Keskkonnaõigus › Vesi

3-17-2565 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2565 pikkusel lõigul. Vastavalt Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb sellesse elupaigatüüpi kuuluvaid veekogusid hoida looduslikus või looduslähedases seisundis või taastada nende looduslikkus, et tagada tingimused liigirikka ja väärtusliku jõeelustiku säilimiseks. Kuna paisud ja nende tekitatud paisjärved mõjutavad nii keskkonna bioloogilisi kui ka füüsilisi omadusi, ei ole nende olemasolul võimalik saavutada jõe kui elupaiga ega ka liikide väga head seisundit ehk Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa loodusala kaitse-eesmärke. Seega on kavandatav tegevus vastuolus kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-dega 1, 2 ja 5, § 18 lg-ga 2 ning sellest tulenevalt esineb loa andmisest keeldumise alus VeeS § 9 lg 10 p 3 järgi. Kuna Kotka paisu varjade puudumine polnud avarii, tuleneb vee erikasutusloast keeldumise alus VeeS § 9 lg 10 p-st 3, sest kavandatav tegevus on vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg-ga 1. Isegi kui jätta LKS § 51 lg 1 kohaldamata, esineb loa andmisest keeldumise alus VeeS § 9 lg 10 p 3 alusel, sest kavandatav tegevus on vastuolus LKS § 31 lg 2 p-ga 2 koostoimes kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p-ga 2. Samuti on kavandatav tegevus vastuolus kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-dega 1, 2 ja 5 ning § 18 lg-ga 2. Ökoloogilis-majandusliku aruande raames läbi viidud küsitluse tulemusel ei ilmnenud vee erikasutusest saadavaid hüvesid inimese tervisele, keskkonna ohutuse tagamisele või säästvale arengule ning taotletavate tegevuste eesmärgid ei ole olulisemad kui keskkonnaeesmärgi saavutamisest tulenevad hüved keskkonnale või ühiskonnale. Seega ei nähtu taotleja tegevuse lubamiseks erandi kohaldumise võimalikkus. Kotka hüdroelektrijaama puhul ei ole hüdroenergia kasutamise näol tegemist esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustega, sest elektriga varustamiseks on olemas teised võimalused. Kui tegevusloa taotluse menetluse käigus on tuvastatud tegevusloa andmisest keeldumise alus, ei ole loa andmine võimalik. Keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimine sellises olukorras kulutab vaid aega ja toob täiendavaid kulusid – KMH ei anna tulemit, kuna puuduvad negatiivse mõju leevendus-vältimismeetmed.

