Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. oktoober 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1172
Haldusasi
AS kaebus Audru valla kohustamiseks vastama kaebaja 08.03.2015 pöördumisele seadusega ettenähtud korras
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – AS Vastustaja – Audru vald, esindaja Katri Pruuli
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-1172 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28.11.2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS esitas 26.01.2015 ja 04.02.2015 Audru Vallavalitsusele pöördumised, mille soovis saada teavet, kas Audru valda Saari külla rajatava tuulepargi kavandamisel on koostatud mõni planeering, arvestades Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringust (tuuleenergeetika teemaplaneering) nähtuvat selgitust, et see on aluseks detailplaneeringute, üldplaneeringute ja nende tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisele ja selle alusel ei ole soovitatav väljastada projekteerimistingimusi tuuleenergeetika teemaplaneeringu suure üldisusastme tõttu, ja Audru valla üldplaneeringust tulenevat tingimust, et kui Audru valda soovitakse rajada tuulepark, tuleb selle rajamiseks koostada valla osa üldplaneering või teemaplaneering. Sellise planeerimisprotsessi olemasolu korral palus kaebaja asjakohaseid dokumente. Kui valla üldplaneeringu nõudeid on muudetud, sh tuuleenergeetika teemaplaneeringuga, palus AS ka selle kohta täpseid andmeid. Audru Vallavalitsus vastas 03.02.2015 ja 12.02.2015 kirjadega, et Audru valla üldplaneering ei näe tuuleenergia teemaplaneeringu ala P25 ette detailplaneeringu kohustusega alana ning Pärnu maavanem selgitas AS-le järelevalve käigus 22.12.2014 kirjas, et tuuleenergeetika üldplaneeringust ei tulene imperatiivset kohustust detailplaneeringu koostamiseks ning üldplaneering ei keela projekteerimistingimuste väljastamist. Siseministeerium selgitas 19.06.2013 kirjas tuuleenergeetika teemaplaneeringu üle järelevalvet teostades, et keeld teemaplaneeringu alusel projekteerimistingimusi väljastada ei ole kooskõlas planeerimisseaduse § 7 lg-ga 4 ja ehitusseaduse § 19 lg 1 p-ga 2. Seetõttu ei ole koostatud muid planeeringuid ning tuulepargi rajamiseks väljastati projekteerimistingimused. Audru valla üldplaneeringut on muudetud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga, mis on kättesaadav Pärnu Maavalitsuse veebilehel. Seda on tehtud üldiselt Audru valda puudutavas osas. Vallavalitsusel ei ole sellekohast dokumenti, mida teabenõudele vastuseks esitada. Avatud menetlust projekteerimistingimuste väljastamisel läbi ei viidud.
2.AS esitas 08.03.2015 Audru Vallavalitsusele selgitustaotluse, milles palus informatsiooni Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu ja Audru valla üldplaneeringu kohta. Selgitustaotluses palus AS selgitada, mida tähendab Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringuga (tuuleenergeetika teemaplaneering) üldplaneeringu üldine muutmine, millele Audru Vallavalitsuse 12.02.2015 kirjas viidatakse, ning viidata seaduslikele alustele ja loetleda iga muudatus, mis tehti tuuleenergeetika teemaplaneeringu alusel Audru valla üldplaneeringusse. Lisaks soovis AS teada, kas Audru valla üldplaneeringu p 4 kehtib või on seda tuuleenergeetika teemaplaneeringuga muudetud; kas Audru valda tuulepargi rajamisel tuleb koostada valla osaüldplaneering või teemaplaneering; kas on õiguspärane rajada tuulepark projekteerimistingimuste alusel, kui valla üldplaneering näeb ette osaüldplaneeringu või teemaplaneeringu koostamise tuulepargi rajamiseks ja tuuleenergeetika teemaplaneeringu kohaselt on soovitatav koostada planeering. Jaatavat vastust palus AS põhjendada.
