Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-2099 9. detsember 2020 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Võrtsukala OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti otsuse tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks tegema uue otsuse Kaebaja Võrtsukala OÜ Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2019. a otsus Võrtsukala OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2019. a otsus ja Tartu Halduskohtu
14.veebruari 2019. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Võrtsukala OÜ kaebus. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. augusti 2018. a otsus nr 17-6/422 ja kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit kaebaja taotluse kohta uut otsust tegema.
Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Võrtsukala OÜ kasuks välja riigilõiv 30 eurot.
5.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võrtsukala OÜ (kaebaja) esitas 26. veebruaril 2018 MTÜ-le Võrtsjärve Kalanduspiirkond (kohalik algatusrühm) Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme 3.3 „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ 2018. aasta esimeses taotlusvoorus kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks projektitoetuse taotluse. Kaebaja soovis saada toetust 59 461 eurot 50 senti, et osta pakendamisseadmed, sügavkülmkamber, kastikärud, pumptõstuk, kaubaalused, külmletid, roostevabast terasest valamu, nõudepesumasin ja sõiduk.
2.Kohaliku algatusrühma juhatus kinnitas 29. märtsil 2018 toetuse andmise ettepaneku, milles sisaldus ka kaebaja taotlus, aga seda 29 061 euro 50 sendi ulatuses. Kaebaja taotlus sai küll esimese tegevussuuna taotlustest kõige rohkem hindepunkte (101), kuid hindamiskomisjon tegi 28. märtsi 2018. a protokolli kohaselt juhatusele ettepaneku vähendada kaebaja eelarvet sõiduki ostmise kulu võrra. Hindamiskomisjon pidas seda kulu maaeluministri
3-18-2099
25.novembri 2015. a määruse nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ (edaspidi määrus nr 19) § 23 lg 2 p 18 järgi mitteabikõlblikuks kuluks. Samuti ei olnud algatusrühma hinnangul piisavalt põhjendatud seda, miks ei esitatud määruse nr 19 § 25 lg-s 2 nõutud kolme hinnapakkumust. Hindamisprotokolli kohaselt kinnitasid hindajad, et sõiduki väljajäämine kaebaja projektitoetuse taotlusest ei mõjuta hindamiskomisjoni antud hindepunkte.
3.Kaebaja saatis 9. aprillil 2018 PRIA-le e-kirja, milles leidis, et sõiduki ostmise kulu on abikõlblik ja toetust on ebaõigesti vähendatud. Kaebaja soovis, et toetussumma üle vaadataks.
4.PRIA saatis 18. mail 2018 kaebaja taotluse kohalikule algatusrühmale uueks läbivaatamiseks. PRIA selgitas, et kohalikul algatusrühmal ei ole õigust kontrollida kulude abikõlblikkust, vaid tema ülesanne on hinnata taotluse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja rakenduskavale.
5.Kohalik algatusrühm esitas 13. juunil 2018 PRIA-le uue toetuste andmise ettepaneku. Ettepanek ei sisaldanud kaebaja taotlust, kuna kaebaja sai taotluse uuel hindamisel vähem punkte (62) ja tema projekt jäi kohaliku algatusrühma moodustatud paremusjärjestuses kaheksandale kohale. Toetuste andmiseks ette nähtud raha jätkus paremusjärjestuse esimesele seitsmele projektile.
6.PRIA jättis 8. augusti 2018. a otsusega nr 17-6/422 kaebaja taotluse toetuse saamiseks rahuldamata, kuna see ei kuulunud hindamistulemuste alusel välja valitud seitsme parema taotluse hulka.
