötaja ei ole tööle pühendunud) mitte fakt (näiteks, et töötaja puudus viimase kuue kuu jooksul töölt viis nädalat). Neljandaks on ka Riigikohus oma kohtupraktikas sõnaselgelt kinnitanud, et isikuandmeteks

kvalifitseeruvad mh ka arvamused ja hinnangud, sh nt arenguvestlusel osalenud ametnike hinnangud ja arvamused andmesubjekti kohta. Kuivõrd praegusel juhul on vaidluse all teiste isikute subjektiivsed arvamused ja väited kaebaja kohta, saab neid Riigikohtu tõlgenduse kohaselt selgelt pidada kaebaja kui andmesubjekti isikuandmeteks.

24.Eelnevast tulenevalt võib seega järeldada, et kõnealuse kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köites asuvates dokumentides, mis sisaldavad teiste isikute subjektiivseid arvamusi ja väiteid kaebaja kohta, saab kaebaja isikuandmeteks lugeda just viidatud arvamusi ja väiteid. Teisisõnu, kuivõrd praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köites on dokumente, mis sisaldavad teiste isikute subjektiivseid arvamusi ja väiteid kaebaja kohta, s.o. arvamused ja väited puudutavad kaebajat kui andmesubjekti, siis ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust selles, et viidatud arvamused ja väited kvalifitseeruvad kaebaja isikuandmeteks. Järelikult on ka kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köite sisu kaebaja nõudega hõlmatud ning vastustaja vastupidine seisukoht on väär. Sel põhjusel on ka vastustaja keeldumine kaebajale kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köite sisu tutvustamisest õigusvastane, kuna kaebajal on õigus tutvuda kriminaalmenetluse käigus kogutud andmetega, mis sisaldavad mh tema isikuandmeid. Viimast kinnitab ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt on isikul, kelle kohta on kriminaalmenetluses isikuandmeid kogutud, õigus isikuandmetega tutvuda (kriminaalmenetluslikust menetlusseisundist sõltumata).
25.KVS § 6 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Kaebaja selgitab, nii nagu ka juba oma 05.01.2021 täiendatud kaebuse p-des 19 ja 20 märkis, et KVS § 6 kohaldamiseks ei ole alust, kuivõrd kriminaalasja ei algatatud korruptsiooniasjana, vaid KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) alusel, mis kvalifitseerub tavalise varavastase kuriteona. Seega on kaebaja endiselt seisukohal, et antud kriminaalasjas KVS § 6 lg 2 ehk korruptsioonijuhtumist teavitanud isiku kaitsmise kohustus ei kohaldu. Kuivõrd tegemist ei ole korruptsiooniasjaga, ei ole põhjendatud tugineda ka korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti ja teabe andja isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmisele. Sel põhjusel on ebaõige ka vastustaja tuginemine Riigikohtu otsuse nr 3-16-2348 punktile 19. Ühtlasi ei saaks hüpoteetiline oht, et väidetava korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust (st korruptsioonijuhtumi teabe, isiku ja tema isikuandmete sisu) rikutakse KVS § 6 lg 2 järgi, üles kaaluda isiku PS § 44 lg-st 3 tulenevat teabeõigust saada juurdepääs enda kohta käivate isikuandmete, sh kriminaalasja IV köites asuvatest dokumentidest tulenevate isikuandmete, osas. Isegi kui järeldada, et KVS § 6 lg 2 peaks antud olukorras kohaldamisele kuuluma (millega kaebaja ei nõustu), on selge, et see saab puudutada üksnes esimest kuriteoteate esitaja isikut. Teisisõnu saaks KVS § 6 lg 2 mõte olla vaid selles, et piirata korruptsioonijuhtumist teavitamise konfidentsiaalsust teavitamise faktiga, st esmase teavituse teinud isiku ja tema isikuandmete, mitte edasiste menetlustoimingute ning nende alusel saadud andmetega. Hilisemad tunnistajate ütlused (isegi kui isik on esmase teavituse tegija) on aga antud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) alusel kriminaalmenetluse raames. Kriminaalmenetluses loetakse tunnistajaks inimest, kes võib teada olulisi asjaolusid kriminaalasja kohta. Reeglina on tunnistaja kohustatud ütlusi andma (KrMS § 66 lg 3), kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus (st õigus keelduda ütluste andmisest isiklikel põhjustel (KrMS § 71), kutse- või muu tegevuse tõttu (KrMS § 72) või õigus keelduda ütluste andmisest riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta). Kuivõrd tunnistajate ütlused on kohustuslikus korras antud kriminaalmenetluse kestel, ei paku KVS § 6 lg 2 selles osas kaitset isegi mitte isiku puhul, kes võis olla algne kuriteoteate esitaja. Nii on ka KVS § 6 lg 2 viimases lauses sätestatud, et kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata. Niisiis on konfidentsiaalne üksnes see fakt, et konkreetne isik

teavitas korruptsioonijuhtumist. Konfidentsiaalsus aga ei hõlma enam juba teavitaja edasisi ütlusi tunnistajana, millele kohaldatakse tavalisi süüteomenetluse sätteid (mille järgi ei ole tunnistaja poolt isiku ja tema tegevuse kohta antud ütlused konfidentsiaalsed, vaid nendega on isikuandmetega tutvumise raames õigus tutvuda). Ülaltoodud kaebaja tõlgendus on ka igati loogiline ja vastab KVS § 6 lg 2 eeldatavale eesmärgile. Korruptsioonist esmane teavitamine võib eeldada teatavat kodanikujulgust ning täiendava kindluse andmiseks tagatakse esmasele teavitajale kaitse, et ei saa teada, kes uurimisasutusi esimesena teavitas. Kui tegemist on aga juba hilisema tunnistajate ülekuulamisega, siis tunnistajal on kohustus üldreeglina ütlusi anda ja alati kohustus tõtt rääkida (KrMS § 66 lg 3) ehk ütlusi andes täidab tunnistaja oma seadusest tulenevat kohustust. Ka siis, kui esmane teavitaja muutub tunnistajaks, täidab ta üksnes oma kohustust. Kaebaja arvates saaks KVS § 6 lg 2 järgi piirata juurdepääsu üksnes teavitamise fakti ja teavitaja isiku kohta, kuid see ei anna alust piirata juurdepääsu hilisemate andmetele, sh tunnistajate ütlustele. Juba alanud korruptsiooniasjas ütluste andmine ei ole korruptsioonijuhtumist teavitamine. Seega ei laiene KVS § 6 tunnistajate ütlustele ka eeltoodud põhjusel. Vaidlusaluse osa puhul tuleb arvestada ka sellega, et teiste isikute õiguste kaitseks võib olla kohati piisav ka mingite andmete kinni katmine (Riigikohtu otsuse p 20) ning vajalik ei ole tingimata kogu dokumendi või lausa nende köidete avaldamisest keeldumine. Näiteks kui esmane teavitaja oma ütluste sees räägib ka oma esmasest korruptsioonijuhtumist teavitamisest, on see osa võimalik kinni katta. Vastustaja vastuväited

26.PPA kaebuse terviktekstile esitatud vastuse kohaselt, kriminaalasja nr 10760000070 toimik koosneb neljast köitest. I köide sisaldab 249 lehte, II köide 235 lehte (sh CD-plaat), III köide 329 lehte (sh 3 CD-plaati) ja IV köide 249 lehte. I ja II köide ei sisalda Xa isikuandmeid. Kuivõrd X soovib tutvuda vaid tema kohta käivate andmetega, siis ei kuulu nende köidete sisu avaldamisele.
27.I ja II köite sisu ei kuulu avaldamisele KVS § 6 lõikes 2 sätestatud kohustuse tõttu tagada korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Asjas on küll teada, et menetlust kriminaalasjas nr 10760000070 alustati KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) lõike 1 tunnustel MTÜ Võru Jäätmekeskus ja selle ametiisikute kohta laekunud informatsiooni kontrollimiseks, ent avaldatud ei ole kuriteoteate esitajat. KVS § 6 lõike 2 kohaselt võib teavet korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti kohta avaldada ainult teavitaja kirjalikul nõusolekul. Selline nõusolek puudub.
28.KVS § 6 lõikes 2 sätestatud kohustuse sisuks ei ole mitte ainult avalduse või teate suhtes piirangute kehtestamine, vaid konfidentsiaalsuse tagamine laiemalt. Konfidentsiaalsuse tagamise nõude sisusse kuulub ka teemat puudutava muu materjali ja konteksti põhjal informatsiooni edastanud isikute kohta argumenteeritud oletuste või järelduste tegemise võimaluse välistamine või minimeerimine. Kuigi korruptsioonijuhtumist teavitamise fakt ei pruugi teatavaks saada igast kriminaaltoimikusse kogutud dokumendist eraldivõetuna, võib see selguda dokumentide kogumist nendega tutvuja mingisuguste eelteadmiste taustal. Kuna PPAle ei ole teada, millist taustainformatsiooni kaebaja valdab ja milliseid seoseid suudab selle pinnalt luua, siis piisab kaebajale kriminaaltoimiku tutvustamisest keeldumiseks sellest, kui esineb korruptsioonijuhtumist teataja teatavaks saamise oht.
29.Kuigi kaebaja väidab, et temal ei ole huvi saada teavet kuriteoteate sisu ja esitaja kohta, tuleb PPA hinnangul siiski arvestada, et haldusasjas nr 3-14-376, milles vaieldi samade poolte vahel samadel asjaoludel, väljendus kaebaja esindaja selgelt, et soovib Xa puudutavate

andmetega tutvumise käigus teavet kuriteoteate sisu ja esitaja kohta. Kuigi kaebaja väidab vastupidist, ei ole välistatud, et kaebaja varjatud motiiv on jäänud samaks.

