Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1973
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo taotlus EST Employment Solutions OÜ suhtes vara käsutamise piiramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2019. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei ja Piirivalveamet, esindaja Mihkel Ruubas Puudutatud isik – EST Employment Solutions OÜ, esindaja v.adv Anti Aasmaa
Menetluse alus ringkonnakohtus
EST Employment Solutions OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta EST Employment Solutions OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. oktoobri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1973 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5 ).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) esitas Tallinna Halduskohtule 22.10.2019 taotluse anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg-te 6, 8 ja 10 alusel luba seada käsutuspiirang EST Employment Solutions OÜ (kuni 29.06.2018 ärinimega Qutum Block OÜ) arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva vara (38 726,44 eurot) käsutamise piiramiseks kuni vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks või vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni pärast kriminaalmenetluse lõpetamist.
3-19-1973 RAB kontrollib kontrolltoimiku nr 1804248 raames EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva vara osas tekkinud rahapesu kahtlust. EST Employment Solutions OÜ omanik ja juhatuse liige on alates 23.08.2018 Läti kodanik YY. Äriühingu asutas 30.01.2018 DD, kes oli selle omanik kuni 19.06.2018 ja juhatuse liige kuni 29.06.2018. Ettevõttel puudub avalik majandustegevus, majandusaasta aruannet ei ole esitatud ja äriregistris on tegevusalaks märgitud valdusfirmade tegevus. EST Employment Solutions OÜ arvelduskontole laekus 27.03.2018 Bahreini Kuningriigi ettevõtte Sahara for Tourism Consultancy Co arvelduskontolt 65 000 USD (51 858,94 eurot). Laekunud raha kanti 29.03.2018 edasi osaliselt CC-le kuuluvale Soome pangakontole (13 100 eurot) ja osaliselt Hiinas registreeritud äriühingu GX Enterprise Ltd pangakontole (38 700 eurot). AS-l SEB Pank tekkis 27.03.2018 makse osas kelmuse kahtlus, mida süvendas makset vahendanud pangast saadetud makse tagasikutsumise SWIFT teatis, mille kohaselt ei soovinud Sahara for Tourism Consultancy Co tegelikkuses EST Employment Solutions OÜ-le makset teha. Teate alusel kutsus AS SEB Pank omakorda tagasi GX Enterprise Ltd pangakontole teostatud makse 38 700 eurot. A. Kivimägi arvelduskontole kantud raha võeti Soomes pangaautomaatide kaudu osaliselt sularahas välja ja kontole alles jäänud summa (7958,73 eurot) arestis Soome politsei 18.04.2018. RAB-le teadaolevalt on Hiina äriühing GX Enterprise Ltd olnud seotud rahapesukahtlaste juhtumitega, kus tõenäoliselt BEC-kelmustena (Business Email Compromise – äripartnerite vahelise e-kirjavahetuse ebaseadusliku ülevõtmise teel toimepandud kelmus) on isikutelt välja petetud raha soovitud kanda GX Enterprise Ltd pangakontole. RahaPTS § 4 lg 1 p-s 3 märgitud rahapesu kahtlus esineb ka taotluse esemeks oleva vara suhtes. Sellest tulenevalt seadis RAB 06.04.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/349-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel EST Employment Solutions OÜ arvelduskontole 30-päevase käsutuspiirangu. Äriühing ei kasutanud selle kestel võimalust esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta. RAB-i 24.04.2018 kuriteoteate põhjal alustati 25.04.2018 kriminaalmenetlust nr 18230100604 karistusseadustiku § 394 lg 2 p 3 tunnustel (s.o rahapesu suures ulatuses). RAB seadis 04.05.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/475-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel EST Employment Solutions OÜ arvelduskontole 60-päevase käsutuspiirangu, mis tunnistati RAB-i 29.06.2018 ettekirjutusega nr 3.4-4/694-1 RahaPTS § 57 lg 5 alusel kehtetuks seoses Harju Maakohtu 26.06.2018 määrusega nr 1-18-4836, millega arestiti EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol olevad rahalised vahendid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 alusel. RAB-le ei ole senini esitatud tõendeid vara legaalse päritolu ega legaalse omandiõiguse kohta ning RAB ei ole oma ülesannete täitmisel ka ise vara legaalset päritolu tuvastanud. Seetõttu on RAB-l säilinud kahtlus, et tegemist on rahapesu objektiks oleva varaga. RAB-le on teada võimaliku kannatanu kontaktid Bahreinis ning isikuga on üritatud saada ühendust, tõendamaks, et taotluse esemeks olev rahasumma kuulub nimetatud isikule, kuid isikuga pole veel kontakti saadud. Bahreini Kuningriigi äriregistrist saadud e-posti aadressile 05.09.2019 saadetud e-kiri ei jõudnud kohale