7.Kaebaja esitas PRIA 8. augusti 2018. a otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 8. oktoobri 2018. a vaideotsusega nr 17-24.2/18/922-1 rahuldamata. PRIA selgitas, et tal ei ole võimalik kohalikule algatusrühmale ette kirjutada, missuguseid hindeid peaks hindamiskomisjon konkreetsele taotlusele andma. Samuti ei saa PRIA muuta algatusrühma juhatuse edastatud paremusjärjestust nii, et suurendab taotleja hindepunktide summat ja muudab sellega taotluste rahuldamise või mitterahuldamise tulemust. Vaideotsuse kohaselt sai kaebaja projektitaotlus teisel hindamisel hindamiskomisjonilt vähem punkte sõiduki kõrge hinna tõttu. Kulu ei ole mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning projekt on vähem kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga ja tegevuse, mille jaoks toetust taotletakse, eesmärkidega. Hindamiskomisjon ei lähtunud uue hindamise käigus punkte andes sellest, et sõiduki ostmise kulu ei ole abikõlblik, vaid hindas projekti tervikuna. On eluliselt usutav, et hindamiskomisjon võis anda kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete projektile erineva hinnangu olenevalt sellest, kas projekt nägi ette ka sõiduki ostu või mitte.
8.Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada PRIA 8. augusti 2018. a otsus, kohustada kohalikku algatusrühma uuesti hindama kõiki 2018. aasta esimese taotlusvooru esimese tegevussuuna taotlusi ning tuvastada kohaliku algatusrühma juhatuse otsuse nr 1 „Hindamiskomisjoni paremusjärjestuse ettepanekud TS 1 projektitaotluste kohta“ (nn teise hindamise) õigusvastasus. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
8.1.Kohalik algatusrühm ületas taotluse uuel hindamisel pädevust. Kohalik algatusrühm hindas meelevaldselt sõiduki ostmise kulu abikõlblikkust ja eemaldas selle taotlusest. Projekti hinnati ainult osaliselt.
2(9)
3-18-2099
8.2.PRIA otsus ei ole põhjendatud. Selles ei ole võetud seisukohta sõiduki ostmise kulu abikõlblikkuse kohta. Kulude abikõlblikkuse hindamine on PRIA, mitte hindamiskomisjoni pädevuses.
8.3.PRIA ei suutnud tagada seda, et kohalik algatusrühm oleks oma ülesandeid täitnud ausalt ja erapooletult. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad kahe hindamise tulemused nii erinevad olla. Kohalik algatusrühm pidanuks uuesti hindama kõiki selle taotlusvooru taotlusi.
9.Tartu Halduskohus leidis, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on asjakohased nõuded tühistada PRIA 8. augusti 2018. a otsus ja kohustada vastustajat kaebaja taotluse kohta uut otsust tegema, ning võttis kaebuse nimetatud nõuetega menetlusse.
10.Tartu Halduskohus jättis 14. veebruari 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et PRIA tegevus oli õiguspärane, ja põhjendas seda järgmiselt.
10.1.PRIA mõttekäik 8. augusti 2018. a otsuses on mõneti raskesti jälgitav, kuid tegemist ei ole põhjendamispuudusega, mis tingiks otsuse tühistamise.
10.2.Kuna kohaliku algatusrühma hindamistulemuste järgi ei ületanud kaebaja taotlus rahastamisettepaneku tegemise künnist, ei pidanud vastustaja otsuse põhjendustes abikõlblikkuse kohta seisukohta võtma. PRIA täitis pädevuse piires kohustust kontrollida algatusrühma tegevust, saates taotluse algatusrühmale uuesti hindamiseks. Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 52 lg-s 1 sätestatud kontrollikohustus ja -pädevus ei võimalda vastustajal sekkuda sisulisse hindamisprotsessi. Kaebaja väide, et algatusrühm oli erapoolik, on paljasõnaline.
10.3.Hindamiskomisjon hindas teisel korral PRIA juhiste alusel taotlust tervikuna ja seda nii seadmete kui ka sõiduki osas, võtmata sealjuures seisukohta kulude abikõlblikkuse kohta. Ükski hindajatest ei ole jätnud ühegi kriteeriumi kohta hinnangut andmata ja kõiki neid on põhjendatud. Kuna teine hindamine hõlmas projekti tervikuna, ei saa pidada erapoolikuks ega ebaausaks seda, et mõne kriteeriumi eest anti varasematest oluliselt erinevad hindepunktid.
