Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-18-1711

Mõista Tallinna linnalt X (isikukood XXXXXXXXX) kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 10 766 (kümme tuhat seitsesada kuuskümmend kuus) eurot.

Mõista X-lt Y (isikukood XXXXXXXXX) kasuks välja menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kokku 11 479,50 eurot (üksteist tuhat nelisada seitsekümmend üheksa eurot 50 senti).

Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15. oktoobril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(29)

3-18-1711

3-18-1711 Kohtumenetluse ajal on TLPA 20.03.2019 kirjaga nr 4-4/859-1 vastanud kaebaja 01.12.2017 ja 21.12.2017 taotlustele (vastuväited kasutusteatise registreerimisele). Lubatavaks ei saa pidada olukorda, kus haldusakti või toimingu põhjendused tekivad kolm kuud hiljem, ilma et neile oleks varem viidatud. Sisuliselt on vastustaja asunud toimingut tagantjärele põhjendama. Kuna vastuväiteid oli palju, siis ei ole küsimus mõne üksiku põhjenduse puudumises, vaid 17.12.2018 toiming oli täielikult põhjendamata. Kaebajale tagantjärele saadetud põhjendused ei leevenda järelevalvemenetlust lõpetava haldusakti põhjendamispuudusi. TLPA 20.03.2019 kiri on pigem ajendatud X 16.01.2019 kaebuse täiendusest ning suure ajalise distantsi tõttu puudub igasugune kindlus, et põhjenduste puudumine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Seega saaks kaebuse järelevalvemenetlusega seotud nõude osas rahuldada juba formaalsetel põhjustel, kuid kohus peab siiski vajalikuks analüüsida kaebaja väiteid ka sisuliselt, sest need puudutavad mh kasutusteatise registreerimise õigusvastasust. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ehitusjärelevalve tegemist ja selles osalemist. Riigikohtu 13.10.2010 otsuses nr 3-3-1-44-10 (p 15) väljendatud seisukohta on muudetud Riigikohtu 13.12.2018 otsusega nr 3-16-1050 (p-d 10–11). Ohu korral on vastustajal õigus teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutus ohu tõrjumiseks, mis võib hõlmata ka kohustust kasutada konkreetset ehituslikku lahendust või hoiduda konkreetse lahenduse kasutamisest. Ehitusjärelevalvet reguleerivad õigusnormid kaitsevad mh kolmandate isikute õigust, et järelevalvemenetluse läbiviimisel ja järelevalvemeetmete rakendamisel arvestataks ka ehitisest mõjutatud kinnisasjade omanike õiguste ja huvidega (vt Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017 otsus nr 3-15-2829, p 24). Kolmandale isikule ettekirjutuse tegemata jätmisega on vastustaja faktiliselt nõustunud korteri nr 6 edasise kasutamisega kaebaja õigustele ebasoodsaid mõjutusi tekitaval viisil. Vastustajal tuli ohule või ohukahtlusele ehitusjärelevalve käigus reageerida (vt ka Riigikohtu 13.12.2018 otsus nr 3-16-1050, p 21). Vastustaja ei saanud olla veendunud, et kolmanda isiku ehitustegevus ei ole kahjustanud kaebaja korterit. Kui kaebaja väidab, et kolmanda isiku korteris tehtud ümberehitus kahjustab tema kui piirneva kinnisasja (korteriomandi) omaniku õigusi, on tal subjektiivne õigus nõuda, et nii ehitusjärelevalve läbiviimine kui ka kasutusteatise registreerimine toimuvad õiguspäraselt. Kaebaja taotles järelevalve käigus vastustajalt korteri nr 6 ehitusdokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasuse kontrollimist, samuti korteri nr 13 kütte- ja ventilatsioonisüsteemi nõuetele vastavuse hindamist ning kaebaja korteri sisekliima uuringu läbiviimist, ventilatsioonilõõrides tõmbe puudumise põhjuste uuringut, kaebaja korteri WC-sse sissepuhke tekkimise põhjuse väljaselgitamist, kaebaja korteri seintesse pragude tekkimise põhjuse väljaselgitamist, uuringut korstnate taladele ja linnamüürile toestamise mõjust hoone koormusskeemile, kaebaja korteri ulatuses katuse linnamüürist eemaldumise põhjuste välja selgitamist, uuringut korterite ühise kolmanda korstnajala lõõride ulatuse ja korteritega seotuse kohta küttekollete paigaldamiseks vastavalt tuleohutuseeskirjadele. Järelevalvemenetluses konkreetsete meetmete rakendamisel (sh menetluse lõpetamisel) oli vastustajal kaalutlusõigus ja kohus ei kontrolli haldusorgani otsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3), kuid kaebajal on õigus nõuda, et otsus tehakse kaalutlusvigadeta (nt Riigikohtu 06.06.2018 määrus nr 3-17-1152; 28.06.2017 otsus nr 3-3-173-16, p 41; 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-86-15, p 13). Vastustaja kinnitusel on järelevalvet tehtud aastast 2013. Kaebaja 01.12.2017, 21.12.2017, 21.02.2018 ja 19.06.2018 pöördumistele on vastatud TLPA 28.12.2017, 16.04.2018 ja 31.07.2018 kirjadega. TLPA 28.12.2017 kirjaga keeldus vastustaja sisuliselt edasistest järelevalvetoimingutest. Samas on suures osas ebaselge, milline oli järelevalve ulatus, millal see algas ja mida selle raames tehti, samuti mis põhjustel järelevalve lõppes. Kaebajat paikvaatluse juurde ei kutsutud ja tema korteris ei ole paikvaatlust tehtud (ainus vaatlus toimus 28.08.2019 kohtumenetluse käigus). Kaebajad esitasid piisavalt infot (pragude tekkimine, halvenenud ventilatsioon ja sellest tingitud hallitusekolded), mille 4(29)

3-18-1711 alusel pidi vastustajal tekkima ohukahtlus ja see tulnuks järelevalvemenetluses kõrvaldada. Vastustaja ei ole neid kohustusi järelevalvemenetluses täitnud ja menetluse lõpetamise otsus on ilmsete kaalutlusvigadega ning seetõttu õigusvastane. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole andnud kolmandale isikule nõusolekut kahe teisel korrusel asuva ja korteriomanike ühises omandis oleva korstnajala lammutamiseks. Kaebaja kasutas nende korstnajalgade lõõre, mistõttu ei olnud kolmandal isikul õigust korstnajalgu kaebaja nõusolekuta lõhkuda (vt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 12 lg 2). Vastustaja ülesanne ei ole küll lahendada kaasomanike vahelisi vaidlusi, kuid ta ei saa lugeda õiguspäraseks seda, kui ühises omandis oleva varaga toimetab teiste nõusolekuta ainult üks kinnistuomanik. Kui asjas omavad tähendust tsiviilõiguslikud asjaolud, siis tuleb haldusorganil ka need välja selgitada ja nendega menetluses arvestada (Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 10). TLPA ei ole kontrollinud ka ehitustööde ja ehitusprojekti vastavust projekteerimistingimustele ja muinsuskaitse eritingimustele. Eelprojekti kohaselt tohtis Suur-Kloostri tn 18 hoones teha restaureerimis- ja ehitustöid ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti väljastatud tööde loa alusel muinsuskaitselise järelevalve all ning tööde teostajal pidi olema muinsuskaitse tegevusluba. Kumbagi nõuet ei täidetud ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on tööd hiljem kooskõlastanud, viidates peamiselt sellele, et tööd on juba tehtud. Kaebaja peamised argumendid põhinevad ÜL 20.02.2018 ehitise erakorralise auditi aruandel (OÜ Ehitusekspert töö nr C-2817). Kolmas isik ja vastustaja tuginevad EE ehitise kasutuseelsele auditile (Ein & Ko OÜ töö nr EK-28-12-2016). Vaidlust ei ole selles, et mõlemad eksperdid on nõuetekohase kutsepädevusega ning on vastanud esitatud küsimustele. Kuna ÜL ei ole tuleohutusekspert ja toimunud ei ole müra mõõtmist, siis ei raja kohus oma põhjendusi ÜL väidetele seoses tuleohutusega ja müranormide ületamisega. Muus osas on ÜL ekspertiis põhjalik (59 lk), adekvaatne ja usaldusväärne. Ekspert on käinud objektil poole aasta jooksul 5 korda ning tema lähenemine on olnud põhjalik ja põhjendatud ning ei näi kallutatud. ÜL andis adekvaatseid vastuseid ka paikvaatlusel ja 06.09.2019 kohtuistungil. Vastustaja jättis ÜL auditi kõrvale üksnes formaalsel põhjusel, et selles polnud arvestatud, et ka korteri nr 13 ümberehitus ei ole olnud nõuetekohaselt dokumenteeritud. Nõustuda ei saa ka väitega, et ÜL ekspertiisis ei ole võetud arvesse ehitist kui tervikut. Eelkõige ei saa korteri nr 13 ümberehitus tingida korteri seintesse pragude tekkimist. Vastustaja on mingil põhjusel lähtunud vaid EE auditist, jättes ÜL oluliselt põhjalikuma auditi sisuliselt hindamata. Eksperdi hinnang eelprojekti kooskõlast projekteerimistingimustega ei ole seejuures õiguslik asjaolu, vaid faktilise asjaolu tuvastamine, mis ei kätke endas õigusnormide tõlgendamist. ÜL audit ei tugine valikulistele andmetele, ekspert on objekti kohapeal põhjalikult vaadelnud, avanud kaebaja vahetoas seinad, lasknud pragudele paigaldada majakad ning tema järeldused on objektiivselt tõendatud. ÜL märkis lõppjäreldustes, et pragude tekkel on mitu põhjust koos ning kinnitas sama paikvaatlusel ja kohtuistungil. EE 2016. ja 2019. a auditid on ÜL omaga võrreldes pealiskaudsemad ja üldsõnalisemad. Avatud ei ole probleemseid seinu ja pole võimalik aru saada, mitu korda on objekti vaadeldud. Vaidluse põhiküsimus on pragude tekkimine korteri nr 13 seintesse, kuid selles osas on EE järeldus vale, sest lähtub väärast eeldusest, et põikseinad on linnamüüriga jäigalt kokku ehitatud. EE lõppjäreldus, et korteri nr 6 ümberehitamine ei halvendanud naaberkorterite seisukorda, on ennatlik, pealiskaudne ja vastuolus asjas kogutud teiste tõenditega, sh ÜL ekspertiisiga. Seadmata kahtluse alla EE pädevust on ÜL lähenemine põhjalikum ja veenvam. ÜL on auditi aruande p-des 2 ja 3.7 toonud välja korteri nr 6 ümberehitamiseks tehtud projektides (Etik OÜ töö nr 04-2015 ja RMC OÜ töö nr RM-1411) esinenud puudused. Kuna vastustajal oli nimetatud ekspertiis olemas, kuid see jäeti täielikult arvestamata, siis oli TLPA tegevus ehitusjärelevalve lõpetamisel ja kasutusteatise registreerimisel õigusvastane (st olulise 5(29)

