Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-56
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 16. novembri 2020. a käskkirjale nr 5-2/20/739
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-56.
Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-56 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).
3-21-56 keelde tõlgitud seda, milles teda süüdistatakse ning raha tõlketeenuse eest tasumiseks tal ei ole. Kaebaja palus vastust vene keeles, kuna tal ei ole tõlketeenuse eest tasumiseks raha.
3-21-56 koos toidunõudega kambrist välja ning söömata toitu ei valatud valvuri ettepanekul ümber ka vangla väljastatud nõudesse, mistõttu sisenes valvur kambrisse ja võttis kandiku koos toidunõudega kambrist. Seega nähtub vaidlustamata asjaoludest, et kaebaja ei andnud ise kambris olevat kandikut koos toidunõudega tagasi, eirates sellega kodukorra p-st 1.13.7. tulenevat kohustust ja toitlustusega tegeleva valvuri sellekohast korraldust. VangS § 67 lg 1 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Vanglateenistuse ametniku korraldus oli seaduslik, mistõttu toidunõude väljaandmise korraldusele mitte allumisega rikkus kaebaja VangS § 67 lg-t 1. Kohtul ei ole põhjust kahelda vangla väidete õigsuses, et XXle selgitati distsiplinaarmenetluse algatamise teatise tutvustamisel vene keeles rikkumise sisu ning vene keeles tutvustati talle ka distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja sisu. Seega ei muuda käskkirja õigusvastaseks ka kaebaja väide, et talle ei tõlgitud vene keelde seda, milles teda süüdistatakse. Et distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevad asjaolud olid kaebajale teada, on mõistetav ka tema seletuskirjast. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline (HKMS § 111 lg 1). Kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääks ka nõuetekohase taotluse esitamisel rahuldamata.
3-21-56 materjalidest, et kaebaja oleks esitanud eelnevalt vanglale nõude tema ees vabandamiseks. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja ei ole enne kohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Järelikult esineb kahju hüvitamise ja heastamisnõude (s.o vabandamise nõude) osas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne kaebuse tagastamise alus.
4(5)
3-21-56
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.