11.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2019. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
12.1.MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond on toetustaotluste menetlemisel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes isik, kes on seaduse või määrusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Kuna kohaliku algatusrühma ettepanekud ei ole suunatud taotlejatele õiguste ja kohustuste tekitamisele (HMS § 51) ning lõpliku otsuse taotluste rahuldamise kohta teeb PRIA, ei ole kohaliku algatusrühma poolt taotluste kontrollimise ja menetlemise käigus tehtud ettepanekuid (sh taotluste hindamist) võimalik käsitada iseseisvate haldusaktidena või eelhaldusaktidena (HMS § 52 lg 1 p 2), vaid pigem haldusorgani toimingutena. Samas on kaebajal võimalik tugineda PRIA lõpliku otsuse vaidlustamisel kohaliku algatusrühma ettepanekute ilmselgele õigusvastasusele.
12.2.Praegusel juhul ei ole esimese hindamise punktid ega nende kujunemine PRIA vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel olulised. PRIA otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata on kujunenud kaebaja taotluse teise hindamise tulemuste põhjal. 3(9)
3-18-2099
12.3.Kaebaja taotlusele antud hindepunktid ei ole õigusvastased, kuna punktid ei ole kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu oleks selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-12, p 18). Nõustuda tuleb kaebajaga, et kahel hindamisel antud oluliselt erinevat punktide arvu tulnuks selgitada. Erinevalt esimesest hindamisest toodi teise hindamise põhjendustes mitmete hindamiskriteeriumite all selgelt esile sõiduki mõju punktide kujunemisele. Näiteks hindamiskriteeriumi „Projekti teostamise mõju piirkonnale ja strateegia tegevussuuna eesmärkide saavutamisele“ juures selgitatakse muu hulgas: „Reisibussi soetamine (vastavalt hinnapakkumistes toodud mudelitele) pole strateegiaga kooskõlas.“ Samuti ilmneb mõju selgelt hindamiskriteeriumi 5 all „Projekti eelarve ja kulutuste asjakohasus“, kus märgitakse: „Kulutused ülepaisutatud, kaubiku hind kõrge“; „Buss, mida soovitakse soetada on hinnapakkumistes toodud mudelite järgi luksuslikud reisibussi variandid. VW hinnapakkumises nimetatud kaubik on eksitav, sest mudel ei vasta ja ka lisad“; „Projekti soetatav buss on kallis ja hind ei ole asjakohane.“ Ühtlasi on ka hinnangud muudele kaebaja projekti tahkudele muutunud varasemaga võrreldes kriitilisemaks (nt hindamiskriteerium „Taotleja poolt planeeritava või arendatava toote või teenuse turunõudlus, turustamise kanalid“). Kuna kaebaja taotluse esmasel hindamisel hinnati seda enamiku teemade puhul ilma sõidukita, sai taotlus ka rohkem hindepunkte. Kaebaja taotluse teistkordsel hindamisel sai see esimese hindamisega võrreldes punkte kokku peaaegu samas suurusjärgus vähem (38,6%), mis oli sõiduki hinna osakaal kogu projekti maksumusest (45%). Teisisõnu vähendas see, et kaebaja taotles toetust ka sõiduki ostmiseks, projektile antud hindepunkte. Sellest ei saa järeldada, et taotlust oleks hinnatud meelevaldselt ning PRIA juhtnööre järgimata. Hinnangu kommentaarides selgitatakse: „Seadmete osa taotluses on vastavuses tegevussuuna strateegia eesmärkidega, aga kuna väikebussi soetamine ei ole kooskõlas, ei saa taotlust nõuetekohaseks hinnata. Reisibuss pole määruse järgi ka abikõlbulik!“ ning „Antud projekti on väga raske hinnata tervikuna, kui projektis oleks olnud vaid seadmed ja teises projektis (majandustegevuse mitmekesistamine) oleks olnud auto hindamine kerge. Auto ostmine inimeste ja seadmete veoks ei vasta strateegiale ja ei täida tegevussuuna eesmärke.“ Esimese kommentaari teise lause põhjal ei saa väita, et hindamiskomisjon hindas PRIA juhtnööre eirates sõiduki ostmise kulu abikõlblikkust ning see mängis mingit rolli hindepunktide andmisel. Nii esimese kommentaari esimesest lausest kui ka teisest kommentaarist nähtub selgelt, et väikebussi soetamine ei olnud kooskõlas tegevussuuna strateegia eesmärkidega ning just selle tõttu anti taotlusele vähem hindepunkte.
