Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-121 15. oktoober 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Metsapoole Varad OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti otsuse tühistamiseks ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaatama taotlust uuesti läbi Kaebaja Metsapoole Varad OÜ, esindaja vandeadvokaat Alo Noormets Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Anne Lepik Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2019. a otsus ja Tartu Halduskohtu 29. mai 2018. a otsus. Teha asjas uus otsus ning jätta Metsapoole Varad OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Metsapoole Varad OÜ (kaebaja) esitas maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ (määrus nr 53) alusel 2017. aasta teises taotlusvoorus tehnika ostmiseks toetuse taotluse (taotlustoimiku nr 61001700058). Taotluse kohaselt soovis kaebaja hakata lihaveiseid pidama.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 9. oktoobri 2017. a otsusega nr 13-30.1/17/518 kaebaja taotluse rahuldamata, kuna taotlus ei saanud selle rahuldamiseks vajalikke hindepunkte.
3.PRIA jättis 19. detsembri 2017. a vaideotsusega nr 13-30.1/17/533-1 kaebaja vaide rahuldamata, sest uue hindamise tulemusena hindepunktid ei muutunud. PRIA selgitas, et kaebaja juhatuse liikme metsandusalane haridus ei ole seotud lihaveisekasvatusega (kriteerium 1.1.1) ning IV taseme eest hobusekasvatuses ei ole võimalik anda kutsetaseme hindepunkte (kriteerium 1.1.2). Ka majandushariduse eest ei saa hindepunkte anda, kuna kaebaja juhatuse liige on läbinud ainult ühe majandusalase aine (kriteerium 1.2). Töökogemuse kriteeriumi eest ei saa samuti punkte anda, sest
3-18-121 äriühing pole ühe aasta ja kahe kuu pikkuse tegutsemisaja jooksul makse tasunud, juhatuse liikme töökogemus seisneb vaid kodus kahe mägiveise pidamises (kriteerium 2.1). PRIA märkis, et osad hindamiskriteeriumid võimaldavad taotlust subjektiivselt hinnata. Komisjoni liikmete väärtushinnangud on erinevad, nad ei pea otsuste tegemisel oma kaalutlusi avaldama ning nende motiivid ei pea hindepunktide andmisel kattuma, mistõttu pole PRIA-l võimalik taotluse hindamist üksikasjalikult põhjendada.
4.Kaebaja palus halduskohtule esitatud kaebuses PRIA 9. oktoobri 2017. a otsuse tühistada ja taotluse uueks läbivaatamiseks saata. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Kaebaja taotlust on hinnatud madalamalt kui õige oleks, vaidemenetluses ei hinnatud taotlust uuesti ja vaideotsus on põhjendamata. Põhjendamiskohustuse piiratust ei saa õigustada väitega, et hindajatel on võimalik taotlusi võrrelda. 2) Kaalutlusvead esinevad eelkõige hindamiskriteeriumite punktide 1.1.1 (taotleja põllumajandusalane haridus või kutsetase äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks), 1.2 (taotleja majandus- või juhtimisalane haridus), 2.1 (taotleja töökogemus põllumajandusettevõttes) ja 3.4 (turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs) puhul. 3) Kaebaja juhatuse liikmel on kaks erinevat põllumajandusalast haridust, mis on hindamiskriteeriumi punktis 1.1.1 sätestatud tingimuste täitmiseks piisavad. Kuigi hobumajandus ei ole võrdsustatav veisekasvatusega, on see siiski väga tihedalt äriplaanis kavandatud tegevusega seotud. Metsandusalane kõrgharidus on arvestatav kui põllumajandusalane haridus. Kombineeritult annab A. Laasi haridus tugeva teoreetilise põllumajandusalase ettevalmistuse äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks. 4) Hindamiskriteeriumi p 1.2 puhul oleks tulnud arvestada metsamajanduse õppekava raames läbitud majandus- ja juhtimisalaseid õppeaineid, mis tõendavad A. Laasi majandus- ja juhtimisalast haridust. Õige pole pidada ainsateks asjakohasteks majandusalasteks aineteks majanduse aluseid ja raamatupidamist mittemajanduserialale. 5) Hindamiskomisjon on põhjendamatult jätnud arvestamata A. Laasi põllumajandusalase praktika aastatel 2008–2010 Kurgiotsa talus ning ühe aasta ja kahe kuu pikkuse töökogemuse segapõllumajandusettevõttes Metsapoole Varad OÜ. 6) Hindamiskriteeriumi p 3.4 puhul pole õige PRIA seisukoht, et maksimumpunkte pole võimalik anda, sest taotluses pole piisavalt selgelt näidatud konkreetseid turustuskanaleid. Samuti on põhjendamatu etteheide, et kaebajal kui veisekasvatusega alustaval ettevõttel ei ole müügikäivat. Kui uuel hindamisel saab kaebaja eelnimetatud hindamiskriteeriumi alusel rohkem punkte, siis tuleb üle vaadata ka üldine hinne ettevõtte jätkusuutlikkusele.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 29. mai 2018. a otsusega kaebuse, tühistas PRIA 9. oktoobri 2017. a otsuse osas, millega PRIA jättis kaebaja toetustaotluse rahuldamata, ning kohustas PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Haldusakti põhjendamiskohustuse järgimist tuleb kontrollida koosmõjus vaideotsuses kajastatud põhjendustega. Vaideotsuses on PRIA rõhutanud üksnes hindamise subjektiivseid elemente, ei ole võtnud kõigi hindepunktide kohta esitatud vastuväidete suhtes seisukohta ning on piirdunud eelkõige abstraktsete põhjendustega. Kuigi PRIA 9. oktoobri 2017. a otsus koos vaideotsuse põhjendustega ei vasta haldusakti põhjendamisnõuetele ning on formaalselt õigusvastane, võimaldavad kohtumenetluses esitatud põhjendused haldusakti õiguspärasust hinnata. 2) PRIA ei ole hindamiskriteeriumi p 1.1.1 puhul arvestanud asjaoluga, et kaebaja juhatuse liikmel on põllumajandusalane kutsekeskharidus hobumajanduses. Hobumajanduse kutsekeskharidus vastab vähemalt osaliselt äriplaanis kavandatavatele tegevustele. PRIA on hindepunkte andes teinud seega ilmselge kaalumisvea, mis võis mõjutada ka koondtulemust. 3) Kuna kõik õppekava raames läbitud õppeained ei ole majandusalaga seotud, polnud kaebajale võimalik hindamiskriteeriumi p 1.2 eest täispunkte anda. Kuigi osal õppekava alusel läbitud 2(8)
3-18-121 õppeainetel on seos majandusalaga, pole siiski põhjust väita, et vastustaja oleks nende arvestamisel teinud ilmselge kaalumisvea. 4) Praktika korras põllumajandusettevõttes töötamine on käsitatav põllumajandusliku töökogemusena. Kui PRIA-l tekkis kahtlus põllumajandusettevõttes töötamises ning täpsetes tööülesannetes, tulnuks taotlejalt nende kohta selgitusi küsida, mitte jätta hindamiskriteeriumi p 2.1 eest hindepunktid andmata. 5) PRIA ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et kaebaja juhatuse kasvatas taotluses nimetatud äriühingus mägiveiseid. Olgugi et äriühingul ei olnud tööjõukulu ega müügitulu, ei välista see põllumajandusloomade kasvatamist ning selle käigus töökogemuse saamist. 6) Turustuskanalite ebamäärasus ning asjaolu, et kaebaja ei ole seni põllumajandustooteid üldse realiseerinud, ei anna alust anda hindamiskriteeriumi p 3.4 eest maksimumpunkte. Arvestada tuleb, et taotluse esitamise ajaks oli kaebaja väidetavalt juba aasta aega põllumajandusega tegelenud, mistõttu oleks ta pidanud oskama konkreetseid turustuskanaleid nimetada. PRIA-l on õigus hindamisel arvestada ka teiste taotlejatega ja turul tegutsevatest konkurentidest lähtuda võivate mõjutustega ning taotlusi võrrelda. 7) Kuna PRIA ei teinud hindamiskriteeriumi p 3.4 puhul kaalumisviga, siis on ka hindamiskriteeriumi p 3.5 eest antud hindepunktid õiguspärased, sest üldine hinne ettevõtte jätkusuutlikkusele kujuneb paljuski hindamiskriteeriumi punktide 3.1–3.4 alusel antud hindepunktidest lähtuvalt.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2019. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Põhjendused olid järgmised. 1) PRIA on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 4 lg 1 järgi ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 7 tähenduses. Seega vastutab PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise eest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Kui PRIA moodustab hindepunktide jaotamiseks komisjoni, on tegemist üksnes haldusorganisisese tööjaotusega, millel ei ole välises õigussuhtes tähendust. Hindepunktide ja paremusjärjestuse eest vastutab PRIA kui pädev haldusorgan. 2) PRIA otsuse järgi sai kaebaja hindamiskriteeriumi 1.1.1 eest 2,67 punkti. Vaideotsuses pole piisavalt põhjendatud, miks anti selle kriteeriumi eest nii vähe punkte. Kaebaja juhatuse liige omandas pärast gümnaasiumi lõpetamist bakalaureusekraadi Eesti Põllumajandusülikoolis metsamajanduse erialal. Hiljem on kaebaja juhatuse liige täitnud Järvamaa Kutsehariduskeskuses hobumajanduse õppekava täies mahus ning omandanud hobuhooldaja kutse (tase 4). Olgugi et metsamajandus ja hobusekasvatus ei ole lihaveiste pidamisega otseselt seotud, on ringkonnakohus seisukohal, et need loovad temaatiliselt lähedase ning nende koosmõjus asjassepuutuva haridusliku baasi lihaveisekasvatuseks. 3) Määruse nr 53 vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud lisa redaktsiooni hindamiskriteeriumi 2.1 järgi tuli hinnata taotleja töökogemust põllumajandusettevõttes (punktide arv 0–3). Kaebaja juhatuse liige on läbinud kolmel järjestikusel aastal kolmekuulise hobumajandusalase praktika, praktiseerinud kokku seega üheksa kuud. Seda kinnitab esitatud praktikaaruanne. Hobumajandusalane praktika kvalifitseerub põllumajandusalaseks töökogemuseks. PRIA ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja juhatuse liige kasvatas 2017. aastal enne PRIA-le taotluse esitamist kodus kaht mägiveist. Ka see on ilmselgelt põllumajandusalane tegevus. Seega on PRIA ka selle kriteeriumi eest hindepunkte andes teinud ilmselge kaalumisvea.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.PRIA palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. PRIA seisukohad on järgmised. 3(8)
3-18-121 1) Kohus on ületanud kohtuliku kontrolli piire. Kohus ei või taotluse hindamisprotsessi sekkuda, on aga praegusel juhul asunud vaidlusaluseid kriteeriume hindama, leides, et hindamiskomisjon oleks pidanud andma nende eest rohkem hindepunkte. 2) Määruse nr 53 § 12 lg 2 sätestab, et lisa A-osas sätestatud hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon on moodustatud erinevate ametkondade esindajatest. PRIA-l on küll õigus ja kohustus hinnata komisjoni hinnangu õiguspärasust, sh hindamise erapooletust ning menetlus- ja kaalumisreeglite järgimist, kuid PRIA ei anna hindamiskomisjonile juhiseid hinnanguliste kriteeriumite eest antud hindepunktide muutmiseks ega muuda ise hindepunkte. Komisjoni liikmete antud hindepunktide alusel moodustatakse paremusjärjestus, mille alusel toimub rahastamine. Juhul kui PRIA-l tekib kahtlus toimunud hindamise objektiivsuses või asjakohasuses, peab PRIA kaaluma uue hindamise korraldamist. Kõik hindepunktide peale esitatud vaided saadetakse hindamiskomisjonile, kes peab kriteeriume uuesti hindama. Taotlust on seega kaks korda hinnatud, kuid hindepunkte pole muudetud. 3) A-osa hindamiskriteerium 1 „Taotleja haridus ja erialane ettevalmistus ettevõtlusega alustamiseks ning äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks“ jaguneb kaheks alakriteeriumiks. Alakriteeriumi 1.1 järgi hindab komisjon taotleja põllumajandusalast haridust või kutsetaset äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks. Seega on oluline, kas taotleja haridus vastab sellele, mida ta äriplaani kohaselt teha kavatseb. Kui metsamajandus ja hobusekasvatus loovad kohtu arvates vaid temaatiliselt lähedase ja koosmõjus asjassepuutuva haridusliku baasi lihaveisekasvatuseks, on 2,67 hindepunkti ilmselgelt õigustatud. 4) Kriteeriumi 2.1 alusel hinnatakse taotleja töökogemust põllumajandusettevõttes. Kui äriühingu ühelgi osanikul või aktsionäril ei ole töökogemust põllumajandusettevõttes, siis selle kriteeriumi eest hindepunkte ei anta. Kui eelnimetatud isiku(te)l on vähemalt kolm aastat töökogemust põllumajandusettevõttes, siis antakse kolm hindepunkti. Metsapoole Varad OÜ on tegutsenud ühe aasta ja kaks kuud, riiklikke makse ei ole tasutud. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu, et tegemist oleks tegutseva äriühinguga, sest tööjõukulud ja müügitulu puuduvad. Pole arusaadav, milles peaks praegusel juhul seisnema töökogemus segapõllumajandusettevõttes. Asjaolu, et ettevõtja on äriregistrisse kantud, ei tõenda veel selle juhatuse liikme ja osaniku töökogemust põllumajanduses. Töökogemus 2017. a kevadest seisneb kodus kahe mägiveise pidamises. Isiklikus abimajapidamises veiste pidamist ning üheksakuust praktikaaega olukorras, kus praktikaaruandest ei nähtu täidetud tööülesanded, ei saa võrdsustada sellise põllumajandusliku töökogemusega, mis annaks taotluste hindamisel hindepunkte. Arvesse tuleb võtta seda, et hindamiskomisjonil tekib võrdlusvõimalus, sest taotlejaid on palju. Igatahes ei ole siin tegemist ilmselge kaalumisveaga.
8.Kaebaja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et kaebaja ainuosanikul on põllumajandusalane kõrgharidus, sest Eesti Põllumajandusülikooli metsamajanduse eriala läbinud isikule antakse põllumajandusteaduse bakalaureuse kraad. Samuti on ainuosanikul põllumajandusalane kutsekeskharidus hobumajanduses. Neid asjaolusid pole PRIA kaalumisel arvesse võtnud ning hinne 2,67 on pikemalt põhjendamata vale. Põllumajandusliku töökogemusena on arvestatav just sisuline, mitte formaalne töökogemus. Seega läheb hobumajandusalane praktika töökogemusena arvesse, samuti töökogemus Metsapoole Varad OÜ-s, kus äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige tegeles mägiveiste kasvatamisega. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kodus kahe mägiveise kasvatamine on põllumajandusalane tegevus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kohtute otsused tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1). Kolleegium tühistab nii
4(8)
3-18-121 haldus- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata (HKMS § 230 lg 5 p 5).
10.Praeguses asjas vaieldakse selle üle, mil määral saab kohus sekkuda PRIA hindamisruumi toetustaotluste paremusjärjestuse kujundamisel ning milline tähendus on asjaolul, et taotlusi hindas PRIA moodustatud komisjon. Vaidlust ei ole faktiliste asjaolude üle, küll on eriarvamusi tekitanud küsimus, kuidas sisustada taotluse hindamise kriteeriumeid 1.1.1 ja 2.1.
11.PRIA leiab, et kohus on rikkunud hinnangulise otsuse kohtuliku kontrolli piire ja asunud ise kriteeriumitele vastavuse kohta hindepunkte andma. Lisaks märgib PRIA, et taotluste A-osas sätestatud kriteeriumite hindamiseks tuli moodustada komisjon ning PRIA pädevuses pole anda komisjonile juhiseid või muuta ise hindepunkte. PRIA saab vaid saata taotluse komisjonile uuesti hindamiseks, kui tekib kahtlus hindamise objektiivsuses või asjakohasuses.
12.Riigikohus on käsitlenud hindamisotsuste kontrolli ulatust mitmes lahendis. Asjas nr 3-3-1-71-13 tehtud otsuse punktis 17 võttis kolleegium kokku senise selleteemalise kohtupraktika. Halduskohus saab praeguses asjas vaidlustatud otsusega sarnaste PRIA hindamisotsuste õiguspärasust kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus. See tähendab sedavõrd tõsist vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.
13.Kolleegiumi hinnangul pole kohtud kohtuliku kontrolli piire ületanud. Kohtud on kriteeriumi 1.1.1 puhul tuvastanud kaalumisreeglite rikkumise. Kaalumisreeglite järgimise kontroll ei välju kohtuliku kontrolli piirest. Kriteeriumi 2.1 puhul puudutas vaidlus lisaks kriteeriumi sisustamist, seega on tegemist materiaalõiguse tõlgendamisega, mis on samuti kohtu pädevuses. Seda, kas kohtud on seejuures õigele järeldusele jõudnud, selgitab kolleegium allpool.
14.Määruse nr 53 § 12 lg 1 kohaselt hindab PRIA taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel enne seda, kui kontrollib taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse nõuetele vastavust, andes taotlusele hindepunkte lisa kohaselt, ja moodustab taotluste paremusjärjestuse. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et lisa A-osas sätestatud hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. Neist sätetest on PRIA järeldanud, et tal pole võimalik komisjoni esitatud paremusjärjestust muuta ning komisjonile juhtnööre anda. Tegelikult viitab asjaolu, et määruse nr 53 § 12 lg 2 näeb komisjonile ette vaid paremusjärjestuse ettepaneku tegemise, otseselt sellele, et PRIA pädevuses on paremusjärjestust ja seega ka komisjoni antud hindepunkte muuta. Ringkonnakohus on õigesti rõhutanud, et komisjoni moodustamine on üksnes haldusorganisisene tööjaotus, millel ei ole välises õigussuhtes tähendust. Hindepunktide ja paremusjärjestuse eest vastutab PRIA kui ELÜPS § 4 lg 1 kohane ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise makseasutus. Kuna PRIA-l on otsustuspädevus paremusjärjestuse moodustamiseks, ei ole PRIA-l juhtnööre vajagi anda. Vajaduse korral võib PRIA lasta komisjonil põhjendada antud hindeid, et vaiete lahendamisel oleks võimalik taotlejatele anda hindamise tulemuste kohta konkreetsemaid põhjendusi. Vaideotsustes tuleb kohtupraktikat arvestades hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada (otsus nr 3-3-1-16-14, p 18). Eeltoodu ei tähenda, et PRIA praktika anda vaidlustatud rahuldamata jäetud taotlused komisjonile uuesti hindamiseks oleks vale. Määruse nr 53 § 12 lg 2 kohaselt on hindamiskomisjon PRIA koosseisu kuuluv kollegiaalorgan. Komisjoni tegevus on seega
5(8)
3-18-121 tervikuna omistatav PRIA-le ning PRIA vastutab täielikult komisjoni tegevuse õiguspärasuse eest (HKMS § 17 lg 2 esimene lause).
15.ELÜPS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse taotlused eraldatud vahendite piires ja paremusjärjestust arvestades. Määruse nr 53 § 13 lg 3 kohaselt on minimaalne hindepunktide summa toetuse taotluse rahuldamiseks 30 protsenti lisas kehtestatud maksimaalsest hindepunktide summast. Määruse nr 53 lisas (vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsioonis) on kindlaks määratud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotluse hindamise kriteeriumid, mille kohaselt olid maksimaalsed hindepunktid kokku 50 ja lävend (30%) 15 punkti.
16.Kassatsiooniastmes vaieldakse hindamiskriteeriumite 1.1.1 ja 2.1 sisustamise ja nende eest hindepunktide andmise üle. Hindamiskriteerium 1.1.1 võimaldab saada 0–7 punkti selle eest, kas taotlejal on sobiv põllumajandusalane haridus ja kutsetase äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks. Määruse nr 53 vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud lisa redaktsiooni kriteerium 1.1 järgi tuli hinnata taotleja põllumajandusalast haridust või kutsetaset äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks. Lisas täpsustati: „Hinnatakse kahe alakriteeriumi (1.1.1. ja 1.1.2.) kaudu. Mõlemale alakriteeriumile vastamise korral hindepunkte ei liideta. Hindepunktid arvestatakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud kõrgemad hindepunktid.“ Kriteerium 1.1.1 nägi ette: „1.1.1. Füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel on olemas äriplaanis kavandatud tegevustega seotud põllumajandusalane kõrg-, keskerivõi kutsekeskharidus (punktide arv 0–7).“ Seejuures tuli anda 0 punkti, kui füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel puudub põllumajandusalane kõrg-, keskerivõi kutsekeskharidus või läbitud ained ei ole seotud põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega ega anna teoreetilist ettevalmistust äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimiseks. Maksimaalsed 7 punkti tuli anda siis, kui füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel on põllumajandusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus ning omandatud eriala vastab otseselt äriplaanis kavandatavatele tegevustele. Äriühingu puhul hinnatakse iga osaniku või aktsionäri vastavust hindamiskriteeriumile ja äriühingu hindepunktid leitakse, jagades osanikele või aktsionäridele antud hindepunktide summa osanike või aktsionäride arvuga.
17.Kaebaja sai nii taotluste hindamise voorus kui ka vaidemenetluses toimunud kordushindamisel 13,36 punkti. Seega ei ületanud ta lävendit (15 punkti). Hindamiskriteeriumi 1.1.1 eest sai kaebaja 2,67 punkti. Kuigi vaideotsuse põhjendused on napid, selgub neist siiski, et metsandusalase hariduse eest punkte ei anta, sest metsandusel pole otsest seost kaebaja planeeritud lihaveisekasvatusega. Järelikult anti kaebajale 2,67 punkti hobumajanduse alal omandatud kutsehariduse eest. Kolleegium nõustub tõlgendusega, mille vastustaja kriteeriumile andis. Metsamajandusalane haridus ei tähenda põllumajandusalast haridust, tegemist on erinevate majandusharudega. Põllumajandusharu rühmaks on loomakasvatus. Hobumajandus, kuigi loomakasvatuse üks haru, on läbitud õppeainetest lähtudes lihaveisekasvatusest liiga erinev selleks, et pidada haridust otseselt äriplaanis kavandatud tegevusele vastavaks. Kuna tegemist on põllumajandusliku tegevusega alustavale noorele ettevõtjale antava toetusega ning toetuse saanud tegevusega tuleb kohe alustada, on oluline, et ettevõtjal oleks teoreetilised teadmised valdkonnas, millega ta kavatseb tegelema hakata. Seetõttu ei saa kaebajale antud 2,67 hindepunkti pidada ilmselgelt kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega vastuolus olevaks. Kohtud on eksinud kriteeriumide sisustamisel ning on alusetult tuvastanud, et PRIA on kaalumisreegleid rikkunud.
18.Määruse nr 53 vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud lisa redaktsiooni hindamiskriteeriumi 2.1 järgi tuli hinnata taotleja töökogemust põllumajandusettevõttes (punktide 6(8)
3-18-121 arv 0–3). Seejuures tuli anda taotlejale 0 punkti, kui füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu ühelgi osanikul või aktsionäril ei ole töökogemust põllumajandusettevõttes. Maksimaalsed 3 punkti tuli anda taotlejale siis, kui füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu kõigil osanikel või aktsionäridel on vähemalt kolm aastat töökogemust põllumajandusettevõttes.
19.Kaebaja ei saanud hindamiskriteeriumi 2.1 eest ühtegi punkti, sest leiti, et tal töökogemust põllumajandusettevõttes pole. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kaebajale oleks tulnud hindepunkte anda ka selle eest, et kaebaja juhatuse liige kasvatas kodus kahte mägiveist, sest see on põllumajandusalane tegevus.
20.Määruse nr 53 seletuskirjas (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ministeerium/seletuskirjad/maarus-2016-nr-053sk.pdf) on kriteeriumi 2.1 kohta selgitatud, et töökogemus peab olema saadud põllumajandusettevõttes, sealhulgas arvestatakse ka tegutsemist ettevõtjana. Seega ei näe hindamiskriteerium ette hindepunkte loomapidamise eest koduses majapidamises. Kaebaja juhatuse liige võinuks saada punkte ka tegutsemise eest ettevõtjana oma äriühingus. PRIA on selle välistanud viitega asjaolule, et äriühing oli aasta ja kaks kuud vana, kuid tegutsemist riiklikest registritest ja andmebaasidest ei nähtunud. Kolleegium nõustub PRIA antud tõlgendusega hindamiskriteeriumile: kui äriühing ei tegutse, ei pea ka selle juhatuse liikmeks olekut pidama töökogemuseks põllumajandusettevõttes.
21.Kohtud on leidnud, et PRIA-le esitatud kaebaja juhatuse liikme hobumajandusalase praktika aruanne tõendab praktika läbimist ning juhul, kui PRIA-l oli kahtlus täpsetes tööülesannetes, oleks tulnud küsida selgitusi.
22.Kolleegium on asjas nr 3-3-1-16-14 tehtud otsuse p-s 23 asunud seisukohale, et üldjuhul pole PRIA-l kohustust küsida taotlejalt lisaandmeid, kui ta leiab, et taotluses esitatud andmed on ebapiisavad. Kolleegium põhjendas seda toetustaotluste menetluse eripäraga (taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine) ja sellega, et taotlejatel puudub subjektiivne õigus saada toetust. Kohustus küsida lisaandmeid võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea või regulatsioon on ebatäpne ega võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid tuleb esitada. Samuti tuleb lisaandmeid küsida siis, kui PRIA kahtleb toetustaotluse vastavuses EL õiguse eesmärkidele (st kui tekib küsimus, mida esialgses taotluses ei tulnudki käsitleda).
23.Määruse nr 53 § 9 lg 1 p 2 järgi tuli koos taotlusega PRIA-le esitada ka füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu kõigi osanike või aktsionäride elulookirjeldus ning õppekava alusel praktika läbimist tõendav dokument või töölepingu või tööraamatu ärakiri või selle väljavõte, millest nähtub põllumajandusalal või lisas kehtestatud hindamiskriteeriumi 2.2 alusel hindepunktide saamiseks muus valdkonnas tegutsemise töökogemus.
24.Praeguses asjas ei olnud PRIA-l vaja lisaandmeid küsida, sest regulatsioon oli piisavalt selge. Samuti ei saanud kaebaja juhatuse liige olla eksituses, kui lisas praktikaaruande, millest ei nähtunud praktika seos õppekavaga. Kaebaja lisatud praktikaaruanne kujutab endast Kurgoritsa talu üldiseloomustust, kaebaja juhatuse liikme osa või tööülesandeid pole selles puudutatud.
25.Eeltoodud asjaoludel pole võimalik asuda seisukohale, et põllumajandusliku töökogemuse eest punktide andmata jätmine on hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus.
7(8)
3-18-121
26.Seega ei leia kolleegium, et PRIA oleks kaebaja taotluse hindamisel teinud ilmselge vea. Kohtud on valesti tõlgendanud taotluse hindamise kriteeriumeid. PRIA vaideotsus on küll nappide põhjendustega, kuid selle vaidlustamine ja kohtulik kontroll olid võimalikud. Seega pole alust vaideotsust ka sel põhjusel tühistada.
27.Kuna kolleegium teeb asjas uue otsuse, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on taotlenud menetluskulude katteks 3019 euro 20 sendi väljamõistmist. Kuna kaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.