3-17-2565 vee erikasutusloa alusel (VeeS § 171). Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et 08.08.2016 sündmus oli planeeritud. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane ka siis, kui taotletavat tegevust käsitada veetaseme tõusuna. Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ seletuskirja ptk-s 4 on märgitud, et veetaseme tõstmise keeld ei kohaldu olemasolevatele paisehitistele, vaid üksnes uutele paisehitistele. Õige pole vastustaja seisukoht, et loa andmisest tuleb keelduda vastuolu tõttu kaitseeeskirjaga. Kaitsekord hoopis toetab taotletava tegevuse lubamist. Ükski taotletav tegevus ei ole kaitse-eeskirja keelatud tegevuste nimekirjas (kaitse-eeskirja § 21). Samuti ei tulene keeldu kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p-st 2. Nagu eespool rõhutatud, et taotle AS Generaator veetaseme tõstmist, vaid normaalpaisutustaseme taastamist. Kaitse-eeskirjas puudub keeld avarii tagajärgede likvideerimiseks, järelikult on see lubatav. Kaitse-eeskiri lubab sõnaselgelt olemasolevate paisude rekonstrueerimist, kui selle eesmärgiks on kalade läbipääsu tagamine. Ka hüdroenergia tootmine ei ole keelatud. Vastustaja oleks pidanud algatama KMH, et analüüsida, kas tegevusel on mõju kaitseala terviklikkusele ning kaitse eesmärgile. Vastustaja asus põhjendamatult seisukohale, et kalastiku ja jõe hea seisundi saavutamiseks on kõige tõhusam meede jõe loodusliku sängi taastamine. Vastustaja oleks pidanud arvestama, et majandusliku kaalutlused on samuti olulised, sest majandustegevus on lubatud. Taotletav tegevus ei ole vastuolus 01.07.2016 kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskavaga ega too kaasa Valgejõe seisundi halvenemist. Vastustaja on jätnud arvestamata veemajanduskava meetmed, mis toetavad kavandatavat tegevust, samuti majandus-ökoloogilise hinnangu järeldused. Kalapääsu rajamine on veemajanduskava meetmeprogrammi alusel Valgejõe seisundit ilmselgelt parandav meede. Korraldus on oluliste kaalutlusvigadega, sest asjas on jäetud välja selgitamata olulist tähtsust omavad asjaolud, mis räägivad tegevuse kasuks. Taotletav tegevus asub Lahemaa kaitseala piiranguvööndis, kus majandustegevus on lubatud. Ka kaitse-eeskiri lubab paisude rekonstrueerimist. Järelikult on vastustaja põhjendamatult käsitanud taotletavat tegevust perspektiivituna. Väär on vastustaja järeldus, et tegevus on perspektiivitu, sest negatiivseid mõjusid ei ole võimalik vältida ega leevendada. AS Generaator kavandab kalapääsu, mis on leevendav meede. Vastustaja on lähtunud sellest, et võimalik on üksnes kamberkalapääsu rajamine. See eeldus ei põhine taotlusel. AS Generaator on valmis kaaluma looduslähedast kalapääsu, samuti on alternatiiviks kruvikalapääs. Ökoloogilis-majandusliku hinnangu kohaselt on taotletava tegevusega võimalik saavutada Valgejõe keskkonnaseisundi eesmärgid aastaks 2021. Vastustaja ei ole ekspertarvamuse tulemustega arvestanud. Korralduse andmisel tugineti uuringutele, mida pole läbi viidud Kotka paisul. Mitmetes küsimustes on tuginetud Ühtekuuluvusfondi Tehnilise abi projekti raames 2007. a-l valminud tööle „Valgejõel paiknevate Kotka ja Nõmmeveski paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine“ (TAP eksperthinnang), mis ei põhine AS Generaator taotlusmaterjalidel. TAP eksperthinnang koostati ajal, mil Eestisse ei olnud veel rajatud ühtegi looduslähedast kalapääsu. Vastustaja kaalutlused põhinevad vaid looduskaitselistel argumentidel, kaebajate huvidega ei ole arvestatud. Samuti pole arvesse võetud riigi huvi seoses taastuvenergia tootmisega olemasolevatel paisudel. Vastustaja jättis põhjendamatult KMH menetluse algatamata. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud ja Natura 2000 alale mõju omava tegevuse korral on KMH kohustuslik. Vastustajal puudus õigus otsustada KMH vajalikkuse üle. Vastustaja tugines vanadele eksperthinnangule. Nii TAP eksperthinnang kui 4(15)

3-17-2565 töö „Valgejõe Kotka paisu kalapääsu rajamise variantide teostatavuse hinnang“ on koostatud enam kui 10 aastat tagasi. Nende koostamise ajal ei tuntud looduslähedast kalapääsu või kruvikalapääsu. Koos taotlusega esitas AS Generaator töö „Ökoloogilis-majanduslik analüüs: Valgejõe Kotka hüdrosõlme rekonstrueerimise vee-erikasutusloa juurde“, kus on toodud vastused kõikidele olulistele küsimustele. 2016. a-l on koostatud ka aruanne „Evaluation of Kotka dam fish passages for economic-ecological aspects“, milles analüüsitud kalapääsude variantide kohaselt on tagatud kalade rände efektiivsus ülesvoolu kuni 90% ja allarände efektiivsus kuni 80%. Ebaõige on vastustaja väide, et AS Generaator tugines kruvikalapääsu rajamise võimalusele alles kohtumenetluses, see lahendus nähtub juba taotlusest. Samuti leiab vastustaja vääralt, et kruvikalapääsu toimivus on küsitav. Vastustaja pidas taotletavat tegevust alusetult perspektiivituks, sest ta on sarnast tegevust lubanud mujal Lahemaa looduskaitsealal. Näiteks väljastas vastustaja 27.02.2017 AS-le Veejaam tähtajatu vee erikasutusloa Loobu jõel Joaveski paisul hüdroenergia tootmiseks ja veekogu paisutamiseks. Ka Joaveski pais asub Lahemaa looduskaitsealal piiranguvööndis, sh Natura 2000 võrgustiku alal. Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Nii on vastustaja lubanud Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa taotluse raames läbi viia KMH Jägala jõel paisutamise mõjude väljaselgitamiseks. Jägala jõe KMH tulemusena leiti, et paisutamine ja hüdroenergia tootmine on teatud tingimustel võimalik ka piirangualal ja on koguni eelistatud variant, kui lisaks looduskeskkonnale võetakse arvesse majandus- ja sotsiaalkeskkondlikke argumente. Praeguses asjas leiab vastustaja, et KMH ei anna mingeid tulemusi, sest hüdroenergia tootmine on nagunii välistatud.

