Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 29. aprill 2021, Tartu 3-19-1474
Haldusasi
OÜ Kõpu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. veebruari 2019. a otsuse nr 1330.3/19/310 ja 2. juuli 2019. a vaideotsuse nr 1330.3/19/418-1 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2020. a otsus OÜ Kõpu Talu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Kõpu Talu esindaja v.adv Margo Normann Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet esindaja Eva Rückenberg
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Kõpu Talu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
30.novembri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. mai 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 20. jaanuari 2017. a otsusega nr 13-30.3/17/127 OÜ-le Kõpu Talu maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse 79 797,18 eurot ratsakeskuse peahoone ehitamiseks.
2.PRIA tunnistas 19. veebruari 2019. a otsusega nr 13-30.3/19/310 kehtetuks otsuse kaebajale toetuse määramiseks, jättis määratud toetuse välja maksmata ja kaebaja toetusetaotluse rahuldamata. Otsuses selgitas PRIA, et investeeringuobjekti asukoht on Pärnumaa, Pärnu linn, Kõpu küla (Maria kinnistu). Kaebaja tegevuskoha kõrval asetseval katastriüksusel on PRIA teise toetuse saaja, OÜ Motel Maria tegevuskoht. Toetuse saajad reklaamivad end ühtse tervikuna Maria talu nime all ja neil on ühine koduleht www.maria.ee. Kaebaja ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on Riina Rand, Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on tema abikaasa Enn Rand.
Toetuse saajate investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asetsevatel katastriüksustel ning nende rajamiseks on mõlemal juhul hankijaks OÜ Ardis Ehitus. Täiendava kontrollimenetluse tulemusena selgus, et kaebaja kannab ehitustööde eest üle summasid, mis OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria kontode kaudu jõuavad ringiga talle tagasi. Tuvastati neli juhtumit, mida on võimalik käsitleda raha ringmaksetena. Tehingud, millega kaebaja ja OÜ Motel Maria on asunud vastastikku üksteise ehitustel allhankija rolli ja sõlminud laenulepinguid, on näilikud. Rikutud on nõuet, et toetuse väljamaksmiseks peab toetuse saaja olema investeeringu eest tasunud.
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19. veebruari 2019. a otsuse nr 13-30.3/19/310 ja vaideotsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust, et kaebaja tasus töövõtjale investeeringuobjekti ehitustööde eest 48 532,62 eurot, mille kohta ta esitas toetuse väljamaksmise taotluse 16 174,54 eurot. Kaebaja ja OÜ Motel Maria majandussuhted ei ole keelatud ja ei välista investeeringutaotluse esitamist. Kaebajale ei ole OÜ-lt Motel Maria laekunud makseid, mis oleksid seotud investeerimisobjekti eest tasumisega. OÜ Motel Maria täitis kaebaja ees varasemaid laenukohustusi. Pikaajaliste majandussuhete tõttu eraldi dokumenti laenukokkuleppe kohta ei vormistatud. Laen kanti üle kahes jaos, 12. oktoobril (619 600 krooni) ja 24. novembri 2010 (150 000 krooni). Kaebaja võttis vaidlusaluse investeeringuobjekti omafinantseeringu jaoks laenu 100 000 eurot Maaelu Arendamise Sihtasutusest, seega puudus tal vajadus pettusliku „raharingi“ kasutamiseks. Kaebaja ei ole esitanud taotleja või taotluse õigusaktiga kehtestatud nõuetele vastavuse kohta andmeid, mis on osutunud ebaõigeks. Kaebaja tegevus on vastanud nii taotlejale, taotlusele kui toetatavale tegevusele esitatud nõuetele. Vaidlusalune ehitis on valminud. Ratsakeskuse peahoone ehitamisel on kulutusi tehtud ka väljaspool väidetavat „raharingi“ ja oluliselt suuremas ulatuses kui PRIA väidetud 48 523,62 euro suurune omafinantseering, mille tegemata jätmist kaebajale ette heidetakse.