ning äriühingu juhatuse liige ei ole vastanud RAB-i telefonikõnedele ega tekstisõnumitele. Seega ei ole praeguseks tehtud kindlaks Sahara for Tourism Consultancy Co legaalset omandiõigust taotluse esemeks olevale varale ning enda legaalset omandiõigust ei ole tõendanud ka EST Employment Solutions OÜ. Tulenevalt asjaolust, et 26.10.2017 võeti vastu uus RahaPTS, milles on käsutuspiirangute seadmise regulatsiooni varasemaga võrreldes muudetud, ei ole enam asjakohane kohtupraktika, mille järgi kuulub arvelduskontol olev raha ehk nõue panga vastu konto omanikule, olenemata sellest, millisel viisil on see raha konto omaniku käsutusse jõudnud ja kas konto omanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees (nt 2(7)
3-19-1973 Riigikohtu 14.03.2012 määrus nr 3-3-1-22-12, p 8; 14.12.2011 otsus nr 3-1-1-89-11, p 19.1). RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt ei eeldata enam konto omaniku omandiõigust kontol oleva vara suhtes, vaid teda käsitatakse üksnes selle vara valdajana. RahaPTS § 57 lg 6 sätestab, et kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. RAB-le teadaolevalt on kriminaalmenetlus nr 18230100604 lõpetamisel, kuid sellele vaatamata on jätkuvalt tegemist rahapesu kahtlusega varaga. Seetõttu esineb kahtlus, et kriminaalmenetluse lõpetamisel vabastatakse vara võimaliku kuriteo toime pannud isikutele või võimaliku kuriteo toimepanemisega seotud isikutele. Kahtlust, et tegemist on EST Employment Solutions OÜ kontole ebaseaduslikult kantud varaga, kinnitab mh asjaolu, et isik ei ole talle esitatud tagasinõuet täitnud ega põhjendanud ka vara legaalset päritolu. RahaPTS § 57 lg 8 järgi peab sellistel asjaoludel vara valdaja ise tõendama oma legaalset omandiõigust, kuid EST Employment Solutions OÜ ei ole seda teinud. RahaPTS § 57 lg 6 võimaldab käsutuspiirangu seada kuni üheks aastaks, kuid praegusel juhul on proportsionaalne seada käsutuspiirang kuni kuueks kuuks või vara legaalse omandiõiguse tuvastamiseni, millisel juhul lõpetatakse piirang viivitamatult (RahaPTS § 57 lg 10).
2.Tallinna Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega RAB-le loa piirata EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva 38 726,44 euro käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks kriminaalasja nr 18230100604 menetluse lõpetamisest arvates. RAB-i taotlus vastab RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud, samuti on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse konto omanikku RahaPTS § 57 lg-te 6 ja 7 rakendamisel kontol oleva vara valdajana ning ei eeldata tema omandiõigust. Asja materjalide põhjal on RAB teinud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja vaidlusaluse vara tegelik omanik, kuid raha legaalset päritolu ei ole taotluse esitamise hetkeks suudetud kindlaks teha. Menetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib, st RAB soovib välja selgitada, kas taotluse aluseks olevad 38 726,44 eurot kuuluvad konkreetsele isikule. Kohus nõustus taotleja põhjendustega, miks on vajalik piirata EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol asuva summa käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni. RAB-l on põhjendatud kahtlus, et tegemist on puudutatud isiku kontole ebaseaduslikult kantud varaga, mida kinnitab mh asjaolu, et äriühing ei ole täitnud talle esitatud tagasinõuet ega põhjendanud vara kontole saabumise legaalsust. Bahreini Kuningriigist tehtud makset vahendanud pank on esitanud SWIFT teatise ning makse saatja ei kinnita makse õigsust, vaid tunnistab, et ei tunne makse saajat. Lisaks on 27.03.2018 laekunud vahendeid püütud edasi kanda ja see on 13 100 euro ulatuses ka õnnestunud (osa võeti sularahas välja ja osa on Soomes arestitud). Samuti puudub EST Employment Solutions OÜ-l avalik majandustegevus. Tuleb nõustuda, et taotluses toodud asjaolud võivad viidata rahapesu toimepanemisele. EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol oleva 38 726,44 euro käsutamist on piiratud RAB-i 06.04.2018 ja 04.05.2018 ettekirjutustega ning pärast kriminaalmenetluse alustamist on varale seatud arest KrMS-s sätestatud alustel. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on asjas kriminaalmenetlus lõpetamisel ning sellisel juhul tagastatakse vara võimalikele kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna taotluses toodud asjaoludel on samas jätkuvalt tegemist rahapesu kahtlusega varaga, on põhjendatud anda RAB-le luba EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol asuva vara (38 726,44 eurot) käsutamise piiramiseks taotletud perioodiks. RahaPTS § 57 lg 10 kohaselt on RAB-l kohustus vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel viivitamatult lõpetada varale seatud piirangud.
