2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlkekulude kandmisest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.04.03.2021 esitas X (sünd 22.05.1977) Tallinna Halduskohtule võõrkeelse kaebuse Tallinna Vangla 01.03.2021 otsuse nr 5-15/21/49-3 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kõik kaebaja avaldused eesti keelde ja võtma menetlusse otsuses nr 5-15/21/49-3 loetletud kaebaja avaldused/kaebused. Lisaks palub kaebaja välja maksta kompensatsiooni ebamugavuste eest. Kaebaja palub menetlusabi korras vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Ühtlasi palub kaebaja õigusabi osutamist ja otsuste vene keelde tõlkimist.
Tallinna Vangla edastas vastuseks halduskohtu 11.03.2021 kohtunõudele kaebuses viidatud Tallinna Vangla 01.03.2021 otsuse nr 5-15/21/49-3 aluseks olevad haldusmenetluse materjalid.
2.1.Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 04.02.2021 Tallinna Vanglale vaidena pealkirjastatud võõrkeelsed pöördumised, mis registreeriti numbritega 5-15/21/49-1; 5-15/21/88-1, 5-15/21/89-1; 5-15/21/90-1; 5-15/21/91-1; 5-15/21/92-1; 5-15/21/93-1; 515/21/94-1; 5-15/21/95-1; 5-15/21/96-1; 5-15/21/97-1; 5-15/21/98-1; 5-15/21/99-1; 515/21/100-1; 5-15/21/101-1; 5-15/21/102-1; 5-15/21/109-1; 5-15/21/110-1. Tallinna Vangla jättis 16.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/49-2 kõik nimetatud vaided käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Puuduste kõrvaldamise kirjas selgitas vangla kaebajale, et isik on varasemalt esitanud vanglale eesti keelseid avaldusi ning piisava keeleoskuse tõttu ei pea vangla pöördumiste tõlkimist riigi kulul vajalikuks. Täiendavalt selgitas vangla kaebajale, et tal on võimalik esitada ka nõuetekohane taotlus tõlkimise korraldamiseks.
2.2.Tallinna Vangla 01.02.2021 vaideotsusega nr 3-15/21/49-3 tagastati kaebaja vaided läbivaatamatult. Vaideotsuse kohaselt oli vaiete tagastamise põhjuseks asjaolu, et seisuga 01.03.2021 ei ole vaide esitaja vastanud puuduste kõrvaldamise kirjale nr 5-15/21/49-2, ei ole kõrvaldanud puuduseid vaides ning vaie ei vasta seetõttu haldusmenetluse seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele. Vaideotsuses on ka otsus selle kohta, et vanglal puudub kohustus tasuda tõlketeenuse kasutamise eest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus selgitab esmalt, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse sõnastusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega tagastati tema vaided ning kohustada vanglat vaiete sisuliseks lahendamiseks. Lisaks taotleb kaebaja kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et vaiete tagastamine ei ole haldusakt, millest tulenevalt ei saa halduskohtus eraldiseisvalt nõuda selle tühistamist ja vangla kohustamist vaiete läbi vaatamiseks. Kohasteks nõueteks on samad nõuded, mis kaebaja esitas vaietes/avaldustes vanglale. Kohtule vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kõigi kaebaja vaiete/avalduste üheks peamiseks eesmärgiks oli kahju hüvitamise nõuete esitamine (vt Tallinna Vangla 17.03.2021 vastuse lisade tõlge, KIS dok 5s).
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8).
5.Arvestades eeltoodut, tuleb kinnipeetaval enne kohtule kaebuse esitamist pöörduda haldusakti või toimingu vaidlustamisel või hüvitise taotlemiseks asjakohase vaidega või taotlusega vangla poole. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja erinevate vaietega Tallinna Vangla poole, kuid Tallinna Vangla tagastas esitatud vaided läbivaatamatult kaebajale. Riigikohus on määruse nr 3-3-1-78-13 punktis 18 märkinud: „ /.../ tõlgendades VangS § 11 lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, tuleb asuda seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamisekorda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust.“ Seega olukorras, kus vaie tagastatakse õiguspäraselt, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel ei või piirduda formaalse kontrolliga, vaid kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.04.2014 määrus asjas 3-3-1-78-13, p 20 ja halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-2-2-12 ning halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 89). Kohus hindab järgnevalt, kas kaebajale tagastati vaided õiguspäraselt.
6.Vaide tagastamisel on Tallinna Vangla tuginenud HMS § 79 lg 1 p-le 2. Nimetatud sätte kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. X vaided tagastati põhjusel, et X ei kõrvaldanud tähtaegselt vaietes puudusi, st ei esitanud vaideid eestikeelsetena. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 491 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Tallinna Vangla tõi vaideotsuses välja, et kaebaja eesti keele tase on piisavalt hea, et oma õigusi kaitsta eesti keeles. Täiendavalt selgitas vangla kohtule, et vangla ei ole nõus X vaideid ja kahjunõudeid vangla kulul tõlkima, sest X oskab piisaval määral eesti keelt. Tema keeletaset ei ole vanglas testitud, sest X on vahistatu staatuses. Vahistatuid testitakse üksnes juhul, kui nad on suunatud riigikeelt õppima, kuid X ei ole riigikeele õppele suunatud. Vangiregistri andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel (Tallinna Vangla 29.03.2021 vastuse lisa 1). Aastatel 2003-2007 kandis X vanglakaristust Ämari Vanglas, kus ta omandas aastatel 20052007 keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles (Tallinna Vangla 29.03.2021 vastuse lisa 1). X lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga. Kaebaja ei saanuks eesti keelt piisavalt oskamata õppetöös osaleda. X on vanglaametnikega suulisel suhtlemisel kasutanud eesti keelt ning on nii varasemalt, kui ka nüüd, mil vangla tema võõrkeelseid pöördumisi ei lahenda, esitanud kirjalikke pöördumisi eesti keeles (Tallinna Vangla 29.03.2021 vastuse lisa 2).
7.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Arvestades, et Tallinna Vangla tagastas X vaided kohtu hinnangul õiguspäraselt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, mistõttu kuulub kaebus tagastamisele.
8.Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest ning tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jätab kohus menetlusabi taotlused läbi vaatamata. Seoses kaebaja sooviga saata kohtu vastused vene keeles märgib kohus veel, et HKMS § 80 kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles. Võttes aluseks Tallinna Vanglalt saadud informatsiooni kaebaja haridustee ja eesti keele oskuse kohta, samuti asjaolu, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel ja et ka nt asjas 3-21-56 Tallinna Ringkonnakohus kaebajale 19.02.2021 määrust ei tõlkinud ja see ei taksitanud kaebajal sellest arusaamist ning Riigikohtule määruskaebuse esitamist, ei pea kohus põhjendatuks kaebajale käesoleva kohtulahendi tõlkimist. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.