30.Arvestada tuleb ka Riigikohtu 21.02.2019 otsuses märgitut, et selleks, et tagada tõhus teavitajate kaitse ja rikkumistele reageerimine, tuleb korruptsioonijuhtumit mõista laiemalt, kui vaid korruptsioonisüüteo koosseisuna määratletud tegu. Vastasel juhul heidutataks võimalikust rikkumisest teada andjaid. Neilt ei saa nõuda võimet ette näha, millise süüteokoosseisu järgi võimalik rikkumine lõpuks kvalifitseeritakse.
31.Kõnealune toimik, sh selle I ja II köide, sisaldab teiste isikute andmeid. Vastavalt AvTS § 39 lõikele 1 võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) või seaduses sätestatud aluse olemasolul AvTS-is sätestatud korras. Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6. Vastustaja hinnangul ei sisalda viidatud artikkel alust teiste isikute andmete väljastamiseks kaebajale. Lisaks ei ole I ja II köite väljastamine mõeldav ka AvTS § 35 lõike 1 punkti 51 ja § 23 lõike 1 punkti 1 alusel, kuivõrd kriminaaltoimikust tervikuna selgub teave PPA kui uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, mille avalikuks tulek võib raskendada sarnaste süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist; sellisele teabele kehtib juurdepääsupiirang ning kaebajal ei ole sellisele teabele juurdepääsuõigust.
32.III köide sisaldab Xa isikuandmeid sisaldavaid dokumente, mille väljastamist temale peab PPA võimalikuks järgnevalt: 1) lk 17, 62, 63 ja 195 on SEB panga esitatud andmed Eesti Pakendiringlus MTÜ, Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja ettevõtte „LÕUNA-EESTI OLMEJÄÄTMETE ÜMBER“ konto defineeritud kasutajate kohta (sh Xa) – väljastame ulatuses, milles need sisaldavad Xa andmeid, st PPA ei väljasta teiste füüsiliste isikute nimesid ega isikukoode kuivõrd kaebaja teiste isikute andmeid ei soovi ja kui sooviks, siis oleks andmete väljastamine välistatud lähtudes pangasaladuse hoidmise kohustusest (KAS § 88 lg 1 ja 7) ja isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu; 2) lk 139, 150, 154, 156, 159, 162, 165, 168 ja 170 on PPA Lõuna prefektuuri päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse päringus nimetatud isikutel (sh Xal) pangas arveldusvõi krediidikonto olemasolu ning konto väljavõtte kohta – väljastame kuni Xa nimetamiseni teises lõigus ning kolmanda lõigu (kuni koolonini). PPA ei väljasta: - neis dokumentides sisalduvaid teiste isikute andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu; - neljandas lõigus sisalduvat infot AvTS § 35 lõike 1 punkti 5 1 ja § 23 lõike 1 punkti 1 alusel kui teavet PPA kui uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, mille avalikuks tulek võib raskendada sarnaste süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist, ning - dokumendi koostanud kriminaalpolitseiniku andmeid kui juurdepääsupiiranguga teavet vastavalt PPVS § 4 lõikele 5; 3) lk 235, 241 ja 255 on PPA Lõuna prefektuuri päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse päringus nimetatud isikute (sh Xa) panga kliendiks oleku ja konto väljavõtte kohta – väljastame üksnes Xa kohta käivas osas, st ei väljasta neis dokumentides sisalduvaid teiste isikute andmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu ning dokumendi koostanud kriminaalpolitseiniku andmeid (PPVS § 4 lg 5);

4) lk 140-141, 149, 151-152, 157, 160, 163, 166, 169, 171, 191, 236, 242 ja 256 on pankade vastused Lõuna prefektuuri päringutele – lähtudes pangasaladuse hoidmise kohustusest (KAS § 88 lg 1 ja 7) väljastame ainult teabe, mille pank on vastuses identifitseerinud kui Xa kohta käiva (lk 140 punkt 1; lk 149; lk 151 esimene lõik; lk 157 viimane lõik; lk 160 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku- ning registrikoodid; lk 163 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isikuning registrikoodid; lk 166; lk 169 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku- ning registrikoodid; lk 171; lk 191 punkti 1 tekst, millest on välja jäetud teiste füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid; lk 236 punkt 2; lk 242 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed, isikukoodid ning arveldusarvete numbrid; lk 256 punkt 2) ja ei väljasta teiste isikute kohta käivat pangateavet (KAS § 88 lg 1 ja 7 alusel ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tuleneva aluse puudumise tõttu) ning dokumendi adressaadiks oleva kriminaalpolitseiniku andmeid (PPVS § 4 lg 5); 5) lk 239 – CD plaadile salvestatud Xa pangakontode väljavõtted. 6) IV köites mainitakse Xa nime tunnistajate ülekuulamise protokollides lk 75, 76, 78, 105 ja 107 ning dokumendi, mis asub lk 100–102, esimesel lehel (lk 100). Nende dokumentide väljastamist ei pea vastustaja põhjendatuks, kuna need sisaldavad teiste isikute subjektiivseid arvamusi ja väiteid Xa kohta, mida teatud mööndustega võib pidada tema isikuandmeteks, kuid vähemalt samavõrd ka väite esitaja isikuandmeteks. Isegi, kui väite või arvamuse esitaja andmed kaebajale teabe tutvustamisel kinni katta, siis võib öeldu sisu koosmõjus kaebaja võimalike eelteadmiste ja muu kontekstiga anda kaebajale võimaluse ütleja isiku tuvastamiseks. Vastustaja hinnangul ei saa tema kohta käiv subjektiivne arvamus või väide olla sellise kaaluga teave, mille teadasaamine on olulisem, kui selle arvamuse või väite esitaja õigus jääda tuvastamatuks. Kaebaja huvi koguda teavet teises kriminaalasjas enda kui süüdistatava kaitse eesmärgi ei ole enam relevantne, sest kaebaja kinnitusel on nimetatud kriminaalasi lõppenud ja kaebaja on õigeks mõistetud.

33.Vastustaja võtab kaebuse osaliselt õigeks.
34.Vastustaja 20.10.2021. a menetlusdokumendi kohaselt, vastavalt kehtiva IKS § 24 lõike 1 punktile 1 (IKS v.r § 19 lg 1 p 1) peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed. Kriminaalasja nr 10760000070 materjalide I ja II köide ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Seega ei ole I ja II köite sisu kaebaja nõudega hõlmatud. Kriminaalasja nr 10760000070 materjalide III köites on dokumente, mis sisaldavad kaebaja isikuandmeid. Vastustaja on valmis III köites sisalduvad dokumendid ulatuses, milles need sisaldavad kaebaja isikuandmeid, kaebajale väljastama (vt PPA 08.02.2021 vastuse p 6). Ülejäänud III köites sisalduvad dokumendid, s.o need, mis kaebaja isikuandmeid ei sisalda, ei ole kaebaja nõudega hõlmatud.
35.Kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köites on dokumente, mis sisaldavad teiste isikute subjektiivseid arvamusi ja väiteid Xa kohta. 08.02.2021 vastuse punktis 7 märkis vastustaja, et neid subjektiivseid arvamusi ja väiteid Xa kohta võib teatud mööndustega pidada tema isikuandmeteks, kuid vähemalt samavõrd ka arvamuse või väite esitaja isikuandmeteks. Vastustaja korrigeerib nimetatud seisukohta järgnevalt. Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 punktile 1 on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme

füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Seega on vastustaja hinnangul isikuandmeteks füüsilise isiku kohta teatud ajahetkel kehtivad faktilised andmed, mille hulka ei kuulu teise isiku arvamus, hinnang või kuuldus tema kohta. Seega leiab vastustaja, et kuigi IV köite lk 75, 76, 78, 100, 105 ja 107 mainitakse Xa nime, siis ei ole seal tegemist tema isikuandmetega isikuandmete kaitse määruse art 4 punkti 1 mõistes. Vastavalt kehtiva IKS § 24 lõike 1 punktile 1 (IKS v.r § 19 lg 1 p 1) peab vastutav töötleja andmesubjekti soovil andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed. Eelnevast selgitusest tulenevalt ei sisalda kriminaalasja nr 10760000070 materjalide IV köide kaebaja isikuandmeid. Seega ei ole IV köite sisu kaebaja nõudega hõlmatud.