12.4.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hindepunktide erinevus viitab hindamiskomisjoni soovile kaebaja taotlus kõrvale jätta. Võttes arvesse nii hindamiskomisjoni liikmete arvu (seitse) kui ka PRIA-lt saadud selget hindamisjuhist, mille ilmselget eiramist ei nähtu, ei ole kaebaja väide eluliselt usutav. Kaebaja ei ole kohtumenetluses oma väidet hindamiskomisjoni liikmete erapoolikusest ka põhjendanud. Kaebajaga ei saa nõustuda ka selles, et kohalik algatusrühm oleks pidanud teisel hindamisel hindama kõiki vaidlusaluses taotlusvoorus esitatud taotlusi uuesti. Sellist nõuet ei tulene ka kalandusturu korraldamise seadusest ega määrusest nr 19. Algatusrühmal ei olnud vaja hinnata uuesti taotlusi, millega polnud probleeme. PRIA poolt uue hindamise kohta kohalikule algatusrühmale ja kaebajale saadetud kirjade sõnastusest ei saa järeldada, et vastustaja pidas lisaks kaebaja taotlusele silmas ka kõigi teiste taotluste uut hindamist.
4(9)
3-18-2099
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses nii ringkonna- kui ka halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tühistada PRIA 8. augusti 2018. a otsus, kohustada vastustajat tegema kaebaja taotluse kohta otsuse lähtuvalt esimesest hindamistulemusest ning tuvastada teise hindamise õigusvastasus. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
13.1.See, et hindamiskomisjon hindas teisel korral ainult kaebaja taotlust, on õigusvastane, kuna seda ei võrreldud teiste taotlustega. Vale on ka ringkonnakohtu seisukoht, et PRIA poolt uue hindamise kohta kohalikule algatusrühmale ja kaebajale saadetud kirjade sõnastusest ei saa järeldada, et vastustaja pidas lisaks kaebaja taotlusele silmas ka kõigi teiste taotluste uut hindamist.
13.2.Hindajatel on küll lai kaalutlusõigus, kuid kohus ei ole piisavalt põhjendanud seda, miks hindamistulemused erinevad niivõrd oluliselt. Kohtu seisukoht, et teisel korral vähendati punkte, kuna projekti hinnati koos sõiduki ostmisega, ei ole veenev. Hindamistulemuste võrdlus ei jäta kahtlust, et tegemist on kaalumisveaga. Positiivsete hinnangute täielik asendamine negatiivsetega näitab, et hindamistulemused on põhjendamata. Kohalik algatusrühm on viidanud õigusvastaselt kulude abikõlbmatusele ning ei ole seega tegutsenud heas usus. Seda, kas kulu on abikõlblik või mitte, hindab ja otsustab PRIA. Kui hindamiskomisjon kordab esimesel hindamisel tehtud viga, osutades kulutuste abikõlbmatusele, on tõsine kahtlus, et hindamiskomisjon on ikkagi võtnud seisukoha ka sõiduki ostmise kulu abikõlblikkuse kohta. Selline õigusvastane käitumine mõjutas ka hindamistulemust.
14.Vastustaja palub jätta vastuses kassatsioonkaebusele see rahuldamata. Vastuse kohaselt on praegusel juhul võimalik kahe hindamise punktide erinevust seletada sellega, et esimesel hindamisel arvati sõiduki ostmise kulu taotlusest välja. Kui hindajad ei pidanud sõidukit strateegia eesmärkide saavutamisel põhjendatud investeeringuks ja selle hind moodustas ligi poole kogu taotletavast toetusest, siis on arusaadav, et teisel hindamisel vähendas see oluliselt taotlusele antavaid hindepunkte nendes kriteeriumites, milles see tähtsust omas.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kohtute otsused tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1). Kolleegium tühistab nii haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab PRIA 8. augusti 2018. a otsuse ning kohustab vastustajat kaebaja 26. veebruari 2018. a taotluse kohta uut otsust tegema (HKMS § 230 lg 5 p 5).