5(15)

3-17-2565 lakkas senine õigusliku aluseta paisutus olemast ja sellest kuupäevast on veevool olnud takistatud üksnes nii suures ulatuses, kui seda takistab Kotka paisu säilinud vundament. AS Generaator esitas taotluse vee erikasutusloa saamiseks 28.03.2013. Vastustaja jättis 02.09.2014 otsusega taotluse läbi vaatamata, sest AS Generaator ei kõrvaldanud taotluses olevaid puudusi. Ühtlasi teavitati kaebajat selles otsuses, et VeeS § 171 lg 4 kohaselt tuleb pais likvideerida. Kaebaja esitas täiendatud vee erikasutusloa taotluse 12.10.2016. Kaebaja taotletud tegevusteks (vooluveekogu paisutamine ja hüdroenergia kasutamine) on VeeS § 8 lg 2 p 5 kohaselt vajalik vee erikasutusluba. Määruse nr 73 § 2 p 109 järgi on Valgejõgi kogu ulatuses määratud lõheliste kudemis- ja elupaigaks, kus on LKS § 51 lg 1 kohaselt keelatud rajada uusi paise ja rekonstrueerida olemasolevaid ulatuses, mis tõstab veetaset. Seega on oluline tuvastada, kas tegemist on Kotka paisu avarii tagajärgede likvideerimisega, millisel juhul LKS § 51 lg 1 piirang ei kohaldu (Riigikohtu 04.03.2015 otsus nr 3-3-1-74-14, p 17). Vastustaja on korralduse p-des 2.1-2.6 olukorda põhjalikult analüüsinud ning õigesti leidnud, et vandalismi ja avarii toimumist ei ole tõendatud. Tegu on ebaseadusliku ehitustegevuse peatamisest tekkinud olukorraga. Kaebaja oli teadlik paisu seisukorrast, oli koostanud paisu korrastamise eelprojektid, oli tellinud ja lasknud paisu juurde toimetada terastalad. Terastaladega asuti asendama kõiki ja mitte ainult kahte väidetavalt purunenud puittala. Ka kõik ülejäänud puittalad kõrvaldati tammi konstruktsioonilt. Pole tõendatud, et kaebaja tegutses tammi puittalasid vahetama asudes avariiolukorras ning et selline olukord 08.08.2019 üldse eksisteeris. Kui lugeda õigeks kaebaja väide, et avarii toimus paisul 2016. a juulis, kõrvaldas Jurvik OÜ need tagajärjed vahetult pärast sündmust. On põhjendatud arvata, et peale seda otsustati tellida paisule uued metallist postid, et paisu konstruktsioone tugevamaks ehitada. Selline tegevus on aga loakohustuslik ning kaebaja oleks pidanud vastava taotluse esitama Kuusalu Vallavalitsusele. Lisaks on kaitse-eeskirja § 23 lg 1 kohaselt ehitise väliskonstruktsioonide muutmine lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kui töödega oleks kaasnenud vee allalaskmine, nagu juhtus 08.08.2016, vajas ka see kaitseala valitseja nõusolekut. AS Generaator ja Jurvik OÜ püüdsid töid teha selleks vajalikke nõusolekuid taotlemata. Õige ei ole kaebaja väide, et igasugust veetaseme alanemist tuleb käsitada avariina. 08.08.2016 intsidendi toimumise ajaks oli Kotka paisu tõttu Valgejõel juba 10 aastat valitsenud ebaseaduslik olukord, kus veekogu seisukorda halvendas õigusvastane paisutus. Kuna selline õigusvastane seisukord 08.08.2016 toimunu tõttu likvideerus, oli tekkinud uus olukord, mida vastustaja pidi 12.10.2016 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlemisel arvestama. Järelikult oli kaebaja kavandatav tegevus vastuolus LKS § 51 lg-ga 1. Valgejõel ei ole lubatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Tegelik olukord Kotka paisul on hetkel looduslähedane ning kaebaja taotleb selle muutmist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et veetaseme tõstmine pole lubatud ka LKS § 31 lg 2 p 2 ja kaitse-eeskirja kohaselt. Valgejões asuvad väga olulised kaitstavad liigid ning nende elupaigad. Vastustaja on korralduse p-des 2.10.1-2.10.6 põhjalikult vastava info välja toonud. Kaebaja väidab viitega kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p-le 2 ebaõigesti, et kaitsekord toetab tema poolt taotletava tegevuse lubamist. Nimetatud normi järgi on kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvööndis lubatud vooluveekogude veetaseme alandamine ja kaldajoone muutmine olemasolevate paisude rekonstrueerimisel, kalda kindlustusrajatiste ehitamisel, loodusliku veerežiimi taastamisel ja kalade läbipääsu tagamisel. LKS § 31 lg 2 ja kaitse-eeskirja kohaselt on üldreeglina piiranguvööndis keelatud veekogude veetaseme muutmine, aga kaitse6(15)