36.Vastuseks kohtu ettepanekule täiendada 08.02.2021 vastuse punkte 4 ja 5 selgitab vastustaja, et Riigikohus märkis 21.02.2019 otsuse nr 3-16-2348 punktis 19, et KVS § 6 lõike 2 mõistes, mis kohustab hoidma korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsena, hõlmab teavitamise fakt ka teabe andja isikuandmeid. Selleks et tagada tõhus teavitajate kaitse ja rikkumistele reageerimine, tuleb korruptsioonijuhtumit mõista laiemalt kui vaid korruptsioonisüüteo koosseisuna määratletud tegu. Vastasel juhul heidutataks võimalikust rikkumisest teada andjaid. Neilt ei saa nõuda võimet ette näha, millise süüteokoosseisu järgi võimalik rikkumine lõpuks kvalifitseeritakse. Vastustaja hinnangul on viidatud Riigikohtu seisukohast tuletatav, et võimalikust korruptsioonijuhtumist teavitajaid heidutaks ka KVS § 6 lõike 2 tõlgendus, mille järgi teavitamise fakt ja teavitaja kaotab konfidentsiaalsuse kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lõike 1 punkti 1 ja § 200 alusel. Nii nagu ei saa võimalikust rikkumisest teada andjalt nõuda võimet ette näha, millise süüteokoosseisu järgi võimalik rikkumine lõpuks kvalifitseeritakse, ei saa temalt nõuda ka võimet ette näha, kas võimaliku rikkumise kohta kriminaalmenetluse käigus piisavalt tõendusmaterjali leitakse. Ka Lõuna Ringkonnaprokuratuur on laekunud kuriteoteate (I köite lk 2–7) põhjal leidnud, et esineb põhjendatud kahtlus, et MTÜ Võru Jäätmekeskuse juhatuse liikmed ei ole järginud MTÜ Võru Jäätmekeskuse varalisi huve, mis on toonud ja/või toob tulevikus kaasa kahju tekkimise MTÜle Võru Jäätmekeskus ning alustanud 05.04.2010 kriminaalmenetlust KarS § 2172 lõike 1 tunnustel (I köide lk 1). Seega ei olnud isegi prokuratuurile algusest peale äratuntav, et kriminaalmenetluse alustamiseks alus puudub (KrMS § 199 lg 1 p 1).
37.Vastustaja 19.11.2021. a menetlusdokumendi kohaselt, vastuseks kaebaja 01.11.2021. a seisukoha punktis 12 osundatule, et kriminaalasjas nr 10760000070 antud mitme tunnistaja ütlused ja nende seos kaebajaga on Riigikohtu 16.12.2014 määruse nr 3-1-1-68-14 punkti 3 kaudu vähemalt osaliselt lausa avalikud, ei saa jätta märkimata, et sellise osunduse teeb kaebaja käesoleva ja sellele eelnenud samasisulise haldusasja nii kohtueelse kui kohtumenetluse käigus esmakordselt. PPA ettepanekule täpsustada, milliste andmetega kaebaja täpsemalt tutvuda soovib, on kaebaja seni vastanud, et selline täpsustamine ei ole võimalik, kuna kaebajal ei ole õrna aimugi, milliseid andmeid kriminaalasja toimik tema kohta sisaldada võib. 01.11.2021 menetlusdokumendist nähtuvalt oli kaebajale juba hiljemalt 16.12.2014 teada, et kriminaalasjas on vähemalt kolm tunnistajat tema kohta ütlusi andnud. Kuid kaebajal on kohatu sellise teadmise puudumist ette heita vastustajale, olles sellest ise seni vaikinud.
38.Eelnevast tulenevalt on kohtumenetluse venimise ja menetluskulude paisumise kaebaja põhjustanud vähemalt osaliselt iseenda käitumisega. Juhul, kui kaebaja oleks juba varem viidanud, et 16.12.2014 kohtumääruse nr 3-1-1-68-14 punktis 3 on välja toodud kolme tunnistaja ütlused kaebaja kohta, ja sellest tulenevalt täpsustanud oma taotlust näiteks selliselt, et soovib tutvuda nimetatud kolme tunnistaja ütlustega tema kohta ning juhul, kui on veel tunnistajaid, kes on tema kohta ütlusi andnud, ka nende ütlustega, siis oleks suure tõenäosusega

vaidlus lahenenud vähemalt tunnistaja ütluste avaldamise osas juba aastaid varem. On PPA ju varem keeldunud kogu toimiku tutvustamisest muuhulgas põhjusel, et kaebaja ei ole osundanud täpsemalt, milline tema kohta kogutud teave teda huvitab ja et kogu toimiku tutvustamine kaebajale võib tuua kaasa KVS § 6 lõikes 2 sätestatud keelu rikkumise.

39.Neid asjaolusid tuleb arvesse võtta menetluskulude väljamõistmisel PPA-lt kaebuse (osalise) rahuldamise korral.
40.Tulenevalt kaebaja viitest Riigikohtu 16.12.2014 määruse nr 3-1-1-68-14 p 3 kaudu avalikuks olevale teabele ja 01.11.2021 menetlusdokumendi punktides 10–19 avaldatud põhjalikele selgitustele, võtab vastustaja täiendavalt õigeks kaebuse osas, milles see puudutab kriminaalasja nr 10760000070 IV köite lk 75, 76, 78, 100, 105 ja 107 märgitud teavet kaebaja kohta (peamiselt tunnistajate ütlused). Täpsemalt peab PPA võimalikuks tutvustada kaebajale IV köidet järgnevas osas: 1) lk 75 sisalduvate tunnistaja ütluste 2. lõik (algab sõnadega „2009. aasta ...“), millest on välja jäetud teis(t)e füüsilis(t)e isiku(te) nimed; 2) lk 76 1. lõigus sisalduvad tunnistaja öeldud laused „Minule teadaolevatel andmetel olevat X pöördunud OÜ Compoman poole sooviga saada hinnapakkumist jäätmepressile. Saades hinnapakkumise ei olnud see piisavalt kõrge ning palus Compomanis töötaval [...] hinnapakkumise umbes 1 miljoni krooni võrra kõrgemaks teha“; 3) lk 78 1. lõigus sisalduv tunnistaja öeldud lause „EPR tegevust kontrollib vastavalt põhikirjale ja äriregistris sätestatule ainuisikuliselt [...], kes oma äripartneri Xaga kontrollib ka tervet jäätmekäitlusega seotud MTÜ-de ja äriettevõtete võrgustikku“; 4) lk 100 viimases lõigus olev lause „EPR tegevust kontrollib vastavalt põhikirjale ja äriregistris sätestatule ainuisikuliselt [...], kes oma äripartneri Xaga kontrollib ka tervet jäätmekäitlusega seotud MTÜ-de ja äriettevõtete võrgustikku“; 5) lk 105 punktis 4 sisalduvad tunnistaja öeldud laused „[...] rääkis mulle, et tema firmasse tuli Pakendiringlusest X, kes küsis jäätmepressi (vahejaama) hinnapakkumist Võru Jäätmejaama tarvis. [...] Toote hinnapakkumisele palus X lisaks juurde kirjutada miljoni ja hiljem pidi [...] selle raha tagastama. [...] oli ka imestunud sellest, et X küsis vahejaama pressi hinnapakkumist hoopis teise kohta, s.o Võru valda Umbsaarde Pakendiringluse territooriumile [...] Seda ma ei tea, kas X poolt hinnaküsimine lõppes tellimisega või ei.“ 6) lk 107 sisalduvate tunnistaja ütluste 2. lõik.
41.Vastuseks 01.11.2021 menetlusdokumendi punktides 20–26 seisukohtadele jääb vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde.