16.Kaebaja esitas kassatsioonkaebuses lisaks menetlusse võetud kaebuse nõuetele veel nõuded kohustada vastustajat tegema kaebaja taotluse kohta otsus lähtuvalt esimese hindamise tulemusest ning tuvastada kohaliku algatusrühma teise hindamise tulemuse õigusvastasus (vt käesoleva otsuse p 13). Kaebaja esitas kohustamis- ja tuvastamisnõude seoses mõlema hindamisega ka halduskohtule, kuid halduskohus võttis menetlusse kaebaja kaebuse tühistada PRIA 8. augusti 2018. a otsus ja kohustada vastustajat kaebaja 26. veebruari 2018. a taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja sellele vastu ei vaielnud. Seega pole kohtud nende nõuete kohta otsust teinud ning nende nõuete esitamine kassatsioonimenetluses pole lubatav (HKMS § 211 lg 1).
17.Kolleegium käsitleb esmalt „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020” meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” projektitoetuse taotluse 5(9)
3-18-2099 hindamist (I), ja seejärel teeb kindlaks, kas PRIA on kaebaja projektitoetuse taotluse hindamisel teinud ilmselge vea (II). I
18.Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ puhul esitatakse projektitaotlus esmalt kohalikule algatusrühmale, kes kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale.
19.Kohaliku algatusrühma olemust ja ülesandeid reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu
17.detsembri 2013. a määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, artikkel 34. Artikkel 34 lg 1 sätestab, et kohalikud tegevusrühmad kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning nende rolli kõigi kogukondlikult juhitava strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmisel määravad kindlaks liikmesriigid. Artikkel 34 lg 3 näeb ette, et kohaliku tegevusgrupi ülesanded hõlmavad muu hulgas toetustaotluste vastuvõtmist ja hindamist ning tegevuste valimist ja toetuse summa kindlaksmääramist ning vajaduse korral pakkumuste suunamist toetuse heakskiitmise eest vastutavale asutusele. KTKS § 24 lg-s 6 on rõhutatud, et kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm eelviidatud määruse nr 1303/2013 artikli 34 lg-s 3 sätestatud ülesandeid, sealhulgas hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel ning teeb PRIA-le ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta. Seega on Eesti õiguses kohaliku algatusrühma roll määratud sellisena, et lõpliku otsuse toetuse heakskiitmise kohta teeb PRIA kohaliku algatusrühma ettepanekut arvesse võttes. Arvestades nii eeltoodut kui ka seda, et kohalik algatusrühm saab määruse nr 1303/2013 artikli 34 kohaselt kindlaks määrata toetusesumma, ei pruukinud kohaliku algatusrühma ettepanek arvata mitteabikõlblikud kulud projektist välja olla vastuolus algatusgrupile antud ülesannetega. Samas ei ole kohalikul algatusrühmal ilma taotleja nõusolekuta õigust muuta taotlust ja vähendada taotletavat toetusesummat või hinnata taotlust ilma taotluses sisalduva kuluta. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, peab komisjon hindama taotlust tervikuna koos kõikide kuludega. Selliseks järelduseks annab aluse KTKS § 30 lg 7. Kuna PRIA hindamiskomisjoni esimest hindamist heaks ei kiitnud ning see ei ole praegusel juhul ka vaidluse esemeks, ei peatu kolleegium pikemalt selle hindamise võimalikel puudustel. Samas ei saa sellest hindamisest täiesti mööda vaadata, sest esimese ja teise hindamise tulemuste erinevusel peaks olema loogiline seletus, et kõrvaldada kahtlus hindamise meelevaldsuses. Kuigi asjakohase hindamiskriteeriumi juures võivad hinnangud konkreetse kulu tõttu erineda, peab hinnangu kujunemine olema läbipaistev ja arusaadav (määruse nr 1303/2013 art 34 lg 3 p b).
20.PRIA seisukoht, et ta ei saa muuta algatusrühma edastatud paremusjärjestust nii, et suurendab taotleja hindepunktide summat ja muudab sellega taotluste rahuldamise või mitterahuldamise tulemust, ei ole õigusaktidega kooskõlas. KTKS järgi moodustab ka kohaliku algatusrühma läbi viidud hindamise korral paremusjärjestuse siiski PRIA, arvestades hindajate esitatud paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (§ 29 lg 1 teine lause). Seega on PRIA pädevuses muuta kohaliku algatusrühma moodustatud paremusjärjestust ja komisjoni hindepunkte (vt ka Riigikohtu
6(9)
3-18-2099 otsus nr 3-18-121/16, p 14). PRIA otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida ka hindamise õiguspärasust.
21.Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid (määruse nr 19 § 28 lg 5, vt ka KTKS § 30 lg 7 esimene lause). Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta fondi toetuse taotluste paremusjärjestust, kui paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist (KTKS § 30 lg 7 teine ja kolmas lause).
22.Kui PRIA annab ühe taotluse kohalikule algatusrühmale uuesti hindamiseks, ei pea hindamiskomisjon uuesti hindama kõiki samas taotlusvoorus esitatud taotluseid. Sellist kohustust määrusest nr 19 ega KTKS-st ei tulene. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi sellist kohustust sätestavale õigusnormile. II
23.Kaebaja põhiväide on, et teisel hindamisel on tehtud viga, kuna sama taotlus sai samade liikmetega hindamiskomisjonilt oluliselt vähem punkte. Kolleegium selgitab, et kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi (viimati 3-18-121/16, p 12). Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul sellist vastuolu ei esine. Kolleegium ei nõustu sellega ja leiab, et hindamisel on tehtud ilmselge viga.
24.Kaebaja taotles projektitoetust kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks. Muu hulgas soovis kaebaja saada toetust ka sõiduki ostmiseks. Sõidukiga planeeris kaebaja transportida inventari ja töötajaid välimüükidele (taotluse p 2.4). Kohaliku algatusrühma hindamiskomisjon andis esimesel hindamisel kaebaja taotlusele kõige rohkem punkte (101), kuid hindas taotlust nii, et arvas projektist välja sõiduki ostmise kulu, kuna pidas seda mitteabikõlblikuks. Kordushindamisel hindas komisjon projekti juba koos sõiduki ostmise kuluga ning andis kaebaja taotlusele oluliselt vähem hindepunkte (62). PRIA põhjendas suurt erinevust kahe hindamistulemuse vahel sellega, et on eluliselt usutav, et hindamiskomisjon võis anda kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete projektile erineva hinnangu olenevalt sellest, kas projekt nägi ette ka sõiduki ostu või mitte. Projekt koos sõiduki ostmise kuluga on vähem kooskõlas kohaliku arengu strateegia ja tegevuse, mille jaoks kaebaja toetust taotles, eesmärkidega. Ringkonnakohus nõustus PRIA-ga ja viitas, et hindamiskomisjoni liikmete põhjendustes on mitme hindamiskriteeriumi (1 ja 5) juures toodud selgelt esile sõiduki ostmise mõju punktide kujunemisele. Ringkonnakohus leidis, et see, et kaebaja taotles toetust ka sõiduki ostmiseks, vähendas projektile antud hindepunkte ja taotlust ei hinnatud meelevaldselt.
25.Projektitoetuse taotlust hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast (määrus nr 19 § 27 lg 3). Hindamiskriteeriumid ja projektitoetuse taotluste hindamise korra töötab välja kohalik algatusrühm (määrus nr 19 § 14 lg 2 p 3 ja lg 7, KTKS § 19 lg 1 ja lg 2 p 10). MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond hindamiskriteeriumid, millega hinnatakse esimese tegevussuuna alla kuuluvaid projektitoetuse taotlusi (https://www.vortskalandus.ee/images/uploads/Tegevussuund%201.pdf), võimaldavad anda 7(9)
3-18-2099 iga hindamiskriteeriumi (kokku kaheksa) kohta 0-2 punkti. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond projektitoetuse taotluste üldise korra (https://www.vortskalandus.ee/images/uploads/Hindamise_tookorrad_dets2019.pdf) järgi annab iga komisjoni liige projektitaotlusele individuaalsed hindepunktid ja peab iga hindepunkti andmist põhjendama. Vaidlusaluses 2018. esimeses taotlusvoorus hindasid esimese tegevussuuna alla kuuluvaid projektitoetuse taotlusi seitse hindamiskomisjoni liiget (vt ka määrus nr 19 § 5 p-d 9 ja 10). Seega oli ühe hindamiskriteeriumi eest võimalik saada hindamiskomisjonilt maksimaalselt 14 punkti. Kokku võis projektitoetuse taotlus saada maksimaalselt 112 punkti.
26.Nagu öeldud, sai kaebaja projektitoetuse taotlus teisel hindamisel oluliselt vähem punkte (62) kui esimesel hindamisel (101 punkti). Asjas ei vaielda selle üle, et komisjon hindas samas koosseisus mõlemal korral identset taotlust, kuid kordushindamisel võeti arvesse see, et projekt sisaldas ka sõiduki ostmise kulu. Seega sai kõikide hindamiskriteeriumite juures punktide vähendamisel määravaks just sõiduki sisaldumine projektitoetuse taotluses. Seda on PRIA ka kinnitanud.
27.Kaebaja sai teisel hindamisel peaaegu kõikide hindamiskriteeriumite (v.a 3 ja 4, mille eest sai kaebaja mõlemal korral maksimaalsed 14 punkti) puhul vähem punkte.
28.Kalatoodete töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks projektitoetuse taotluse hindamisel on sõiduki (millega soovitakse vedada töötajaid ja inventari) ostmise kulu mõjutanud seega hindamiskriteeriumite 1, 2, 5, 6, 7 ja 8 eest antavaid punkte. Nimetatud hindamiskriteeriumite juures tuleb hinnata projekti teostamise mõju piirkonnale ja strateegia tegevussuuna eesmärkide saavutamisele (1); taotleja poolt planeeritava või arendatava toote või teenuse turunõudlust ning turustamise kanalite analüüsimist ja turundusplaani realistlikkust (2); projekti eelarve ja kulutuste asjakohasust (5); projekti teostamise mõju keskkonnale, innovaatilisust (6); kas projekti teostamise tulemusel paranevad kala- või vesiviljelustoodete väärindamiseks või turustamiseks vajalikus ehitises töötingimused, hügieenitingimused ning töökvaliteet (7) ning kas projektitegevused aitavad kaasa Võrtsjärve kala- ja kalatoodete tuntuse suurendamisele Eestis ning luuakse uusi kalatooteid või mitmekesistatakse valikut (8). Hindamiskriteeriumite 2, 6 ja 7 põhjendustes ei ole sõiduki ostmise kulu mainitud. Hindamiskriteeriumi 8 juures on üks hindaja rõhutanud, et reisibussi soetamine ei suurenda Võrtsjärve kalatoodete tuntust. Hindamiskriteeriumite 1 ja 5 põhjendustes on leitud, et sõiduki ostmine ei ole kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga ja ei täida tegevussuuna eesmärke. Samuti, et sõiduk on liiga kallis (vt käesoleva otsuse p 12.3).
29.Eelnev hinnang ei põhjenda kuidagi, miks anti kaebaja taotlusele vähem punkte nende hindamiskriteeriumite eest, mille puhul sõiduki ost, hind või kooskõla kohaliku arengu strateegiaga ei ole oluline. See võib tähendada, et hindamiskriteeriume on meelevaldselt sisustatud. PRIA on aga vaideotsuses just nendele asjaoludele tuginedes leidnud, et kaebaja projekt võis saada kordushindamisel tervikuna vähem punkte, kuna sõiduk on liiga kallis ning koos sõiduki ostmise kuluga on projekt vähem kooskõlas kohaliku arengu strateegiaga ja tegevuse, mille jaoks toetust taotletakse, eesmärkidega. Sealjuures ei võtnud PRIA seisukohta ühegi konkreetse hindamiskriteeriumi kohta, millest saab järeldada, et vaidlusalused asjaolud võisid vastustaja hinnangul mõjutada hindepunkte negatiivselt kõikide hindamiskriteeriumite puhul. Kolleegiumi hinnangul on PRIA teinud kaebaja taotluse hindamisel ilmselge vea. Asjaolud, millele vastustaja vaideotsuses osutas, ei saanud mõjutada käesoleva otsuse p-s 28 kirjeldatud hindamiskriteeriumite 2, 6, 7 ja 8 eest antavaid punkte.
8(9)
3-18-2099
30.Lisaks on hindamiskriteeriumi 5 „Projekti eelarve ja kulutuste asjakohasus“ eest punktide andmata jätmisel jätnud kohaliku algatusrühma hindamiskomisjon ja PRIA tähelepanuta selle, et kaebaja ei taotlenud toetust üksnes sõiduki ostmiseks. Kaebaja taotles projektitoetust kokku 52 951 eurot 10 senti (taotluse p 2.3.13), millest üle poole (29 061 eurot 60 senti) planeeris kaebaja kulutada kalandustoodete käitlemiseks seadmete, vahendite, tehnoloogilise liini või selle osa soetamiseks ja paigaldamiseks (p 2.3.1) ning keskkonnasäästlike, sh jäätmekäitluseks vajalike investeeringute (p 2.3.7) jaoks. Hindamiskriteeriumi p 5 järgi saab taotlus 0 punkti, kui projekti eelarve on ebaselge, põhjendamata ja kulutused ülepaisutatud, ning 2 punkti, kui projekti eelarve on piisavalt põhjendatud, asjakohane ja kuluefektiivne.
31.Hindamiskomisjoni punktide põhjendustest järeldub, et kõik komisjoni liikmed pidasid projekti kulutusi ülepaisutatuks ja põhjendamatuks. Seejuures kuus liiget seitsmest on põhjendanud seda vaid sõiduki liiga kõrge hinnaga. Üks komisjoni liige ei ole oma hinnangut, et ta peab kulutusi ülepaisutatuks, põhjendanud. Hindamiskomisjoni liikmed ei ole teisi p-s 30 märgitud kulutusi projekti eelarve asjakohasuse, põhjendatuse ja kuluefektiivsuse hindamisel arvesse võtnud. Kaebaja projekti eelarvet on hinnatud poolikult. PRIA ei ole põhjendanud, miks ei ole taotlusele võimalik hindamiskriteeriumi 5 eest anda ühtegi punkti, kuigi asja materjalidest ei nähtu seda, et algatusgrupp või PRIA oleks seadnud kahtluse alla ülejäänud kulutuste asjakohasuse ja põhjendatuse. Seega, projekti eelarve ja kulutuste asjakohasuse eest punktide andmata jätmine on samuti hindamiskriteeriumiga ja juhtumi asjaoludega vastuolus.
32.Kuna kolleegium teeb asjas uue otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse eest riigilõivu 15 eurot. Apellatsiooniastmes taotles kaebaja, et vastustajalt mõistetaks välja menetluskulude katteks 2055 eurot, millest 2040 eurot on õigusabikulu ja 15 eurot riigilõiv. Toimikumaterjalidest nähtub, et kõik menetlusdokumendid on allkirjastanud ja esitanud kaebaja seaduslik esindaja. Seega ei ole kohtumenetluses kaebajat esindanud lepinguline esindaja. Apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvetelt nähtub ainult see, et OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid on osutanud kaebajale õigusabi. Esindus tähendab menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist ning üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja isiku õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks (HKMS § 31 lg 2; vt ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-79-16, p 24). Seega ei saa advokaadibüroole makstud tasu pidada HKMS alusel hüvitatavaks õigusabikuluks. Kassatsiooniastmes ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 30 eurot. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.