lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-3-1-64-16

Kohtulahend

HaldusasiJõustunudRiigikohus · 07.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-3-1-64-16
Asja liik
Haldusasi
Kuulutamise aeg
07.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1124
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

KOHTUMÄÄRUS

3-3-1-64-16 7. detsember 2016 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Leonid Sõtšugovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mitte​varalise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Kaebaja Leonid Sõtšugov, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52449 Leonid Sõtšugovi määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Leonid Sõtšugovi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2016. a määrus haldusasjas nr 3-14-52449.
3.Teha uus määrus, millega lugeda Leonid Sõtšugovi kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla registreeris 20. märtsil 2014 Leonid Sõtšugovi nõude maksta talle halbade kinnipidamistingimustega 21 kuu vältel tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 500 eurot iga kuu eest. 23. aprilli 2014. a kirjaga andis Tallinna Vangla L. Sõtšugovile 10-päevase tähtaja kahju​nõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. L. Sõtšugov Tallinna Vangla kirjale ei vastanud.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Tallinna Vangla jättis 30. septembril 2014 kahjunõude rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtu​menetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
3.L. Sõtšugov esitas 15. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista kaebajale Tallinna Vangla käest välja hüvitisena inimväärikust alandavates tingimustes hoidmise eest 6000 eurot ning viivise seadusjärgses määras kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 17. aprilli 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52449 kaebuse osaliselt, mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 566 eurot ning menetluskulud 59 eurot ja 33 senti.
5.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas, millega kaebus osaliselt rahuldati, ja osas, millega mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetlus​kulud. Vastustaja palus teha uue otsuse, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
6.L. Sõtšugov esitas apellatsioonkaebuse, mis 8. juuni 2015. a määrusega tagastati, ning vastu​apellatsioonkaebuse, mis tagastati 23. oktoobri 2015. a määrusega.
7.Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2016. a määrusele, millega anti kaebajale võimalus esita​da kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, esitas L. Sõtšugov kaebetähtaja ennista​mise taotluse. Taotluses märkis kaebaja, et lasi kaebetähtaja mööda, kuna ei olnud teadlik, millal algab kaebetähtaja arvestamine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 vahel on vastuolu, mille lahendamisel lähtus kaebaja HKMS § 47 lg-t 3 eelistavast tõlgendusest. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise see, et vastustaja ei ole võimeline kinnipeetavate kaebusi tähtaegselt lahendama, kuid lahendab need tavaliselt hiljem siiski. Vastustaja ei teatanud aga, et menetlustähtajast kinni pidamine on võimatu, rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 41 sätestatut. Seega ootas kaebaja, kuni vastustaja tema taotluse lahendab, ja pöördus seejärel 30-päevase tähtaja sees kohtusse.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. mai 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-14-52449 kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 ja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal praeguses asjas kohustus esitada kaebus, arvestades vanglale esitatud kahjunõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 8. augustil 2014. Seega on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väide, et ei tema ega tema esindaja ei saanud aru, millisest seadusesättest tuleb kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel lähtuda, ei ole asjakohane. Kaebajat esindas kahjunõude esitamisel vanglale MTÜ Auxilio advokaat Heiki Kuningas ja kohtumenetluses vandeadvokaat Denis Piskunov. Ei ole usutav, et kogemustega advokaadid ei saa aru, millisest seadusesättest tuleb kaebetähtaja arvestamisel lähtu​da. Kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla advokaadist esindaja kogene​matusest tingitud eksimus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.L. Sõtšugov esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega lugeda L. Sõtšugovi kaebus esitatuks tähtaega rikkudes, kuid ennis​tada tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebajale ega tema esindajatele selge, kas kaebuse esitamisel tuleb lähtuda RVastS § 18 lg-st 2 või HKMS § 47 lg-st 3. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-118-16 leidnud, et olukord ei pruukinud olla selge. Lisaks tingis kaebetähtaja ületamise vangla viivitus kahjunõude lahendamisel ning kaebaja teavitamata jätmine menetlustähtajast kinni pidamise võima​tu​sest.

Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigus​vastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ette​nähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 7. juuliks 2014, kuid vastas

kahjunõudele alles 30. septembril 2014. Kaebaja esitas kaebuse 15. oktoobril 2014.

Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg

on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-118-16 (p 11) ja 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pida​nuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödu​mist. Kaebus on järelikult esitatud pärast tähtaja möödumist.

Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahju​nõude lahendamisega ning

kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda sellega, et olukorras, kus kaebe​tähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebe​täht​aja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vas​tust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahen​damiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud HMS § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.

Kuigi erinevalt viidatud asjast oli kaebajal praeguses asjas haldusmenetluses advokaadist

esindaja, on kolleegium siiski seisukohal, et alus kaebetähtaja ennistamiseks on olemas. Vastuoluline õiguslik regulatsioon võis olla ebaselge nii kaebajale kui ka tema esindajale. Lisaks oli kaebetähtaja ületamine ka selles asjas tingitud vastustaja õigusvastasest viivitusest kahjunõude lahendamisel ja HMS § 41 järgse teavitamiskohustuse täitmata jätmisest.

16.Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebuse esitamise tähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.