kaebaja

avaldatud

Kohtu seisukoht

42.Käesolevas asjas vaieldakse kaebaja poolt 06.10.2016. a Politsei- ja Piirivalveametile esitatud korduva avalduse (I kd, tl 7), võimaldada tutvumist kriminaaltoimiku materjalidega, mis sisaldavad kaebajat puudutavaid isikuandmeid, õiguspärasuse üle.
43.Kohtupraktikas on valitsev seisukoht (vt RKHKo 3-3-1-84-15, p 21), mille kohaselt, füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on käsitatav põhiõigusena (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 8 lõige 1, põhiseaduse § 44 kolmas lõige). Seega on halduskohtule pandud käesolevas asjas kohustus poolte vahelise vaidluse lahendamisel tuvastada ühelt poolt, kas PPA keeldumine rikub kaebaja põhiõigusi ja teisalt, kas kaebajale teda puudutavate isikuandmete väljastamine võib riivata teise isiku õigusi (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) v.r § 20).
44.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EL) 2016/679, 27. aprillist 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 4 punktile 1 on „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.
45.Kaebaja õigust PPA-le vaidlusaluse taotluse esitamiseks ja andmete saamiseks reguleerisid avalduse esitamise ajal IKS v.r § 19 lõiked 1–3, mis sätestavad (16.01.2016–14.01.2019 kehtinud redaktsioonis): § 19 Andmesubjekti õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid: (1) Andmesubjekti soovil peab isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema: 1) tema kohta käivad isikuandmed; 2) isikuandmete töötlemise eesmärgid; 3) isikuandmete koosseisu ja allikad; 4) kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud; 5) kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud; 6) isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed. (2) Andmesubjektil on õigus saada isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed väljastatakse võimaluse korral andmesubjekti soovitud viisil. /.../ (3) Isikuandmete töötleja on kohustatud andma andmesubjektile teavet ja väljastama nõutavad isikuandmed või põhjendama andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Seaduses võib andmesubjektile tema isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi.
46.Käesoleval juhul seadus erandit ette ei näe. Nimelt on Riigikohus poolte vahelises varasemas samasisulises vaidluses sedastanud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on AvTS § 3 lg 1 tähenduses avalik teave. Sellisele teabele juurdepääsu alused ja piirangud kehtestab eriseadusena IKS. Teistsugust lahendust ei tingi ka AvTS § 39 lg-s 1 sätestatu (vt RKHKo 3-3-1-84-15, p 18–19).
47.PPA 24.10.2016. a kirjana vormistatud kaebaja taotluse rahuldamata jätmine (I kd, tl 12– 13) tugineb IKS v.r § 20 lg 1 p 1 kohasel keeldumisel, s.o taotluse rahuldamine kahjustab PPA hinnangul teise isiku õigusi ja vabadusi.
48.Kaebaja esitas vaidluse põhjustanud avalduse PPA-le 06.10.2016. a. PPA on keeldumist põhjendanud korruptsioonijuhtumist teavitamise konfidentsiaalsuse tagamise vajadusega (KVS § 6).
49.Halduskohtu hinnangul on seega vaidluse all kaebaja põhiõiguse järku õigus kaebaja isikuandmete õiguspärasele töötlemisele PPA poolt ja teisalt PPA-d teavitanud isiku õigus konfidentsiaalsusele.
50.Käesolevas asjas kõrgema astme kohtute poolt halduskohtule antud juhtnööride kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel tutvuda kriminaaltoimiku kui tõendiga ning seejärel hinnata, kas kohaldatav on juurdepääsupiirang IKS v.r § 20 lg 1 p 1 alusel, st seetõttu, et see võib kahjustada teise isiku õigusi või vabadusi (Riigikohtu 21.02.2019. a otsuse p-d 14-16).
51.Halduskohus, on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et kaebus on tervikuna põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
52.Kohus lahendab esmalt vaidluse osas, milles vastustaja on kaebuse õigeks võetud (I), seejärel ülejäänud osas (II) ning jagab menetluskulud ja otsustab kohtulahendi avaldamisega seonduva (III). I
53.PPA on vastustajana kaebusele 08.02.2021. a esitatud vastuses kaebuse osaliselt õigeks võtnud (II kd, tl 33–35). Samuti on PPA 19.11.2021. a menetlusdokumendis täiendavalt kaebuse osaliselt õigeks võtnud (II kd, tl 50–51).
54.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lõike 1 kohaselt, kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Kaebuse õigeksvõtmise menetlusõiguslik õigus tuleneb PPA-le HKMS § 27 lõikest 3, mille kohaselt on vastustajal lisaks muudele käesolevas seadustikus sätestatud õigustele õigus kaebus õigeks võtta.
55.Vastustaja on kaebusele 08.02.2021. a esitatud vastuses nõustunud kaebusega järgmiselt.
55.1.Kriminaalasja toimiku kolmandast köitest on PPA nõus kaebaja isikuandmeid sisaldavatest dokumentidest kaebajale väljastama: lehekülgedel 17, 62, 63 ja 195 on SEB panga esitatud andmetest Eesti Pakendiringlus MTÜ, Eesti Elektroonikaromu MTÜ ja ettevõtte „LÕUNA-EESTI OLMEJÄÄTMETE ÜMBER“ konto defineeritud kasutajate (sh kaebaja) andmed ulatuses, milles need sisaldavad kaebaja andmeid; lehekülgedel 139, 150, 154, 156, 159, 162, 165, 168 ja 170 olevad PPA Lõuna Prefektuuri päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse päringus nimetatud isikutel pangas arveldus- või krediidikonto olemasolu ning konto väljavõtte kohta, kuni kaebaja nimetamiseni teises lõigus ning kuni kolmanda lõigu koolonini; lehekülgedel 235, 241 ja 255 PPA Lõuna Prefektuuri päringud Eestis tegutsevatesse pankadesse päringus nimetatud isikute panga kliendiks oleku ja konto väljavõtte kohta kaebaja kohta käivas osas; lehekülgedel 140–141, 149, 151–152, 157, 160, 163, 166, 169, 171, 191, 236, 242 ja 256 pankade vastused Lõuna prefektuuri päringutele, milles pank on vastuses identifitseerinud kui kaebaja kohta käiva (lk 140 punkt 1; lk 149; lk 151 esimene lõik; lk 157 viimane lõik; lk 160 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku- ning registrikoodid; lk 163 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku ning registrikoodid; lk 166; lk 169 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed ja isiku- ning registrikoodid; lk

171; lk 191 punkti 1 tekst, millest on välja jäetud teiste füüsiliste isikute nimed ja isikukoodid; lk 236 punkt 2; lk 242 vastuse tekst, millest on välja jäetud teiste isikute nimed, isikukoodid ning arveldusarvete numbrid; lk 256 punkt 2); leheküljel 239 asuvale CD plaadile salvestatud kaebaja pangakontode väljavõtted.

55.2.Vastustaja on 19.11.2021. a menetlusdokumendis nõustunud kaebuse nõudega järgmiselt. Kriminaalasja toimiku neljandast köitest on PPA nõus kaebaja isikuandmeid sisaldavatest dokumentidest kaebajale väljastama: leheküljel 75 sisalduvate tunnistaja ütluste 2. lõik (algab sõnadega „2009. aasta ...“), millest on välja jäetud teis(t)e füüsilis(t)e isiku(te) nimed; leheküljel 76 1. lõigus sisalduvad tunnistaja öeldud laused: „Minule teadaolevatel andmetel olevat X pöördunud OÜ Compoman poole sooviga saada hinnapakkumist jäätmepressile. Saades hinnapakkumise ei olnud see piisavalt kõrge ning palus Compomanis töötaval [...] hinnapakkumise umbes 1 miljoni krooni võrra kõrgemaks teha“. ; leheküljel 78 1. lõigus sisalduv tunnistaja öeldud lause: „EPR tegevust kontrollib vastavalt põhikirjale ja äriregistris sätestatule ainuisikuliselt [...], kes oma äripartneri Xaga kontrollib ka tervet jäätmekäitlusega seotud MTÜ-de ja äriettevõtete võrgustikku“; leheküljel 100 viimases lõigus olev lause: „EPR tegevust kontrollib vastavalt põhikirjale ja äriregistris sätestatule ainuisikuliselt [...], kes oma äripartneri Xaga kontrollib ka tervet jäätmekäitlusega seotud MTÜ-de ja äriettevõtete võrgustikku“.; leheküljel 105 punktis 4 sisalduvad tunnistaja öeldud laused: „[...] rääkis mulle, et tema firmasse tuli Pakendiringlusest X, kes küsis jäätmepressi (vahejaama) hinnapakkumist Võru Jäätmejaama tarvis. [...] Toote hinnapakkumisele palus X lisaks juurde kirjutada miljoni ja hiljem pidi [...] selle raha tagastama. [...] oli ka imestunud sellest, et X küsis vahejaama pressi hinnapakkumist hoopis teise kohta, s.o Võru valda Umbsaarde Pakendiringluse territooriumile [...] Seda ma ei tea, kas X poolt hinnaküsimine lõppes tellimisega või ei.“.; leheküljel 107 sisalduvate tunnistaja ütluste 2. lõigu.
56.HKMS § 159 lg 1 järgi ei saa kohus õigeksvõtu järel enam vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollida, vaid peab kaebuse rahuldama1. Õigeksvõtu vastuvõtmist välistavad asjaolud puuduvad, sest asja ei ole kolmandaid isikuid kaasatud (HKMS § 159 lg 4).
57.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab kohus õigeksvõetud osas kaebuse ja kohustab PPA-d kriminaalasjast tõendite väljastamiseks õigeks võetud ja kaebaja soovitud ulatuses, kuna õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega.

II

58.Kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas PPA kohustamist kriminaalasjast kaebaja isikuandmeid puudutavate andmete väljastamiseks, s.o toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lõike 1 punkt 4).
59.Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). Kohustamisnõude lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas PPA on kohustatud kaebajale taotletud andmed väljastama või selle T. Saar. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. (Koostanud K. Merusk, ja I. Pilving). Tallinn, Kirjastus Juura, 2013, § 159, lk 550.

andmist kaaluma (RVastS § 6 lõiked 1 ja 4). Kusjuures mõlemal juhul on tegemist kaebuse rahuldamisega. Kohustamisnõude rahuldamiseks peavad selle nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda, tuleb jätta kohustamisnõue rahuldamata (nt RKÜKo 3-18-1432/103, p 42).

60.Vaidlus kaebaja ja PPA vahel sai alguse 2014. aastal, mil kaebajal võimaldati 11.02.2014. a osaliselt tutvuda jälitustoimingutega kogutud andmetega (Tartu Halduskohtu haldusasja nr 314-376 toimik, tl 123,124). Nimelt edastas Lõuna Ringkonnaprokuratuur 05.03.2014. a teabenõude vastavalt arhiiviseadusele ja avaliku teabe seaduse (AvTS) § 15 lg-le 3 kui teabevaldajale PPA Keskkriminaalpolitsei Korruptsioonikuritegude Büroo Lõuna talitusele (Tartu Halduskohtu toimik nr 3-14-376, tl 12–13).
61.Varasemate jõustunud kohtuotsustega kui tõenditega käesolevas haldusasjas loeb halduskohus tõendatuks PPA poolt korduva kaebaja õiguste rikkumise kriminaalasjast teda puudutavate andmete väljastamisel.
62.Nimelt on jõustunud kohtulahendiga tunnistatud kaebaja suhtes Tartu Maakohtu 27.10.2010 a. määruse alusel käesoleva vaidluse põhjustanud kriminaalasjas tehtud jälitustoiming õigusvastaseks (RKKKo 3-1-1-68-14).
63.Samuti on tehtud kindlaks PPA toimingu õigusvastasus kaebajale käesoleva vaidluse põhjustanud kriminaalasjast andmete väljastamisest keeldumisel ja kohustatud PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja taotlus kriminaalasjast teda puudutavate andmete väljastamiseks (RKHKo 3-3-1-84-15).
64.Samasisulise otsuse on Riigikohtu Halduskolleegium teinud ka käesolevas haldusasjas (RKHKo 3-16-2348), sedastades, et vaidluse ese on mõlemas kohtuasjas (kohtuasjad nr 3-3-184-15 ja nr 3-16-2348) sama.
65.Neil asjaoludel, vaatamata PPA poolt kaebuse osaliselt õigeks võtmisele, rahuldab halduskohus kaebuse täielikult ja teeb PPA-le definitiivse ettekirjutuse kaebajat puudutavate andmete kriminaalasjast väljastamiseks.
66.Käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevas haldusmenetluses toimetas PPA kaebaja taotluse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35) ja on viidatud kohtuotsuste kui tõendite kohaselt toiminud jätkuvalt kaebaja õigusi rikkuvalt, mis on tinginud kohtuasja esimese astme halduskohtule uuesti läbivaatamiseks saatmise. Rikkumise jätkuvus tuleneb halduskohtu hinnangul asjaolust, et ühelt poolt esitas küll kaebaja 2016. a formaalselt uue taotluse, teisalt kohustas kaebaja 2014. a samasiulist taotlust menetlema jõustunud kohtuotsus poolte vahelises varasemas haldusasjas. Vaatamata 2014. asjas jõustunud kohtuotsusest tulenevale ettekirjutusele, keeldus PPA kaebaja taotlust 2016. a rahuldamast.
67.Halduskohtu hinnangul saab asjas kogutud tõenditest järeldada, et PPA on osundatud Riigikohtu otsuste järgsetes menetlusdokumentides ja ka apellatsioonikohtu otsuse järgselt asunud oma esialgset keeldumist õiguslikult disainima ja põhjendama nii uute õiguslike kui faktilise asjaoludega.
68.Halduskohtul puudub veendumus, et nendele uutele asjaoludele PPA tegelikkuses ka 2014. a ja 2016. a keeldumistes tugines, sest PPA tugineb vastuväidetes pärast 2016. aastat kehtivale

objektiivsele õigusele. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et haldusorgani tegevusele õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (RKHK o 3-18-1740, p 18.4).

69.Käesoleval juhul ei ole vastustaja käitumine konformne Riigikohtu soovitatud käitumisega, kaebaja taotluse tagasilükkamist põhjendatakse järjest uute faktiliste asjaolude ja õiguslike alustega. IKS v.r. § 20 lg 1, mis kehtestab teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud, kohaselt võib andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel piirata üksnes siis, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi. Halduskohtu arusaamisel üldistest õiguse põhimõtetest ei saa kaitsta sellise isiku õigusi ja piirata teise isiku õigusi, kui ei ole teada isik, kelle õigusi kaitstakse. Käesoleval juhul, olukorras kus anonüümse kuriteoteate esitanud isikut ei ole vastavas menetluses menetlust lõpetava menetlusdokumendi kohaselt tuvastatud.
70.Seetõttu lähtub halduskohus haldusmenetluse maksiimist, mille kohaselt hinnatakse toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Etteruttavalt, halduskohtu hinnangul ei välista käesoleva otsuse tegemise aegsed õiguslikud ja faktilised asjaolud kohustamiskaebuse rahuldamist (HKMS § 158 lg 2 ls 1).
71.Niisiis, kaebaja esitas 06.10.2016. a PPA-le järjekordse avalduse ( I kd, tl 7) võimaldamaks tutvumist kriminaaltoimiku materjalidega, mis sisaldavad teda puudutavaid isikuandmeid.
72.PPA keeldus 24.10.2016. a taotluse rahuldamisest (I kd, tl 12–13) IKS v.r § 20 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi.
73.Kaebaja ei ole vaidlusaluses kriminaalasjas halduskohtu käsutuses oleva kriminaalasja toimiku andmetel menetlusaluseks isikuks. Tal puudub kriminaaltoimiku materjalide kohaselt kriminaalasjaga seos ka kaebaja kui mõne juriidilise isiku tegevusest tegeliku kasusaajana või seadusliku esindajana. Kaebajat ei ole kriminaalasjas ülekuulatud ka tunnistajana. Kaebajal on Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 16.12.2014. a kriminaalasjas nr 3-1-1-68-14 tehtud kohtumääruse kohaselt puutumus kriminaalasjaga seeläbi, et tema suhtes kriminaalasjas Tartu Maakohtu 27.10.2010 a. määruse alusel tehtud jälitustoiming tunnistati Riigikohtu poolt õigusvastaseks. Jälitustoimingute kohtulik kontroll ei allu halduskohtutele, mistõttu ei ole käesoleva kohtuasja tõendite hulgas jälitustoimikut. Neil asjaoludel saavad halduskohtu hinnangul kaebaja isikuandmed (sh delikaatsed) eelkõige sisalduda tunnistajate poolt kriminaalasjas leiduvates tunnistajate ülekuulamise protokollides, milles võivad olla kajastatud kaebaja isikuandmed seoses võimaliku süüteo toimepanemisega (IKS v.r § 4 lg 2 p 8), sest kaebaja suhtes oli 2014. a teostatud jälitustoiming, mille toimepanemine osutus jõustunud kohtulahendi kohaselt õigusvastaseks.
74.Halduskohus jätab seetõttu tähelepanuta vastustaja poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud uued kaalutlused (kriminaalmenetluses ülekuulatud tunnistajate isikuandmete kaitse jmt), millega PPA põhjendab oma keeldumist, sest ilmselgelt PPA 2014. a ja 2016. a keeldumistes nendele kaalutlustele ei tuginenud. Vastasel juhul oleks need toodud välja keeldumistes ja keeldumiste õigusvastuse tuvastamisega päädinud varasemates kohtumenetlustes ja käesoleva kohtumenetluse varasemates menetlusdokumentides, s.o enne viimast kaebuse tervikteksti.
75.Halduskohus resümeerib, et ka need uued PPA kaalutlused ei tingi kohustamiskaebuse rahuldamata jätmist. Seda eriti IKS v.r § 20 lg 1 p 1 kohaldamise soovis kõigi isikute suhtes,

kes on kriminaalasjas tunnistusi andnud, samuti uurimist läbi viinud politseiametnike isikuandmete suhtes. Tunnistajad, kes on kriminaalmenetluse ähvardusel tunnistajatena üle kuulatud ja selles osas uurija polt hoiatatud (KrMS § 66 lg 3) ja kriminaalmenetlust toimetatud politseiametnikud ei ole KVS § 6 kaitsealas, sest nad ei ole asjas kogutud tõendite kohaselt sooritanud KVS § 6 lg-s 2 nimetatud tegu, mis tagab konfidentsiaalsuse, rääkimata sellest, et nende puhul ei ole tuvastatud avaliku ülesande täitmine selle sätte mõttes. KVS § 6 lg 2 kohaselt, kui avalikku ülesannet täitvat asutust, selle ametiisikut, asutuse üle järelevalve teostajat, deklaratsioonide üle kontrolli teostajat või süüteo menetlejat teavitatakse korruptsioonijuhtumist, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Teavet teavitamise fakti kohta võib avaldada ainult teavitaja kirjalikul nõusolekul. Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.

