Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 05.03.2019, Tartu 3-18-2154 I.O. kaebus Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse nr 610/34398-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 07.02.2019. a määrus I.O. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja I.O. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 26.02.2019. a vastus 1-l lehel. Tagastada Viru Vanglale 26.02.2019. a vastuse lisad 4-l lehel.
2.Rahuldada I.O. määruskaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 07.02.2019. a määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
3.Jätta I.O. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.O. esitas 03.09.2018 Viru Vanglale taotluse, milles ta palus võimaldada talle lühiajaline väljasõit dr T. Loogi vastuvõtule vangla äranägemisel suvalisel tööpäeval. Taotluse kohaselt on väljasõit vajalik selleks, et I.O. saaks koos abikaasaga anda analüüse ja läbida protseduurid lapse sünnituse jaoks.
2.Viru Vangla jättis 03.10.2018. a otsusega nr 6-10/34398-2 I.O. i taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks rahuldamata. Vangla ei pidanud I.O. i lühiajalisele väljasõidule lubamist põhjendatuks. Vangla hinnangul asjaolu, et I.O. soovib lühiajalisele väljasõidule doktori vastuvõtule, ei saa olla erakorraline sündmus, miks ilmtingimata peaks vangla seda taotlejale võimaldama. Vangla arvates tegevus, mida I.O. soovib väljasõidul teha, on selline, mille ärajäämine on paratamatult seotud vangistusega ning mida ei saa kinnipeetav vanglalt
nõuda. Vangla hinnangul ei ole lühiajalisele väljasõidule minemine kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.
3.I.O. esitas 09.10.2018 vaide Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse nr 6-10/34398-2 peale. I.O. i väitel vangla teab, et ta on suunatud spetsialisti juurde, kuid vangla ei lase teda lühiajalisele väljasõidule eriarsti külastamiseks.
4.Viru Vangla jättis 08.11.2018. a vaideotsusega nr 6-12/525-2 I.O. i vaide läbi vaatamata ja tagastas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-le 5 tuginedes, kuna selgus, et vaide esitaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-1638), mille eesmärgiks on pääseda lühiajalisele väljasõidule arsti külastamiseks.
5.I.O. esitas 14.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse nr 6-10/34398-2 tühistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist – uuesti läbi vaadata lühiajalise väljasõidu taotlus. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi määramist ja asja arutamist kohtuistungil. Kaebuse põhjendused: Kaebaja vajab lühiajalist väljasõitu, et külastada koos naisega eriarsti seoses lapse eostamisega, kuid Viru Vangla keeldus õigusvastaselt kaebajale lühiajalise väljasõidu võimaldamisest. Vangla arst J. Kogan määras 10.07.2018 kaebajale pöördumise eriarst T. Loogi poole.
6.Tartu Halduskohus tagastas 07.02.2019. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Vangla 08.11.2018. a vaideotsus on õiguspärane. Haldusasjas nr 3-18-1638 Tartu Halduskohus tagastas 01.11.2018. a määrusega kaebuse muu hulgas Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse tühistamisnõudes. Kaebaja esitas sellele määruskaebuse. Järelikult ei olnud 08.11.2018 seisuga halduskohtu 01.11.2018. a määrus jõustunud ja halduskohtumenetlus jätkus määruskaebusmenetluse staadiumis. Seega esines imperatiivne alus vaide läbi vaatamata jätmiseks. Kuna kaebaja esitas 05.10.2018 kaebuse täienduse haldusasjas nr 3-18-1638, milles ta palus vangla 03.10.2018. a otsuse tühistamist, siis vastutab ta ise, et tema vaie tagastati läbivaatamatult halduskohtumenetluse tõttu. Kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus tühistamis- ja kohustamisnõuete osas ei ole vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 lubatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.I.O. esitas 12.02.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.02.2019. a määruse peale. Kaebaja palub võtta tema kaebus menetlusse või teha nii, et tal ei tuleks läbida kohtueelset menetlust. Ühtlasi palub kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja märgib, et 23.08.2018. a määruses haldusasjas nr 3-18-1638 tehti ettepanek pöörduda Viru Vanglasse lühiajalise väljasõidu saamiseks lahtise kuupäevaga, mida ta tegi ja sai vanglalt keelduva vastuse. Kuna tema vaie jäeti rahuldamata, siis pöördus ta halduskohtusse kaebusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja arvates on ta teinud kõik õigeaegselt.
8.Viru Vangla teatas 26.02.2019. a vastuses, et vangla lahendas kaebaja kohustamisvaide samasisulises pöördumises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja määruskaebuse (I) ja seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II).
I
10.HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 07.02.2019. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele.
11.Tartu Halduskohus tagastas määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse tühistamisja kohustamisnõude osas läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas ei ole vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 lubatud. Halduskohus leidis, et Viru Vangla 08.11.2018. a vaideotsus nr 6-12/525-2 on õiguspärane ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaideotsuse langetamise ajal ei käinud vaide eseme osas halduskohtumenetlust, seega esines imperatiivne alus vaide läbivaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruses märgituga.
12.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega kui vangla vaide tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt HKMS § 47 lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kohtul on õigus kontrollida, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud nõuetekohaselt (Riigikohtu 25.10.2012. a otsus nr 3-3-1-28-12, p 22). Kohtupraktikas on sedastatud, et vaide õigusvastase tagastamise korral saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 08.10.2012. a määrus nr 3-3-1-30-12, p 18; 18.03.2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 12; 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 7). Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.2012. a otsus nr 16563/08 Julin vs. Eesti, p 177; Riigikohtu määrus nr 3-3-2-2-12 ja määrus nr 3-3-1-34-13, p 8-9).
13.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse nr 6-10/34398-2 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse – uuesti läbi vaadata lühiajalisele väljasõidule lubamise taotlus eriarsti külastamiseks – tegemiseks. Viru Vangla jättis 03.01.2018. a otsusega nr 6-10/34398-2 (tl 11-11p) rahuldamata kaebaja taotluse (tl 10-10p) lühiajalisele väljasõidule lubamiseks eriarsti külastamiseks. Seejärel esitas kaebaja vangla 03.10.2018. a otsuse peale vangla direktorile vaide (tl 12), milles ta ei nõustunud vangla keeldumisega ja jätkuvalt soovis enda taotluse rahuldamist. Seega kaebaja vaiet tuleb lugeda selle sisust tulenevalt ka kohustamisvaideks. Viru Vangla tagastas 08.11.2018. a vaideotsusega nr 6-12/525-2 (tl 13) kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel, kuna vaide esitaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-18-1638. Kuna ringkonnakohtule jäi asja materjalidest ebaselgeks, kas vastustaja on kaebaja kohustamisvaide ka lahendanud, nõudis ringkonnakohus 20.02.2019. a kohtunõudega (tl 33) vastustajalt sellekohast teavet. Viru Vangla esitas 26.02.2019 vastuse (tl 39), mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja vastusele lisatud
dokumendid (04.06.2018. a taotlus, 04.07.2018. a vastus, 16.07.2018. a vaie ja 30.07.2018. a vaideotsus) ringkonnakohus tagastab, kuna need ei ole käesoleva vaidluse eseme seisukohalt asjassepuutuvad.
14.Viru Vangla teatas 26.02.2019. a vastuses, et vangla on kaebaja kohustamisvaide samasisulises pöördumises lahendanud. Sellest võib järeldada, et vangla arvates lahendas ta kaebaja kohustamisvaide 08.11.2018. a vaideotsusega. Viru Vangla 08.11.2018. a vaideotsusega tagastati kaebaja vaie põhjendusega, et vaide esitaja esitas Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-18-1638 kaebuse. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja haldusasjas nr 3-18-1638 halduskohtule ainult tühistamiskaebuse, mitte kohustamiskaebuse. Haldusasjas nr 3-18-1638 tagastas halduskohus 01.11.2018. a määrusega kaebaja kaebuse, kuna kaebaja pöördus Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse tühistamisnõudega kohtu poole ennatlikult. Seega ei olnud 08.11.2018. a vaideotsuse tegemise ajaks kaebust haldusasjas nr 3-18-1638 menetlusse võetud. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus ebaõigesti, et vangla vaideotsuse tegemise ajal oli kohtu menetluses kaebus Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse peale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 järgi vaie tagastatakse, kui samas asjas toimub kohtumenetlus. Kuna sisulist kohtumenetlust ei toimunud, oli kaebaja vaide tagastamine õigusvastane. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas on kaebajal tühistamis- ja kohustamisnõude osas läbitud VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus ning seetõttu oli halduskohtu poolt kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ebaõige. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 07.02.2019. a määruse resolutsiooni p 1 ja saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
15.Kaebaja palub määruskaebuses, et ringkonnakohus võtaks tema kaebuse menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub. HKMS §-s 120 on sätestatud kohtu toimingud kaebuse saamisel ning neid toiminguid teeb kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kaebuse menetlusse võtmise kohta tähelepanuta. II
17.Tartu Ringkonnakohus jättis 20.02.2019. a määrusega (tl 35-36) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale 7 päeva riigilõivu (15 euro) tasumiseks ja taotluse täiendavaks põhistamiseks. Ringkonnakohus selgitas määruses, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele, kuna kaebaja ei ole märkinud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib ega enda taotlust ka põhistanud, s.h esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud. Kaebaja tasus nõutud riigilõivu 27.02.2019, kuid taotlust ta täiendavalt ei põhistanud. Ringkonnakohus märgib, et kui taotlus ei vasta nõuetele, siis tuleb lähtuda HKMS §-st 55, mis reguleerib avalduse puuduste kõrvaldamist. HKMS § 55 lg 2 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Samas HKMS § 55 lg-st 1 tulenevalt jätab kohus avalduse käiguta üksnes juhul, kui avalduses on kõrvaldatavaid puudusi. HKMS § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eelkõige esialgse õiguskaitse vajadus ehk raskete või pöördumatute tagajärgede saabumise oht põhivaidluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse
vajadust põhistanud. Sellist vajadust ei nähtu käesolevas asjas ka ringkonnakohtule. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
18.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva vaidluse eset (Viru Vangla 03.10.2018. a otsuse nr 6-10/34398-2 tühistamise ja kohustava ettekirjutuse – uuesti läbi vaadata lühiajalisele väljasõidule lubamise taotlus eriarsti külastamiseks – tegemise nõudes) arvestades ei saa kaebaja taotleda konkreetse sisuga haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kuna vanglal on kaebaja lühiajalisele väljasõidule lubamise taotluse lahendamisel kaalutlusõigus. Kui kohus kohustaks vanglat kaebajat eriarsti juurde viima, sekkuks kohus põhjendamatult vangla otsustusvabadusse. Kaebaja peab arvestama ka kohtupraktikas sedastatut, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.