Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 26.01.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba käsutamise keelumärke seadmiseks, millega keelatakse P.E.N.il käsutada ühisomadis oleva kinnisasja kaasomandi 394/7780 mõttelist osa asukohaga xxxxxxx (registriosa xxxxxxxx) ning käsutamise keelumärke seadmiseks P.E.N. ühisomandisse kuuluvatele sõidukitele AMG Hummer reg.nr xxxxxx ja GMC Savana 1500 reg.nr xxxxxxx. Taotluse kohaselt jättis Woodmade OÜ perioodi aprill kuni september 2014 TSD-del palgatulu saajaid deklareerimata. Maksuhaldur alustas Woodmade OÜ üksikjuhtumi kontrolli 09.10.2014 tegevuskoha vaatlusega aadressil Lääne-Nigula vald, Kadarpiku küla, Metsatalo kinnistu. Vaatluse käigus olid võetud seletused tootmishoones tööd teinud kaheksalt töötajalt, kes kinnitasid oma seletustes, et nad on Woodmade OÜ-st töötasu saanud ning nendele maksis töötasu juhatuse liige A. K. enda isiklikult Swedpanga arvelduskontolt. Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) edastatud A. K. Swedbanga pangakonto väljavõttest nähtub, et A. K. on tasunud enda pangakontolt töölistele töötasu perioodil aprill kuni september 2014.a kokku summas 75 211,83 eurot. Woodmade OÜ ainukese tehingupartneri OÜ Nap Konsult poolt 07.11.2014.a korralduse nr 12.23/26824-8 alusel maksuhaldurile edastatud ostuarvetest ja pangakonto väljavõtetest järeldub, et palgaväljamaksete varjamiseks kandis OÜ Nap Konsult (juhatuse liige P.E.N.) raha arvete eest mitte Woodmade OÜ pangakontole, vaid A. K. isiklikule pangakontole ning seda nii otse kui ka suuremas osas OÜ Davidson kaudu, mille ainus töötaja oli kontrollitaval perioodil A. K. Kuivõrd Woodmade OÜ esitas kontrollimenetluse jooksul esmakordselt perioodi aprill kuni september 2014 TSD-d ning deklareeris tasumisele kuuluvaid tööjõumakse kokku summas 39 399,17 eurot, lõpetas maksuhaldur äriühingu suhtes maksumenetluse. 27.11.2014 koostas MTA Woodmade OÜ-le kontrollakti nr 12.2-3/26824-10. Maksuvõla sissenõudmine Woodmade OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. Maksusumma mittetasumisel on maksuhalduril õigus algatada sundtäitmine MKS 13.peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Kuivõrd Woodmade OÜ ei ole deklareeritud maksuvõlga tasunud, siis on maksuhaldur viinud läbi omapoolseid täitetoiminguid Woodmade OÜ-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Maksuhaldur on kokku edastanud Woodmade OÜ-le 13 sundtäitmise hoiatust, sh 2 sunniraha tasumise korraldust. Sundtäitmise toimingute teostamisel selgus, et Woodmade OÜ-l on pangakonto ainult Swedbank AS-is, kuhu maksuhaldur edastas kokku 13 pangakonto arestimise ja raha ülekandmise korraldust. Sundtäitmise toimingute tulemusel on Woodmade OÜ perioodil märts kuni oktoober 2014 deklareeritud ja tasumata maksuvõlg vähenenud kogusummas 556,56 eurot. Vastavalt e-kinnistusraamatu, Maanteeameti poolt hallatava liiklusregistri ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaasidest teostatud päringule, puudub Woodmade OÜ-l registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Woodmade OÜ on viimati käivet deklareerinud perioodi august 2014 eest. Maksuhalduri hinnangul ei ole Woodmade OÜ puhul tegemist tegutseva äriühinguga, mistõttu puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks Woodmade OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Eeltoodust tulenevalt ning kooskõlas MKS § 96 lõikega 5 on täidetud alus juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse väljastamiseks. Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. MTA alustas 17.08.2016 taotlusega täitmist tagavate toimingute sooritamiseks nr 13-7/00689-1 Woodmade OÜ endiste juhatuse liikmete A. K. ja P.E.N.i suhtes vastutusmenetlust, mille raames selgitab äriühingu maksuvõla tekkimise eest vastutavaid isikuid. 