3-17-2565 eeskirjaga on võimalik seda vajadusel ja teatud tingimuste täitmisel erandkorras lubada. Kaitse-eeskiri lubab veetaseme alandamist, mitte tõstmist olemasolevate paisude rekonstrueerimisel. Õige pole kaebaja väide, et ta ei taotle veetaseme tõstmist, vaid normaalpaisutustaseme taastamist. Hetkel paisul valitsev olukord on normaalne looduslik olukord. Seega ei ole õige rääkida normaalpaisutustasemest ja selle taastamisest. Paisu tehnilised parameetrid ei määra normaalset ja lubatavat paisutustaset. Kaebaja eesmärk on paisutamine eelkõige hüdroenergia kasutamiseks, mitte aga kalade läbipääsu tagamine, nagu tuleneb kaitse-eeskirja § 19 lg 2 p-st 2. Kalade jaoks on ilmselgelt kõige soodsam looduslik olukord, kus paisu ja paisutust ei eksisteeri. VeeS § 35 lg 2 sätestab, et pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tugevasti muudetud veekogumite hea keemilise seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal tuli saavutada hiljemalt 22.12.2015. VeeS § 35 lg 6 alusel kehtestatud 2010-2015 Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on Valgejõe seisund kesine ja seda mõjutavad peamiselt Kotka ja Nõmmeveski paisud. Veemajanduskava kohaselt on väga oluline avada jõed kalade rändeks, milleks on mitmeid variante – paisude lammutamine või kalatee rajamine. Kaebaja ei ole täitnud nõuet, mille kohaselt tuli kaladele hiljemalt 01.01.2013 tagada läbipääs nii üles- kui allavoolu. 20152021 Lääne-Eesti veemajanduskava järgi oli Valgejõe seisund 2013. a-l kesine ning 2014. a-st oli see muutunud halvaks. Veemajanduskava meetmeprogrammi lisa 1 kohaselt tuleb jõel piirata ja vältida koormust hüdromorfoloogiale või veerežiimile. Ära on nimetatud Kotka hüdrosõlm, mis ohustab veekogu väga hea seisundi saavutamist aastaks 2021. On tõendatud, et enne paisutuse kadumist oli Valgejõe seisund halb just Kotka paisu tõttu ning selle seisund halvenes. Pärast paisutuse lakkamist on kaladel võimalik ränne nii üles- kui allavoolu ning võimalik on jõe parema seisundi taastumine. Korralduses on vastustaja põhjalikud analüüsinud veemajanduskavadest, meetmekavast ja majandus-ökoloogilisest hinnangust tulenevat. Asjaolu, et kalapääsud võivad teatud tingimustel olla paisutamise korral leevendavaks meetmeks, et tähenda, et see automaatselt tagab hea seisundi. Kuna Kotka paisu konstruktsioon on tänases seisus kaladele ületatav (erandiks jõesilm), on keskkonnaeesmärkide saavutamise eeldused juba loodud. Põhjendatud ei ole Valgejõe uuesti ülespaisutamine koos kalapääsude rajamisega. Nt Valgejõel asunud Nõmmeveski paisu tegevuse lõpetamise tulemisel on taastunud jõe looduslähedane seisund ning vee-elustikus on toimunud soodsaid muutusi. Samal jõel Kotka paisust ligi 10 km ülesvoolu asuva Nõmmeveski paisu pinnalt on võimalik teha järeldusi ka Kotka paisu juures olukorra taastumise potentsiaali kohta. Põhjendatud oli tugineda ka seireandmetele (riiklik jõgede hüdrobioloogiline seire 2014. a-l) ja J. Tuusti 2015. a eksperthinnangule. Samuti on TAP eksperthinnang asjakohane, sest puudutab vahetult Kotka ja Nõmmeveski paisudele kalapääsude ehitamise küsimust. Hinnangu pädevust ei mõjuta asjaolu, et see on koostatud 2007. a-l. Ka kaebaja ise tugineb tööle „Valgejõe Kotka paisu kalapääsu rajamise variantide teostatavuse hinnang“, mis puudutab perioodi 2005-2007. Vastustaja on piisavalt kaalunud kaebajate huve. Kalakasvatuse ainsaks võimaluseks ei ole paisjärvest derivatsioonikanali kaudu vett võtta. Ei esine selliseid kaalukaid huve, mis võiks üles kaaluda veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamisest tuleneva hüve ja kasu Natura kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaikadele. Kotka hüdroelektrijaamas elektri tootmine ei ole selleks looduslikest tingimustest tulenevalt sellise mahuga, et see kaaluks üles kõik korralduses välja toodud looduskaitselised huvid ja kohustused. KMH eesmärk on anda loa andjale võimalikult palju informatsiooni, et oleks võimalik otsustada, millised on tegevusloa andmisel tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud ja sobivaimad lahendusvariandid. Samas on KMH aruanne vastavas haldusmenetluses siiski 7(15)