3(7)
3-19-1973
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.EST Employment Solutions OÜ palub 03.11.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta uue määrusega RAB-i taotlus rahuldamata. RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise eeldused ei ole praeguses asjas täidetud. Kontol oleva vara legaalne omandiõigus on konto omanikul ja seda tuleb eeldada. Kriminaalasja nr 18230100604 menetlus on lõpetatud 21.10.2019 määrusega ja selles on muu hulgas nähtud ette, et EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol olevad rahalised vahendid (38 726,44 eurot) vabastatakse aresti alt. Puudutatud isiku rahaliste vahendite käsutamine on olnud erinevatel alustel takistatud enam kui 1,5 aastat. Kriminaalmenetlus lõpetati, sest esitatud kahtlustused ei leidnud kinnitust. Sellises olukorras riivab vara käsutamise jätkuv keelamine puudutatud isiku põhiõigusi erakordselt intensiivselt. Kriminaalmenetluslikud privileegid, mille kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust ning kedagi ei tohi sundida andma ütlusi iseenda või oma lähedaste vastu, kehtivad puudutatud isiku suhtes ka kriminaalmenetluse lõpetamisele järgnevas haldusmenetluses. Seetõttu ei saa RAB põhjendada oma taotlust asjaoluga, et EST Employment Solutions OÜ ei ole täitnud talle esitatud tagasinõuet ega põhjendanud varade kontole saabumise legaalsust. Kuna isikul on õigus kriminaalmenetluses keelduda ütluste andmisest, ei ole alust heita talle vaikiva taktika valikut ette ka haldusmenetluses. Halduskohus on märkinud, et RAB on teinud piisavaid jõupingutusi, kuid on jätnud arvestamata, et selliseid jõupingutusi on tehtud juba üle 1,5 aasta ning põhjendamatu on seda perioodi pikendada veel 2 aastani. RahaPTS § 57 lg 6 sätestab piirangute maksimaalseks tähtajaks ühe aasta, mida tuleb hakata arvestama alates 06.04.2018, sest isiku seisukohast ei oma tähtsust, millisel alusel on tema rahaliste vahendite käsutamine olnud piiratud. Seetõttu ei ole vahepeal toimunud kriminaalmenetlus oluline.
4.Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo palub 20.11.2019 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt on RAB-i ülesanneteks mh analüüsida ja kontrollida teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta ning võtta vajaduse korral tarvitusele abinõusid vara säilimiseks ja edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal viivitamata pädevale asutusele. Praeguses asjas on RAB neid ülesandeid ka täitnud, tuvastades kontrolli tulemusena rahapesu kahtluse ja esitades 24.04.2018 prokuratuurile kuriteoteate, mille põhjal alustati kriminaalmenetlust, mis lõpetati 21.10.2019 määrusega. Määruskaebuse väide nn kontovara omandiõiguse kohta ei vasta RahaPTS §57 lg-s 8 sätestatule. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud RAB-le ühtegi dokumenti, mis põhistaks vara legaalset omandiõigust. Rahapesu objektiks on vara ning rahapesu tuvastatakse, uurides vara legaalset päritolu ja sellest tekkivat legaalset omandiõigust. Legaalse omandiõiguse tõendamine ei kohusta isikut rikkuma süütuse presumptsiooni, sest konkreetse menetluse eesmärk ei ole tuvastada rikkumise toime pannud isikut, vaid üksnes tuvastada vara legaalne omanik. Kui vara valdajal puudub vara suhtes legaalne omandiõigus, tuleks tal vara tagastada selle legaalsele omanikule. Seetõttu puudub isikul igasugune mõte esitada ennast süüstavaid seisukohti, sest need ei saa olla ja praktikas ka ei ole vara legaalset omandiõigust tõendavad põhistused. RAB ei tuvasta võimaliku pettuse toimepanemise asjaolusid, vaid vara legaalset omandiõigust. Tulenevalt kahtlusest, et vara tegelik legaalne omanik on Bahreini ettevõte Sahara for Tourism Consultancy Co, taotleski RAB halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks, et vaidlusalune vara säiliks selle legaalse omandiõiguse tuvastamise ajaks. RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud piirang tagabki, et vara legaalse omandiõiguse tuvastamisel oleks vara säilinud ja seda oleks võimalik tagastada legaalset omandiõigust omavale isikule. RahaPTS § 57 lg-s 6 toodud piirangu maksimaalne tähtaeg on sätestatud üksnes vastavas lõikes märgitud piirangu kohta. Arvestades, et kannatanut on üritatud teatud määral tuvastada ka kriminaalmenetluses, taotleski RAB piirangu seadmist üksnes kuueks kuuks. Vara legaalset omandiõigust ei ole uuritud juba poolteist aastat, sest see ei olnud kriminaalmenetluse eesmärgiks.
