lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-2154/47

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2154/47
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 29. august 2019, Tartu 3-18-2154 I.O. kaebus Viru Vangla 3. oktoobri 2018. a otsuse nr 610/34398-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks I.O.määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I.O. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta I.O. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. mai 2019. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav I.O. esitas 3. septembril 2018 Viru Vanglale taotluse, millega soovis lühiajalise väljasõidu võimaldamist. I.O. põhjendas väljasõidu vajadust sellega, et ta soovib koos abikaasaga anda analüüse ja läbida protseduurid lapse sünnituse jaoks. Väljasõidul soovib I.O. külastada doktor Tiina Loogi Tallinnas Tõnismäe polikliinikus. Kinnipeetav on nõustunud elektroonilise järelevalvega ning jätnud lühiajalise väljasõidu aja vangla otsustada.
2.Viru Vangla jättis 3. oktoobri 2018. a otsusega nr 6-10/34398-2 I.O. 3. septembri 2018. a taotluse rahuldamata. Vastuses tugines Viru Vangla I.O. kuriteo toimepanemise laadist ning kriminogeensetest riskidest tulenevale ohtlikkusele ning väljasõidu eesmärgi mittevastavusele vangistusseaduses lühiajalise väljasõidu kohta kehtestatule. Samuti on vastuses märgitud, et taotluses puudub põhjendus, miks väljasõit oleks vältimatult vajalik just vangistuse ajal. Viru Vangla leiab, et väljaviimisega seonduv risk ületab väljasõidu eesmärgi.
3.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
I.O. esitas 9. oktoobril 2018 vaide Viru Vangla 3. oktoobri 2018. a otsusele. Viru Vangla jättis 8. novembri 2018. a vaideotsusega I.O. vaide läbi vaatamata.
4.I.O. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, nõudes Viru Vangla 3. oktoobri 2018. a otsuse tühistamist ning Viru Vangla kohustamist tema taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebuses tugineb I.O. asjaolule, et olenemata mitmetest samasisulistest pöördumistest, vangla teda lühiajalisele väljasõidule ei luba. Kaheksa aasta jooksul pole Viru Vanglast lühiajalisele väljasõidule lubatud kedagi, kuigi teistest vanglatest lubatakse. I.O. soovis kahe kohtuasja sidumist ning dokumentide ülekandmist eelmisest kohtuasjast. Samuti esitas I.O. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu ülekandmist eelmisest kohtuasjast.
5.Tartu Halduskohus tagastas 31. mai 2019. a määrusega I.O. kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ning jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2). Kohus on seisukohal, et menetlusaluses asjas ilmnenud uute asjaolude tõttu puudub I.O.l kaebeõigus. Kohus tegi kindlaks, et I.O. kandis karistust esimese astme kuriteo eest teistkordselt, misläbi on vanglateenistusel kohustus rakendada lühiajalise väljasõidu küsimuse otsustamisel VangS § 32 lg 2, mis annab imperatiivse aluse väljasõidutaotluse mitte rahuldamiseks. Sellele tuginedes leidis kohus, et 3. oktoobri 2018. a otsuse langetamise aja seisuga puudus vastavalt VangS § 32 lg-le 2 I.O.il subjektiivne õigus taotleda lühiajalise väljasõidu võimaldamist, mistõttu ei riiva vangla keelduv otsus I.O. õigusi. I.O. poolt taotletud lühiajaline väljasõit ei kanna endas lühiajalisele väljasõidule kehtestatud seadusest tulenevaid eelduseid. Kohus tagastas I.O. kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult.
6.I.O. esitas 7. juunil 2019 määruskaebuse, milles nõudis enda esialgse kaebuse sisulist läbivaatamist ning ettekirjutuse tegemist Viru Vanglale uuringute läbiviimiseks ning tema aitamiseks lapse eostamisega. Samuti palus määrata riigi õigusabi halduskohtumenetluses osalemiseks. I.O. täiendas määruskaebust 31. juuli 2019 avaldusega, kus ta on kirjeldanud hiljutisi asjaolusid, mille kohaselt on ta Viru Vanglale esitanud mitmeid taotlusi, kuid neid pole rahuldatud. Lisaks viitas I.O. kohtuasjadele ja menetlustele, millest palus käesolevasse menetlusse üle võtta dokumente ja tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu põhjendus kaebuse tagastamise osas kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole sisuliselt õige ning sellest tulenevalt muudab ringkonnakohus kaebuse tagastamise põhjendusi ning alust.
8.VangS § 32 kohaselt on kinnipeetavatel võimalik taotleda vanglalt lühiajalise väljasõidu võimalust. Väljasõitu saab kinnipeetav taotleda kirjaliku taotluse alusel. Taotluse lahendamisel võetakse arvesse väljasõidu eesmärki ja kestust, kuid arvestatakse ka taotleja isikuomadusi, individuaalse täitmiskava täitmist, käitumist vanglas ning toime pandud kuriteo laadi. VangS § 32 lg 2 alusel saab lühiajalist väljasõitu võimaldada teist korda esimese astme kuriteo eest karistust kandvale isikule alles pärast poole mõistetud karistusaja kandmisest.
9.Tartu Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus ekslikult, et I.O.l puudub käesolevas asjas kaebeõigus ning tagastas seetõttu kaebuse ebaõigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus möönab, et lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamisel esineb objektiivne VangS § 32 lg-st 2 tulenev keeldumise alus. Sellest hoolimata ei ole piiratud I.O. õigus lühiajalist väljasõitu taotleda. Väljasõidu taotlemiseks piirangud puuduvad. Samuti on I.O.l õigus nii vaide- kui ka kohtumenetluse kaudu kontrollida, kas tema taotluse mitte rahuldamine oli õiguspärane. Seeläbi on õigustatud kaebuse esitamine kohtule kontrollimaks Viru Vangla 3. oktoobri 2018. a otsuse õiguspärasust.
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud kaebuse tagastamise alust rakendatakse, kui iseenesest tuleb jaatada kaebeõiguse olemasolu ehk mille puhul on vaidlustatud haldusakti või toiminguga