17.08.2016 taotluses palus maksuhaldur anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) A. K. kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxx ning P.E.N.i abikaasaga A. N.i ühisomandis olevale kinnisasja mõttelisele osale 394/7780 registriosa numbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxx ja seada keelumärked P.E.N.i abikaasaga ühisomandis olevatele sõidukitele AMG Hummer reg.nr xxxxxx ja GMC Savana 1500 reg.nr xxxxxx ning mootorrattale Harley-Davidson reg.nr xxxxx. 19.08.2016 Tallinna Halduskohtu kohtumäärusega nr 3-16-1667 rahuldas kohus MTA taotluse A. K. kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 67 290,64 eurot. Samas jättis kohus rahuldamata taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks P.E.N.i ja tema abikaasa A. N.i ühisomandis olevale kinnisasja osale 394/7780 registriosa numbriga xxxxxxx ning käsutamise keelumärke seadmiseks sõidukitele AMG Hummer ja GMC Savana ning mootorrattale Harley-Davidson. Vastutusmenetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. MKS § 96 lõikest 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest. MKS § 8 lõike 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lõike 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Nimetatud normid on õiguslikuks aluseks A. K. ja P.E.N.ile vastutusotsuse koostamisel. MKS § 40 lõike 4 kohaselt tuleb maksuõigussuhetes seadusliku esindaja vastutuse raames MKS § 40 lõikes 1 nimetatud tahtluse ja raske hooletuse sisustamisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 regulatsioonist. Järelikult peab vastutuse tekkimiseks MKS § 40 lõike 1 alusel Woodmade OÜ endised juhatuse liikmed rikkuma MKS § 8 lõikes 1 nimetatud kohustusi ka VÕS § 104 lõike 4 tähenduses raskest hooletusest või sama sätte lõike 5 tähenduses tahtlikult. Kokkuvõtlikult on äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel Riigikohtu praktikast tulenevalt järgmised: 1. juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2. rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksudeadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3. sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Woodmade OÜ tähtaegselt deklareerimata ja tasumata maksukohustused seoses perioodiga märts kuni august 2014 on tekkinud endiste juhatuse liikmete A. K.i ja P.E.N.i juhatuse liikmeteks olemise ajal. A. K. ja P.E.N., olles Woodmade OÜ seaduslikud esindajad, olid enda juhatuse liikmeteks oleku perioodi osas vastutavad äriühingu MKS-ist ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena koostatava vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude sissenõudmine kolmandatelt isikutelt, kes vastutavad seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest ehk antud juhul Woodmade OÜ endistelt juhatuse liikmetelt A. K.ilt ja P.E.N.ilt. Seega on käesoleva kontrolli tõenäoliseks tulemuseks vastutuskohustus. Maksuhalduri poolt läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames tuvastati, et Woodmade OÜ jättis tahtlikult esitamata TSD-d perioodi aprill kuni september 2014.a eest. Tuginedes maksumenetluses tuvastatud asjaoludele, on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikmed rikkusid oma

kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusel sai võimalikuks Woodmade OÜ TSD-des ebaõigete andmete esitamine, mis parandati maksumenetluse ajal. Tuginedes Woodmade OÜ maksumenetluses tuvastatud asjaoludele, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et A. K. ja P.E.N. on juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Eelpoolmainitust on maksuhaldur tuvastanud, et vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on seadusest tulenev A. K. ja P.E.N.i solidaarne vastutus Woodmade OÜ maksuvõla eest summas 55 405,35 eurot, millele lisandub isikute juhatuse liikmeteks olemise ajal maksuvõlalt arvestatud intress summas 3 576,24 eurot. Põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutada oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 kohaldamise eeldus on teiste hulgas ka see, et pärast maksuseadustest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutada raskemaks või võimatuks. Maksukohustuslase registrist nähtub, et P.E.N.ile on viimati tehtud väljamakseid detsembris 2016 NAP Konsult OÜ-st (registrikood 11209111) summas 430 eurot ning samast äriühingust tasuti märtsis, mais ja juunis 2015 isikule dividende kogusummas 6 327 eurot. Muud tulud maksuhaldurile teadaolevalt P.E.N.il puuduvad. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. Täitmist tagavate toimingute sooritamine on prognoosotsus, mille tegemisel on oluline arvesse võtta isiku varasemat käitumist. Woodmade OÜ juhatuse liikme P.E.N.i käitumine, mis seisnes äriühingu aprilli kuni september 2014 TSD-de esitamata jätmises, eesmärgiga varjata töötasude väljamakseid ning nendelt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse, iseloomustab maksuhalduri hinnangul isiku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib P.E.N. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Maksumenetluse alustamise hetkeks oli Woodmade OÜ-l deklareeritud ja tasumata maksukohustusi summas 19 865,67 eurot. Woodmade OÜ ei ole kordagi esitanud maksuhaldurile maksuvõla ajatamise taotlusi. Kontrollimenetluse ajal võõrandas P.E.N. võlgades oleva äriühingu A. V.le (isikukood xxxxxxxxxx), kellel on seos 137 äriühinguga ning kes jättis esitamata maksuhaldurile kontrollimiseks Woodmade OÜ raamatupidamisdokumente. Eeltoodust tulenevalt ning võttes arvesse kohtumenetluse pikkust leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine P.E.N.i osas olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Käesolevas asjas algab vanima maksunõude aegumistähtaeg 10.04.2014, kuna vanim maksunõue, mis on tasumata jäetud pärineb märtsist 2014 (nõue muutus sissenõutavaks 10.04.2014). Võttes aluseks 5aastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine aprillist 2019. Võttes aluseks 3-aastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine aprillist 2017. Seega MKS § 98 lõikes 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole. MKS § 96 lõikes 6 nimetatud aluseid ei esine ning äriühing ei ole registrist kustutatud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-15-12 p-s 50 e) märkinud, et selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on enne vaja tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Woodmade OÜ-l on deklareeritud maksuvõlg, mis ei ole aegunud. Samuti ei ole maksuvõlg kustutatud ning säilinud on äriühingu õigusvõime.

Järelikult on olemas maksuvõlg, mille sissenõudmisele on vastutusmenetlus suunatud. Täitetoimingu valik Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub P.E.N.i abikaasa A. N.i (isikukood xxxxxxxxxx) kaasomandisse 394/7780 kinnisasja registrinumbriga xxxxxxxx aadressil xxxxxxxxxx. P.E.N.i ja A. N.i abielu on registreeritud 16.09.1995. Vastavalt Abieluvararegistri andmetele ei ole poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingut, mistõttu on A. ja P.E.N.i varasuhteks varaühisus. Maksuhaldur on tuvastanud, et eelnimetatud kinnistu mõtteline osa on omandatud vastavalt notariaalsele 22.01.2009 korteriomandi mõtteliste osade müügi- ja asjaõiguslepingule. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kinnisasja registriosa nr xxxxxxxxx mõtteline osa aadressil xxxxxxxx saadud A. N.i omandisse ei pärimis- ega kinkelepingu alusel ning seega kuulub kinnisasi abikaasade ühisvara hulka. Tulenevalt eeltoodust on P.E.N.i eelnimetatud kinnistu mõttelise osa ühisomanik. Korteriomandi xxxxxxxxxx mõtteliste osade müügi ja asjaõiguslepingu kohaselt soetas A. N. 22.01.2009 ruumi nr 89 24 000 euro eest. Kinnisvaraportaalides www.kv.ee ja www.city24.ee toodud info põhjal võib kinnisasja aadressil xxxxxxx praegune turuväärtus ulatuda kuni 40 000 euroni. Tulenevalt Riigikohtu Üldkogu 09.04.2013 otsuse nr 3-3-1-82 p-st 53 on enne rahalise nõude või kohustuse määramist MKS § 1361 korras võimalik taotleda kinnisasja käsutamise keelamist vaid maksukohustuslasel. Otsuse p-st 55 tulenevalt peab keelumärke sisust üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Tulenevalt eeltoodust leiab maksuhaldur, et antud juhul on põhjendatud keelumärke seadmine selliselt, et ühisomandi käsutamine keelatakse üksnes P.E.N.il. Maanteeameti poolt hallatava liiklusregistri andmebaasi kohaselt on P.E.N. abikaasaga A. N. ühisomandis muu hulgas sõidukid AMG HUMMER, registreerimisnumber xxxxxx (turuhind ca 20 250 eurot) ning GMC Savana 1500 registreerimisnumber xxxxx (turuhind ca 9 380 eurot). Võttes arvesse P.E.N.i igakuiseid sissetulekuid ning P.E.N.i ühisomandis oleva kinnisajsa mõttelise osa väärtust, peab taotleja otstarbekaks paluda käesoleva taotlusega seada käsutamise keelumärked, millega keelatakse P.E.N.il käsutada ühisomandis oleva kinnisasja kaasomandi 394/7790 mõttelist osa asukohaga xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ning lisaks seada käsutamise keelumärked P.E.N.i ühisomandis olevatele sõidukitele AMG Hummer H2 ning GMC Savana selliselt, et käsutamine keelatakse üksnes P.E.N.il. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama sätte lõike 3 kohaselt kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt või kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu tasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 60 eurot. Kuna maksuhalduri kogunõude suuruseks P.E.N.i puhul on 58 981,59 eurot, siis on KTS § 35 lg 2 p 10 kohaselt kohtutäituri tasuks 8,5% nõude summast, kui mitte rohkem kui 5112 eurot. P.E.N.ile esitatava nõude suuruselt 8,5% on 5013,44 eurot. KTS § 45 lg 1 kohaselt on enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kohtutäituril õigus nõuda kuni 3% lisatasu vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Käesoleva taotlusega taotleb maksuhaldur luba täitetoimingute sooritamiseks P.E.N. ühisomandis olevale kinniasjale, mille turuväärtuseks on maksimaalselt 40 000 eurot ning millest 3% moodustaks 1 200 eurot. Maksuhaldur hindas eespool nimetatud sõidukite hetke turuväärtuseks maksimaalselt 29 630 eurot, millest 3% moodustaks 888,9 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleva maksuvõla sissenõudmisel kokku 7 073,444 eurot ehk 12% kogu nõude suurusest. Maksuhalduri hinnangul on selline sundtäitmise kulude suurus põhjendatud. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur P.E.N.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille

suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122), mistõttu hindab maksuhaldur käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 66 055,03 eurot. Kui P.E.N. soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 58 981,59 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 sätestab, et taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus vaatab taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on kohtule piisaval määral põhistatud ning kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks asjakohased tõendid ja selgitused.

Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur algatanud 17.08.2016 Tallinna Halduskohtule esitatud taotlusega P.E.N.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine summas 58 981,59 eurot. Tallinna Halduskohtule 26.01.2017 esitatud taotluses maksuhaldur märgib, et Woodmade OÜ tähtaegselt deklareerimata ja tasumata maksukohustused seoses perioodiga märts kuni august 2014 on tekkinud endiste juhatuse liikmete A. K. ja P.E.N.i juhatuse liikmeteks olemise ajal. Maksuhaldur leiab, et P.E.N. on rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi ning P.E.N. vastutab solidaarselt A. K.ga Woodmade OÜ maksuvõla eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus nõustub taotlejaga, et käesoleval juhul võib tekkida olukord, et juhul, kui maksuhaldur teeb vastutusotsuse, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Sellele viitab P.E.N.i käitumine Woodmade OÜ juhatuse liikmena (jätnud esitamata äriühingu aprill kuni september 2014 TSD-d eesmärgiga varjata töötasude väljamakseid ning nendelt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse, võõrandanud kontrollimenetluse ajal võlgades oleva äriühingu A. V.le, kellel on seos 137 äriühinguga). Maksuhaldur on seisukohal, et sarnase suhtumisega avalik-õiguslikesse kohustustesse võib P.E.N. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Kohus leiab, et taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne vastutusotsusega kohustuse kindlaksmääramist. Taotluses on ära näidatud, et Woodmade OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sissenõudmistoimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Käesoleval juhul ei esine taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab P.E.N. taotluses märgitud andmete kohaselt Woodmade OÜ maksuvõla eest, kuna oli juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud vastavalt MKS §-le 98. Maksuhaldur on taotlenud käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist selliselt, P.E.N.il keelatakse käsutada ühisomadis oleva kinnisasja kaasomandi 394/7780 mõttelist osa asukohaga xxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxx) ning käsutamise keelumärke seadmist P.E.N. ühisomandisse kuuluvatele sõidukitele AMG Hummer reg.nr xxxxxx ja GMC Savana 1500 reg.nr xxxxxx. MTA on välja toonud, et P. E. N. ja A. N.i abielu on registreeritud rahvastikuregistrist nähtuvalt 16.09.1995. Vastavalt abieluvararegistris teostatud päringule ei ole poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingut, mistõttu on P. E. N. ja A. N.i varasuhteks maksuhalduri hinnangul ühisomand. Kohus nõustub maksuhalduriga, et täitmist tagavate toimingute objektiks olev kinnisasi on eelduslikult P. E. N. ja A. N.i ühisvara. Siinkohal kohus viitab Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-1512 punktile 46, mille kohaselt on üldkogu hinnangul MKS § 1361 ja § 130 lg 1 p 1 järgi (koostoimes TsMS § 378 lg 1 p-ga 3) võimalik esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Sama seisukohta on täpsustatud Riigikohus 09.04.2013 otsuse nr 3-3-1-82-12 punktis 56, mille kohaselt peab keelumärke sisust üheselt nähtuma, et ühisomandi käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuhalduri nõude tagamiseks on põhjendatud ja proportsionaalne anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks puudutatud isiku nõusolekuta P.E.N.i ja A. N.i

ühisomandis olevale kinnisasja kaasomandi 394/7780 mõttelisele osale asukohaga xxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxxx), selliselt, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes P.E.N.i osas. Kohtule esitatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et AMG Hummer (registreerimismärgiga xxxxxx) omanikuks on V. B. ning GMC Savana 1500 (registreerimismärgiga xxxxxx) omanikuks on A. N. Kohus leiab, et kuna sõidukite AMG Hummer ja GMC Savana 1500 omanikeks on kolmandad isikud, mitte P.E.N. ega ka A. N., siis ei ole nimetatud sõidukite puhul tegemist abikaasade ühisvaraga (või P.E.N.i lahusvaraga). Seetõttu jääb maksuhalduri taotlus rahuldamata osas, millega taotletakse käsutamise keelumärke seadmist sõidukitele AMG Hummer (registreerimismärgiga xxxxxx) ja GMC Savana 1500 (registreerimismärgiga xxxxx). Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud P.E.N.i suhtes, kui isik on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohase asendustagatise suuruses 66 055,03 eurot või kandnud tagatissumma deposiiti väärtuses 58 981,59 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.