4(7)
3-19-1973
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.RAB-i 22.10.2019 taotlus anda luba EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank asuva 38 726,44 euro käsutamise piiramiseks tugines RahaPTS § 57 lg-tele 6 ja 8. RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt juhul, kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. RahaPTS § 57 lg 8 sätestab, et kontol oleva vara puhul käsitatakse mh RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata.
6.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ning vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, siis peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning samas ei ole rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik RAB-le tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1) või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Täiendavalt tuleneb RahaPTS § 57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-l endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.
7.Praegusel juhul on RAB-l kahtlus, et EST Employment Solutions OÜ arvelduskontole AS-s SEB Pank 27.03.2018 kantud 51 858,94 eurot, mida on püütud kanda edasi mh Hiina äriühingule GX Enterprise Ltd, on Bahreini ettevõttelt Sahara for Tourism Consultancy Co arvutikelmusega välja petetud raha, mille tõelist olemust ja päritolu püütakse varjata (RahaPTS § 4 lg 1 p 3). RahaPTS § 4 lg-st 2 tulenevalt hõlmab rahapesu muu hulgas RahaPTS § 4 lg-s 1 nimetatud tegevustes osalemist või neile kaasaaitamist ning RahaPTS § 4 lg-te 3 ja 5 järgi on rahapesuga tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil, ning sellise kuritegeliku tegevuse üksikasjad ei ole kindlaks tehtud.
8.RAB-i üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2-3). See, kas rahapesu kahtlusega hõlmatud vara pärineb tõepoolest kuritegelikust tegevusest, tuvastatakse lõppastmes kriminaalmenetluses. RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud (vrd Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 10; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 13). Samuti ei vii RAB järelevalvemenetlust läbi ega kohalda haldussunnivahendeid kriminaalmenetluse eesmärkide tagamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2013 otsus nr 3-3-1-33-13, p 21). Vaidlusaluse varaga seonduvalt on RAB 24.04.2018 juba esitanud kuriteoteate, mille põhjal alustatud kriminaalmenetlus nr 18230100604 on prokuratuuri loal uurija 21.01.2019 määrusega KrMS §-de 2001 ja 206 alusel lõpetatud (s.o kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu). KrMS-i sätted ei võimalda kriminaalmenetluse tagamise vahendeid (sh vara arestimist) rakendada pärast kriminaalmenetluse lõpetamist (vt Riigikohtu 14.10.2013 määrus nr 3-1-1-87-13, p 11). 5(7)
3-19-1973
9.RahaPTS § 57 lg-d 5 ja 6 ei välista samas rahapesukahtlusega vara käsutamise edasist piiramist ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja vara KrMS § 142 lg 11 alusel arestist vabastamist. RahaPTS § 57 lg 6 alusel varale käsutuspiirangu seadmise eesmärk ei kattu KrMS § 142 lg 1 alusel vara arestimise eesmärgiga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2019 määrus nr 3-19-1019, p 26). Ringkonnakohus nõustub RAB-i seisukohaga, et kriminaalmenetluse lõpetamisele vaatamata esineb taotluses välja toodud asjaolude pinnalt jätkuvalt põhjendatud kahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esineb vajadus tagada selle säilimine, et vara oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule tagastada. Ringkonnakohus ei pea selles osas vajalikuks kõiki RAB-i ja halduskohtu põhjendusi üle korrata. Kahtlust põhjendavad eelkõige asjaolud, et makse saatja on selle tagasi kutsunud ja märgib, et ei tunne makse saajat, samuti GX Enterprise Ltd seotus varasemate rahapesukahtlusega tehingutega. EST Employment Solutions OÜ ei ole seni esitanud RAB-le mingeid dokumente ega selgitusi, mille alusel oleks võimalik tuvastada vara legaalset päritolu või tõendada omandiõiguse tekkimist legaalsel viisil, samuti puudub äriühingul nähtav majandustegevus. Põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud menetlusliku garantiina käsitatava põhiõiguse (st keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud tõendama oma süütust) esemeline kaitseala ei hõlma haldus- ega halduskohtumenetlust, mille esemeks ei ole süüküsimuse lahendamine (vt nt Riigikohtu 17.02.2014 otsus nr 3-1-1-120-03, p 16). Kuigi enese mittesüüstamise põhimõttele (PS § 22 lg 3) on põhimõtteliselt võimalik tugineda ka haldusmenetluses (nt Riigikohtu 11.04.2016 otsus nr 3-3-1-75-15, p 24), ei saa vaikimisõigusele tuginemine jääda haldusmenetluses kehtiva kaasaaitamiskohustuse tõttu pelgalt abstraktseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2015 otsus nr 3-14-50581, p 7). Erinevalt kriminaalmenetlusest ei ole haldusmenetluses vaikimisõigus absoluutne ning üksnes valik n-ö totaalse vaikimistaktika kasuks ei võta menetlusosaliselt kohustust esitada teave ja tõendid, mis ei saa teda süüstada või mida ta tegelikkuses ei pea ennast süüstavaks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus nr 3-16-183, p 22). Seetõttu on RAB asjakohaselt viidanud, et kahtlust süvendab muu hulgas EST Employment Solutions OÜ tegevusetus.
10.Ringkonnakohus märgib, et kuigi taotletud käsutuspiirangu eesmärgiks on nimetatud vaidlusaluse vara „legaalse omandiõiguse“ tuvastamist, mille tähendus jääb mõneti ebaselgeks, sest pole arusaadav selle seos tsiviilõiguses sätestatud omandiõiguse tekkimise ja lõppemise alustega, võib taotlust mõista viisil, et RAB soovib vara käsutamist piirata selleks, et tuvastada, kas konto omanikku (st EST Employment Solutions OÜ-d) saab pidada vara omanikuks või kontol oleva vara tegelikuks kasusaajaks või mitte. Seejuures on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul oluline, et KrMS § 2001 lg 1 alusel lõpetatud kriminaalmenetlust on KrMS § 2001 lg 2 järgi võimalik ka uuendada, kui RAB-i poolt täiendavalt kogutavate andmete põhjal peaks osutuma võimalikuks tuvastada kuriteo toime pannud isik ja seega langeks ära kriminaalmenetluse lõpetamise alus. See ei tähenda siiski, et vara käsutamise piiramine toimuks kriminaalmenetluse eesmärkidel, vaid see viitab üksnes, et erinevalt määruskaebuses leitust ei ole tegemist sellise juhtumiga, kus RAB-l tekkinud rahapesukahtlus oleks kriminaalmenetluse käigus sisuliselt kõrvaldatud.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest vaidlusaluse vara omandiõigus on konto omanikul ja seda tuleb eeldada. RAB on õigesti viidanud, et kehtiva RahaPTS § 57 lg-st 8 tulenevalt ei ole kuni 26.11.2017 kehtinud RahaPTS v.r § 40 lg 6 suhtes kohtupraktikas väljendatud seisukohad (nt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 13; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 16) enam vahetult kohaldatavad (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 459 SE seletuskiri, lk 52). RahaPTS § 57 lg 8 kohaselt käsitatakse konto omanikku kontol oleva vara puhul üksnes vara valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata. Olenemata sellest, et RahaPTS § 57 lg-s 8 sätestatud konstruktsioon nn kontoraha kui varalise nõudeõiguse „valdusest“ ei haaku hästi tsiviilõiguse sätetega, peab ringkonnakohus oluliseks, 6(7)
3-19-1973 et praegusel juhul ei ole esitatud taotlust vara riigi omandisse kandmiseks (RahaPTS § 57 lg 7), vaid üksnes vara käsutamise piiramiseks kuni tähtsust omavate asjaolude (s.o vara omaniku või tegeliku kasusaaja) täiendava selgitamiseni. Ehkki selline meede riivab konto omaniku õigusi intensiivselt, tagab käsutuspiirang vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Varem kehtinud RahaPTS v.r § 40 lg-s 6 sätestatud sarnase meetme osas rõhutas Riigikohus, et kuna tegemist on konto omaniku varalisi õigusi oluliselt riivava haldussunnivahendiga, siis ei tohi selle kohaldamise tingimusi ja eeldusi tõlgendada laiendavalt. Samas ei välistatud siiski võimalust, et seadusandja võiks rahapesu tõkestamise vajadust kui äärmiselt kaalukat avalikku huvi arvestades laiendada RAB-le antud volitusi sunnimeetmete kohaldamiseks (vt Riigikohtu 14.05.2014 määrus nr 3-3-1-77-13, p 14; 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-76-13, p 17). RahaPTS § 57 lg 8 kehtestamisega ongi seadusandja laiendanud selle vara ringi, mille suhtes on võimalik RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud piirangut kohaldada. Kuna RAB pole esitanud taotlust vara riigi omandisse kandmiseks RahaPTS § 57 lg 7 alusel ja käsutuspiirangu seadmist võib kaalukat avalikku huvi arvestades pidada põhjendatuks ka olukorras, kus konto omanikku tuleks pidada vara omanikuks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi analüüsida, kas RahaPTS § 57 lg-s 8 sätestatust, mille kohaselt ei eeldata konto omaniku omandiõigust kontol olevale varale, saab sisuliselt järeldada konto omaniku kohustust lükata ümber rahapesukahtlusel põhinev eeldus, et ta ei ole nimetatud vara omanik.
12.Määruskaebuse esitajaga ei saa nõustuda, et RahaPTS § 57 lg-s 6 toodud maksimaalset vara käsutamise piiramise tähtaega (kuni üks aasta) tuleb hakata arvestama alates RahaPTS § 57 lg 1 alusel toimunud esmase käsutuspiirangu seadmisest ehk praegusel juhul alates RAB-i 06.04.2018 ettekirjutusest. Kuigi RahaPTS § 57 lg 6 alusel käsutuspiirangu seadmine toimub alles pärast seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendatud ning vara ei ole (enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, näeb kõnealune säte siiski ette tähtaja üksnes RahaPTS § 57 lg 6 alusel seatava käsutuspiirangu kestusele. Teistsuguse tõlgenduse vastu räägib juba ainuüksi see, et RahaPTS § 57 lg 6 alusel on vara käsutamist võimalik piirata ka pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, kuid see poleks üldse võimalik, kui kriminaalmenetlus on kestnud enam kui aasta. Ka praegusel juhul alustati kriminaalmenetlust 25.04.2018 ja see lõpetati 21.10.2019 ehk ca 1,5 aastat hiljem. Sätet ei ole õige tõlgendada viisil, mis muudaks selle (osaliselt) mõttetuks (nt Riigikohtu 23.02.2009 otsus nr 3-4-1-18-08, p 14). Kuna vara käsutamise piiramine RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel ja vara arestimine KrMS § 142 lg 1 alusel toimuvad erinevatel eesmärkidel, siis ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja vastuväide, et isiku jaoks ei ole sisulist vahet, millisel alusel on vara käsutamist piiratud. Seejuures nähtub RAB-i taotluse põhjendustest, et käsutuspiirangut taotleti praegusel juhul kuueks kuuks nimelt põhjusel, et vara on olnud küllaltki pikka aega arestitud ka kriminaalmenetluse tagamiseks. Seega on RAB sisuliselt ka arvestanud, et erinevatel alustel seatud piirangud omavad isiku jaoks kumulatiivset mõju.
13.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et EST Employment Solutions OÜ arvelduskontol AS-s SEB Pank oleva 38 726,44 euro käsutamise piiramine maksimaalselt kuueks kuuks (kuni 21.04.2020) ehk pooles ulatuses seadusega lubatud maksimaalsest kestusest oli õiguspärane. Piirangu seadmiseks olid täidetud RahaPTS § 57 lg-s 6 sätestatud tingimused ja määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu või põhjendust, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine riivab tema õigusi ebaproportsionaalselt.
14.Eelneva põhjal jääb EST Employment Solutions OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.10.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.