Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 26.10.2016. a otsuse nr 6-10/28989-2 ja 06.12.2016. a vaideotsuse nr 6-12/289-2 tühistamiseks, Viru Vanglale raadio väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja raadiojaamade kuulamisele rakendatavate piirangute õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 24.10.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vjatšeslav Koguti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Vjatšeslav Kogut
Menetlusosalised
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24.10.2017. a otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.01.2019 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kaebaja esitas 05.10.2016 Viru Vanglale taotluse (tl 16), milles soovis, et talle võimaldataks kasutada kambris tema isiklikku raadiot „Muse“.
2.Viru Vangla jättis 26.10.2016. a otsusega nr 6-10/28989-2 (tl 17-17p) kaebaja taotluse rahuldamata, kuna Viru Vanglas on raadiod kambritesse sisse ehitatud, millest tulenevalt
puudub kaebajal vajadus isikliku raadio jaoks kambris. Samuti on Viru Vangla kodukorra (kodukord) p-st 7.1.30. tulenevalt kinnipeetavale raadio keelatud.
3.Kaebaja esitas 07.11.2016 Viru Vanglale vaide nr 6-12/289-1 (tl 18), mille Viru Vangla jättis 06.12.2016. a vaideotsusega nr 6-12/289-2 (tl 4-5) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 26.12.2016 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-7, 50-58, tõlked tl 12, 60-61) Viru Vangla 26.10.2016. a otsuse nr 6-10/28989-2 ja 06.12.2016. a vaideotsuse nr 6-12/289-2 tühistamiseks, Viru Vanglale raadio väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja raadiojaamade kuulamisele rakendatavate piirangute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja hinnangul rikkus Viru Vangla põhiseaduse §-i 26 ja §-i 32, vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-eid 1 ja 2 ning § 31 lg-t 2, piirates tema õigust valida raadiosaateid, mida Eestis vabalt transleeritakse, samuti õigust religioossete saadete kuulamiseks ning jättes kaebaja ilma õigusest kasutada oma isiklikku vara. Kaebaja selgitab, et ostis raadio 24.11.2014 Tallinna Vangla vahendusel ning kasutas seda vanglas kuni 16.02.2016, mil see võeti kaebaja käest ära Viru Vangla lattu. Viru Vanglas on küll sisse ehitatud raadio, ent sealsete kanalite valik on piiratud vaid nelja raadiokanaliga.
5.Viru Vangla esitas kohtule 20.06.2017 hiljem täiendatud vastuse kaebusele (tl 41-42p, 6363p), milles palus halduskohtul jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 24.10.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et VangS § 15 lg 2 p-st 6 koostoimes § 31 lg-ga 2 tuleneb, et kuni eriloa andmiseni on isiklike raadiote kasutamine kinnipeetavale keelatud. Loa saamisel võib neid seadmeid kinnipeetava kambrisse väljastada. Kodukorra punktist 7.1.30. tuleneva isikliku raadio kambrisse väljastamise keelu tõttu ei olnud vanglal õiguslikku alust anda luba isikliku raadio kambrisse väljastamist ning taotluse lahendamisel ei pidanud VangS § 31 lg-s 2 sätestatud teisi tingimusi sisuliselt kaaluma. Kuivõrd vangla oli kohustatud järgima haldusakti andmise ajal kehtinud üldkorraldusest tulenevaid piiranguid, mistõttu keeldus vangla õiguspäraselt isikliku raadio kambrisse lubamisest, jättis halduskohus kaebaja kaebuse Viru Vangla 26.10.2016. a otsuse nr 6-10/28989-2 tühistamise nõudes rahuldamata. Halduskohus jättis rahuldamata ka kaebuse raadio väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude osas, sest kodukorra punkt 7.1.30. on kehtiv ning selle tulemusel redutseeruks vangla kaalutlusruum vaid ühe valikuni. Kuna halduskohus jättis kaebuse Viru Vangla 26.10.2016. a otsuse nr 6-10/28989-2 tühistamise nõude osas rahuldamata, siis ei olnud halduskohtul põhjust tühistada ka vaideotsust nr 6-12/289-2. Lisaks nõustus halduskohus vastustajaga, et Viru Vanglas on lubatud piisavalt raadiokanaleid kinnipeetavaile info andmiseks ning meelelahutusvajaduse rahuldamiseks. Seonduvalt etteheitega religioosse raadio kuulamise mittevõimaldamisest märkis halduskohus, et usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kaebajal religioosse raadio kuulamine ilmtingimata vajalik ning ka individuaalne usuline tegevus ei eelda tingimata religioosse raadio kuulamist. Seega leidis halduskohus, et piirang raadiokanalite kuulamisel ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning tuvastamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 24.10.2017. a otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 77-83, 105-107p, tõlked tl 85-85p, 109), milles palub Tartu Halduskohtu 24.10.2017. a otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada
ja tunnistada õigusvastaseks kaebaja ilmajätmine raadiost, õigusest eraelule, õigusest eraomandile, õigusest religioonile ning õigusest informatsioonile. Kaebaja väitel ei ole kodukorra p 7.1.30. kooskõlas põhiseaduse ega inimõiguste konventsiooniga. Kuna seadustest sellist keeldu ei tulene, ei olnud direktoril õigust keeldu kehtestada. Kaebaja ostis raadio „Muse“ vangla kauplusest 2014. aastal ning kasutas seda kambris kuni 16.02.2016. Kaebaja väitel ei saa vangla administratsiooni vahendusel ostetud raadio olla keelatud ese. Kaebaja ei pannud raadio abil toime ebaseaduslikke tegusid. Kaebaja väitel ei eksisteeri mitte ühtegi tunnust, et see raadio rikuks vangla julgeolekut. Raadiovastuvõtjaga ei saa vaadata filme. Raadio abil ei ole võimalik omada kontrollimatut suhtlemist välismaailmaga. Raadiot ei ole võimalik ümber ehitada või sinna midagi peita, kuna iga elektriseade varustatakse kaitsekeepsuga, ja kui see on rikutud, siis võetakse seade kohe ära. Raadiost ei ole võimalik teha tätoveerimisaparaati, sest tätoveerimisaparaadi jaoks on vaja väikest mootorit ja nõela, kuid raadiovastuvõtjas sellised komponendid puuduvad. Kaebaja arvab, et tal on isiklikku raadiot vaja, aga kambrisse sisse ehitatud raadiot talle vaja ei ole, kuna see raadio ei saa tehniliselt transleerida kõiki neid kanaleid, mida Eesti territooriumil transleeritakse, sealhulgas ka religioosset raadiot, mida kaebaja kaks aastat kuulas, ning see rikub väga tõsiselt kaebaja õigusi ja vabadusi. Kaebajal on õigus VangS § 62 alusel oma usuliste vajaduste rahuldamisele ning kaebaja vajadus seisnebki selles, et ta tahab raadiost religioosseid saateid kuulata. Samuti soovib kaebaja osutada, et raadiosaadete kuulamise võimaldamise eest vanglas vastutab vangla, aga mitte firma, kes on raadiote seadistaja ja remontija.
8.Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele (tl 99-101) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kodukorra p 7.1.30. välistab kinnipeetavale isikliku raadio kasutamise loa andmise vanglas. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kodukord on põhiseadusega vastuolus. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-13-968 andnud õigusliku hinnangu muuhulgas kodukorra punktile 7.1.30. ja leidnud, et sätestatu on õiguspärane. Ka Riigikohus on käsitlenud kodukorra punktist 7.1.30. tulenevat isikliku raadio kambrisse väljastamise keeldu ja märkinud, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt tingimusel, et isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33). Viru Vangla ei ole kehtestanud piiranguid vanglas mängitavatele raadiokanalitele. Viru Vangla kambritesse sisse ehitatud raadiote tehnilise lahenduse raadiokanalite vahendamiseks on loonud Riigi Kinnisvara AS. Tehnilisi vahendeid hooldab Telegrupp AS. Viru Vanglale loodud tehniline lahendus võimaldab edastada kinnipeetavatele nelja raadiokanalit, millest on eestikeelsed kanalid Vikerraadio ja Raadio 2 ning venekeelsed Sky Radio ja Raadio 4. Vastustaja arvestab kinnipeetavate religioosse kuuluvusega. Vanglas korraldavad usulist tegevust vangla teenistuses olevad kaplanid. Kodukorra 19. peatükis on reguleeritud usulise tegevuse korraldamine vanglas ja kõigile kinnipeetavaile, kes seda soovivad, on religioosne tegevus vastavalt religioossele kuuluvusele tagatud. Kaebaja ei ole kordagi avaldanud soovi usulises tegevuses osalemiseks. Vangla hinnangul ei eelda individuaalne usuline tegevus tingimata raadio kuulamist või teleri vaatamist ega ka mitte interneti kasutamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 24.10.2017. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
10.See, et kaebaja Tallinna Vanglas kaupluse vahendusel isikliku raadio sai soetada ning talle selle kasutamist Tallinna Vanglas viibimise ajal võimaldati, ei anna kaebajale õigust nõuda, et ka Viru Vangla lubaks kaebajal isiklikku raadiot kasutada. Tallinna Vanglas oli kaebajale isiklik raadio lubatud, kuna Tallinna Vanglas ei olnud kambritesse sisse ehitatud raadioid ning Tallinna Vanglal ei ole muidu võimalik täita VangS § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust võimaldada jälgida raadiosaateid. Kuivõrd Viru Vanglas on kambrites sisse ehitatud raadiod, võimaldab Viru Vangla kinnipeetavatel ka ilma isikliku raadiota raadiosaateid jälgida. Seetõttu ei pea Viru Vangla ka isiklikke raadioid selle kohustuse täitmiseks lubama. Seega on vanglate erinevatest kambritingimustest tulenevalt põhjendatud ka erisused vanglate poolt isiklike raadiote lubamises. Ringkonnakohus nõustub seisukohaga, et Viru Vanglale ei teki kohustust kaebaja poolt Tallinna Vanglas ostetud ja kasutatud raadio kaebajale kambrisse lubamiseks ainult põhjusel, et Tallinna Vanglas seda lubati.
11.Kohtupraktikas on leitud, et VangS § 31 lg‐s 2 sätestatud elektriseadmed on VangS § 15 lg 2 p 6 kohaselt keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg‐s 2 sätestatud luba. Põhjendatud juhul, näiteks elektriseadme olemusest tuleneva ohu tõttu vangla julgeolekule, võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg‐s 2 sätestatud eseme (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p 31). Kodukorra p 7.1.30. sätestabki sellise isikliku raadio kambrisse väljastamise keelu, mistõttu ei olnud vanglal õiguslikku alust anda luba kaebajale isikliku raadio kambrisse väljastamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures kaebajaga, et kodukorra p 7.10.30 on vastuolus põhiseadusega.
12.Riigikohus on Viru Vangla kodukorra p 7.10.30. käsitledes leidnud, et olukorras, kus kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata 4 erinevat raadiokanalit, ei ole kodukorra p 7.10.30. alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine õigusvastane. Riigikohus selgitas seejuures, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest (RKHKo 19.10.2015, 3-3-1-28-15, p-d 32-33). Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt peaks Viru Vanglas kambritesse sisse ehitatud raadiotes edastatavaid 4 raadiokanalit pidama raadiosaadete jälgimise õiguse tagamiseks ning informatsiooni saamiseks ebapiisavaks. Kaebajal ei ole seega VangS § 31 lg 1 alusel subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid kui vangla sisse ehitatud raadio kaudu edastatavaid raadiokanaleid.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja väited usulise raadiokanali kuulamise soovi kohta on liiga üldsõnalised ega ole usutavad. Kaebaja ei ole täpsustanud, millist usku ta silmas peab, ega ka seda, millist konkreetset usulist kanalit ta varasemalt kuulas. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et kaebaja ei ole kordagi avaldanud soovi usulises tegevuses osalemiseks. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kuigi VangS § 62 kohaselt tagab vanglateenistus kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, ei tähenda see seda, et kinnipeetava kõik usuga seonduvad soovid tuleks rahuldada. Usuliste vajaduste rahuldamise all tuleb mõista kinnipeetava õigust täita usutalitusi, milleks raadio kuulamine ei liigitu.
14.Kuivõrd raadio on kodukorra p-st 7.10.30. tulenevalt Viru Vanglas keelatud ese, on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatud kaebaja väited tema omandiõiguse rikkumise kohta. Ringkonnakohus märgib, et sellised omandiõiguse riived on VangS § 41 mõttes vangistusega kaasnevad paratamatud ebameeldivused.
15.Eelmärgitut arvestades on vangla toiminud õiguspäraselt, võimaldades kaebajal kuulata nelja erinevat raadiokanalit, ning kaebaja õigusi ei ole seejuures põhjendamatult piiratud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Ringkonnakohus jätkas 05.12.2017. a määrusega kaebajale Tartu Halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks vabastamiseks. Seetõttu kehtis Tartu Halduskohtu 02.06.2017. a määrusega antud menetlusabi ka apellatsioonimenetluses ja kaebaja oli vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.