3.Audru vallavanem vastas 09.04.2015 vastuskirjaga nr 7-1.2/250-6 AS selgitustaotlusele. Vastuses selgitati esmalt, kuidas toimub maakonnaplaneeringu sissekandmine varem kehtestatud üldplaneeringusse ning seejärel, kas tuulepargi rajamisel Audru valda tuleb koostada planeering. Siseministeerium on selgitanud 15.10.2014 kirjaga võimalusi maakonnaplaneeringu sissekandmiseks varem kehtestatud üldplaneeringusse. Audru valla valik on üldplaneeringu muudatustele viitamine, millele on juurdepääs Audru valla veebilehel (http://www.audru.ee/uldplaneeringu-pohilahenduse-muudatused). Pärnu maavanem kehtestas 21.11.2013 korraldusega nr 646 tuuleenergeetika teemaplaneeringu. Viitega planeerimisseaduse (PlanS) § 7 lg-le 4 selgitas vald, et tuulikute asukohast, võimsusest 2(6)
3-15-1172 ja kogusest sõltub, kas on vaja Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringus toodud tingimuste alusel koostada planeering või väljastada projekteerimistingimused.
4.Vastuseks AS 12.04.2015 selgitustaotlusele märkis Audru Vallavalitsus, et valla üldplaneering ei näe tuuleenergeetika teemaplaneeringu ala P25 ette detailplaneeringu kohustusega alana ja kohustust kehtestada eraldi planeering ei tulene ka tuuleenergeetika teemaplaneeringust. Teema- ja üldplaneeringu koosmõjust tulenevalt ei olnud keelatud projekteerimistingimuste väljastamine. Samade planeeringute koosmõjust tuleneb valla hinnangul, et tuulikute asukohast, võimsusest ja arvust sõltub, kas on vajalik koostada planeering või väljastada projekteerimistingimused. Vastuses viidati planeerimisseaduse ja ehitusseaduse sätetele ja Pärnu maavanema ning Siseministeeriumi seisukohtadele.
5.AS esitas 06.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Audru Vallavalitsuse kohustamiseks vastata sisuliselt kaebaja 08.03.2015 pöördumisele, anda soovitud selgitused ja vastata esitatud küsimustele. Menetluskulud palus kaebaja jätta vastustaja kanda. Vastusest ei selgu, millisele õiguslikule alusele toetudes jättis vastustaja küsimustele vastamata ja palutud selgitused andmata ning asus käsitlema talle meelepärast teemat. Kaebaja ei soovinud pöördumises selgitusi, kuidas toimub maakonnaplaneeringu sissekandmine varem kehtestatud üldplaneeringusse. Samuti ei ole kaebaja palunud teavet tuuleenergeetika teemaplaneeringu asjaolude kohta. Audru Vallavalitsus on rikkunud kaebajale PS §-dest 14, 44 ja 46 tulenevaid subjektiivseid õigusi. Eeltoodud normidest tuleneb isiku õigus pöörduda avaliku võimu poole ja ka avaliku võimu kohustus isiku pöördumistele vastata, pidades sealjuures kinni kehtestatud normidest. Eesmärgipärane ei ole anda selgitustaotlusele vastus, mis vastab esitatud küsimusest mööda ja on oma sisult vale. Lähtuvalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest (MSVS) ja hea halduse põhimõttest tuleb isiku selgitustaotlusele vastamisel anda soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendada selle andmisest keeldumist (MSVS § 5 lg 8).
Audru vald palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
Vallavalitsus on jaganud kaebaja 08.03.2015 kirjas kajastatud teemadel kaebajale selgitusi ning täitnud teabenõudeid korduvalt. Menetlusosaliste vahel on toimunud alates 2015. aastast ulatuslik kirjavahetus. Kuna vastustajale oli teada, et kaebaja hinnangul ei ole Audru valda Saari külla elektrituulikute püstitamine vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel õiguspärane, siis lisaks teabenõuetele ja selgitustaotlustele lühidalt vastamisele on vallavalitsus edastanud kaebajale alates 03.02.2015 vastusest täiendavate omapoolsete selgitustega vastuskirju. Seega on kaebaja 08.03.2015 taotluses sisaldunud ja väidetavalt vastamata jäänud küsimustele vastatud täiendavates kirjades. Avaliku teabe seadus ega MSVS ei keela teabevaldajal anda teabenõudele või selgitustaotlusele vastamisel täiendavat teavet, kui vastavast pöördumisest on näha, et taotleja ei saa temaatikast korrektselt aru. Vastustaja hinnangul oleks ekslikust seisukohast või lihtsalt asjatundmatusest püstitatud küsimustele lakooniliste lühivastuste andmine olnud teabenõude või selgitustaotluse esitanud isiku eksitamine ning süvendanud isiku teadmatust. Seega olid vallavalitsuse edastatud vastuskirjad õiguspärased ning vallavalitsus on käitunud kooskõlas hea halduse tavaga.