4.PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maksetaotluste menetlemise faasis ilmnesid kaebaja ja OÜ Motel Maria taotlejate vahelised isikulised ja tehingulased seosed, mis tegid võimalikuks toetusreeglite kunstliku täitmise. Ehitajaks valiti OÜ Ardis Ehitus, kuid investeeringuobjektiga seotud töid teostab allhanke korras hoopis kaebaja juhatuse liikme abikaasa ettevõte. See viitab, et toetuse saajad olid võimelised ise investeeringud teostama ning lepingute sõlmimine on toimunud vaid toetuse saamise eesmärgil. Toetuse saamise nõuetega on vastuolus olukord, kus tegelik tööde teostaja on toetuse saajaga seotud isik. Tegemist on toetusõiguslikkuse nõudega, millele mittevastamine tooks kaasa taotluse rahuldamata jätmise. Omafinantseeringu nõue tähendab, et toetuse saajal on kohustus leida sisemised või välised rahalised allikad investeeringuobjekti eest tasumiseks. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutuseslt võetud laenu arvestades pidi kaebaja ise tasuma 19 695,78 eurot, samuti käibemaksu 39 898,59 eurot. Konto väljavõtete ja majandusaasta aruannete põhjal kaebajal selleks vahendid puudusid. Kui toetuse saajal õnnestub varjata investeeringuobjekti tegelikku madalamat maksumust või tööde tegelikku teostajat (tehes tööd tegelikult ise või lastes need teha seotud isikul), saavutab ta olukorra, kus toetusega makstakse kinni nii investeeringu toetuse osa kui ka taotleja kanda jääv omafinantseering. Selline tulemus ei ole kooskõlas toetuse tingimustega ega eesmärkidega.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.30. novembri 2020. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
6.Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse määramist reguleerib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seadus (ELÜPS) ning selle alusel antud põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrus nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25).
7.Kaebaja ja OÜ Motel Maria on omavahel seotud isikud, kuna ühingute tegevuse asukohad on kõrvuti ja ennast reklaamitakse ühtse tervikuna Maria talu nime all; kaebaja ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on Riina Rand, Motel Maria ainuosanik ja juhatuse liige on tema abikaasa Enn Rand; investeeringuobjektideks on ehitised kõrvuti asuvatel katastriüksustel; mõlema investeeringuobjekti puhul on hankijaks OÜ Ardis Ehitus. Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses sellele, et koos maksetaotlusega esitatud 10. mai 2017. a arve nr 17064 ja 31. juuli 2017. a arve nr 17113 tasumisel on toimunud nn ringmaksed kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel. Meetme määruse § 17 lg 1 alusel on maksetaotluse rahuldamise ehk toetuse väljamaksmise eelduseks see, et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud ja selle eest tasunud. Vastustaja on veenvalt näidanud, et teine neist tingimustest ei olnud täidetud. Näiliselt on kaebaja talle esitatud arved küll OÜ-le Ardis Ehitus tasunud, kuid tegelikult liikus üle kantud raha OÜ Ardis Ehituse käest samal päeval kaebajaga seotud ettevõtte OÜ Motel Maria kätte ning sealt tagasi kaebajale.
8.Alltöövõtulepingut OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel saab pidada näilikuks tehinguks. Kaebaja sõlmis 10. mail 2017 OÜ-ga Ardis Ehitusega töövõtulepingu. Samal päeval sõlmis OÜ Ardis Ehitus alltöövõtulepingu OÜ-ga Motel Maria. Alltöövõtulepingus on lepingu objektina nimetatud ratsakeskuse peamaja ehitustööd. Lepingu hinna kohta on öeldud, et see kujuneb vastavalt soetatud materjalidele, teostatud töödele, milles lepitakse kokku jooksuvalt tööde käigus. OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria sõlmisid juba enne alltöövõtulepingu sõlmimist, 3. aprillil 2017 kokkuleppe, mille järgi ratsakeskuse aluse-, vundamendi- ja tehnosüsteemitööd teeb OÜ Motel Maria. Kaebaja ja OÜ Motel Maria ühise selgituse kohaselt sõlmiti alltöövõtulepingud seetõttu, et OÜ Ardis Ehitus ei olnud ehitushindade tõusu tõttu enam nõus hinnapakkumises pakutud hinnaga ehitama ning kaebaja ja OÜ Motel Maria tegid ettepaneku, et kaebaja investeeringuobjektil tegutseb alltöövõtjana OÜ Motel Maria ja OÜ Motel Maria investeeringuobjektil kaebaja. OÜ Motel Maria seaduslik esindaja andis kontrollimenetluses selgituse, mille järgi OÜ Ardis Ehitus ei teinud ratsakeskuse esimese osa peal mingeid ehitustöid ning ta aitas ehitusel oma naist. Seega kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria astusid kolmepoolsesse tehingusse, mille tegelik eesmärk oli luua näivus, et investeeringuobjektidel teostab töid OÜ Ardis Ehitus. Tegelikult teostasid töid kaebaja ja OÜ Motel Maria iseenda heaks ja endaga seotud ühingu huvides.
9.Laenulepingu olemasolu kaebaja ja OÜ Motel Maria vahel ei ole tõendatud. Kaebaja väitel tõendab laenusuhet laenu väljamaksmine 2010. aastal, samuti see, et kaebaja 2015. aasta majandusaasta aruande bilansis ning OÜ Motel Maria 2016. aasta bilansis on kattuvad read vastavalt nõuete ja kohustuste osas. Samas ei kattu bilansis märgitud summa kaebaja väidetud 2010. aastal antud laenu summaga 769 600 krooni (49 186,40 eurot). Teiseks olid OÜ Motel Maria pikaajalised kohustused 31. detsembri 2014. a seisuga 0 eurot. See tähendab, et kui OÜ Motel Maria ka võttis 2010. aastal kaebaja käest laenu, siis 2014. aasta lõpuks oli see tagasi makstud. Kaebaja ja OÜ Motel Maria 2016. aasta majandusaasta aruannetes ei ole kajastatud omavahelist laenusuhet tehinguna seotud osapoolte vahel.