3-18-1711 kaalutlusveaga). Vastustaja kohtumenetluse ajal antud selgitused ei veena, et neist lähtuti ka varem. Kuna kaebaja argumentidele jäeti vastamata, siis ei saanud vastustaja olla kõrvaldanud ohukahtlust, et korteris nr 6 tehtud ehitustööd on kahjustanud korterit nr 13. Vastustaja ei ole neid etteheiteid kohtumenetluses ümber lükanud. Vastustaja ja kolmas isik on olnud seisukohal, et lammutatud korstnajalad ei olnud hoone kandvad osad. Samas ei saa 1896. a-l ehitatud maja puhul kindlalt väita, et ehitamisel korstnajalale kandvat funktsiooni ei projekteeritud. EE kinnitas 06.09.2019 kohtuistungil, et kui tänapäeval ei projekteerita korstnaid hoonete kandvate osadena, vaid korstnad on eraldi vundamendiga, siis ajalooliselt on tehtud ka teisiti. Vaidlust ei ole selles, et korteris nr 13 on praod mõlema lammutatud korstnajala all olnud nurkades. Samuti ei ole vaidlust, et muinsuskaitse eritingimused ei lubanud teha lisaavasid hoone kandeseintesse. Eelprojekti kohaselt puudutas ümberehitamiseks vajalik suurem kompromiss korstnajalgade katkestamist ning läbimurre kandeseina tehti koridori jaoks. Seega kinnitas arhitekt VP, et koridori jaoks tuli lammutada kandev sein ning kolmas isik pani korstnajalgade asemele maja toestuseks pööningule metalltala. ÜL selgitas (vt auditi lk 11–16, p-d 3.5.1–3.5.4), et korstnajalad olid hoone kandvad osad ning elamu teisel korrusel olevate korstnaosade lammutamisel muutub korstnajala ja sellega ühenduses oleva seina koormusskeem, mille tulemusel rikutakse väljakujunenud konstruktsiooni tasakaalu olukorda ja mõjuvate jõudude ümberpaigutusel tekivad tarindites lisadeformatsioonid, mis avalduvad pragudena tarindis. Linnamüür on iseseisev osa, mis ei ole ühenduses kivivoodriga. Praod on tekkinud eraldiseisvas kivivooderdises ja kandvates kiviseintes, mis on korteri nr 13 seinte sisepinnaks. Korteri nr 13 vahetoas (elutoa ja vannitoa vahel) asuva kapi külgmistes seintes asuvate pragude peamiseks tekkepõhjuseks on ÜL pidanud kolmanda isiku ehitustegevust, täpsemalt koormuse vähenemist puitkonstruktsiooniga laele, mille tagajärjel on vahelagi liikunud, tekitades seintesse praod (vt auditi p 3.8.1). Korteri nr 13 seintes olevate pragude üheks tekkepõhjuseks on ÜL hinnangul ka korteri nr 6 kohal oleva katuseosa veepidamatus, mille tõttu katuse ja linnamüüri ühenduskohast hoonesse tungiv vesi märgab nii linnamüüri kui ka korteri nr 13 piirdetarindit, mis ei kuiva korteri nr 13 õhuvahetuse puudumise või puudulikkuse tõttu välja (niiskusdeformatsioon). Teiseks pragude tekkepõhjuseks on olemasolevate korstnate ja nendega seotud kandeseinte osade lammutamine. Kolmandaks põhjuseks on teljel A olevat ava katva või sildava kandetala all oleva toeseina eemaldamine, mille tõttu on koormus sildava elemendi toepunktides suurenenud. Neljandaks põhjuseks on korstnate lammutamisel tekkiva vibratsiooni mõju. Kokkuvõttes on ÜL hinnangul praod tekkinud mitme teguri koosmõjul. Paikvaatlusel nähtus, et praod on suuremad nurkades ja muutuvad mõlemas suunas mööda seina edasi minnes vähem märgatavaks ning seejärel kaovad. Pragusid ei ole korteri nr 13 vahetoa tagaseinas. ÜL kinnitusel näitab see, et pragude tekkepõhjus on seina nurkades. Muid pragude tekkepõhjusi peale lae nurkades olnud korstnajalgade osalise lammutamise ei ole tõendite põhjal võimalik tuua välja. See näitab, et korstnajalgadel oli ka kandefunktsioon ning ülal oleva kandepunkti kadumine on tõstnud kaebaja vahetoa lae nurki ja lisandunud kõrgus on tekitanud seina praod. Pragu ei hakka jooksma garderoobisiinist ja kuigi siini kinnitamine võib olla pragu veidi mõjutanud, ei saa see olla kogu pragunenud nurga tekkepõhjuseks. Pragudele paigaldatud kipsist nn majakate pragunemine kinnitab, et praod on alates 2018. a-st veelgi laienenud. Kaebaja väitel tekkis korteri nr 6 ümberehituse tõttu pragu ka hoone teljele A, kus asub korteri nr 13 vannitoa uks. Kolmas isik on kinnitanud, et hoone teljel A ei ole teisel korrusel kandeseina lõhutud, sest kandeseina ei ole seal olnud juba vähemalt 56 aastat (st paksu seina ei ole näha 1947. a ega 1963. a plaanil). Seda kinnitab ka ÜL ekspertiis, mistõttu ei ole kolmanda isiku poolt teljel A kandeseina lammutamine tõendatud. Samas kinnitas paikvaatlus, et sama koha all on kaebaja vannitoa seinas ca 1 cm laiune pragu ja vannitoa uks 0,8 cm loodist väljas, mistõttu sulgub see raskustega. ÜL hinnangul peaks üle 100 aasta vanune maja olema optimaalse 6(29)

3-18-1711 vajumise juba läbinud ja tema koormusskeem peaks olema paigas. Kui vajumist siiski esineb, peavad seda mõjutama mingid muud tegurid, mitte lihtsalt maja vanus. Vastustaja peab järelevalve käigus välistama, et vajumine ei tulene kolmanda isiku korteri ümberehitusest. Selleks tuleb tuvastada, millest on vajumine tingitud. Kohtumenetluses ei ilmnenud ühest seost ehitustegevusega. Kaebaja väited tuleohutuse normide rikkumisest ei leidnud kinnitust. Päästeamet on 10.09.2015 ehitusprojekti kooskõlastanud ja seega vastab lõõride lahendus tuleohutuse nõuetele. Puudub vaidlus, et hoone teisel korrusel eemaldatud kahes korstnajalas oli kummaski kaks lõõri, millest üks lõõr korteri nr 13 tarbeks ning neid saanuks vastavalt vajadusele kasutada kütmiseks või ventileerimiseks. Korterile nr 13 jäi vaba lõõr korteri keskel paiknevas korstnas, mida sel hetkel ei kasutatud (ja ei kasuta senini). Eelprojektis on köögi jaoks pakutud ventilatsioonivõimalus moodulkorstna näol. Korteri nr 13 kohta ei ole samas projekti, mis näitaks sanitaarruume ja küttekoldeid. Siiski ei ole kaebaja väited lõõride kasutamise kohta vastuolus asja materjalidega ja teised menetlusosalised ei ole neid iseenesest kahtluse alla seadnud. Seega saab võimalike ventileerimislõõridena arvestada ka küttelõõre. Kaebaja väidab, et tema tubade ventilatsioon on pärast korteri nr 6 remonti halvenenud. Vaidlust ei ole selles, et korteri nr 13 õhuvahetusega on probleeme, kuid vastustaja ja kolmanda isiku arvates peituvad selle põhjused mujal kui korteri nr 6 ümberehituses. Kohus ei jaga kolmanda isiku seisukohta, et ventilatsiooniprobleemide põhjuseks on kaebaja enda korteri ümberehitamine, sest paikvaatlusel veenduti, et vannitoast väljatõmme toimis. Kuna korteri nr 13 ventilatsioon oli niigi ebapiisav, siis sai korteri nr 6 ümberehitamine, millega kadus tuulutusvõimalus lammutatud korstnajalgades olevate lõõride kaudu, olukorda vaid halvendada. Ventilatsiooni puudusi kinnitavad ÜL audit ja selle lisad 10, 12 ja 15 (OÜ Variax mõõtmine; PP arvamus ja OÜ Potipoiss korstnate uuring), samuti OJ 14.11.2016 ventilatsiooni audit (töö nr 14-16) ning ekspertide kohtule antud selgitused. Puuduvad tõendid, et korteris nr 13 olnuks ventilatsiooniprobleeme enne korteri nr 6 ümberehitust. Kolmas isik on asendanud korterite nr 6 ja nr 11 seinte sees olnud lõõrid metallist lõõridega, lisaks projekteeriti ja ehitati korterile nr 13 eraldi metallist isoleeritud moodulkorstnaga korstna I teine lõõr, mida kaebaja oma korterisse aga ei soovi. Uutes ventilatsioonitorudes on neli 90kraadist nurka, mis vähendab loomulikku ventilatsiooni, samuti on toru läbimõõt tunduvalt väiksem esialgsest ventilatsioonilõõrist. OJ 14.11.2016 auditi kohaselt korteri nr 13 ventilatsioon toimib, lihtsalt tuleks välisseintesse teha õhuavad. See on vastuolus paikvaatlusel tuvastatuga (WC-st ei olnud sisse- ega väljatõmmet ja köögikubu töötas vaid piiratult). Auditis ei ole pööratud tähelepanu uue ventilatsioonitoru pöörete mõjule õhu väljatõmbele. Ekspert on möönnud, et uste kinniolekul tõmme puudub. Kaebaja on paigaldanud korstnasse I köögikubu ja OÜ Potipoiss uuringu kohaselt on sellega suletud loomuliku ventilatsiooni kanal korstnas (st kui köögikubu ei tööta, on selle klapp kinni ja ventilatsioonikanal suletud, õhu väljatõmmet ei toimu). Kaebaja väitel puudub tõmme aga ka siis, kui köögikubu sisse lülitada, ja seda kinnitas ka paikvaatlus (kui ventilaator pandi täisvõimsusele, paisus elastne toru silmnähtavalt ja tõusis kõrgemale, seega läks toru õhku täis, sest õhk ei pääsenud vähemalt rahuldaval määral edasi). Korstna II ventilatsiooniavad asuvad kaebaja korteri WC-s. Vaidlust ei ole selles, et WC uks on õhutihke. Kuna toas tõmme puudub, siis ei pääse õhk väljaspool WC-d liikuma. Vaidlust ei ole selles, et WC-s oleks tõmme eeldusel, et keldris olev luuk ja WC-s olev tuulutusava oleks avatud asendis. OÜ Potipoiss uuringu kohaselt on korstna II lõõris keldris avatud auk ja WC ripplae peal on veel üks avatud auk. Paikvaatluse ajal olid mõlemad augud suletud. Kui keldris oli ava lahti, oli tõmme väga hea, sest mittetiheda keldriukse kaudu tuleb välisõhku piisavalt juurde. Seega WC lõõr töötab ja kui keldris luuk kinni panna (nagu kolmas isik seda tegi) ning kaebaja WC-sse oleks samuti tagatud välisõhu juurdevool, tõmbaks WC-s väga hästi. Kui õhk 7(29)

3-18-1711 liigub keldrist üles katusele, ei ole probleem järelikult ventilatsioonitorus, vaid selles, et kaebaja hoiab WC ventilatsiooniava ees olevat plafooni suletud asendis ja WC uks on õhutihedalt suletud. PP on kinnitanud, et ventilatsiooni toimimiseks tuleb tagada välisõhu juurdevool korterisse nr 13 ning selle liikumine WC-sse ja vannituppa. Selleks tuleb uste alla tekitada pilud või siirdeõhurestid. Samas on kohtule mõistetav, et kaebaja ei soovi oma WC-sse keldriõhku nii selle ebameeldiva lõhna kui ka radooni tõttu. Kaebaja on WC-s ventilatsiooniava sulgemise vajadust usutavalt põhjendanud. Samuti on põhjendatud kaebaja soov hoida WC uks kinni ning soovitusi teha WC uks õhku enam läbilaskvaks või hoida WC ust tuulutamiseks lahti ei saa pidada sobivateks, sest WC asub köögi ja elutoa vahetus läheduses. Vastustaja ja kolmas isik ei saa eeldada, et kaebaja sellise lahendusega nõustuks. Kaebaja paigaldas lisaks 20.03.2019 oma korterisse puitaknad, kuid tema kinnitusel ei ole see ventilatsiooni parandanud. Seega ei ole asjakohane vastuväide, et ventilatsiooniprobleemide põhjus peitub kaebaja plastakendes. Korstna II kohale on kolmas isik paigaldanud ventilaatori, mille sisse lülitamise korral toimib sundventilatsioon. See tuli välja lülitada, sest kaebaja kurtis ventilaatorist tuleneva müra üle ja teda ei rahuldanud see, et ta ei saanud ise reguleerida ventilaatori tööd. Kuna müra mõõtmisi ei ole tehtud, siis ei ole võimalik hinnata, kas müra oli normide piires. Parim lahendus oleks, kui kaebaja ja kolmas isik jõuaksid mõlemaid rahuldavale kokkuleppele sundventilatsiooni töös hoidmise osas. Sellisel juhul kaoks suure tõenäosusega ka võimalik hallituse probleem. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA eksperthinnangu nr 2919/0316 kohaselt võeti õhuproovid ja pinnaproov nahkjopelt. Seintelt ja konstruktsioonidelt pinnaproove ei võetud. Õige on märkus, et pole teada, kus nahkjope hallitama läks. Eksperthinnangus jõuti järeldusele, et hallitusseente kasvuks soodsat õhuniiskust korteris ei esinenud. Kaebaja näitas paikvaatlusel kapi tagaseina, kus võis aimata sinakat värvi, kuid selle põhjal ei olnud võimalik hallituse olemasolu tuvastada. Samuti näitas kaebaja voodipesu, millel olid ca 3 mm suurused pruunikad plekid, mis iseenesest võisid olla hallitusplekid. Kuna korteri nr 13 ventilatsioon on puudulik, siis on väide hallitusest usutav, kuid kohtumenetluses ei ole hallituse olemasolu kohta esitatud konkreetseid tõendeid. Kokkuvõttes ei ole vastustaja järelevalve tegemisel hinnanud korteri nr 6 ümberehitamisega seotud olulisi asjaolusid (praod seintes, ventilatsiooniprobleemid) ning on teinud järelevalve lõpetamisel olulisi kaalutlusvigu, mis tingivad selle otsuse õigusvastasuse. Teostatud koridori muutmise lahendus ei ole ainuvõimalik. ÜL hinnangul oleks ehitustehniliselt võimalik jätta koridor ka linnamüüri äärde, kuid selleks tuleks koridori algus ja lõpp veidi ümber ehitada. Sellise lahenduse puhul taastataks vähemalt osad ventilatsioonilõõrid. Kaebaja oleks tulnud kaasata kasutusteatise registreerimise menetlusse (EhS § 48 lg 5 p 3; vt Tallinna Halduskohtu 23.01.2019 määrus nr 3-18-2233). Kaebaja 01.12.2017 ja 21.12.2017 arvukatele vastuväidetele vaatamata registreeris vastustaja kasutusteatise 17.12.2018, andmata vastuväidete osas mingeid põhjendusi. Kaebaja vastuväidetele on vastatud alles kohtumenetluse ajal 20.03.2019 kirjaga. Kui vastustaja oli vastuväidetest teadlik, pidanuks ta neid kontrollima ja arvestama juba enne kasutusteatise registreerimist (kolmanda isiku esindaja 05.09.2018 järelepärimisele vastates on vastustaja ametnik seda ka ise kinnitanud). Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, et kolmas isik ei ela korteris nr 6, vaid üürib seda välja. Samuti ei ole asjakohased viited kriminaalasjale nr 1-17-6285. Kuna vastustaja ei ole suutnud mõistlikult põhjendada, et korteri nr 6 ümberehitus ei ole halvendanud korteri nr 13 olukorda, siis ei saanud vastustaja lõpetada ehitusjärelevalve menetlust ja kasutusteatist registreerida. TLPA peab otsustama Suur-Kloostri tn 18 korterite nr 6 ja nr 11 kokku ehitamise suhtes ehitusjärelevalve tegemise mõistliku aja jooksul uuesti ja kaalutlusvigadeta. Õigusselguse tagamiseks tuleb tühistada ka TLPA 17.12.2018 haldusakt, millega seati kasutusteatisele täiendav tingimus. Kaebaja palub mõista välja menetluskulud 50 762,90 eurot. Menetluskulud on põhjendatud 36 901,20 euro ulatuses. Menetlus on kestnud pikka aega ja menetlustoimingutele kulunud aeg 8(29)

3-18-1711 mõistlik. Praeguse vaidlusega seotuks ei saa pidada Kaupo Püüa esindajakulusid 7478,40 eurot ning enne kaebuse esitamist kantud ekspertiiside ja uuringute kulu 6383,30 eurot, mis ei seondu üksnes kohtumenetlusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9(29)

3-18-1711 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seadusega ning 2014. a projekteerimistingimuste ja muinsuskaitse eritingimustega. Halduskohus leidis, et vastustaja ei ole kõrvaldanud ohukahtlust. Samas peab ohukahtlus olema tegelik ja mõistlikult äratuntav. Ohukahtlust ei saanud tekkida ÜL auditist, sest see ei ole usaldusväärne. ÜL ei ole järginud majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määruse nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ § 2 lg-s 1 toodud nõuet kontrollida ehitist kui tervikut. Eelkõige on käsitletud vaid korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitust, kuid jäetud käsitlemata korteris nr 13 tehtud ümberehitustööd. EE auditis on seevastu hinnatud korteri nr 13 ehitustehnilist seisundit erapooletult ja arvestatud ka kaebaja enda tehtud ehitustööde mõju. ÜL ei ole lisaks ventilatsioonispetsialist ning on auditi aruandes lähtunud sisekliima standardi (EVS-EN 15251:2007) kõrgeimast klassist, mis kohalduvad üksnes uutele hoonetele, mitte 19. sajandil ehitatud endisele limonaaditehasele. Olulises osas võib usaldusväärseks pidada auditile lisatud OÜ Potipoiss korstnate ja lõõride uuringut ning PP arvamust ventilatsiooni probleemidest. Tegelik probleem on praegusel juhul naabrite vahelises tülis. Eluliselt ei ole usutav, et korterites nr 6 ja nr 11 tehtud ümberehitustööde tõttu hakkasid korteri nr 13 seintesse praod tekkima alles kümmekond aastat hiljem, vaid ümberehituse negatiivsed tagajärjed pidanuks ilmnema kohe, kuid hiljemalt aasta jooksul. Kaebaja pöördus vastustaja poole alles 2013. a-l ja seda küttesüsteemi, mitte pragude või ventilatsiooni küsimuses. Väiteid pragude ja ventilatsiooni kohta on kaebaja hakanud esitama hiljem, vastavalt sellele, kuidas arenes tüli kolmanda isikuga. EE selgitas paikvaatlusel, et praod kaebaja korteri seintes on vähetähtsad ja neid ei ole põhjustanud 2005. a-l toimunud ümberehitus, vaid need on tekkinud niiskusest ja temperatuuri kõikumisest kaebaja korteris. ÜL leidis, et praod on tekkinud mitme põhjuse koosmõjus. Ka halduskohus on möönnud, et praod on vähetähtsad ega mõjuta hoone konstruktsioonide püsivust. Pole arusaadav, mille alusel on ÜL leidnud, et ventilatsioon kaebaja korteris halvenes pärast 2005. a-l teostatud ümberehitustöid. Kohtuistungil vastas ÜL, et nii väitis talle kaebaja. Korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitus puudutas OÜ Potipoiss määratluse järgi korstnaid I ja II (st nende puhul lammutati teisel korrusel kivist korstnaosa ja asendati metallist lõõridega). Varasema plaanimaterjali kohaselt olid korstna I mõlemad lõõrid kasutusel küttelõõridena korterites nr 6 ja nr 11 ning korstnas I puudus varem lõõr korteri nr 13 tarbeks. Korstna II üks lõõr oli varem ühendatud korteri nr 4 kaminaga ja teine oli korteri nr 13 ahjulõõr. Seega puudus enne 2005. a ümberehitust mõlemas korstnas ventilatsioonilõõr korteri nr 13 jaoks ning need ehitati alles 2005. a-l. Seega on selgelt väär ÜL väide, et korteri nr 13 ventilatsioon on korterite nr 6 ja nr 11 ümberehituse tagajärjel halvenenud. Kaebaja WC-s asuva lõõriga seoses on OÜ Potipoiss tuvastanud, et selles on sulgemata avad keldris ja WC ripplae peal. Lõõri läbiv õhuvooluhulk on üldjuhul seda väiksem, mida rohkem on lõõris sulgemata avasid. Paikvaatluse ajal olid mõlemad avad suletud (keldris kolmanda isiku poolt, ripplae peal kaebaja enda poolt). Sellele vaatamata hindas OÜ Potipoiss mõõtmise tulemusel, et WC lõõri tõmme on väga hea. Seega, kui kaebaja hoiaks WC-s asuva ventilatsiooniava ees olevat plafooni avatud asendis, keldris on luuk suletud ja kaebaja WC-sse on tagatud välisõhu juurdevool, siis toimiks WC-s ventilatsioon väga hästi. Paraku on kaebaja WC uks suletud õhutihedalt. Halduskohus leidis, et kaebajalt ei saa nõuda, et ta hoiaks WC ust lahti. Samas ei asunud korteri nr 13 WC varem sama koha peal, vaid kaebaja on selle ise sinna ehitanud. PP on andnud rea soovitusi, kuidas kaebaja ventilatsiooniprobleeme lahendada. Siirdeõhu liikumiseks tuleks teha WC ja vannitoa uste alla pilud või paigaldada siirdeõhurestid. Välisõhu juurdepääsuks tuleks aknad varustada värskeõhuklappidega. Kaebaja ei ole ühegi soovitusega arvestanud. Köögis asuva lõõri kohta on OÜ Potipoiss uuringu järgi õhu osaline väljatõmme võimalik köögikubu ventilaatori tööle rakendamisel, kuid loomulik ventilatsioon ei saa köögikubu kaudu toimida, sest ventilaatori 10(29)

3-18-1711 väljalülitamisel kubuklapp sulgub ja lõõr on suletud. Kokkuvõtlikult jääb arusaamatuks, millist ohtu või ohukahtlust ei ole vastustaja kõrvaldanud, sest korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitamisel ei ole selgelt olnud ülemäärast kahjustavat mõju korterile nr 13. Halduskohus on otsuses asunud sisuliselt ise täitma ehituseksperdi ülesandeid, kuid jõudnud selle käigus mitmete arusaamatute järeldusteni. Ekslik on väide, et teise korruse korstnajalgade lammutamisega likvideeriti senised kütte- või ventilatsioonilõõrid, sest tegelikkuses asendati senised lõõrid teisel korrusel üksnes metallist lõõridega. Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et korstnajalad lammutati kohtades, kus alumisel korrusel on kaebaja vahetoas asuva riidekapi nurgad ja kus on korteri nr 13 seintes praos, mis peavad järelikult seonduma korstnajalgade lammutamisega (mh pidi korstnajalgadel järelikult olema ka kandefunktsioon). Samas ei ole korstnat kaebaja vahetoa kohal (nn A-teljel) kunagi olnud, mistõttu ei olnud seda võimalik ka lammutada ja see ei ole saanud tekitada seintesse pragusid. Teisel korrusel metall-lõõridega asendatud korstnad asuvad tegelikult hoopis köögis ja WC-s, kus praod puuduvad. Ekslik on ka viide, justkui oleks köögi jaoks pakutud ventilatsioonivõimalust moodulkorstna näol, sest projektis nähti moodulkorsten ette hoopis võimaliku kamina paigaldamiseks. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas veenduti paikvaatlusel, et kaebaja vannitoas väljatõmme toimis. Asjaolust, et kaebaja vannituba ei asu korteri nr 6 all on halduskohus teinud meelevaldse järelduse, et kuna köögis ja WC-s ventilatsioon ei toimi, siis on probleemide põhjuseks korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitus. OÜ Potipoiss uuringust tuleneb, et vannitoas ventilatsiooni tõmme puudub. Pole arusaadav, mille põhjal halduskohus järeldas, et WC-s ei toimu õhu liikumist ja köögikubust ei ole väljatõmme piisav. Paikvaatlusel ei toimunud mingit mõõdistamist. Arusaamatu on seegi, miks ei ole halduskohus kahelnud kaebaja paljasõnalises väites, et ventilatsiooniolukord ei ole paranenud ka pärast plastakende vahetamist puitakende vastu. Halduskohtu järeldus hallituse kohta on vastuolus eksperthinnanguga. Kohtu viidatud võimalus paigutada koridor linnamüüri äärde tähendaks koridori kitsamaks ehitamist, milleks Päästeamet ühelgi juhul kooskõlastust ei annaks. Seejuures möönis halduskohus ka ise, et selle lahenduse välja pakkunud ÜL ei ole tuleohutusekspert. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 36 901,20 eurot, mis on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus on põhjendusena üksnes arusaamatult märkinud, et menetlus on kestnud pikka aega ja arvete spetsifikatsiooni kohaselt menetlustoimingutele kulunud aeg on mõistlik. Sisuline menetlus kestis asjas vaid aasta, mis ei ole ebatavaliselt pikk. Vaidlus ei ole ka eriliselt keerukas. Kaebaja on esitanud väga palju menetlusdokumente, milles suuresti korranud samu seisukohti. Arvete spetsifikatsioonide kohaselt hõlmab menetluskulu mh kahe advokaadi dubleerivaid tegevusi. Menetluskuludest tuleb kindlasti jätta välja advokaat Janika Pajula ca 120 töötundi. Menetluskulude suurenemise põhjustas ka halduskohtu poolt ebaselgel põhjusel asja arutamise uuendamine. Vastustaja jääb 02.10.2019 seisukohas märgitu juurde, et mõistlikuks menetluskuluks võib pidada kõige rohkem 5000 eurot.

3-18-1711 Asjas on vaidlus hoopis selles, kas teisel korrusel olevad metall-lõõrid toimivad nõuetekohaselt. Halduskohus näib olevat ekslikult arusaamisel, et kaebaja kööki ja WC-sse avanevate lõõride asemele on ehitatud ventilatsioonivõimalus moodulkorstna näol. Samas ehitati moodulkorsten kaebaja soovil hoopis küttelõõrina perspektiivse kamina tarbeks. Metallist ventilatsioonilõõrid korstnates I ja II ning moodulkorsten on erinevad asjad. Seega ei ole korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitamisel ega ka hiljem korteri nr 13 ventilatsioonilõõre likvideeritud, vaid need ehitati üksnes ümber metall-lõõrideks. Kuna halduskohus mõistis ekslikult, et lõõre enam pole, siis on see viinud ebaõige lahendini. Korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitamisel lammutatud korstnaosad ei asunud kaebaja garderoobi (vahetoa) nurkades, kus tuvastati seintes praod, vaid korstnate osad eemaldati nn B-teljel (kaebaja köögikubu kohal) ja C-teljel (kaebaja WC kohal). Nendes kohtades ei ole pragusid tuvastatud. Seega on täiesti väär halduskohtu järeldus, et pragude teke ei saanud seonduda millegi muuga kui kolmanda isiku ehitustegevusega. Halduskohus on mõistnud kaebaja korteri ventilatsiooni toimimist ebaõigesti. Kaebajal ei ole kunagi olnud ventilatsioonikanaleid garderoobi kohal, vaid korteri nr 13 ventilatsioonilõõrid asusid enne ja asuvad ka praegu köögikubu kohal ja WC-s (need on samad lõõrid, mis asendati 2005. a-l metall-lõõridega ja mida on 2015. a-l vastavalt ehitusprojektile parandatud) ning lisaks vannitoas, mille kohal asub korter nr 8a ja mida kolmanda isiku ehitustegevus ei puuduta. Kaebaja on paigaldanud köögilõõri ette kubu, mis tubasid ei õhuta, sest kui ventilaator ei tööta, siis on selle klapp suletud ja õhk ei pääse liikuma. Halduskohus on meelevaldselt leidnud, et köögilõõri tõmme ei ole piisav, sest õhuvoolu hulka ei ole võimalik hinnata silmaga (nt elastse toru paisumise ja liikumise järgi), vaid selleks tuleks teha mõõdistusi. Kohus on jätnud alusetult kõrvale ventilatsiooniekspertide hinnangud (OJ audit ja OÜ Variax mõõdistused), mis tõendavad tõmbe olemasolu. Seejuures on kohus paikvaatlusel tuvastatu pinnalt leidnud, et vannitoast väljatõmme toimus, kuigi OÜ Variax mõõdistuste järgi paiknes just kaebaja vannitoas ainus lõõr, kus ei ole üldse tõmmet. Paikvaatlusel mingeid mõõtmisi ega kontrollitud katseid ei tehtud. Fakt on see, et kaebaja WC-s on ainus ventilatsioonilõõri ava, mis peaks eluruumist õhku välja viima, kuid paikvaatlusel tuvastati, et kaebaja on paigaldanud selle ava ette plafooni, mis on suletud asendis ja seega ei saa õhk sealt välja liikuda. Samuti hoiab kaebaja WC ust kinni ja ei ole teinud WC ukse sisse õhutusresti. Ebaloogiline on ka järeldus, et ainus võimalus vältida keldriõhu sissepuhet kaebaja korterisse, on hoida WC-s olev plafoon suletuna, sest sama tulemuse annaks keldris oleva luugi sulgemine. Kui halduskohtu hinnangul oli põhjendatud sulgeda elutoa ainus ventilatsiooniava plafooniga ja hoida WC uks kinni, siis ei oleks kolmanda isiku ehitustegevus saanud kaebaja olukorda mingil viisil mõjutada (st ventilatsioon ei toimiks sellest olenemata). Seejuures paigutas kaebaja 2004. a-l teostatud ebaseaduslike ehitustööde käigus oma sauna/vannitoa ja WC varasemast erinevasse kohta. Ekspertide soovituste järgi tuleks korteri nr 13 ventilatsiooni parandamiseks tagada välisõhu juurdepääs läbi akende alla tehtud õhuavade. Halduskohus on tuginenud kaebaja paljasõnalisele väitele, et puitakende paigaldamine pole ventilatsiooni parandanud. Samas on tänapäevased puitpakettaknad samuti tihedad ega lase välisõhku läbi. Seega pole kaebaja järginud ekspertide soovitusi. Halduskohus on andnud ehitustehnilisi nõuandeid, omamata erialast pädevust. Kolmas isik ei ole paigaldanud kaebaja korterisse sundventilatsiooni. WC-ventilatsioonikanalisse paigaldatud ventilaator on kaebaja nõudmisel välja lülitatud. Tegelikult pole seda loomuliku ventilatsiooni edukaks toimimiseks ka tarvis. Kohus ei tuvastanud paikvaatlusel hallituse olemasolu, leides samas, et hallituse probleem on usutav ja selle lahendaks sundventilatsioon. Ekspertiisi kohaselt oli kaebaja korteri niiskustase normaalne ja hallitust leiti vaid paarilt esemelt, mille päritolu on kahtlane, kuid mitte korteri nr 13 seintelt või muudelt pindadelt. Kolmandal isikul ei saa olla kohustust ehitada välja sundventilatsioon, mida ei eksisteeri üheski teises hoone osas. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et ehitustehniliselt võinuks koridori paigutada linnamüüri äärde, sest 12(29)

3-18-1711 Päästeamet ei nõustuks ühelgi juhul sellise lahendusega, sest teise korterisse viiv koridor peab olema sirgjooneline. Koridori ümberehitamine ei ole vajalik ventilatsioonilõõride taastamiseks, sest ventilatsioonilõõrid on koridori seintes jätkuvalt olemas. Lõõride taastamiseks nende algses asukohas tuleks laiendada korterisse nr 8a viivat koridori, millega võiks kolmanda isiku korteri pind väheneda ca 20 m2 võrra ja kahjustada oluliselt tema omandiõigust. Kaebaja korteris pragude tekkimise ja vannitoa ukse vajumise põhjused tuvastas halduskohus vääralt. Lammutatud korstnaosad ei asunud kaebaja garderoobi nurkade kohal ja ükski ekspert ei ole tõdenud, et korteri nr 13 lagi oleks tõusnud. Mõlemad eksperdid on korduvalt selgitanud, et pragude tekkel on mitmeid põhjuseid, sh temperatuuri kõikumine seoses asjaoluga, et kaebaja garderoobi tagaseinaks on külm ja niiske linnamüür, samuti on hoone vajunud pikka aega. Ükski ekspert ei ole tuvastanud sedagi, et korstnad oleksid olnud kandefunktsiooniga. Kohtu siseveendumus peaks tuginema tõenditele. Kaebaja vannitoa ukse vajumine pole tõendatud, sest pole teada, milline oli uks enne 2005. a-l tehtud ehitustöid. Tõele ei vasta väide, et vannitoa uks ei sulgu, sest paikvaatlusel suleti seda korduvalt. Hoone A-teljel pole eemaldatud ühtegi kandeseina (seda möönis ka halduskohus) ega muud tala või tuge. Vastustaja on arvestanud ka 2014. a-l väljastatud projekteerimistingimustega ja muinsuskaitse eritingimustega. 2015. a ehitusteatise alusel asendati vaid ventilatsioonilõõrid ja seda tegi muinsuskaitse tegevusloaga ehitusettevõte. ÜL auditi järeldused on suuresti oletuslikud ja ebaõiged ning tema kasutuses ei olnud kogu ehitusdokumentatsiooni. ÜL auditi koostajaks ei saa lugeda KÕ, kes pole aruannet nõuetekohaselt allkirjastanud. Seevastu EE-l oli olemas kogu ehitusdokumentatsioon ja tal puudus kohustus avada korteri nr 6 konstruktsioone. Halduskohus sisustas kasutusteatise registreerimise menetluse olemust ebaõigesti. EhS § 47 lg 2 kohaselt kinnitab kasutusteatis muu hulgas, et täidetud on ehitise kasutamisele esitatavad nõuded, ning EhS § 48 lg 5 p 1 kohaselt tuleb kasutusteatisega seoses kontrollida, kas ehitis tuleb kasutamiseks viia nõuetega vastavusse. Seega saab kasutusteatise jätta registreerimata üksnes haldusaktiga, millega tehakse isikule ettekirjutus viia ehitis vastavusse ehitusprojektiga või teha selles muid muudatusi (vt ka EhS § 48 lg 6 ja § 55 p 1). Kui kasutusteatise menetlus on pooleli, ei saa kuidagi eeldada, et ümberehituse üle tehtav riiklik järelevalve on lõppenud. Eraldi ehitusjärelevalvest oleks põhjust rääkida vaid siis, kui vahepeal toimuks korteris mingi teavitamata ehitustegevus. Praegusel juhul oli seejuures suuresti tegemist EhSRS § 29 alusel ehitustegevuse tagantjärele seadustamisega ning vastustajal oli võimalik auditi alusel otsustada täiendavate meetmete kohaldamise vajadus vastavalt EhSRS § 29 lg-le 7. Asjaolu, et vastustaja viivitas kaebaja taotlustele vastamisega, ei muuda kasutusteatise registreerimist õigusvastaseks. Halduskohus on kasutusteatise registreerimistoimingu põhjendamatult võrdsustanud kasutusloa andmise menetlusega. Vastustaja viis kasutusteatise menetluse läbi hoolikalt ja arvestas kõigi oluliste asjaoludega. TLPA 31.07.2018 kiri ja 17.12.2018 haldusakt nr 4-4/3610-1 võivad küll olla lakoonilised, kuid see ei mõjutanud kasutusteatise registreerimise menetluse tulemust ja uus menetlus annaks sama tulemuse. Haldusasjas nr 3-17-1152 leidsid kohtud, et kaebajal puudub õigus nõuda korterite nr 6 ja nr 11 ümberehituse tagasipööramist. Praegune vaidlus on sisuliselt korduv ja siin saab kõne all olla üksnes 2016. a ehitustegevusega seonduv. Varasem ehitustegevus on seadustatud ehitusteatise registreerimisega. Kaebaja on apellatsioonkaebustele vastates esitanud hulgaliselt valeväiteid. Hoone A-teljel ei ole teisel korrusel vähemalt 1947. a-st asunud kandeseina, mistõttu ei ole kolmas isik saanud seda ka lõhkuda ja kaebajal ei saa olla õigust nõuda seina taastamist. Lõõrid on kogu aeg asunud kolmanda isiku korterite nr 6 ja nr 11 pinnal ning ühtegi lõõri ei ole kinni ehitatud (üks kaebaja viidatud lõõridest algaski teiselt korruselt). Vastuoluline on väide, et korstnate I ja II lõõridest ventilatsioon ei toimi, sest lõõrid ei liigu otsesuunas üles, sest samal ajal on kaebaja väitnud, et tema vannitoa lõõr korstnas V, millel on oluliselt suurem 90-kraadise pöördega ja horisontaalis 13(29)

3-18-1711 kulgev metallist lõõr, töötab hästi. Samuti on pikk horisontaalne toru korteri nr 13 köögikubust kuni korstnani I. Asjaolust, et korteri nr 13 siseõhus tuvastati hallitusseente olemasolu, ei saa tuletada, et see on kaebaja tervist kahjustav. Hallitusseeni leidub teatud määral nii välisõhus kui ka igas siseruumis. Mükoloogia ekspertiisis on järeldatud, et leitud hallitusseente liigid ei tekita määratud kontsentratsiooni juures terve immuunsüsteemiga inimestel tervisehäireid. Lisaks tuvastati, et korteri nr 13 suhteline õhuniiskus oli normikohane. Kolmas isik ei ole suurendanud oma vara kaebaja arvel ega hõivanud kaasomandis olevaid pindu või kommunikatsioone. Kolmas isik ei ole teinud ehitustöid hoone esimesel korrusel ning ümberehituse tagajärjel on koridori pind suurenenud ja kolmanda isiku korteriomandi pind jäänud ligikaudu samaks (korterite nr 6 ja nr 11 eluruumide pind oli enne ümberehitust 63,5 m2 ja koridori pind 18,3 m2; ümberehituse järel on korteri nr 6 eluruumi pind 65,4 m2 ja koridori pind koos eeskojaga 21,4 m2). Kolmas isik on ehitanud välja viis uut lõõri (sh üks uus moodulküttekorsten), millest ta ise kasutab vaid ühte lõõri. Varasemalt ei olnud hoone B-teljel asuvas korstnas korteri nr 13 jaoks ühtegi lõõri, vaid mõlemaid kasutati korteris nr 6. Pärast ümberehitust on mõlemad korteri nr 13 kasutuses (üks ventilatsiooniava köögikubule ja teine moodulkorstnaks köögikaminale). Korteri nr 13 loomulik ventilatsioon ei saanud enne 2005. a-l toimunud ümberehitust olla praegusest kuidagi parem. Vastupidi, kolmas isik on loonud korteri nr 13 ventileerimiseks varasemast paremad võimalused, kuid seda takistab kaebaja tegevus. Keldris asuv puhastusluuk peab olema suletud. Korteri nr 13 sisekliimat saab parandada korteri nr 6 kasutust peatamata.

3-18-1711 lõõridega. Kaebaja on esmajoones soovinud algse olukorra taastamist, kuid kompromissina pidanud võimalikuks ka muud lahendust, mis ei kahjustaks tema õigusi ja elutingimusi (s.o erinevalt praegusest). Kuna kolmanda isiku tehtud ehitustööd ei ole jälgitavad, siis ei saa RMC OÜ tagantjärele koostatud ventilatsiooniprojektiga tõendada, et paigaldatud metall-lõõre saab lugeda algsetega samaväärseteks. Seda ei kinnita OÜ Variax mõõdistused, OÜ Potipoiss uuring ega PP arvamus. OJ auditid on vastuolulised ning kuna olemasolev lahendus reaalselt ei toimi, siis ei saa pidada korrektseks järeldust, et kolmanda isiku tehtud lahendus on õige ja asjakohane. Vaidlusalust hoonet ei ole kasutatud limonaaditehasena, vaid see on algusest peale projekteeritud elamuks. Tehas asus eraldi hoones, mis lammutati juba 1979. a-l. Halduskohus on otsuses põhjendanud, miks ta pidas ÜL auditit usaldusväärsemaks kui EE auditit. Vastustaja on jätnud ÜL auditi kõrvale üksnes formaalsetel põhjustel ja lähtus põhjendamatult EE auditist, mille ebaõigsuse on halduskohus tuvastanud. Alusetu on väita, et tegelik probleem seisneb naabrite vahelises tülis, mitte asjaolus, et kolmanda isiku ehitustegevus on kahjustanud kaebaja korterit ja tema pereliikmete tervist. Asjas on tuvastatud, et praod tekkivad ja süvenevad jätkuvalt ning muude tegurite kõrval on selle tinginud kolmanda isiku ehitustegevus. EE väide, et praod on tekkinud niiskusest ja temperatuuri kõikumisest kaebaja korteris, on ebaõige ja üksnes oletuslik. Sarnased praod esinevad kolmel paralleelsel teljel A, B ja C, mille kohalt lõhuti kandekonstruktsioonid ja neis paiknenud lõõrid. Pragusid ei ole võimalik likvideerida ilma hoone koormusskeemi taastamata. Kohus tuvastas õigesti, et kaebaja korteri olukord ilmselgelt halvenes, kui kolmas isik eemaldas teise korruse pinnalt kaebaja korterit teenindanud kütte- ja ventilatsioonilõõrid. Seejuures ei paiknenud algsed lõõrid üldse korterite nr 6 ja nr 11 pinnal, vaid kandvates seintes, ning need tuli eemaldada vaid selleks, et kolmas isik saaks korterid nr 6 ja nr 11 kokku ehitada. Ümberehitamisel ei ole hinnatud, kas neid töid saaks teha ka kaebaja õigusi ja elamistingimusi kahjustamata. Korteri nr 13 lõõrid (küte ja ventilatsioon) olid korstnates I, II ja III. Korteril nr 6 oli lõõr ainult korstnas III, korteri nr 11 lõõrid olid korstnates I ja II ning korteril nr 4 puudus igasugune ühendus nende kolme korstnaga ja neis kulgevate lõõridega. Halduskohus järeldas kõiki tõendeid hinnates õigesti, et korteri nr 13 ebapiisavat ventilatsiooni sai korteri nr 6 ümberehitus üksnes halvendada. Kohus ei ole seejuures asunud eksperdi rolli, vaid lähtus esitatud tõenditest. Lõõride kinnivalamisele on viidatud OÜ Potipoiss 20.10.2017 uuringus ja Korsten Puhtaks OÜ 03.04.2019 ülevaatuse aktis ning samaväärseks ei saa pidada seda, kui eemaldatud lõõride asemele paigaldatakse täiesti teistsuguste ja oluliselt halvemate parameetritega ning teises asukohas paiknevad mitme põlvega metall-lõõrid. OÜ Potipoiss uuringus ei ole seejuures leitud, et korteri nr 13 vannitoas tõmme puudub, vaid sellest nähtuvalt on lõõri paigaldatud ventilaator. Ventilaatori käivitamisel tekib väljatõmme. Kohus veendus paikvaatlusel, et kaebaja vannitoas ventilatsioon toimib. Teljel A paiknes teisel korrusel kandesein, mis tuleb ehitise stabiilsuse ja ohutuse tagamiseks taastada. Ümberehituse käigus koridori linnamüüri äärde nihutamisel on toestus eemaldatud, enne seda korteri nr 13 kandeseinte linnamüüri poolsetes osades telgedel A, B ja C praod puudusid. Suurimad praod on teljel A, sest kolmas isik eemaldas kandeseina all olnud tugiposti, millele kinnitus ka eeskoja uks, mis viis korterisse nr 8a. Lõhutud korstnatel (telgedel B ja C) kandefunktsiooni olemasolu on kinnitatud ÜL auditis. Kohus tuvastas paikvaatlusel ka hallitusele viitavad laigud kaebaja korteri vahetoas ning see järeldus ei ole vastuolus ekspertide tuvastatuga, mille järgi on niiskustase ja hallitusseente kontsentratsioon kõrgeim just nimetatud ruumis. Lisaks on arstid tuvastanud kaebajal allergilise astma. Halduskohus on põhjendatult viidanud, et olemasolev koridori paiknemise lahendus ei oleks ainuvõimalik, kuid vastustaja ei ole valmis seda isegi kaaluma. Vastustaja eiras EhSRS § 29 lg-des 6, 7 ja 8 sätestatut. TLPA tutvus korteri nr 13 olukorraga esmakordselt alles halduskohtu korraldatud 28.08.2019 paikvaatlusel, mistõttu ei saanudki tal 15(29)

3-18-1711 olla tegelikku ülevaadet tekkinud mõjutustest. Kasutusteatise teavitatuks lugemisel ei ole lisaks arvestatud, et kolmandal isikul puudus ühiskommunikatsioonide ja kandekonstruktsioonide lõhkumiseks kaebaja nõusolek. Vastustaja pidi menetluse käigus veenduma, et kolmanda isiku ehitustööd vastaksid kõigile nõudmistele (sh 2014. a-l koostatud projekteerimistingimustele ja muinsuskaitse eritingimustele). Üksnes sellisel juhul saanuks ehitustööd seadustada. Seejuures oli 2016. a-l teostatud ventilatsioonitööde tegemise ajal juba võimalik neid nõudeid järgida, kuid vastustaja ei ole kolmandale isikule sellekohast ettekirjutust teinud. Kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulude täiendavaks vähendamiseks ei ole alust, pigem tulnuks halduskohtul mõista need välja veel suuremas ulatuses (nt ekspertiisikuludega seoses). Kahe advokaadi abi kasutamine oli vaidluse suurt mahtu arvestades põhjendatud ja töid ei ole dubleeritud. Kolmanda isiku apellatsioonkaebuses tehtud etteheited halduskohtu otsuse arusaadavusele ei ole põhjendatud. Kohus leidis õigesti, et toimunud järelevalvemenetluse puhul on ebaselge, millal see algas, mida puudutas ja milliseid toiminguid tehti ning millal see lõppes ja missuguste põhjendustega. TLPA on andnud kaebajale ebaselgeid ja eksitavaid vastuseid ning haldusorgani tegevusetuse tõttu on kaebajal tulnud aastaid elada tervist kahjustavates tingimustes. Vastustaja ei ole ohukahtlust kõrvaldanud isegi pärast seda, kui TLPA-le esitati riiklikult tunnustatud eksperdi arvamus. Korteris nr 13 tehti esimene paikvaatlus alles kohtumenetluses 28.08.2019. Vastustaja on suhtunud kaebaja väidetesse eelarvamustega ja ei ole võtnud neid tõsiselt. Riigikohus lükkas 06.06.2018 määruses nr 3-17-1152 ümber TLPA seisukoha, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ehitusjärelevalve menetluse algatamist. Järelevalvemenetluse lõpetamine toimus ilmsete kaalutlusvigadega, mistõttu on halduskohus õigesti kohustanud vastustajat otsustama see küsimus uuesti ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja ei ole kolmanda isiku teostatud ümberehitusega kunagi nõustunud ning vastustaja ei kontrollinud tööde vastavust projekteerimistingimustele ja muinsuskaitse eritingimustele. Põhjendamatu on väide, et lammutatud lõõrid asendati samaväärsete lõõridega, sest metalllõõride parameetrid ja asukoht on oluliselt erinevad (ühendused algsete lõõridega on lahendatud nelja 90-kraadise pöördega ja asenduslõõri ristlõige on vaid 201 cm2, kuid algse lõõri puhul oli 729 cm2). Selline lahendus on halvendanud ventilatsiooni kaebaja korteris. Asenduslõõride mittetoimimist kinnitab OÜ Potipoiss uuring (s.o korstna II lõõr toimib korteri nr 13 WC sissepuhkena, kuid mitte väljatõmbena) ja muud tõendid. OJ auditid on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed. Korteri nr 13 vannitoas on ventilaatori sisselülitamise korral tõmme olemas. Kuna vannitoas ja köögis on sundventilatsioon, siis ei saanudki seal olla loomulikku ventilatsiooni. WC-s plafooni suletuna hoidmine on põhjendatud, sest kaebaja soovib vältida radooni sisaldava ja sumbunud keldriõhu sattumist korterisse. Ebaõige on väide, et keldris oleva ventilatsiooniava sulgemise korral tekiks kaebaja korteri WC-s tõmme. Tõmmet ei teki metalllõõride kuju ja lõõri paigaldatud seadeldise tõttu, mitte siirdeõhu ebapiisava juurdepääsu tõttu (sh on kaebaja paigaldanud muinsuskaitse eritingimustele vastavad puitaknad, kuid see pole ventilatsiooni parandanud). Enne 2005. a-l teostatud ümberehitust oli kaebaja korteris toimiv loomulik ventilatsioon ja ta ei ole soovinud selle asendamist sundventilatsiooniga. Kaebajal ei saa olla kohustust teha piisava ventilatsiooni saavutamiseks seintesse täiendavaid avasid ja see ei vastaks muinsuskaitse nõuetele. Korteri nr 13 WC asukoht ei ole muutunud, 05.05.2003 inventariseerimisjoonis kirjeldab remondiaegset ajutist olukorda. Alusetu on etteheide, et halduskohus ei saanud aru, milliseid ehitustöid on kolmas isik täpselt teinud. Paikvaatluse käigus avati korteri nr 6 pinnal mõlemad metall-torude šahtid. Ebaõige on ka väide, et korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitamisel eemaldatud korstnaosad ei asunud kaebaja garderoobi nurkades. Korstnajalad lammutati teise korruse ulatuses telgedel B ja C. Kaebaja korteris on praod telgedel A, B ja C kandeseinte linnamüüri poolsetes osades. Garderoob asub telgede A ja B vahelisel alal. Praod on jälgitavad telje B mõlemal küljel. Teljel C on samuti 16(29)

3-18-1711 praod, mis on vaadeldavad korteri nr 13 panipaiga poolt. Teljel A paiknes teisel korrusel algselt kandesein, mis tuleb ehitise stabiilsuse ja ohutuse tagamiseks taastada, sest ümberehitustööde käigus eemaldas kolmas isik varasema toestuse. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleks selles osas täiendada. Kaebaja korteris puudusid praod enne 2005. a-l toimunud ümberehitust ning pragunemine on jätkuv. Vastustaja pidi järelevalvemenetluse käigus selgitama välja pragude tekkimise põhjused, kuid ei ole seda teinud. Halduskohus ei pea asuma täitma järelevalveorgani ülesandeid ja tuvastama ise puuduste põhjuseid. Vastustaja ei ole suutnud ümber lükata väidet, et olulised asjaolud jäid haldusmenetluse käigus välja selgitamata. Halduskohus ei ole paikvaatlusel hallituse tunnuste tuvastamisel läinud vastuollu ekspertide seisukohtadega, millest nähtuvalt oli niiskustase ja hallitusseente kontsentratsioon kõrgeim just korteri nr 13 vahetoas. Hallituse olemasolu ja levikut saab TLPA täpsemalt uurida järelevalve käigus. Samuti tuleb vastustajal järelevalvemenetluses tuvastada pragude tekkimise ja korteri nr 13 vannitoa ukse vajumise põhjused. Praod ei saa olla tekkinud temperatuuri kõikumisest kaebaja korteris, sest korteri teistes seintes praod puuduvad. Pragunenud on vaid seinad, mille lähedalt lammutas kolmas isik kandvad seinad või eemaldas teljelt A toe. Linnamüüri eraldab korterist 1/2 kivi paksune voodersein. Põikikandeseinad ja linnamüür ei ole jäigalt ühendatud. Kolmas isik toestas korstnad metalltalade abil telgedele B ja C ning linnamüürile, eemaldades koridori ümberpaigutamisel teljel A olnud toestuse. Kuna korstnad on kandvate seinte osad, lõõrid algavad erinevatel kõrgustel ja korstnatel puudub eraldi vundament, siis on neil selgelt ka kandefunktsioon. EE vastupidine väide on paljasõnaline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-1711 korterisse nr 13 küttekeha). See töö oli korteri nr 13 omaniku vastuseisu tõttu seni lõpetamata. Asjas on esiteks vaidlus selle üle, kas kaebaja 29.11.2017, 19.06.2018 ja 24.07.2018 taotluste alusel tuli vastustajal korraldada eraldiseisev ehitusjärelevalve menetlus või sai need taotlused lahendada kasutusteatise menetluses.

3-18-1711 järelevalvemenetluse toiminguid jätkata, sest 01.12.2017 toimunud paikvaatlusel ei tuvastatud ebaseaduslikku ehitustegevust. Samas viidati, et kaebaja vastuväited kolmanda isiku esitatud kasutusteatisele on jätkuvalt menetluses. X palus 30.08.2018 kaebuses kohustada TLPA-d tegema Suur-Kloostri tn 18 elamu korterite nr 6 ja nr 11 kokku ehitamise üle mõistliku aja jooksul ehitusjärelevalvet, selgitades selle raames ühtlasi asjakohaste uuringutega välja korteris nr 13 tekkinud probleemide (praod, ebapiisav ventilatsioon) põhjused. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt keeldus TLPA 31.07.2018 kirjaga „sisulise“ järelevalvemenetluse läbiviimisest ning kaebuse esitamisel on lähtutud Riigikohtu 06.06.2018 määruses nr 3-17-1152 antud suunistest.

3-18-1711 sisuliselt ka rahuldanud, kuigi HKMS § 41 lg-st 3 tulenevalt ei ole vastustajat kohustatud mitte ehitusjärelevalvet tegema, vaid ehitusjärelevalve tegemist uuesti otsustama. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kasutusteatise kontrollimisega alustatud ehitusjärelevalve menetlus oli juba 17.12.2018 lõppenud, siis ei saanud halduskohus enam kohustada TLPA-d uuesti otsustama menetluse alustamise üle. Samuti ei olnud enam võimalik kohustada vastustajat viima alustatud ehitusjärelevalve menetlus teatud aja jooksul lõpule. Kohus saab kohustamisnõude rahuldada üksnes juhul, kui selle nõude rahuldamise eeldused on täidetud mh kohtuotsuse tegemise ajal (nt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42; 01.03.2017 otsus nr 3-3-1-79-16, p 20). Seega pidanuks halduskohus jätma kaebuse ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise nõude osas rahuldamata ning selle nõudega seonduvalt tuleb apellatsioonkaebused rahuldada. II Kasutusteatise registreerimine

3-18-1711 ettekirjutusega. Kuna seda ei ole tehtud, on 17.12.2018 toiming ja ettekirjutus formaalselt õigusvastased. Isegi kui ongi tavapärane, et vastustaja esitab selgitused arvestamata jäetud vastuväidete kohta alles oluliselt pärast menetluse lõppu, ei ole see õiguspärane. Ka ei saa põhjenduste tagantjärele esitamist õigustada kaebaja esitatud vastuväidete, pöördumiste ja muude dokumentide rohkusega, sest vastustajal tuli need igal juhul töötada läbi enne otsuse tegemist. Selline põhjendus on eriti kohatu olukorras, kus kasutusteatise kontroll kestis enam kui aasta (s.o 30.10.2017–11.12.2018) ehk oluliselt kauem kui EhS § 48 lg-s 6 ja § 54 lg-s 4 ettenähtud 30-päevane menetlustähtaeg.

3-18-1711 ning selgitatud võimalust tulla nendega tutvuma. Sellesisuline kiri ei saa mitte kuidagi kinnitada, et kaebaja taotles 2006. a-l vastustajalt järelevalve tegemist korterite nr 6 ja nr 11 kokku ehitamise üle. Ringkonnakohus rõhutab samas, et kuigi vastustaja võib alates 2013. a-st olla erinevate pöördumiste alusel tegelenud Suur-Kloostri tn 18 elamu probleemidega ja võis ka pädeva asutusena hoida elamus toimuval n-ö silma peal, ei kujuta see endast katkematut riikliku ehitusjärelevalve menetlust, sest selline tegevus on piisavalt piiritlemata. III Praod korteri nr 13 vahetoas

3-18-1711 ÜL täpsustas (p 3.9.4, lk 30-31), et erinevalt EE auditis märgitust ei ole tegemist mikropragudega (laius alla 0,05 mm), vaid pragude laius oli kuni 2,5 mm, ning praod ei paikne üksnes linnamüüriga risti olevates põikseintes, vaid ka piki linnamüüri olevates vooderseintes. Kuigi ÜL on heitnud EE auditile ette välisseinte konstruktsiooni ebapiisavat uurimist, on ta siiski kinnitanud, et hoone on telgedel A, B ja C linnamüüriga kokku ehitatud. ÜL nõustus ka EE hinnanguga, et korterite nr 6 ja nr 13 kohal ei ole hoone katusel korralikku ülespööret linnamüürile, mis takistaks sajuvee valgumist hoonesse. Korteris nr 13 pragude tekkimise ja suurenemise üheks põhjuseks ongi ÜL märkinud (p 3.10.1, lk 40) ülemäärase niiskuse, mis on tingitud massiivse ja pidevalt märguva linnamüüri ning korteri nr 13 siseseinte erinevatest temperatuuridest ja ruumide ebapiisavast ventileerimisest. ÜL hindas kokkuvõttes (lk 53-54; p 4.2, lk 57-58) pragude tekkimise põhjusteks nii koormuste muutumise (hoone telgedel B ja C korstnajalgade ja kandvate seinaosade osaline lammutamine ning teljel A kandva sillustala all oleva tugiseina lammutamine) kui ka niiskusdeformatsioonid (katuse vettpidamatus ja ebapiisav ventilatsioon).

3-18-1711 olnud kõnealuses avas isegi mitte kergseina, ei ole arusaadav, miks peaks hiljem püstitatud kergseina käsitama aastaid varem kandeseina tehtud ava sildava tala tugiseinana. Seega ei saa vaidlusaluse ümberehitusega seostada teljel A tekkinud pragusid korteris nr 13. Olenemata sellest, et kuna vaidlusalused korstnajalad olid laotud kandeseina, osalesid need tõenäoliselt samuti vähemasti teatud määral hoone koormuse kandmisel, peab ringkonnakohus usutavaks EE selgitusi, et telgedel B ja C asuvatesse kandeseintesse tehtud avad (mis on ka metallist Italadega piisavalt toestatud – vt AA ekspertarvamus – dtl 296) ei ole nii suured, et saaksid mõjutada hoone koormusskeemi, ning pragude suund viitab allosa vajumisele, mitte kerkimisele. See on kooskõlas ka RK arvamusega. Halduskohus on vastuoluliselt pidanud esmalt pragude tekkepõhjuseks vahetoa nurkade kerkimist (seoses koormuse vähenemisega) ja seejärel märkinud, et vastustaja peab järelevalve käigus välistama, et kaebaja vannitoa seina (hoone teljel A) vajumist ei ole tinginud kolmanda isiku korteri ümberehitamine. Kandeseintele avalduva koormuse vähendamine ei saa loogiliselt põhjustada nende vajumist. Kokkuvõttes ei saa korteri nr 13 vahetoas või ka muudes ruumides pragude tekkimist ringkonnakohtu arvates seostada korterite nr 6 ja nr 11 ümberehitamisega 2005. a-l ning pragudega seoses on vastustaja järelevalvemenetluse õigesti lõpetanud ettekirjutust tegemata. IV Korteri nr 13 ventilatsioon

24(29)

3-18-1711

3-18-1711 paigaldada WC uksele siirdeõhurest või teha ukse alla pilu ning tagada välisõhu juurdepääs korterisse (nt värskeõhuklappide abil).

26(29)

3-18-1711 V Kaebaja menetluskulud halduskohtus

27(29)

3-18-1711 ulatuses (s.o 101,4 × 150 = 15 210 × 0,866667 = 13 182 × 1,2 = 15 818,40) ning kaebaja arvesse minevad esindajakulud halduskohtus olid 21 082,80 eurot (sh käibemaks).

3-18-1711 jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

29(29)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.