3-17-2565 ainult üheks tõendiks. Olukorras, kus teistele tõenditele tuginedes on haldusorganil tekkinud põhjendatud veendumus, et esineb loa andmisest keeldumise alus ja taotlus on selles mõttes perspektiivitu, võib haldusorgan otsuse langetada ka KMH menetlust lõpuni viimata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8(15)

3-17-2565 Vastustaja jättis põhjendamatult KMH menetluse algatamata, kuigi see oli kohustuslik (KeHJS § 24 lg 1). Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis asendaksid erapooletu eksperdi poolt koostatud KMH aruannet. TAP eksperthinnangu puhul on tegemist riigi poolt läbi viidud uurimusega, millega määrati kindlaks üksnes jõgede seisund. Tegemist on 12 aastat vana analüüsiga, mis ei põhine taotlusmaterjalidel. Sel ajal olid nii looduslähedane kalapääs kui kruvikalapääs Eestis tundmatud. Nõmmeveski paisu puudutavale uuringule polnud õige tugineda, sest erinevalt Nõmmeveski paisust ei ole Kotka paisjärv kalade kudemisala. Halduskohus on asunud kaalutlusõigust teostama vastustaja eest. Kohus jättis hindamata kaebaja poolt esitatud tõendid ja selgitused. Kaebaja kavandab kalapääsu, mis on leevendav meede negatiivsete mõjude vältimiseks ja vähendamiseks. Vastustaja on taotluse lahendamise lähtunud eeldusest, et võimalik on üksnes kamberkalapääsu rajamine. Selline hinnang ei põhine kaeabaja taotlusel. Halduskohus jättis hindamata tõendid, mis kinnitavad, et vastustaja pole kaebaja taotlust korralikult lugenud. Õige pole kohtu seisukoht, et vastustaja on põhjalikult analüüsinud veemajanduskavadest ja majandus-ökoloogilistest hinnangutest tulenevat. Väär on vastustaja väide, et taotletav tegevus on vastuolus 01.07.2016 kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskavaga. Kava ptk 8.8.3 kohaselt kuulub paisutatud jõgede puhul leevendavate meetmete hulka kalapääsude rajamine. Veekogu hea seisund on saavutatav ka kalapääsu rajamise teel. Kohus ja vastustaja leidsid alusetult, et veemajanduskavas sätestatu ei kehti, sest Kotka paisu reaalselt enam ei eksisteeri. Ökoloogilis-majandusliku hinnangu järgi on taotletava tegevusega võimalik saavutada Valgejõe keskkonnaseisundi eesmärgid aastaks 2021. Kavandatakse kalade rändetee avamist kalapääsu rajamisega. Korralduses väidab vastustaja, et ökoloogilis-majanduslik hinnang on puudlik, kuid pole taotluse menetlusse võtmisel viidanud ühelegi sellesisulisele puudusele. Õige pole halduskohtu seisukoht, et avarii kõrvaldamiseks on vaja vee erikasutusluba. VeeS § 8 lg-st 2 ja § 17 lg-st 5 sellist kohustust ei tulene. Ehitusseadustiku (EhS) § 2 lg-st 2 ja §-st 6 järeldub, et vaja pole ka ehitusluba. Avarii likvideerimist saab vaadelda kas ohu tõrjumisena või ehitise korrashoiu toiminguna.

9(15)

3-17-2565 Põhjenduste puudumise tõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada. Kaebajatel ei ole võimalik oma apellatsiooniõigust efektiivselt kasutada. Samuti pole ringkonnakohtul võimalik teostada kontrolli õigusemõistmise osas, mis puudutab kaebajate poolt halduskohtus esitatud seisukohti ja tõendeid. Kohus oleks pidanud kontrollima vähemalt kaebajate 14.02.2019 menetlusdokumentide sisu ja 11.03.2019 kohtuistungil esitatud teeside sisu. Kõige vähemal juhul oleks kohus jõudnud seisukohale, et vastustaja on tuginenud aegunud informatsioonile (TAP eksperthinnang) ning seni kogutud materjalid pole piisavad ega võrreldavad KMH aruande koostamise käigus kasutatavate materjalide hulga ja asjakohasusega. Jägala jõel on peetud paisutamist ja hüdroenergia tootmise võimalikuks. Kogutud tõenditega on vastuolus halduskohtu seisukoht, et AS Generaator teostas paisul õigusvastaseid ehitustöid. On ebausutav, et AS Generaator, kes tegeleb professionaalselt hüdroelektrienergia tootmisega, lõpetaks vabatahtlikult paisutamise. Seega tuleb lugeda, et tegemist oli vandalismiga. Halduskohus leidis, et Valgejõel elavad looduskaitse all olevad kalad, kuid samas on tuvastanud, et kalastik puudub. Samuti leidis kohus, et esineb kalastiku taastumise perspektiiv, kuid tõenditest nähtub, et paisutamise äralangemisele vaatamata pole mingeid positiivseid muutusi toimunud. Paisjärve kohal tekkinud liivapaljandid on sobivaks elupaigaks kaladest toituvale jäälinnule, mistõttu ei saa loodetud kalastik tekkida. Kohus pole otsuses peatunud küsimusel, et hüdroelektrienergiat kui kõige keskkonnasõbralikumat elektrienergia tootmisviisi tuleb soodustada. Väär on seisukoht, et paisutamisel toimuv hüdroenergia tootmine on keskkonnale ebasõbralik. Vastustaja on jätnud põhjendamatult arvestamata direktiiviga nr 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta), mis kohustab liikmesriike võtma kasutusele tõhusaid meetmeid, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal tõuseks. Selgitamaks välja eelviidatud direktiivi ja direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) vahekorda, on vajalik eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult. Päästeamet kasutas paisjärve tuletõrje veevõtukohana, tagades muu hulgas kaebajatele kuuluva kalakasvatuse tuleohutuse. Paisutamiseta on Valgejõe veetase madal (30 cm) ning veevõtmine on sealt võimatu. Väär on vastustaja seisukoht, et Päästeamet suudab leida asendusveevõtukoha. Vastustaja pole tõendanud, et lähipiirkonnas eksisteeriks selline koht. Kohus ei sellele kaebajate seisukohale vastanud.

3-17-2565 tellis 08.07.2016 paisupostid ning need tarniti paisu juurde 15.07.2016. Selleks ajaks ei olnud küsitud vajalikke lube ja kooskõlastusi paisu ehitustöödeks. Ööl vastu 08.08.2016 juhtus kaebajate sõnul paisul midagi, mille tulemusel on paisul puudu postid ja varjad. Keskkonnainspektsiooni ja Päästeametit sellest ei teavitatud, vaid asuti paigaldama kuu aega varem tellitud metallposte. Seejuures oli just 08.08.2016 tellitud paisu juurde postide liigutamiseks vajalik kraanaga veok. Tegemist oli selgelt planeeritud ja ettekavatsetud ebaseadusliku ehitustegevusega. AS Generaator väitis apellatsioonkaebuses, et toimus veeavarii VeeS § 2 p 12 mõttes. See ei ole põhjendatud. Usutav ei ole versioon, et paisu postid purunesid iseenesest. Igal juhul oli paisu omanikul või valdajal kohustus esitada avariiteatis. Kaebajate tegevus kvalifitseerub paisu rekonstrueerimiseks, mis ei ole LKS § 51 lg 1 alusel lubatav. Taotletav tegevus eeldab veetaseme tõstmist. Paisutus oli ebaseaduslik juba alates 2002. a-st ning vee erikasutusloa andmisest keeldumise ajaks oli ebaseaduslik paisutus alanenud. Taastunud oli õiguspärane või vähemalt sellele lähedane olukord. LKS ja kaitse-eeskiri ei luba veetaseme tõstmist. Kotka paisu olukorda ei saa võrrelda Joaveski paisuga. Kaebajad jätavad tähelepanuta, et Kotka paisul toimusid 2016. a suvel sündmused, mille tulemusena läks veetase Valgejõel alla ning on nii käesoleva hetkeni. Joaveski paisul selliseid sündmusi toimunud ei ole. Seega ei ole olnud tegemist olukorraga, kus oleks taotletud uue paisutuse rajamist veetaseme tõstmisega, mida kaitse-eeskiri ei võimalda. Kuigi vastustaja leidis, et vee erikasutusloa väljastamine pole formaalsetel põhjustel võimalik, puudutas vastustaja korralduses ka sisulisi põhjusi, miks taotletavat tegevust ei ole võimalik lubada. Kogutud tõendid näitasid selgelt, et taotletav tegevus mõjutab negatiivselt nii Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, liike ja nende elupaiku kui ka kogu Valgejõe alamjooksu vee-elustikku ja elupaiku. Vastustajal oli otsustamiseks piisavalt teavet. Seejuures hinnati korralduses nii looduslähedase kalapääsu võimalust, kamberkalapääsu kui kruvikalapääsu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2565 otsusega läbi vaatamata (I kd, tl 20p). Samas otsuses selgitati kaebajale kohustust pais likvideerida. Kaebaja esitas järjekordse vee erikasutusloa taotluse 12.10.2016 (I kd, tl 25) ning selleks ajaks oli Kotka paisul paisutus paisu purunemise tõttu lõppenud. Kuna taotluse esitamise ajaks paisutamist faktiliselt ei toimunud ja selleks puudus ka õiguslik alus, ei saa rääkida avariist, mille kõrvaldamist on kaebajal õigus nõuda. Riigikohtu tõlgendust LKS § 51 lg-le 1 ei saa sisustada selliselt, et normis sisalduvale keelule vaatamata, saab nõuda paisu rekonstrueerimist viisil, mille tulemusena taastatakse õigusvastane paisutus. VeeS § 2 p-s 12 sisalduv veeavarii definitsioon ei oma siinkohal tähtsust. Kaebajale selgitati paisu likvideerimise kohustust ka Keskkonnaameti 06.04.2016 kirjas, millega Keskkonnaamet jättis kooskõlastamata paisu korrastamise eelprojekti ning kalatrepi eskiisi (II kd, tl 17).

3-17-2565 väidetavalt purunenud asendamiseks), rasketehnika nende paika tõstmiseks kui ka keevitajad, oli tegemist planeeritud ehitustegevusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et varjapostide vahetamise puhul on tegemist ohu tõrjumisega (EhS § 2 lg 2) või ehitise korrashoiu toiminguna (EhS § 6), milleks ei ole vaja taotleda mingit luba. Seoses Jurvik OÜ 15.08.2016 avaldusega Politsei- ja Piirivalveametile (I kd, tl 23p) märgib ringkonnakohus, et kaebaja ise lisas selle tõendi oma kaebusele, tuues kaebuses välja, et kuriteoteade on esitatud Kotka paisul toimunud sündmuse kohta. Kuid isegi siis, kui on õige apellatsioonkaebuses toodud väide, et avaldus puudutas hoopis Kunda paisu, ei muuda see eelpool kujundatud seisukohta.

13(15)

3-17-2565 Jurvik OÜ, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade apellatsioonkaebused

(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 18.02.2021 otsuses toodud muudatustega

14(15)

3-17-2565

RESOLUTSIOON

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.