10.Kaebajal omafinantseeringu olemasolu ei tõenda see, et kaebaja ja Maaelu edendamise sihtasutuse vahel on sõlmitud laenuleping summas 100 000 eurot. Laenusumma kaebajalt nõutavat omafinantseeringut ei kata. Lisaks väljastati laen kaebajale 10. juulil 2017, s.o pärast 2017. aasta mais toimunud ringmakseid.
11.Määruse nr 25 § 6 p 10 alusel ei ole abikõlbulikuks kuluks tasu taotleja enda, tema töötaja või tema liikme tehtud töö eest. Meetme määruse § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja olla omavahel seotud. Sätte eesmärk on tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel. Olukorras, kus investeeringuobjektil ei teosta töid sätestatud korras valitud pakkuja pakkumuses näidatud hinnaga, vaid toetuse saaja ise või temaga seotud isik, on eeltoodud nõuetest mööda mindud - tekkivad kulud ei ole abikõlblikud. On tõsi, et vastutaja ei viidanud haldus- või kohtumenetluses meetme määruse § 6 punktile 10 ning meetme määruse § 7 lõikele 9 viitas vastustaja alles viimaste seisukohtade esitamisel kohtumenetluses. See puudus ei ole aga piisav vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna otsuses on toodud asjaolud, mis on puuduvate normide kohaldamise aluseks.
12.Vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud toetuse määramise otsuse kehtetuks täies ulatuses. Kuna kaebaja täitis toetuse väljamaksmiseks kehtestatud tingimused näilike tehingute abil ehk kunstlikult, siis kuulus erinormina kohaldamisele määruse (EL) nr 1306/2013 art 60, mis kaalutlusvõimalust toetuse määramise osaliseks tühistamiseks ei jätnud.
13.Iseenesest õige on kaebaja väide, et subjektiivne õigus toetust saada tekib taotluse rahuldamise otsusega toetuse määramisest. See, et toetus on kaebajale määratud, ei välista aga sellekohase otsuse kehtetuks tunnistamist. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p 2 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses. Praegusel juhul on kehtetuks tunnistamise võimalus ette nähtud ELÜPS-is, seejuures määruse (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaldamisel täielikult.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vaheline alltöövõtuleping omab majanduslikku sisu ja see sisu vastab lepingu juriidilisele vormile. Alltöövõttu keeldu vaidlusaluse meetme rakendamisel ei ole. Meetme määrus käsitleb selgeid mõisteid (taotleja ja hinnapakkuja) ja selgeid õiguslikke seoseid (osanik, aktsionär, liige, juhtorgani liige) ja nende seoste laiendamine läbi tuletuste ei ole kooskõlas määruse sõnastusega. Kohus rikkus OÜ Motel Maria õigusi, kui arutas ja otsustas OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel sõlmitud alltöövõtulepingu õiguslike tagajärgede üle isikut menetlusse kaasamata. Halduskohus jättis tähelepanuta nii OÜ Motel Maria kui ka OÜ Ardis Ehitus alltöövõtja ja OÜ Ardis Ehituse kui peatöövõtja enda esitatud kuludokumendid. Tõendamaks Kõpu Talu OÜ peatöövõtja Ardis Ehitus OÜ alltöövõtja Motel Maria OÜ kulutusi ratsakeskuse objektil on Kõpu Talu OÜ esitanud hankijate poolt Motel Maria OÜ-le esitatud arved. Arusaamatuks jääb, kuidas halduskohus vaatamata kolmandatele isikutele tasumisele tuletas „raharingi“. Kaebaja tasus 2017. aastal OÜ-le. Ardis Ehitus omavahenditest ja kohtu argumendid „raharingi“ kohta ei päde. Dokumentaalselt on tõendatud OÜ Motel Maria poolt laenutagastused ja Maaelu edendamise sihtasutuselt laenu saamine. Kaebaja 2017. aasta majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte müügitulu 297 401 eurot. Seega ei saa olla mingit kahtlust, et kaebajal olid rahalised vahendid investeerimisobjekti ehitamiseks. Nii PRIA kui kohus on tuginenud pangakonto väljavõtetele, kuid ei esita mitte ühtegi sisulist vastuväidet ülekannete aluseks olevate tööde mittevastavuse kohta investeerimisobjekti eesmärgile. Väidetav määruse nr 25 § 7 lg 1, 9 ja 10 rikkumine ei ole aset leidnud. Tööd investeerimisobjektil on teostatud valitud pakkuja pakkumuses näidatud hinnaga. Kaebaja kui taotleja ei ole teostanud töid investeerimisobjektil, millele toetustaotlus esitati. Seotud isiku mõiste, millele halduskohus viitab TuMS § 8 lg 1 tähenduses, on tunduvalt laiem kui meetme määruse § 7 p 9 ja 10 tähenduses. Laiemat tõlgendust ei anna ka abikaasaks olemine. Abikaasaks olemine ei ole piisav,
põhjendamaks peatöövõtja ja alltöövõtja vahel tehtud tehingute näilikkust. Kaebaja on selgitanud, miks OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria sõlmisid alltöövõtulepingu. Kaebaja ja OÜ Motel Maria laenusuhte eitamine tugineb otsitud argumentidel. Kuidas kaebaja saab negatiivset asjaolu - Motel Maria OÜ poolt laenude tagasimakse puudumist aastatel 20102016 tõendada, kui tagasimakseid ei ole tehtud? Pikaajaliste majandussuhete tõttu eraldi dokumenti laenukokkuleppe kohta ei vormistatud. Kohus ei ole OÜ-d Motel Maria menetlusse kaasanud ja kaebaja ei saa olla vastutav selle eest, et 2014. aastal on OÜ Motel Maria märkinud, et pikaajalisi laene ei ole.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul hõlmab sisuline vaidlus kahte asjaolu – töid teostavate isikute seotus, sh selle lubatavus ning investeeringuga seotud arvete tasumine, sh omafinantseeringu tasumise nõude täitmine. Vastustaja leiab endiselt, et kaebaja esitatud töövõtulepingute sõlmimise asjaolude kirjeldus on iseloomulik näilikule tehingule. Kaebaja sõnul ei olnud OÜ Ardis Ehitus nõus hinnapakkumuses esitatud hinnaga töid teostama, mille tulemusel sõlmis kaebaja tellijana peatöövõtulepingu OÜ-ga Ardis Ehitus ja OÜ Ardis Ehitus peatöövõtjana alltöövõtulepingu OÜ-ga Motel Maria. See tähendab, et OÜ Ardis Ehitus nõustus sõlmima töövõtulepingu olukorras, kus ta ei pidanud töid ise teostama, vaid need teostas tegelikkuses OÜ Motel Maria. Tehingu eesmärgiks oli see, et kaebaja saaks näidata PRIA-le töövõtjana pakkumise võitnud OÜ-d Ardis Ehitus. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et Enn Rand (OÜ Motel Maria osanik ja juhatuse liige) on suulise ärakuulamise käigus kinnitanud, et OÜ Ardis Ehitus ei teostanud ratsakeskusega seotud töödest midagi. Määruse nr 25 § 6 p 10 ja § 7 lg 9 ühiseks eesmärgiks on toetuse saaja või toetuse saajaga seotud isiku poolt investeeringute teostamise (ka allhanke läbi) välistamine. Halduskohus on õigesti lähtunud seotud isiku mõiste sisustamisel TuMS § 8 lg-st 1, hinnanud asjaolusid õigesti ning leidnud, et kaebaja ja OÜ Motel Maria on seotud ettevõtted nii isikliku seose (omanikud ja juhatuse liikmed on abikaasad) kui ka ühise majandusliku huvi kaudu (ühine tegutsemine Maria talu nime all). Ehitustööde hinna moodustab kulu materjalidele ja tasu tööde teostamise eest. Vastastikku ehitamise kaudu said kaebaja ja OÜ Motel Maria katta toetuse arvel kõik investeeringuobjektide otsesed kulud. Ülejäänud osas on aga vähemalt kaudselt tegemist apellandi ja OÜ Motel Maria mitterahalise panusega. Selliselt sarnaneb tulemus sellele, kui nii kaebaja kui ka OÜ Motel Maria oleks ehitanud enda tarbeks ja PRIA oleks katnud selleks vajaliku materjali kulu ning maksnud tasu ka tehtud töö eest. Viimane tulemus on aga ilmses vastuolus meetme toetuse tingimustega. Näiliselt on kaebaja talle esitatud arved küll tasunud, kuid tegelikult liikus üle kantud raha OÜ Ardis Ehituse käest OÜ Motel Maria kätte ja sealt tagasi kaebajale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud toetuse taotlemise ja kasutamise tingimusi, seotud isikute ja abikõlbike kulude mõistet ning seda, miks faktilistest asjaoludest järeldub, et vastustajale esitatud maksetaotluses märgitud kulud ei ole abikõlblikud ning kaebaja on täitnud kunstlikult toetuse väljamaksmise tingimused, samuti miks need järeldused laienevad kaebajale määratud toetusele tervikuna ning PRIA-l tuli toetuse määramise otsus tervikuna kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all, kas kaebaja ühes OÜ-ga Motel Maria lõi kunstlikult tingimused toetuse määramiseks ja väljamaksmiseks. Kaebaja leiab, et halduskohus on eksinud kaebaja ja OÜ Motel Maria seotuse ja toetusetingimuste kunstliku täitmise hindamisel. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
18.Vastavalt ELÜPS § 111 lg-le 1, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Sama seaduse § 79 lg 3 p-de 1 ja 3 järgi lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. ELÜPS 80 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja ei täida Euroopa Liidu õigusaktides või ELÜPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.
19.Määruse (EL) 1306/2013 art 60 kohaselt, ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Määrust (EL) nr 1306/2013 täiendati ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 640/2014. Määruse (EL) nr 640/2014 art 35 reguleerib maaelu arengu toetuste meetmete toetuskõlblikkuse kriteeriumide (v.a pindala suurus või loomade arv) ning sellekohaste või muude kohustuste täitmata jätmisel sanktsioonide rakendamise korda. Sätte järgi taotletud toetust ei maksta või see tühistatakse täielikult, kui toetuskõlblikkuse kriteeriume ei täideta (lg 1).
20.Seega viib nii siseriiklik kui asjakohane Euroopa Liidu õigus järeldusele, et nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuli PRIA-l keelduda kaebajale maksenõude alusel toetuse väljamaksmisest ja tühistada kaebajale toetuse määramise otsus, kuna sellises olukorras ei ole lubatud anda isikule Euroopa Liidu vahendite arvel finantseeliseid.
21.Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et kaebaja toetustaotluse, maksetaotluse ja neile lisatud dokumentide vormiline vastavus meetme määruses sätestatud nõuetele ei välista vastustaja järeldust, et investeeringuobjekti ehitamise kulud siiski ei ole abikõlblikud ning kaebaja täitis toetustingimused osaliselt kunstlikult. Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest.
22.Vaidlust ei ole selles, et ratsakeskuse peahoone ehitamiseks kaebaja võetud pakkumuste hulgast osutus parimaks OÜ Ardis Ehitus pakkumus. Kaebaja selgitusel ei olnud pakkuja aga projekti alguse venimise tõttu PRIA-st tulenevatel asjaoludel enam nõus ehitama 2016. aasta suvel tehtud hinnapakkumise alusel. Olukorra lahendamiseks sõlmisid Kõpu Talu OÜ ja OÜ Ardis Ehitus töövõtulepingu. OÜ Motel Maria aitas alltöövõtu korras osta ja tarnida materjalid, korraldada logistika, kaeved, täited ning teha lihtsamad tööd, mis aitas püsida eeldatud hindades
ja mitte seisata või muul viisil takistada plaanitud ehitustegevust. OÜ Ardis Ehitus oma hinnapakkumist ei muutnud. Pooled ei vaidle sellegi üle, et OÜ Motel Maria taotles samast meetmest toetust Maria talu peamaja laiendamiseks ja juurdeehituse rajamiseks. OÜ Ardis Ehitus osutus parimaks ka sellele objekti ehitamiseks pakkumuse teinud isikute hulgas ning 2017. aastal samuti ei olnud valmis varasema hinnapakkumuse alusel lepingut sõlmima. Selles olukorras sõlmis kaebaja omakorda OÜ-ga Ardis Ehitus töövõtulepingu OÜ Motel Maria investeeringuobjekti ehitustööde teostamiseks. Kaebaja ja OÜ Motel Maria tegutsevad kõrvuti asetsevatel maatükkidel, reklaamivad end ühiselt Motel Maria nime all, pakuvad külastajatele ühiselt teenuseid neid pakkuja isiku kaudu eristamata ja kasutavad ühiseid sidekanaleid. Kaebaja seaduslik esindaja ja osanik ning OÜ Motel Maria seaduslik esindaja osanik on abikaasad.
23.Tulenevalt määruse nr 25 § 7 lg-st 1 kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused. Ringkonnakohus mõistab toodud sätte otstarbena tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine. Ühtlasi tagatakse sellega, et toetus jõuab majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirdu üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest. Eraldi rõhutavad seda kohustust määruse nr 25 § 7 lg-d 9 ja 10, mis näevad ette nende osanikele, aktsionäridele, liikmetele ja juhtorgani liikmetele otsese keelu omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Samas ei saa määruse nr § 7 lg-t 1 koostoimes sama paragrahvi lõigetega 9 ja 10 mõista selliselt, et kõik lõigetes ja 9 ja 10 nimetamata pakkujate omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga on lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-tes 9 ja 10 sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise korral ei ole vaja enam kontrollida äriühingute tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. See ei välista aga, et hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal puudub määruse nr § 7 lg-tes 9 ja 10 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab ühingute seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See nõue kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise ajal ning määruse nr 25 seletuskirja kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele.
24.Määruses nr 25 ega ELÜPS-s ei ole täpsemalt reguleeritud, milliste tunnuste alusel hinnata isikute seotust. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 reguleerib seotud isikute mõistet maksustamisega seonduvalt. Ringkonnakohus ei näe toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks siinkohal analoogia korras kohaldatavad. TuMS § 8 lg 1 järgi saab seotud isikuteks pidada isikuid, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Sellisteks isikuteks on teiste hulgas abikaasad (TuMS § 8 lg 1 p 1).
25.Halduskohus analüüsis põhjalikult kaebaja ja OÜ Motel Maria seotusele viitavaid asjaolusid ja leidis põhjendatult, et kahe äriühingu tegutsemine koos ning abielusidemed nende seaduslike esindajate ja osanike vahel on piisavad, et pidada äriühinguid seotud isikuteks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid siinkohal, märkides üksnes, et juba tegutsemine viisil, mis kolmandatele isikutele jätab mulje kahest äriühingust kui ühest majandusüksusest, on piisav, et lugeda kaebaja OÜ Motel Maria seotud isikuteks. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ja põhjendusi, mis halduskohtu seisukoha ümber lükkaks.
26.Eelnevast tuleneb, et vastastikku investeeringuobjektidel ehitustööde teostamiseks OÜ-ga Ardis Ehitus alltöövõtulepingute sõlmimise ja tööde teostamise tõttu ei vasta kaebaja toetustaotlus
enam nn sõltumatu pakkuja nõudele. Siinjuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrav, kas OÜ Motel Maria ja OÜ Ardis Ehitus vahel sõlmitud alltöövõtuleping on kvalifitseeritav näiliku tehinguna või mitte. Alltöövõtuleping võib olla näilik, kui poolte eesmärgiks oli jätta mulje, et töid teostab OÜ Ardis Ehitus ning kaebaja ise ei teinud töid ja/või OÜ-d Motel Maria ei näidatud pakkuja ning peatöövõtjana põhjusel, et see oleks välistanud toetuse väljamaksmise. Kuid isegi juhul, kui kaebajal ja alltöövõtulepingu pooltel sellist kavatsust ei olnud, on OÜ Motel Maria alltöövõtjana kasutamisega kujunenud olukord, kus toetuse määramise ja väljamaksmise tingimused on täidetud kunstlikult. See tuleneb asjaolust, et kaebajale investeeringuobjekti ehitamiseks parima pakkumuse teinud isik pakkumust tegelikult ei täitnud, vaid seda tegi kaebajaga seotud isik ja kulude vähendamise eesmärgil oli see poolte taotluseks.
27.Kaebaja leiab, et PRIA-le oli kaebaja ning OÜ Motel Maria seotus teada juba toetuse määramise ajal. Ringkonnakohus osutab, et Euroopa Liidu ja siseriiklik õigus paneb vastustajale kohustuse kontrollida toetuste kasutamise ja taotlemise asjaolusid ka toetuse väljamaksmisel. OÜ Motel Maria poolt tööde teostamine kaebaja investeeringuobjektil selgus aga just toetuse väljamaksmise eel ega olnud vastustajale teada toetuse määramise ajal. Kuid isegi juhul, kui see asjaolu olnuks PRIA-le varem teada, olnuks PRIA-l siiski keelatud toetusetingimuste kunstliku täidetuse korral toetuse hilisem väljamaksmine.
28.Seetõttu on PRIA õiguspäraselt tuginenud sellele et kaebaja koos OÜ-ga Motel Maria ja OÜ-ga Ardis Ehitus lõid kunstlikult tingimused määruse nr 25 § 7 lg 1 tingimuse täitmiseks, mistõttu ei saa seda tegelikkuses täidetuks lugeda.
29.Kuigi kaebaja heidab vastustajale ette, et PRIA järeldused ei tugine tõendatud asjaoludel, siis tegelikkuses on just kaebaja väited tõendamata. PRIA-l ei ole õnnestunud koguda otseseid tõendeid pettuse kohta, kuid see ei ole ka nõutav. Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist saab järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt.
30.Kokkuvõtvalt lubas vastastikku investeeringuobjektidel alltöövõtu teostamine kaebajal ja OÜ-l Motel Maria saavutada olukorra, kus nad OÜ Ardis Ehitus kui vahelüli kaudu osutusid vastastikku tellijaks ja tööde tegelikuks teostajaks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sellist korraldust ei saa pidada majanduslikult efektiivseks. Vastastikku investeeringuobjektidel tööde teostamine osutab sellele, et kaebaja ja OÜ Motel Maria mõlemad on võimelised ise enda investeeringuobjektidel vajalikud ehitustööd teostama või tegutsema peatöövõtjana või vähemalt leidma materjalid ja teenuse osutajad oskustööde tegemiseks. Tavapärases olukorras tingiks ehitusteenuse ostmine teiselt ettevõtjalt üksnes täiendavaid kulusid, kuna tasuda tuleks teise isiku töö eest ja eeldatavalt tuleks maksta täiendavalt ka kasumiosa. Vastastikku töid teostades said kaebaja ja OÜ Motel Maria katta toetuse arvel aga nii ehitamise otseseid kulusid kui osaliselt ka omaenda mitterahalise panuse (töö), mis juba iseenesest ei pruugi olla kooskõlas määruse nr 25 § 17 lg-s 1 sätestatud kohustusega tasuda investeeringu eest rahas. Vastastikku OÜ Ardis Ehitus vahendusel sarnases suuruses arvete esitamise ja tasumise tulemusel ei tekkinud muutust taotlejate rahalises seisus. Pärast PRIA toetuse väljamaksmist olnuks tulemuseks, et kaebaja ja OÜ Motel Maria on saanud kumbki oma investeeringuobjekti omanikuks, kusjuures omafinantseeringu osa on vähemalt osaliselt kaetud äriühingute endi poolt tehtud tööga. Tulemus sarnaneb sellele, kui kaebaja oleks teostanud ehitustöid enda investeeringuobjektil ja toetusega oleks vähemalt osaliselt makstud ka kaebaja enda tehtud töö eest. Viimane tulemus on aga ilmses vastuolus meetme toetuse tingimustega.
31.Nendel põhjustel tuleb kaebaja, OÜ Ardis Ehitus ja OÜ Motel Maria vahel toimunud nn ringmakseid tõepoolest pidada toetuse väljamaksmise tingimuste kunstlikuks täitmiseks. Tingimuste täitmise kunstlikkus ilmneb hästi koostoimes kaebaja, OÜ Motel Maria ja OÜ Ardis Ehitus kokkulepetega ehitustööde tegeliku teostamise kohta. Selle kaudu saavutasid kaebaja ja OÜ Motel Maria olukorra, kus võlgnesid vastastikku tehtud tööde eest läbi OÜ Ardis Ehitus sarnases mahus. Asjaolu, et kaebajal 2017. aasta mais tegelikkuses puudusid vahendid ehitustööde
eest tasumiseks üksnes rõhutab seda, et nn ringmaksetel puudus majanduslik sisu ja eesmärgiks oli ainuüksi toetuse väljamaksmise tingimuse vormiline täitmine. Määrusest nr 25 ega muust õigusaktist ei tulene keeldu tasuda investeeringuobjekti ehitustööde eest oma majandustegevusest saadud tulu arvel. Vastupidi, majandustegevusest saadud vahendite suunamist investeeringuks saab äriühingu tegevuses pidada täiesti tavapäraseks. Kuid OÜ-ga Maria Motel ühises majandusüksuses asuvatel investeeringuobjektidel teostatud tööde eest tulu ringina edasikandmine näitab, et ülekannetel puudub tegelik eesmärk, kuna kaebaja ega OÜ Motel Maria rahaline seis ülekannete tulemusel ei muutunud. Tasumine sellisel viisil muudab sisutuks nii investeeringuobjektil teostatud tööde eest tasumise kui ka omafinantseeringu kandmise nõude. Sellisel viisil tasumine ei oleks olnud võimalik juhul, kui kaebaja ja OÜ Motel Maria ei oleks olnud vastastikku investeeringuobjektidel alltöövõtjateks OÜ-le Ardis Ehitus, s.t kaebaja oleks tellinud ehitustööd isikult, kes ei kasutanuks alltöövõtjana isikut, kes ise samas ei olnuks tellinud toetusega rajatava investeeringuobjekti ehitustööd samuti OÜ-lt Ardis Ehitus ja viimane omakorda alltöövõttu kaebajalt. Sel juhul tulnuks kaebajal tehtud ehitustööde eest reaalselt tasuda, s.t makse tegemine oleks toonud kaasa olulise muutuse kaebaja rahalises olukorras. Seotud isikute ringis vastastikku alltöövõtu korras ehitustööde teostamise ja tööde eest ringmaksetega tasumise kaudu kaebaja ja OÜ Motel Maria vähemalt osaliselt vältisid seda rahalist mõju. Asjaolu, et ehitustööde sellisel viisil korraldamine oli vajalik üksnes toetuse saamise tingimuste täitmiseks, ilmestab kaebaja enda selgitus, et ehitamiseks parima pakkumise teinud OÜ Ardis Ehitus ei olnud 2017. aastal hinnapakkumises märgitud tingimustel enam nõus ehitustöid tegema. Vastustaja ja halduskohus on makseid põhjalikult kirjeldanud. Kuna kaebajad ei ole selles osas halduskohtule eksimusi ette heitnud, siis ringkonnakohus tehingute kirjeldust ei korda.
32.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et tööde eest tasumiseks osaliselt kasutati OÜ Motel Maria poolt laenu tagastamisest saadud vahendeid. Eelmises punktis toodud asjaoludel ei ole kaebaja ja OÜ Motel Maria ning OÜ Ardis Ehitus suhete, samuti nende isikute vahel toimunud maksete hindamisel määrav, kes oli makse algatajaks. Ka olukorras, kus kaebajal olnuks tegelikult omavahendid nn ringmakse algatamiseks, ei muudaks see asjaolu, et maksete tulemusel kaebaja rahaline olukord ei oleks muutunud. Samas on halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks ei ole tõendatud väidetav laenusuhe kaebaja ja OÜ Motel Maria vahel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid siinkohal. Vastuseks kaebaja etteheitele, et ta ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o seda, et laenu andmisest 2010. aastal kuni 2017. aasta kevadeni OÜ Motel Maria laenu ei tagastanud, märgib ringkonnakohus, et seda asjaolu ei olegi vaja tõendada. Väites laenusuhet kahe äriühingu vahel tuleb kaebajal tõendada laenusuhte olemasolu. Olukorras, kus kaebaja kinnitusel laenuleping ei ole säilinud ja muid dokumente laenu kohta ei koostatud, kannab kaebaja riski, et ta ei suuda oma väidet tõendada. Kaudsed tõendid – laenu tagastamise ja intressimaksete puudumine ca seitsme aasta jooksul, kaebaja viidatud pikaajalise kohustuse kajastamise puudumine OÜ Motel Maria 2015. aasta majandusaasta aruandes 31. detsembri 2014 seisuga, küll kinnitavad laenusuhte puudumist, kui ei võta kaebajalt siiski võimalust tõendada laenusuhte olemasolu. Samas ei ole laenusuhte olemasolu või puudumine käesoleva vaidluse lahendamisel määrav.
33.Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et OÜ Motel Maria on tasunud ehitusmaterjalide ja/või tööde eest kolmandatele isikutele. Toetusetingimused on kunstlikult täidetud ka juhul, kui nn ringmaksed hõlmavad vaid osa investeeringuobjekti maksumusest. Ekslik on kaebaja arusaam, et PRIA seostas toetusetingimuste kunstliku täitmise sellega, et vastustajale esitatud maksetaotluses näidatud ulatuses töid ei olegi investeeringuobjektil tehtud. Vastustaja ei heida kaebajale ette investeeringuobjekti ehitamata jätmist, vaid seda, et tööde tegemine ja nende eest tasumine korraldati vastuolus toetuse tingimustega, kuigi vormiliselt justkui järgiti määrusega nr 25 kehtestatud tingimusi.
34.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et tal oli õigus käsutada tema kontole laekunud raha muu hulgas ka oma kohustuste täitmiseks. Kui kaebaja ja OÜ Motel Maria soovisid näidata end seotuna
lepinguliste kohustustega ühelt poolt alltöövõtjana teostada ehitustööd vastastikku ja teisalt tasuda ehitustööde eest, ei välista see, et eraldi võetuna õiguspäraste tehingute koosmõjus saavutati tulemus, mis on vastuolus toetuse tingimustega. Tuvastatud asjaoludest ilmneb, et isikute tegevuse eesmärgiks oligi vastastikuste kohustuste loomine ja siis nende täitmine ringmaksetega, mistõttu tuleb nende tegevust pidada tahtlikuks ja seega toetuse tingimuste kunstlikuks täitmiseks. Vastustaja on tuvastanud piisavalt asjaolusid toetuse tingimuste kunstliku täitmise tõendamiseks ning PRIA otsuse vaidlustamisel pidi kaebaja tõendama, et toetuse tingimuste täitmine ei olnud üksnes vormiline. Seda ei ole kaebaja aga suutnud. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks selgitada, kuidas ja miks oli kaebajal ja OÜ-l Motel Maria võimalik pakkuda vastastikku ehitusteenust hinnaga, mis peatöövõtja hinnangul ei vastanud enam turuhinnale, millal ja milliste vahendite eest soetas kaebaja OÜ-le Motel Maria ehitustööde teostamiseks vajaliku materjali, kes täpsemalt ehitustööd teostas ja miks ehitustööde teostamine ei kajastu kaebaja 2017. aasta majandusaasta aruandes.
35.Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA õiguspäraselt keeldus kaebajale toetuse väljamaksmisest ja tunnistas kehtetuks kaebajale investeeringutoetuse määramise otsuse. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
36.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.