7.Tallinna Halduskohtu 13.10.2015 otsusega jäeti AS kaebus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 3(6)
3-15-1172 Vallavanema 09.04.2015 vastusest ilmneb, et valla üldplaneeringus on vaja arvestada maakonnaplaneeringut või selle hilisemaid muudatusi. PlanS § 7 lg 4 kohaselt oli kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele ja kui varem kehtestatud üldplaneering maakonnaplaneeringus sätestatut ei kajasta, siis on see maakonnaplaneering vastavate detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Seejuures on viidatud Siseministeeriumi selgitava sisuga kirjale ja Audru valla vastavale veebilehele ning lähtutud eeldusest, et kaebajal oli nendele dokumentidele juurdepääs olemas. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Vastustaja ei olnud kohustatud andma küsimustele konkreetseid lühivastuseid. MSVS § 2 lg 2 p 1 kohaselt on selgitustaotlus eelnimetatud seaduse tähenduses pöördumine, milles isik taotleb sellist teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Sellest järeldub, et üldjuhul peaks lühivastuste andmine olema pigem erandiks. Vald on andnud põhjalikuma vastuse koos asjakohaste viidetega veebilehtedele, mis peaks aitama kogu taustinformatsiooni paremini mõista. Seoses eelnimetatuga puudub vastuolu hea halduse tavaga. Vastuste saamiseks üldplaneeringu sisulisele kooskõlale maakonnaplaneeringuga tuleb neid planeeringuid võrrelda. Vastustaja on sellekohasele võimalusele viidanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.AS palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.10.2015 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada AS kaebus. Menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud, kas ja millisele küsimusele on vald vastuse andnud ja millises kirja osas on see leitav. Halduskohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid, milles Audru Vallavalitsus ise kinnitab, et kaebaja 08.03.2015 pöördumises ei ole soovitud sellist teavet, mille vald 09.04.2015 vastuskirjaga edastas. Sellega on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Ka vastustaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et selgitustaotluses oleks midagi sellist küsitud, mille kohta selgitusi anti. Kui vastused olid leitavad mõnes muus dokumendis, mis oli kaebajale kättesaadav, oleks halduskohus pidanud analüüsima ja hindama, kas ja millisele konkreetsele küsimusele millisest dokumendist võinuks kaebaja ammendava vastuse leida. Selle asemel andis kohus hoopis valla seisukohale hinnangu, väljudes sellega kaebuse piiridest. Kui adressaat peab vajalikuks oma vastuses anda lisaks täiendavaid ja avaldajat abistada võivaid selgitusi, on see võimalus olemas. Siiski ei saa täiendav selgitus asendada nõutavat vastust. Kui tegemist on küsimusega, millele ei saa üheselt eitavalt või jaatavalt vastata, siis tuleks seda selgitada. Küsimustele ühise vastuse andmise korral peab olema arusaadav, millises kirja osas ja millisele küsimusele on vastus antud. See vastustaja kirjast ei nähtunud. Ühtegi MSVS § 5 lg-s 9 nimetatud õiguslikku alust vastamisest loobumiseks vastustajal ei olnud. Tähtsust ei oma asjaolu, et Audru vald AS pöördumisele formaalselt vastas ega jätnud seda tähelepanuta. Sellega ei saa lugeda MSVS § 5 lg-s 1 sätestatud vastamiskohustust täidetuks.
9.Audru vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes täielikult halduskohtu seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud nii PS § 44 lg-s 2, mille kohaselt on muu hulgas kohalikud omavalitsused kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja 4(6)
3-15-1172 arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, kui ka MSVS-s. PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poole vastuseid. Isiku õigus pöörduda selgitustaotlusega kohaliku omavalitsuse poole ning saada sellele vastus hõlmab ka isiku õigust, et saadud vastus on sisuline. Kui isik pöördub kohaliku omavalitsuse poole viimase tegevuse kohta selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või ei võimalda see isikul aru saada kohaliku omavalitsuse tegevusest, ei oleks viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav. MSVS § 5 lg 1 paneb selgitustaotlusele vastamise kohustuse selle adressaadile. MSVS § 5 lg 8 ls 3 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist.
11.Õigust saada selgitustaotlusele vastuseid ei ole aga rikutud juhul, kui haldusorgan pole vastanud küsimustele viisil, nagu seda soovib pöördumise esitaja. Kui isiku pöördumisest nähtub, et küsimus on püstitatud ekslikust eeldusest lähtuvalt, tuleb haldusorganil küsimuse ekslikule lähtekohale tähelepanu juhtida ja anda isikule selgitused, mis võimaldavad haldusorgani tegevuse kohta piisava teabe saada.
12.Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni. Haldusorgan saab selgitustaotluses näidatud küsimustele vastata viisil, mida ta ise peab õigeks. Seetõttu ei saa ringkonnakohus asuda vastustaja asemel kontrollima, kas tuuleenergeetika teemaplaneeringuga on tehtud muudatusi Audru valla üldplaneeringusse ning kas selliste muudatuste tegemist tuli kajastada eraldi dokumendis või viidata üldplaneeringut muutvale teemaplaneeringule üldiselt.
13.Kaebaja küsimusele, kuidas toimub üldplaneeringu muutmine tuuleenergeetika teemaplaneeringuga, on vastustaja ringkonnakohtu hinnangul piisava vastuse andnud, viidates seejuures Siseministeeriumi kirjale, kust nähtuvad ka sellise planeeringu muutmise õiguslikud alused.
14.Kaebaja küsimusele Audru valla üldplaneeringu seletuskirja p 4 kolmanda lause „Juhul, kui soovitakse Audru valda rajada tuulepark, tuleb selle rajamiseks koostada valla osa üldplaneering või teemaplaneering“ kehtivuse kohta on vastustaja samuti, kuigi mitte otsesõnu, vastanud, selgitades, et üldplaneeringust ega teemaplaneeringust ei tulene nõuet igal juhul tuulepargi rajamiseks planeeringut koostada. Juba 12.02.2015 vastusest kaebaja teabenõudele nähtub, et üldplaneeringut ei ole teemaplaneeringuga muudetud ning 03.02.2015 vastuses kaebaja pöördumisele on näidatud ka kõik üldplaneeringus tehtud muudatused, mille hulka ei kuulu üldplaneeringu seletuskirja p 4 ls 3 muutmine. Vastustaja seisukohast ilmneb, et üldplaneeringu seletuskirja ja tuuleenergeetika teemaplaneeringu koosmõjust nähtub, et tuulepargi rajamisel detailplaneeringu kohustuseta alale ei ole eraldi planeeringu koostamine alati vajalik. Sellise selgituse andmisega on vastatud ka kaebaja küsimusele valla osaüldplaneeringu või teemaplaneeringu vajalikkuse kohta ning selgitatud, miks vastustaja arvates on tuulepargi rajamine planeeringut koostamata projekteerimistingimuste alusel õiguspärane.
15.Asjaolust, et vastus mõnele selgitustaotluse esitaja küsimusele on antud juba varem ning sellist vastust enam vastamisel ei korrata, ei ole vastuolus MSVS § 5 lg 8 ls-ga 3. Seejuures ei saa viite puudumist varasemale kirjale pidada oluliseks puuduseks, arvestades, et varasema kirja edastamisest oli vastamise ajaks möödunud vaid umbes kaks kuud.
5(6)
3-15-1172
16.Kohtulik kontroll selgitustaotlusele antud vastuse üle on piiratud, arvestades vastustaja avarat kaalutlusruumi otsustamisel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Vastustaja ei ole sellise kaalutlusõiguse piire ületanud.
17.Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb kaebaja menetluskulud (riigilõiv kahes kohtuastmes kokku 30 eurot) jätta tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 alusel tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.