Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-31-16 18. oktoober 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Nele Parrest ja Jüri Põld Suuremäe Karjäär OÜ kaebus Haaslava Vallavalitsuse
4.septembri 2014. a korralduse nr 154 tühistamiseks ja Haaslava Vallavalitsuse kohustamiseks asja uuesti läbi vaatama Kaebaja Suuremäe Karjäär OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Haaslava vald, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kolmas isik Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu Kaasatud haldusorganid Keskkonnaamet Maa-amet Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-52296 Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
5.jaanuari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52296 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Mõista Haaslava Vallavalitsuselt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 780 eurot.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet väljastas 9. veebruaril 2012 Suuremäe Karjäär OÜ-le maavara kaevandamise loa nr L.MK/321441 kehtivusega 13. veebruarist 2012 kuni 13. veebruarini 2027 liiva ja kruusa kaevandamiseks Haaslava vallas Paluküla-Möldripalu liivamaardlal asuvas Paluküla II liivakarjääris uuele mäeeraldisele. Lisatingimuse kohaselt peab asjassepuutuva katastriüksuse karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks olema määratud mäetööstusmaa.
2.Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15. märtsil 2012 Maa-ametile taotluse Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamiseks ja rendile andmiseks. Maa-amet palus 21. märtsi 2012. a kirjaga nr 6.1-1/3220 Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) korraldada Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamine ja
jagamisel moodustatavale rendileantavale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramine ning üleandmine Maa-ametile.
3.RMK esitas 2. juulil 2012 taotluse 3-1.1/1034, milles palus Haaslava Vallavalitsuselt Kastre metskond 59 katastriüksuse jagamist ja moodustatavale Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele sihtotstarbeks mäetööstusmaa määramist.
4.Haaslava Vallavalitsus jagas 11. märtsil 2013 korraldusega nr 31 Palukülas asuva riigile kuuluva Kastre metskond 59 katastriüksuse kaheks iseseisvaks katastriüksuseks: Kastre metskond 59 pindalaga 48,49 ha ning Metsa pindalaga 8,91 ha. Mõlema katastriüksuse sihtotstarbeks määras vallavalitsus maatulundusmaa.
5.Suuremäe Karjäär OÜ esitas 15. juulil 2013 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada Haaslava Vallavalitsuse 11. märtsi 2013. a korralduse nr 31 osas, millega jäeti muutmata loodava Metsa kinnistu sihtotstarve mäetööstusmaaks, ning saata taotlus maa sihtotstarbe määramise osas vallavalitsusele uueks läbivaatamiseks.
6.Tartu Halduskohus tühistas 14. veebruari 2014. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1520 Haaslava Vallavalitsuse 11. märtsi 2013. a korralduse nr 31 osas, millega määrati moodustatud Metsa katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa ja jäeti sihtotstarve muutmata mäetööstusmaaks, ning kohustas Haaslava Vallavalitsust tegema RMK 2. juuli 2012. a taotluse kohta uue otsuse.
7.Haaslava Vallavalitsus otsustas 4. septembri 2014. a korraldusega nr 154 mitte muuta Metsa katastriüksuse sihtotstarvet. Vallavalitsuse hinnangul on korraldus kooskõlas maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg-ga 1, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrusega nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" (määrus nr 155) ning Haaslava valla üldplaneeringuga. Korralduse kohaselt ei kohusta ükski kehtiv õigusnorm ega õiguse üldpõhimõte valda Metsa katastriüksuse sihtotsarvet muutma, mistõttu puudub RMK-l õigus seda nõuda. Riigilt kaevandamisloa saamine ei saa luua RMK-le ega Suuremäe Karjäär OÜ-le õiguspärast ootust, et kaevandamisloas nimetatud mäeeraldisel saab kaevandama hakata, ega võta omavalitsuselt õigust määrata omavalitsuse territooriumi kasutamise põhimõtteid.
8.Suuremäe Karjäär OÜ esitas 2. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 10. veebruaril 2015 lõplikud seisukohad. Kaebaja palus tühistada Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a korralduse nr 154 ja kohustada Haaslava Vallavalitsust muutma Metsa katastriüksuse maa sihtotstarve mäetööstusmaaks. Alternatiivselt taotles kaebaja Haaslava Vallavalitsuse kohustamist uue otsuse tegemiseks RMK 2. juuli 2012. a taotluse kohta maa sihtotstarbe muutmiseks.
9.Tartu Halduskohus rahuldas 13. märtsi 2015. a otsusega Suuremäe Karjäär OÜ kaebuse, tühistas Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a korralduse nr 154 ja kohustas vallavalitsust tegema RMK 2. juuli 2012. a taotluse kohta uue otsuse ning mõistis vallavalitsuselt välja kaebaja kasuks menetluskulud 2355 eurot.
Kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et maa sihtotstarve määratakse vastavalt kaevandamisloale. Maa sihtotstarbe vastuolu korral valla üldplaneeringuga on võimalik üldplaneeringut muuta. Kui vastustaja arvates oli kaevandamine vastuolus üldplaneeringuga ja üldplaneeringu muutmine oli lubamatu ning ta jagas volikogu 28. mai 2010. a otsuses esitatud seisukohti, pidanuks ta need seisukohad esitama kaevandamisloa menetluses.