76.PPA väidetud korruptsioonijuhtumist teavitajat ei ole halduskohtule esitatud kriminaalasja menetlusdokumentides identifitseeritud ja tuvastatud, mis on tõendatud mh kriminaalasja lõpetamise määrusega (vt kriminaalasja nr 10760000076 IV kd, tl 249). Halduskohtu hinnangul on nende isikute (tunnistajad ja politseiametnikud) isikuandmete kaitseks piisav HKMS § 175 sätestatud õiguskaitsemeetmete kohaldamine. Vastupidise tõlgenduse korral tuleks kõigis haldus- ja kohtumenetlustes aga ka arhiveeritud kriminaalasjade, kus tuginetakse tunnistajate ütlustele kui tõenditele, välistada menetlusvälise isiku tutvumine toimikuga. Käesolevas kohtuasjas on jõustunud kohtuotsustega kaebaja kui jälitustoimingule allutatud isiku õigust teda puudutavate andmetega tutvumiseks tunnustatud.
77.Kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on AvTS § 3 lg 1 tähenduses avalik teave. Sellisele teabele juurdepääsu alused ja piirangud kehtestab eriseadusena IKS. Teistsugust lahendust ei tingi ka AvTS § 39 lg-s 1 sätestatu (RKHKo 3-3-1-84-15, p 18-19). Menetluslikust küljest väärib käsitlemist Prokuratuuri ja PPA erinev nägemus kriminaalasja materjalidele kehtestatud juurdepääsupiirangu ajalisest kehtivusest.
78.Nimelt, Prokuratuur kui esmane teabevaldaja ja organ, ilma kelle loata ei tohi kriminaalmenetluses andmeid avaldada, on 05.04.2020. a kirjaga nr LÕRP-15/10/154 kriminaalasja nr 10760000070 Lõuna Prefektuurile koos kuriteoavaldusega edastades KrMS § 193 lg 3 alusel, alustatud menetluses tunnistanud 06.04.2010. a materjalid Prokuratuuri nimel asutusesiseseks kasutamiseks juurdepääsupiiranguga, mis kehtib kuni 05.04.2015. a, alus: AvTS § 35 lg 1 p 1, s.o viieks aastaks. Prokuratuuri kohaldatud piirangu tähtaeg on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud (kriminaalasja toimik I kd, tl 1). Seega on esmase ja primaarse teabevaldaja Prokuratuuri kehtestatud juurdepääsupiirang PPA-le edastatud kriminaalasja materjalidele käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks lõppenud. AvTS § 35 lg 1 p 1 (01.01.201–31.05.2010. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt, teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Kuriteoteade 18. märtsist 2010. a on Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (M-15712) 26.03.2010. a registreeritud nr LÕRP-15/10/154 all (kriminaalasja toimik I kd, tl 2–8). Kriminaalasja edastamise korralduses (kriminaalasja toimik I kd, tl 1) on kokkuvõtlikult esitatud asjaolud, mis andsid Prokuratuurile 05.04.2010. a aluse KarS § 217 2 lg 1 tunnustel kriminaalmenetluse alustamiseks.
79.Samas on PPA kriminaalasja toimiku köited I–IV 10.07.2012. a kriminaalmenetlust vastava määrusega lõpetades tembeldanud templijäljendiga „asutusesiseseks kasutamiseks“ AvTS § 35 lg 1 p 12 lõpptähtpäevaga 05.04.2085. a, vormistamise kuupäev 10.07.2012. a.
80.AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt, teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
81.Kuna PPA ei ole esitanud kohtumenetluses argumente, mis tingib Prokuratuuri kui esmase teabevaldaja poolt kuriteoteatele ja Prokuratuuri poolt KarS § 217 2 lg 1 järgi alustatud kriminaalasjale Prokuratuuri poolt erineva juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, siis loeb halduskohus Prokuratuuri poolt kriminaalasja Lõuna Prefektuurile edastamise materjalidega tõendatuks PPA poolt KVS § 6 lg 2 ja IKS v.r § 20 lg 1 alusel kordades pikemaks ajaks juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjendamatuse.
82.Kohtu hinnangul on juba nimetatud asjaolu piisav alus kaebajale teabele juurdepääsu piirangu õigusvastsuse konstateerimiseks ja kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus ei saa PPA kui haldusorgani asemel asuda kaaluma, miks on 85 aastane juurdepääsupiirang asjakohasem kui Prokuratuuri seatud viie aastane juurdepääsupiirang olukorras, kus PPA ei ole seda haldusmenetluses ja kohtumenetluses teinud.
83.Veelgi enam, nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 10.07.2012. a määrusest (kriminaalasja toimik IV köide, tl 249), on KarS § 217 2 lg 1 alusel menetletud kriminaalasjas menetlus lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Kusjuures, määruse kohaselt puudub kriminaalasjas kahtlustatav, kannatanu, tsiviilkostja ning ei ole tuvastatut kuriteoteate esitanud isikut.
84.Nagu eelpool osundatud, vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 punktile 1 on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Halduskohtul jääb nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kui tõendile tuginedes seetõttu arusaamatuks PPA seisukoht teise isiku õiguste väidetavast kaitsest KVS § 6 lg 2 ja IKS v.r § 20 lg 1 alusel, kui kaitstav isik (kuriteoteate esitanud isik) ei ole kriminaalmenetluses kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt kriminaalmenetluses tuvastamist leidnud.
85.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus seisukohal, et PPA poolt kriminaalasjas tehtud menetlusdokumentide kui tõendite kohaselt puudus PPA-l alus kaebajale juurdepääsupiirangu IKS v.r § 20 lg 1 p 1 alusel kohaldamiseks põhjusel, et see võib kahjustada teise isiku õigusi või vabadusi (vrdl Riigikohtu 21.02.2019. a otsuse p-d 14-16). Seda põhusel, et halduskohtule asjas kogutud tõenditest nähtuva kriminaalasja uurimisversiooni ja kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole isik, kelle õigusi ja vabadusi juurdepääsupiiranguga kaitstakse kriminaalasjas tuvastamist leidnud.
86.Kriminaalasjas kogutud materjale peab halduskohus kõrgemate astmete kohtute ettekirjutusel kui tõendeid uurima, otsustamaks kaebuse põhjendatuse üle. Tõendeid ei ole võimalik uurida, ilma uuritava tõendi nimetamiseta.
87.Kriminaalasja nr 10760000070 esimene köide sisaldab järgmisi tõendeid. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri saatekiri kriminaalasja edastamiseks (I kd, tl 1), kuriteoteade (I kd, tl

2–8), tunnistaja A.V.2 ülekuulamise protokoll (I kd, tl 9–12), Hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja reaalservituutide seadmise leping. Kokkulepe järjekohtade kohta ning asjaõiguslepingud (projekt) (I kd tl 13–28), päring Tartu Maakohtu Võru kinnistusjaoskonda (I kd, tl 29), 27.07.2009. a. Kokkulepe järjekoha muutmise kohta. Hoonestusõiguse ja reaalkoormatise seadmise leping ja asjaõiguslepingud (I kd, tl 30–43), õigusarvamus (I kd, tl 44–54), ajalehe artikkel (I kd, tl 55), MTÜ Eesti Pakendiringluse registrikaardi väljavõte (I kd, tl 56–57), MTÜ Võru Jäätmekeskus registrikaardi väljavõte (I kd, tl 58–59), Võru Linnavolikogu 10.09.2008. a otsus nr 229 (I kd, tl 60), Võru Vallavolikogu 12.11.2008. a otsus nr 246 (I kd, tl 61–68), Võru Linnavalitsuse 12.11.2008. a korraldus nr 578 (I kd tl 69– 81), MTÜ Võru Jäätmekeskus asutamisleping (I kd, tl 82), avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd tl 83), teatis Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd, tl 84), avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd, tl 85), avaldus Tartu Maakohtu registriosakonnale (I kd, tl 86), Võru Jäätmekeskus MTÜ 23.10.2009. a üldkoosoleku protokoll (I kd, tl 87), MTÜ Võru Jäätmekeskus põhikiri (I kd, tl 88–92), kinnistu nr 18173 - Saetööstuse sorteerimisetöötluse kinnistusraamatu väljavõte (I kd, tl 93–95), kinnistu müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (I kd, tl 96–99), päring Rahandusministeeriumile (I kd, tl 100), Rahandusministeeriumi vastus (I kd, tl 101– 116), hanketeade ja hanke aruanded (I kd, tl 117–128), hanketeade Põlva Linnavalitsus ja riigihanke aruanne (I kd, tl 129–137), päring Lõuna maksu-ja tolliametile (I kd, tl 138), Maksuja tolliameti vastuskiri (I kd, tl 139–161) ja läbiotsimismäärus OÜ-s Audente (I kd, tl 162), läbiotsimisprotokoll OÜ-s Audente (I kd, tl 163–165), MTÜ Võru Jäätmekeskus raamatupidamise teenuste osutamise leping (I kd, tl 166–168), raamatupidamise dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt OÜ Audente raamatupidajale (I kd, tl 169), läbiotsimismäärus O.L. elukohas (I kd, tl 170), läbiotsimisprotokoll (I kd, tl 171–182), arvuti üleandmisevastuvõtmise akt O.L. (I kd, tl 183), dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt O.L-le (I kd, tl 184–191), jäätmepressi ja ümber laadimisjaama kirjeldus ning seadmete paigaldus (I kd, tl 192–201), OÜ Compoman hinnapakkumine (I kd, tl 202–203), kaebuse rahuldamata jätmise määrus (I kd, tl 204–205), MTÜ Võrumaa Jäätmekeskuse raamatupidamise sise-eeskiri (I kd, tl 206–221).