isiku subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik, ent rikkumine saab isiku huve kahjustada vaid väga vähesel määral.

11.Riigikohtu halduskolleegium on 28. jaanuari 2014. a asja nr 3-3-1-80-13 otsuse p-s 11 leidnud, et õiguse rikkumise olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse (nt elu, tervis, vabadus) ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt sekkutud. 15. märtsi 2010. a asja nr 3-3-193-09 otsuse p-s 12 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et vabadust tuleb pidada kaalukaks õigushüveks. Sellele tuginedes on Riigikohus samas otsuses leidnud, et näiteks kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses.
12.Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve. Lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamine on vangla administratsiooni kaalutlusotsus, mistõttu on ekslik arvata, et väljasõidu taotlus igal juhul rahuldatakse. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda lühiajalise väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Objektiivseks eelduseks lühiajalise väljasõidu võimaldamiseks on VangS § 32 nõuete täitmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene lühiajalisele väljasõidule mitte lubamisest kinnipeetavale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet. Samuti ei saa väita, et lühiajalise väljasõidu mitte võimaldamine halvendaks oluliselt kinnipeetava olukorda. Viru Vangla võttis lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmise otsustamisel arvesse I.O. kuriteo toimepanemise laadi, kriminogeensetest riskidest tulenevat ohtlikkust ning väljasõidu eesmärgi mittevastavust lühiajalisele väljasõidule seatud eesmärgiga. Ringkonnakohus leiab, et lühiajalise väljasõidu mitte võimaldamise tõttu ära jääv eriarsti külastamise võimalus viljastamise protseduuride jaoks kuulub vangistusega kaasnevate tavapäraste ebamugavuste hulka ning väljasõidule mittelubamisega ei riivatud kaebaja õigusi ülemäära intensiivselt.
13.Kinnipeetavate meditsiinilise teenindamise eest vastutab vangla meditsiiniosakond. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Riigikohus toonitas 15. detsembri 2010. a otsuse nr 33-1-53-10 p-s 7, et kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes tervishoiuteenuse osutamise vajadusest ehk sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Viru Vangla selgitas 3. oktoobri 2018. a otsuses, et vangla meditsiiniosakonna korraldusel on võimalik teostada protseduure, mis on kinnipeetavale vältimatult vajalikud. Kui I.O.le vangla meditsiiniosakonna poolt vanglaväliseid protseduure määratud ei ole, ei saa väita, et taotletavate protseduuride näol on tegemist vältimatult vajalike protseduuridega, mille tegemiseks on vajalik kinnipeetava lubamine lühiajalisele väljasõidule.
14.Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et väljasõidule mittelubamisega riivati I.O. õigusi väheintensiivselt ning asjaoludes tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tartu Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja tagastab I.O. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja