Määruse p-de 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse p 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 04.02.2021 Tallinna Vanglale vaidena pealkirjastatud võõrkeelsed pöördumised, mis registreeriti numbritega 5-15/21/49-1; 5-15/21/88-1; 5-15/21/89-1; 5-15/21/90-1; 515/21/91-1; 5-15/21/92-1; 5-15/21/93-1; 5-15/21/94-1; 5-15/21/95-1; 5-15/21/96-1; 515/21/97-1; 5-15/21/98-1; 5-15/21/99-1; 5-15/21/100-1; 5-15/21/101-1; 5-15/21/102-1; 515/21/109-1; 5-15/21/110-1.
3-21-466
2.Tallinna Vangla jättis 16.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/49-2 kõik pöördumised käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Vangla selgitas, et isik on varem esitanud vanglale eestikeelseid avaldusi ning piisava keeleoskuse tõttu ei pea vangla pöördumiste tõlkimist riigi kulul vajalikuks. XX-l on võimalik esitada nõuetekohane taotlus tõlkimise korraldamiseks.
3.Tallinna Vangla 01.03.2021 vaideotsusega nr 3-15/21/49-3 tagastati kaebaja vaided läbivaatamatult. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaide esitaja seisuga 01.03.2021 vastanud puuduste kõrvaldamise kirjale nr 5-15/21/49-2, ei ole kõrvaldanud puuduseid vaides ning vaie ei vasta seetõttu haldusmenetluse seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele. Vanglal puudub kohustus tasuda tõlketeenuse kasutamise eest. Vanglale teadaolevalt on XX eesti keele tase piisav, et kaitsta oma õigusi riigikeeles.
4.XX esitas 04.03.2021 Tallinna Halduskohtule võõrkeelse kaebuse Tallinna Vangla 01.03.2021 otsuse nr 5-15/21/49-3 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida kõik kaebaja avaldused eesti keelde ja võtta menetlusse otsuses nr 5-15/21/49-3 loetletud kaebaja avaldused/kaebused. Lisaks palub kaebaja välja maksta hüvitise ebamugavuste eest. Kaebaja palus menetlusabi korras vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Ühtlasi palus kaebaja õigusabi ja otsuste vene keelde tõlkimist. Kaebajal puuduvad selleks rahalised vahendid.
5.Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määrusega tagastati XX kaebus ja jäeti menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja tõlkekulude kandmisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kaebaja eesti keele tase on piisavalt hea, et kaitsta oma õigusi eesti keeles. Vangiregistri andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2003–2007 kandis ta vanglakaristust Ämari Vanglas. Ta omandas aastatel 2005–2007 keskhariduse XXX, kus õppetöö toimus eesti keeles. XX lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga. XX on vanglaametnikega suulisel suhtlemisel kasutanud eesti keelt ning on nii varem kui ka nüüd, mil vangla tema võõrkeelseid pöördumisi ei lahenda, esitanud kirjalikke pöördumisi eesti keeles. Seega tagastas Tallinna Vangla XX pöördumised õiguspäraselt, mistõttu ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Võttes aluseks Tallinna Vanglalt saadud teabe kaebaja haridustee ja eesti keele oskuse kohta, samuti asjaolu, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ei ole põhjendatud kohtulahendi tõlkimine kaebajale.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 30.04.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning rahuldada menetlusabi taotlus. XX taotleb algatada kriminaalasi ja tuvastada, kes ning millal on võltsinud teavet tema hariduse kohta ja märkinud, et õpe toimus 2005–2007. a-l eesti keeles. See ei vasta tegelikkusele. Kohtutel tuleb ümber hinnata enda arusaam kaebaja eesti keele oskuse kohta ja võimaldada talle õigusabi tõlgi näol, alternatiivselt kohustada vanglat avama talle e-posti aadressi ja paigaldama tõlkeprogramm. 2(5)
3-21-466 Kaebus on perspektiivikas. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 491 p-de 2 ja 4 kohaselt tõlgib vangla raha puudumisel dokumendid enda kulul. Kaebaja taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumisest seoses kaebuse esitamisega, edastada vastus vene keeles ja vastuse koopia saata e-posti aadressile XXX.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks näha ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega tuli halduskohtul kontrollida, kas vangla on XX pöördumised õiguspäraselt tagastanud.
9.Tallinna Vangla andis 16.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/49-2 XX-le 10-päevase tähtaja vanglale 04.02.2021 esitatud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks või nõuetekohase tõlketaotluse esitamiseks. Tallinna Vangla selgitas kirjas, et kuna XX on varem vanglale eestikeelse pöördumise esitanud, on ta võimeline ka vaide eesti keeles esitama. XX sai vangla 16.02.2021 kirja kätte samal päeval, kuid ei kõrvaldanud kirjas märgitud puudusi. Vangla tagastas 01.03.2021 vaideotsusega nr 3-15/21/49-3 kaebaja vaided.
10.Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 6 ja 52 järgi on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 annab riigiasutusele õiguse nõuda võõrkeelse taotluse või dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. VSKE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla Justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused Justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha (VSKE § 491 lg 2). Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSKE § 491 lg 3). Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla (VSKE § 491 lg 4). Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu 3(5)
3-21-466 maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSKE § 491 lg 5).
11.Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja on lisanud enamikele venekeelsetele pöördumistele eestikeelsed taotlused tõlkekulude kandmiseks tema isikukontol olevate rahaliste vahendite arvelt (vt nt dtl-d 29, 33, 35, 38, 42, 45, 47, 49, 51, 53, 55, 57, 59, 61, 63, 70). Seega puudus vanglal vajadus anda 16.02.2021 kirjas täiendavat tähtaega selleks, et XX saaks esitada nõuetekohase taotluse tõlkimise korraldamiseks. Samas tuvastas ringkonnakohus nt haldusasjas nr 3-21-238, et seisuga 15.02.2021 puudusid XX-l rahalised vahendid tõlkekulude kandmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus asjas nr 3-21-238, p 9). Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole ka praegusel hetkel XXl rahalisi vahendeid vanglale esitatud pöördumiste tõlkimiseks. Kuigi vangla ei ole 16.02.2021 kirjas ega 01.03.2021 vaideotsuses neid taotlusi käsitlenud, ei mõjuta see kokkuvõtvalt asja lahendamist, sest kaebajal puudusid rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks. Seega tuli vanglal täiendavalt hinnata kaebaja keeleoskust.
12.Tallinna Vangla selgitas 29.03.2021 vastuses kohtunõudele, et XX on varem korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles (vt vangla 29.03.2021 vastus, lisa 2) ning suhelnud eesti keeles ka vanglaametnikega. Vangiregistri andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2003–2007 kandis XX vanglakaristust Ämari Vanglas, kus ta omandas aastatel 2005–2007 keskhariduse XXX eesti keeles. XX lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga (vangla 29.03.2021 vastus, lisa 1). Puuduvad tõendid, et vangiregistri kanne on ebaõige. Kaebajal piisava eesti keele oskuse olemasolu on ringkonnakohus tuvastanud ka nt haldusasjades nr 321-238, 3-21-662, 3-21-359 ja 3-21-638. Seega puudus tõlketeenuse osutamiseks vangla kulul tegelik vajadus. Kuna XX ei kõrvaldanud (vaatamata konkreetse pöördumise esitamiseks piisavale eesti keele oskusele) 04.02.2021 pöördumiste puuduseid (ei esitanud eestikeelseid pöördumisi), tagastas vangla pöördumised õiguspäraselt ja hilisem kaebus kohtule ei ole HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav.
13.Eelnevast tulenevalt jõudis halduskohus kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele. Tallinna Halduskohtu 07.04.2021 määrus jääb muutmata. II
14.Kaebaja on taotlenud ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. Ringkonnakohus selgitas 12.05.2021 määruse asjas nr 3-21-359 p-s 14, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Tõlkimise riigi kulul tagamise eesmärk on vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja eesti keele oskus on piisav, et 4(5)
3-21-466 kaitsta oma õigusi eesti keeles. Seega on XX-l võimalik enda õigusi vajadusel edasikaebe korras kaitsta ka siis, kui ringkonnakohtu määrus on eesti keeles.
15.Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse, ei hinda ringkonnakohus kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest menetlusabi korras kaebuse esitamisel. Taotlus jääb läbi vaatamata.
16.Kriminaalmenetluse algatamine ei ole halduskohtumenetluse raames võimalik, sest selleks on ette nähtud erikord. Kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult (vt ka § 195 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.