88.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kriminaalasja esimene köide sisaldab tervikuna teise isiku andmeid, millega kaebajal puudub tutvumisõigus. Valdavalt pärinevad tõendid avalikest registritest ja tegemist on avalik-õiguslike isikute haldusaktide ja avalik-õiguslike isikute koostatud dokumentidega. Nõustuda saab vastustajaga üldjoontes selles, et need tõendid ei puuduta kaebaja isikut ja osaliselt on tegemist füüsilisi isikuid ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid puudutavate tõenditega. Kriminaalasja toimiku I köites sisalduvas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri saatekirjas kriminaalasja edastamiseks Lõuna Prefektuurile (I kd, tl 1) on lühidalt kokku võetud faktilised asjaolud, mis on tekitanud prokuratuuris põhjendatud kahtluse KarS § 2172 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo suhtes kriminaalmenetluse alustamise vajalikkuses. Saatekirjas on isikuliselt nimetatud üksnes MTÜ Võru Jäätmekeskuse juhatuse liikme nime, kelle nimi ja initsiaalid on avaldatud kohtulahendites nr 3-1-1-68-14, 33-1-84-15, 1-15-0993, 3-16-2348 ja kelle nimi on kaebajale halduskohtu arusaamisel nende kohtuasjade avalikustatud lahenditest teada. Halduskohtu hinnangul ei saa IKS v.r § 20 lõikele 1 tuginedes kaebajale selle tõendiga keelduda vaatamata sellele, et saatekiri ei sisalda kaebaja nime, sest kaebaja on jälitustoimingutele allutatud samas kriminaalasjas (nr 10760000070).

Tulenevalt halduskohtu eelmise kohtukoosseisu 12.03.2019. a jõustunud määrusest haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks HKMS § 79 lg 1 p 3 alusel menetlusvälise isiku eraelu kaitseks, asendab kohus füüsiliste isikute nimed kohtuotsuses initsiaalidega, kuna analoogselt on toimitud ka asjas tõenditeks olevates kohtulahendites füüsiliste isikute nimedega.

89.Kuriteoteade (I kd, tl 2–8) saab halduskohtu hinnangul olla ainukeseks kriminaalasja tõendiks, millega tutvumist saab kaebajal IKS v.r § 20 lg 1 alusel keelata (I kd, tl 2–8), sest kuriteoteade on koostatud küll arvutikirjas, kuid allkirjastatud teate esitaja poolt omakäeliselt. Eeldades, et kuriteoteate esitaja on teate allkirjastanud oma tegeliku allkirjaga, või allkiri teate esitaja identifitseerida. Seda vaatamata sellele, et kuriteoteade on esitatud ühe MTÜ Võru Jäätmekeskus asutanud avalik-õigusliku juriidilise isiku (TsÜS § 25 lg 2) nimel, kelle õigusi IKS v.r § 20 lg 1 ei kaitse, sest avalduse esitaja ei ole avaldust esitanud füüsilise isikuna, kelle isikuandmeid IKS § 4 lg 1 selle seaduse alusel kaitsmisele kuuluvad. Kuriteoteates on võimalike tunnistajatena nimetatud seitsme füüsilise isiku nimed, kelle hulgas ei ole kaebajat, nagu PPA on kriminaalasja toimikus sisu kajastades õigesti osundanud. Kuriteoteates on ühe võimaliku tunnistajana esitatud Võru linnapea andmed. Tunnistaja A.V. ülekuulamise protokolli (I kd, tl 9–12) kohaselt oli tunnistaja ülekuulamise ajal Võru linnapea. Ülekuulamise protokolli kohaselt ei tea tunnistaja, kes saatis kuriteoteate Kaitsepolitseiametisse ja Prokuratuuri. Seega on PPA õigesti osundanud, et kuriteoteade ei sisalda kaebajat ja tema isikuandmeid, sest keskendutud on valdavalt kohaliku tasandi poliitikute omavahelistele halbadele suhetele. Ka linnapea ei ole tunnistajana ülekuulamisel kaebajat nimetanud. Ka kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt (kriminaalasja toimiku IV köide, tl 249) kohaselt ei ole kriminaalasjas kuriteoteate esitanud isikut tuvastatut.
90.Kriminaalasja esimeses köites toimikulehtedel 13–221 asuvad tõendid ei sisalda samuti kaebaja isikuandmeid, nagu on õigesti selgitanud PPA. Avalikest andmebaasidest väljanõutud dokumentide kõrval I köites sisalduvate tõendite pealdistest tuleneb, millise eraõigusliku või füüsilise isikuga tõend seondub. Halduskohtule ei ole äratuntav tõendite seos kaebaja isikuandmetega, kuid kohtule ei ole äratuntav kuidas saab IKS v.r § 20 lg-le 1 tuginedes keelduda nende tõendite kaebajale tutvustamisest, seda välja arvatud kriminaalmenetlusele omaste menetlustoimingute kohta koostatud tõendite (nt läbiotsimismäärus) osas.
91.Kriminaalasja nr 10760000070 teine köide sisaldab järgmisi tõendeid. Nõudekiri Keskkonnainvesteeringute Keskusele (II köide, tl 1), Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastuskiri koos lisadega (II köide, tl 2–203), päring Keskkonnainvesteeringute Keskusele (II köide, tl 204), Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastuskiri (II köide, tl 205–206), päring Keskkonnainvesteeringute Keskusele (II köide, tl 207), Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastuskiri (II köide, tl 208–234) ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse 24.11.2010. a vastuskirja nr 1 -21 /2086-2 lisa- CD plaat keskusele esitatud materjalidega (II köide, tl 235).
92.Kohus ei nõustu vastustajaga, et kriminaalasja teine köide sisaldab tervikuna teise isiku andmeid IKS v.r § 20 lg 1 mõttes, millega kaebajal puudub tutvumisõigus. Tegemist on valdavalt eraõigusliku juriidilise isiku, kelle põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine, tegevust puudutavate tõenditega, mille isik on kaebajale vaasematest kohtulahenditest teada. Samas ei puuduta tõendid kaebajat.
93.Kriminaalasja nr 10760000070 kolmas köide sisaldab järgmisi tõendeid. Nõudekirjad pankadesse, (vastused kopeeritud CD-le (III köide, tl 1-326)), Nordea Panga 12.04.2010. a vastuskirja nr 2-2-02.2/2165 lisa- CD plaat (III köide, tl 327), Nordea Panga 05.10.2010. a vastuskirja nr 2-2-02.2/4010 lisa - CD plaat (III köide, tl 328) ja pangakontode väljavõtted CD plaadil (III köide, tl 329).
94.Kriminaalasja kolmanda köite kaebajat puudutavate tõendite osas on vastustaja kaebuse õigeks võtnud ja ülejäänud tõendite osas võib nõustuda vastustajaga, et need ei puuduta kaebajat.
95.Kriminaalasja nr 10760000070 neljas köide sisaldab järgmisi tõendeid. MTÜ Võru Jäätmekeskus 2009. a majandusaasta aruanne (IV köide, tl 1–17), MTÜ-le Võru Jäätmekeskus Võru linna eelarvest toetuseks eraldatud summade sihtotstarbelise kasutamise kontrollimise aruanne (IV köide, tl 18), MTÜ Võru Jäätmekeskus 20.07.2009. a üldkoosoleku protokoll (IV köide, tl 19), MTÜ Võru Jäätmekeskus 21.01.2010. a üldkoosoleku protokoll (IV köide, tl 20), MTÜ Võru Jäätmekeskus 29.01.2009. a üldkoosoleku protokoll (IV köide, tl 21), sisekontrolli komisjoni 29.04.2010. a aruanne (IV köide, tl 22–44), järelpärimine Võrumaa Omavalitsuste Liidule (IV köide, tl 45), Võrumaa Omavalitsuste Liidu vastuskiri (IV köide, tl 46–60), päring MTÜ-le Võru Jäätmekeskus (IV köide, tl 61), MTÜ Võru Jäätmekeskus vastuskiri (IV köide, tl 62-66), päring Võru Linnavalitsusele (IV köide, tl 67), Võru Linnavalitsuse vastuskiri (IV köide, tl 68–73), tunnistaja A.R. ülekuulamise protokoll koos lisadega (IV köide, tl 74– 103), tunnistaja T.K. ülekuulamise protokoll (IV köide, tl 104–105), tunnistaja J.B. ülekuulamise protokoll koos lisadega (IV köide, tl 106–134), tunnistaja K.K. ülekuulamise protokoll (IV köide, tl 135–137), tunnistaja H.N. ülekuulamise protokoll (IV köide, tl 138– 141), tunnistaja G.R. ülekuulamise protokoll (IV köide, tl 142–146), tunnistaja M.T. ülekuulamise protokoll (IV köide, tl 147–149), tunnistaja K.K. ülekuulamise protokoll (IV köide, tl 150–153), tunnistaja K.V. ülekuulamise protokoll koos lisadega (IV köide, tl 154– 181), päringud Technobalt OÜ-le (IV köide, tl 182–183), OÜ Technobalt vastuskiri (IV köide, tl 184–248) ja Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (IV köide, tl 249).
96.Kriminaalasja neljanda köite tl 75, 76, 78, 100, 105, 107 asuvate tõendite osas on vastustaja kaebuse õigeks võtnud. Tunnistaja A. R. on ühe jäätmekäitlusturul tegutseva ettevõtte töötaja. Vastustaja on osundanud, millises osas haakuvad tunnistaja ütlused kaebaja isikuandmetega. Tunnistaja ütlustele lisatud tunnistaja esitatud kirjalikud tõendid ei sisalda kaebaja isikuandmeid, v. a PPA viidatud IV köite tl 100 asuv pöördumine. Tunnistaja T. K. on samuti ühe jäätmekäitlusturul tegutseva ettevõtte töötaja. Vastustaja on osundanud, millises osas haakuvad tunnistaja ütlused kaebaja isikuandmetega. Tunnistaja J.B. on jäätmekäitlusturuga seonduva ettevõtte töötaja. Vastustaja on osundanud, millises osas haakuvad tunnistaja ütlused kaebaja isikuandmetega. Tunnistaja ütlustele lisatud kirjalikud tõendid ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Tunnistaja K.K. sihtasutuse nõukogu liikmena antud ütlused ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Tunnistaja H. N. on andnud ütlusi kohaliku omavalitsuse täitevasutuse struktuuriüksuse juhina selles omavalitsuses keskkonnamajanduse korraldamise küsimustes, mis ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Tunnistaja G. R. ülekuulamise protokolli kohaselt oli tunnistaja ülekuulamise ajal Võru jäätmekeskuse asukohajärgse omavalitsuse vallavanem ja tema ütlused jäätmekeskuse saamisloo kohta ei puuduta kaebaja isikuandmeid. Tunnistaja M.T. on andnud üksusi kohaliku omavalitsuse täitevasutuse teenistujana ja tema ütlused ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Tunnistajad K.K. ja K.V on andnud üksusi kohaliku omavalitsuse valitsuse liikmetena omavalitsuses jäätmemajanduse korraldamise ja kohaliku tasandi võimuvõitluse kohta, mis ei sisalda kaebaja isikuandmeid. Kaebaja isikuandmeid ei sisalda ka tunnistaja K.V. poolt uurijale esitatud kirjalikud tõendid ja uurija poolt välja nõutud tõendid.
97.Kui kohtumenetluse käigus selgub, et isiku avalduse alusel andmete väljastamist miski ei takista (nt tegemist pole juurdepääsupiiranguga teabega), saab kohus kohustada vastustajat kaebaja taotletud andmeid väljastama (vrdl RKHKo 3-20-992, p 13). Halduskohus on seisukohal, et PPA-d saab kohustada kaebaja soovitud teabe väljastamiseks (HKMS § 41 lg 3).
98.Eelnevalt nimetatud tõendeid hinnates on kohus seisukohal, et juurdepääsupiirang IKS v.r § 20 lg 1 p 1 alusel ei ole käesoleval juhul kohaldatav motiivil, et see võib kahjustada teise isiku õigusi või vabadusi. Kriminaalmenetluse menetlusdokumentides ei ole tuvastatud isikut, kelle

puhul kaebajale kriminaalasja materjalidele juurdepääsu andmisega saaks kaasneda teise isiku õiguste riive. Seetõttu pole halduskohtul võimalik läbi viia kaalumist kaebajast andmesubjekti juurdepääsuõiguse ja teise isiku õiguse riive suhtes. Seetõttu ei tõenda asjas kogutud tõendid, et objektiivsest õigusest tulenevalt on PPA vaidlustatud keeldumine kaalukam kaebaja kui andmesubjekti juurdepääsuõigusest. Halduskohus nõustub kaebajaga, et PPA keeldumise tõttu ei olnud tal vaidlusalust taotlust esitades võimalik rohkem põhjendada, miks ka millises osas ta oma isikuandmetele juurdepääsu soovib. Kuna PPA ei ole üheski kriminaalmenetluse ega hilisema haldusmenetluse menetlusdokumendis teinud viiteid objektiivsele õigusele lisaks IKS v.r § 20 lg-s 1 sätestatud alustele isikuandmetele juurdepääsust keeldumiseks, siis ei ole käesolevas asjas halduskohtu käsutuses olevate tõenditega tõendatud, et eriseadustes sisalduksid käesolevas asjas juurdepääsupiirangut täpsustavad erinormid, sh KVS § 6 lg 2. Seda mh põhjusel, et kriminaalmenetluse menetlusdokumentidest ei nähtu, et PPA uurimisversioon oleks puutumuses KVS §-s 6 käsitletuga. PPA on halduskohtumenetluses nõustunud kaebajale osalise tõenditele juurdepääsu andmisega. Halduskohtule ei ole äratuntav, et kaebajale muus osas juurdepääsu andmine saaks osutuda ülemäära keeruliseks või põhjustaks PPA-le ebamõistliku halduskoormuse. Kriminaalmenetluses on tõendeid kogutud tõendamaks usalduse kuritarvitamises seisnevat süütegu, mis ei ole asjaomaste otsustajate hinnangul tõendamist leidnud. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid ei tõenda korruptsioonisüütegu kitsamalt ega korruptsioonijuhtumist teavitamist laiemalt tõlgendades. Ühestki kriminaalmenetluse menetlusdokumendist kui tõendist käesolevas haldusasjas ei nähtu vastava uurimisversiooni olemasolu, sest PPA ei ole sellistele tõenditele kaebusele vastu vaieldes osundanud. Ka halduskohtule ei anna tõendid taoliseks järelduseks alust. Mitme kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulatud isiku puhul saab halduskohtu hinnangul jaatada, et tegemist võib olla avalikku ülesannet täitva ametiisiku tunnustele vastava persooniga, kes omavad asjaolude kokkusattumisel ka kohaliku omavalitsuse esindusõigust. Kriminaalmenetlus on menetluse lõpetamise määruse kohaselt päädinud menetluse lõpetamisega kriminaalmenetluse jätkamiseks aluse puudumise tõttu. Seega on ka nii Prokuratuur kui PPA välistanud asjas usalduse kuritarvitamise kõrval võimaluse mõnel muul alusel, sh toimingupiirang KVS mõttes, kriminaalmenetluse jätkamiseks.

99.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on halduskohus Riigikohtu juhiseid täites kriminaaltoimikuga tutvumise järgselt seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud PPA kehtestatud juurdepääsupiirang IKS v.r § 20 lg 1 p 1 alusel teise isiku õiguste ja vabaduste kaitseks vajalik ja põhjendatud. Halduskohtu hinnangul ei kohaldanud PPA sel alusel teabe väljastamisest keeldumisel asjas kogutud tõendite kohaselt kaalutlusõigust õigesti. Kriminaalmenetluse menetlusdokumentidest ja kogutud tõenditest ei saa halduskohtu arusaamisel järeldada, et käesolevalt oli tegemist korruptsioonijuhtumist teavitamisega KVS § 6 lg 2 mõttes, mis andnuks PPA-le aluse kaebaja õiguste piiramiseks.
100.Demokraatlikus riigis on seadused avaliku huvi ja ühiskonna kaitseks ning võimukandjad, käesoleval juhul kohaliku tasandi avalikku võimu teostavad isikud, on ja peavad olema oma tegudega kõrgendatud avaliku tähelepanu all. Seega, teavitamine korruptsioonijuhtumist on tarvilik sotsiaalse kontrolli ja süütegude avastamise mehhanismina kui võimukandjad aga ka teavitajad ei asu eelisseisundis teiste isikutega võrreldes. Seadusandlik kaitse teavitajale on mõeldud selleks, et isik ei peaks kahju kannatama.
101.Käesolevalt on Prokuratuuri loal kriminaalmenetlus PPA poolt 10.07.2012. a kriminaalasjas lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumisel, ilmselt mh teavitaja õiguste kaitseks on seda tehtud ilma põhjendusteta määrusega (KrMS §145 lg 2 p 3 ja lg 3 p 1). Seega juba neli aastat enne kaebaja poolt käesoleva vaidluse põhjustanud taotluse esitamist, oli

asjakohane menetlus tegelikkuses lõppenud nii, et kriminaalasjas puudusid nii kahtlustatav, kannatanu kui tsiviilkostja ning kuriteoteate esitanud isikut vastava määruse kohaselt ei õnnestunud kriminaalmenetluses tuvastada.

102.PPA keeldumise põhjendusi kaebaja 2016. a taotluse rahuldamata jätmisel, millega keelati kaebajale ligipääs kriminaalasja talletatud kaebaja isikuandmetele, ei saa neil asjaoludel lugeda piisavateks ning igakülgseteks. Seda olukorras, kus Riigikohtu Kriminaalkolleegium on 16.12.2014. a määrusega tunnistanud kaebaja suhtes Tartu Maakohtu 27.10.2010 a. määruse alusel 27.10.2010. a kuni 26.11.2010. a tehtud jälitustoimingu samas kriminaalasjas õigusvastaseks ja kaebaja õigust teda puudutavate andmetega tutvumiseks on tunnustatud Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.06.2016. a otsuses, pannes Politsei- ja Piirivalveametile kohtuotsusega vastava kohustuse, mis on praeguseni täitamata.
103.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldab halduskohus kohustamiskaebuse koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega. III
104.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma vastustaja seoses kaebuse tervikuna rahuldamisega. Kohus on seisukohal, et kaebaja 19.11.2021. a menetluskulude väljamõistmise taotlus, mis on esitatud menetluskulude nimekirjas ja põhistatud kuludokumentidega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on põhjendatud ja vajalike menetluskuludega (HKMS § 109 lg 6), osutatud õigusabi ühikuhind ja ajakulu on mõistlik. Kohtuasi on olnud erinevate kohtuastmete menetluses alates 18.11.2016. a, mis on mõjutanud kaebajale osutatud õigusteenuste mahtu oluliselt. Menetluskulusid ei saa pidada ülepaisutatuteks.
105.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed, sh kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium