Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-56
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 16. novembri 2020. a käskkirjale nr 5-2/20/739
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-56.
Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-56 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Menetlusabi puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 16.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/739 tunnistati vahistatu XX süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 rikkumises ning määrati talle karistuseks kartserisse paigutamine kolmeks päevaks.
2.XX esitas käskkirjale 17.11.2020 vaide, mille Tallinna Vangla jättis 11.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/380-2 rahuldamata.
3.XX esitas 11.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus tühistada Tallinna Vangla 16.11.2020 käskkirja, millega talle määrati distsiplinaarkaristus, esitada talle kirjalik vabandus ja maksta hüvitist; algatada Tallinna Vangla suhtes kriminaalasi seoses karistusseadustiku (KarS) § 152 lg 1, § 324 ja § 89 lg 1 rikkumisega, kuna talle ei ole vene
3-21-56 keelde tõlgitud seda, milles teda süüdistatakse ning raha tõlketeenuse eest tasumiseks tal ei ole. Kaebaja palus vastust vene keeles, kuna tal ei ole tõlketeenuse eest tasumiseks raha.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2021 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist ja kirjalikku vabandamist ning osas, milles kaebaja taotleb kriminaalmenetluse algatamist (p 1); rahuldas osaliselt kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta avalduste ning asjakohases osas kohtulahendite resolutsiooni ja põhjenduste tõlkekulude kandmisest (p 3); jättis kaebuse Tallinna Vangla 16.11.2020 käskkirja tühistamise nõudes käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (p 4). Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuses toodud asjaoludel kahju hüvitamise taotlust. Seda ei nähtu ka asja materjalidest. Samuti ei nähtu asja materjalidest seda, et kaebaja oleks vaidemenetluses esitanud vanglale nõude tema ees vabandamiseks. Kuna kaebajal on läbimata mõlema nõude esitamiseks vajalik kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole hüvitamis- ega heastamisnõuete esitamine lubatav ning kaebus tuleb kahju hüvitamise nõuet ja heastamisnõuet (vabandamine) puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kooskõlas HKMS § 121 lg 1 p-ga 1 tuleb kaebajale tagastada nõue algatada kriminaalasi Tallinna Vangla juhtkonna suhtes vastavalt KarS § 152 lg-le 1, §-le 324 ja § 89 lg-le 1. HKMS § 4 lg-s 1 on sätestatud, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 193 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Kui kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud asjaolude alusel tuleks algatada kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lg 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsust KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras (Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus). Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 12.09.2020–11.01.2021 kohta nähtub, et menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kaebaja ainus sissetulek on 0,20 eurot ning sama suur on kaebaja konto lõppjääk 11.01.2021 seisuga, mistõttu puuduvad kaebajal rahalised vahendid menetlusdokumentide tõlke kulude kandmiseks (HKMS § 112 lg 1 p 1). Kaebajale on põhjendatud anda menetlusabi osaliselt ehk üksnes tema avalduste ning asjakohases osas kohtulahendite resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1). Kohus tõlgendas kaebaja menetlusabi taotlust dokumentide tõlkimiseks ka riigilõivu tasumisest vabastamise menetlusabi taotlusena. Kohus on tuvastanud, et kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Samas on menetlusabi andmise eelduseks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, p 20). Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Toitlustamise korraldamisel Tallinna Vanglas lähtutakse Tallinna Vangla kodukorra (kodukord) p-st 9. Kaebajale anti 02.10.2020 allkirja vastu kambrisse venekeelsed vangistust reguleerivad õigusaktid, sh Tallinna Vangla kodukord. Seega olid kaebajale kodukorrast tulenevad õigused ja kohustused teada. Olukorras, kus kaebaja ei ole kodukorras sätestatud nõuetele vastavalt (kodukorra p 9.7) toitlustamisest loobunud, vaid üksnes keeldub vastu võetud toitu söömast, on vanglal endiselt kohustus kaebajale toitlustamine tagada. Puudub vaidlus, et kandik koos toiduga oli kaebaja kambris. Asjaolusid arvestades on tõenäoline, et kandiku koos toiduga võttis kaebaja toiduluugi kaudu vastu ise. Ent isegi kui seda tegi kaebaja kambrikaaslane kaebaja eest, ei muuda see asjaolu, et kandiku tagastamisel ei allunud kaebaja valvuri korraldustele. Kodukorra p 1.13.7. kohaselt on kinnipeetav kohustatud toitlustusaja lõppedes tagastama talle antud kandiku koos toidunõudega. Tallinna Vangla valvuri 16.10.2020 ettekande nr 1-20-6788 kohaselt ei andnud kaebaja samal päeval kella 12.00 paiku kandikut 2(5)
3-21-56 koos toidunõudega kambrist välja ning söömata toitu ei valatud valvuri ettepanekul ümber ka vangla väljastatud nõudesse, mistõttu sisenes valvur kambrisse ja võttis kandiku koos toidunõudega kambrist. Seega nähtub vaidlustamata asjaoludest, et kaebaja ei andnud ise kambris olevat kandikut koos toidunõudega tagasi, eirates sellega kodukorra p-st 1.13.7. tulenevat kohustust ja toitlustusega tegeleva valvuri sellekohast korraldust. VangS § 67 lg 1 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Vanglateenistuse ametniku korraldus oli seaduslik, mistõttu toidunõude väljaandmise korraldusele mitte allumisega rikkus kaebaja VangS § 67 lg-t 1. Kohtul ei ole põhjust kahelda vangla väidete õigsuses, et XXle selgitati distsiplinaarmenetluse algatamise teatise tutvustamisel vene keeles rikkumise sisu ning vene keeles tutvustati talle ka distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja sisu. Seega ei muuda käskkirja õigusvastaseks ka kaebaja väide, et talle ei tõlgitud vene keelde seda, milles teda süüdistatakse. Et distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevad asjaolud olid kaebajale teada, on mõistetav ka tema seletuskirjast. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline (HKMS § 111 lg 1). Kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jääks ka nõuetekohase taotluse esitamisel rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX esitas 12.02.2020 määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja ei tööta vanglas ja tal puudub raha. Toidu võttis vastu kaebaja kambrikaaslane, küsimata kaebaja käest selleks luba. Valvur oleks pidanud kandiku toiduga üle andma kaebajale. Valvur ei nimetanud kaebaja nime ega teinud enne kambrisse sisenemist hoiatust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud distsiplinaarkaristusega tekkinud kahju hüvitamist ning palunud kohustada vanglat tema ees kirjalikult vabandama. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale halduskohtule kaebus tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla on 20.01.2021 vastuses halduskohtu 15.01.2021 kohtunõudele kinnitanud, et XX ei ole seoses distsiplinaarkaristuse määramisega tekkinud kahju hüvitamise nõuet vanglale esitanud. Samuti ei nähtu asja 3(5)
3-21-56 materjalidest, et kaebaja oleks esitanud eelnevalt vanglale nõude tema ees vabandamiseks. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja ei ole enne kohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Järelikult esineb kahju hüvitamise ja heastamisnõude (s.o vabandamise nõude) osas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne kaebuse tagastamise alus.
8.Põhjendatud oli ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebuse tagastamine osas, milles kaebaja palub algatada kriminaalasi Tallinna Vangla juhtkonna suhtes vastavalt KarS § 152 lg-le 1, §le 324 ja § 89 lg-le 1. Kriminaalmenetluse alustamiseks näeb seadus ette teistsuguse menetluskorra ja see ei ole halduskohtu pädevuses. Kriminaalmenetluse alustamiseks on õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195 lg 1).
9.Halduskohus on vaidlusaluse määruse resolutsiooni p-ga 4 jätnud kaebuse 16.11.2020 käskkirja tühistamise nõudes käiguta ning andnud kaebajale tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Ringkonnakohus peab võimalikuks tõlgendada seda kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisena. Halduskohus tuvastas kaebaja maksejõuetuse riigilõivu tasumiseks, kuid oli seisukohal, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas (HKMS § 111 lg 1). Kaebaja on määruskaebuses palunud end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus kaebuse eduväljavaadete hindamisel eksinud. Vaidlustatud 16.11.2020 käskkirjas pannakse kaebajale süüks VangS § 67 lg 1 rikkumist. Viidatud sätte kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.7 sätestab, et toitlustusaja lõppedes on kinnipeetav kohustatud tagastama talle antud kandiku koos toidunõudega. Tallinna Vangla valvuri 16.10.2020 ettekandest selgub, et samal päeval kella 12.00 paiku ei andnud XX talle söökla poolt väljastatud kandikut koos toidunõudega kambrist tagasi, mistõttu pidi valvur andma sellekohase korraldusele. XX korraldusele ei allunud ning valvur sisenes kambrisse ja võttis ise kandiku ära. Venekeelne Tallinna Vangla kodukord on kaebajale tutvumiseks allkirja vastu antud 02.10.2020. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud kodukorra p 9.7 kohase kirjaliku või suulise sooviavalduse toitlustamisest loobumiseks. Vaidlust ei ole selles, et kandik koos toidunõudega oli kaebaja kambris. Kui ka kandiku võttis vastu kaebaja kambrikaaslane, ei muuda see asjaolu, et kaebaja ei allunud kandiku tagastamisel valvuri seaduslikule korraldusele. Käskkirja tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et temale ei tõlgitud rikkumise sisu vene keelde. Tallinna Vangla 11.12.2020 vaideotsusest nr 5-15/20/380-2 nähtub, et distsiplinaarmenetluse käigus teavitas menetleja kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest 12.11.2020 ning temaga suheldi nii eesti kui vene keeles, sh selgitati talle vene keeles rikkumise sisu. XX allkirjastas teatise ega väitnud, et ta ei saa süüdistuse sisust aru. Samuti tutvustati XXle 13.11.2020 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele ta vastuväiteid ei esitanud. Kohtul ei ole alust kahelda vangla väidete õigsuses. Eeltoodu tõttu ei näe ka ringkonnakohus XX kaebusel suuri eduväljavaateid.
11.Riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei piisa üksnes isiku maksejõuetusest. Igaühe suhtes võrdselt kohalduva riigilõivu tasumise kohustusest kergekäeline vabastamine tooks kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Nõutav riigilõiv ei ole ülemäära suur ning iga kohtusse pöörduv isik peab tegema vajalikke jõupingutusi, et täita seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohustus. Kinnipeetava puhul saab see seisneda eelkõige kokkuleppe saavutamises lähedastega. Kasinate eduväljavaadetega kaebuste esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmine ei piira ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust.
4(5)
3-21-56
12.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.02.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.