10.Haaslava vald esitas 13. aprillil 2015 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2015. a otsuse ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 5. jaanuari 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2015. a otsuse muutmata, kuid täiendas halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus mõistis Haaslava vallalt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 650 eurot. Haaslava Vallavalitsus on püüdnud maa sihtotstarbe muutmise menetluse käigus esitada vaidlustatud korralduses põhjendusi, mis võinuksid olla asjakohased ja tulnuks esitada kaevandamisloa väljastamise menetluse raames. Maapõueseaduse (MaaPS) § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Õigusakti ja planeeringu vastuolu korral tuleb muuta planeeringut. Kuna vaidlusaluse maaüksuse kohta oli välja antud kehtiv kaevandamisluba, on tegemist mäeeraldise ja seda teenindava maaga, mille sihtotstarve saab määruse nr 155 § 6 p 11 järgi olla vaid mäetööstusmaa. Kaevandamisloa väljastamisega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et maa sihtotstarve määratakse vastavalt kaevandamisloale. MaaPS § 25 lg 1 sätestab, et maavara kaevandamise luba annab selle omanikule õiguse loal märgitud mäeeraldisel maavara kaevandada. Katastriüksusel teatud otstarbel tegutsemise õiguse andmine määrab ära ka katastriüksuse kasutamise otstarbe. Seetõttu tuleb Metsa katastriüksuse maa lugeda määruse nr 155 § 6 p 11 kohaseks maavara kaevandamiseks kasutatavaks maaks ka juhul, kui konkreetset luba ei ole veel realiseerima asutud. Vastasel juhul puuduks kaevandamisloal maa sihtotstarbe muutmise menetluses igasugune õiguslik tähendus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Haaslava Vallavalitsus esitas 4. veebruaril 2016 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks madalama astme kohtule või teha uus otsus, millega jätta Suuremäe Karjäär OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud Suuremäe Karjäär OÜ kanda. Kohalikul omavalitsuse (KOV) üksusel peab olema õigus otsustada oma territooriumi kasutamise tingimuste üle. Katastriüksuse sihtotstarve ei ole automaatselt seotud selle kohta väljastatud loaga, vaid tegemist on KOV üksuse diskretsiooniotsusega, mille juures tuleb arvestada kohaliku elu oludega. Kohtud oleksid pidanud arvestama Haaslava Vallavolikogu 28. mai 2010. a otsusega, mis on
kehtiv haldusakt ega luba vaidlusalusel katastriüksusel kaevandada.
13.Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Suuremäe Karjäär OÜ, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ei tähenda KOV enesekorraldusõiguse kadu selliste kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Kohtud on õigesti asunud seisukohale, et olukorras, kus Haaslava Vallavalitsus ei esitanud oma vastuväiteid kaevandamisloa menetluses temale saadetud kaevandamisloa projekti kohta, ei saa kaevandamisluba hakata varjatult vaidlustama teises menetluses. Kohtud ei ole eksinud tõendite hindamise reeglite vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kaebajale antud kaevandamisloas on seatud kaevandamise õiguse tekkimiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 3 alusel lisatingimus. Lisatingimuse kohaselt peab Suuremäe Karjäär OÜ kaevandamiseks korraldama selle, et karjäärialuse maa sihtotstarbe liigiks määratakse mäetööstusmaa (tl 12). Ainuüksi sellise lisatingimuse tõttu ei tekkinud kaebajal veel loa saamisel tingimusteta subjektiivset õigust ega õiguspärast ootust kaevandamiseks Paluküla II liivakarjääris. Kaevandamisluba küll annab subjektiivse õiguse kaevandamiseks, kuid isikul tuleb kaevandamiseks järgida ka muid õigusakte, sh üldplaneeringut.
15.Haaslava Vallavalitsuse 2007. a-l kehtestatud valla üldplaneeringu järgi jääb vaidlusalune Metsa katastriüksus rohelise võrgustiku alale (tl 35). Roheline võrgustik on planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17 järgi eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslike ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest (vt ka PlanS v.r § 6 lg 2 p 5). Haaslava valla üldplaneering näeb praeguse Metsa katastriüksuse piirkonnas ette metsamaa ja rohelise võrgustiku ala säilitamise. Haaslava vald leiab, et tal on seega kohustus hoida Metsa katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaana, sest selle määramine mäetööstusmaaks oleks vastuolus valla üldplaneeringuga.
16.Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (kehtiva PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Üldplaneeringu-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (kehtiva PlanS § 75 lg 4, PlanS v.r § 8 lg 31) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-14, p 11). Roheline võrgustik on Haaslava valla üldplaneeringu oluline osa ja seda tuleb üldplaneeringu alusel säilitada. Eelnevast tulenevalt ei välista see aga täielikult selliseid maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega.
17.Praegusel juhul on Keskkonnaamet leidnud, et karjääri rajamine Metsa katastriüksusele ei mõjutaks rohelise võrgustiku toimimist (tl 73 pöördel). Sellele tuginedes on kaevandamisloa
väljastamisel jäetud keskkonnamõju hindamata olulise mõju puudumise tõttu. Metsa katastriüksusel kaevandamine ei pruugi seega mõjult olla planeeringu põhilahenduse muutmine, sest see ei mõjuta oluliselt Haaslava valla rohelise võrgustiku ja metsamaa säilitamist. Kuna Metsa katastriüksus on vaid 8,91 hektarit suur, ei oleks seal kaevandamine vaadeldav umbes 1320 hektari suuruse rohelise võrgustiku tuumikala Haaslava vallas paikneva osa säilitamise plaani olulise muutmisena ka mahult. Üldplaneeringu-järgsele roheala juhtotstarbele vastav maakasutus oleks seega valdav ka Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel mäetööstusmaaks.
18.Samas ei ole kahtlust, et kaevandamine on intensiivne maakasutus, mis ei pruugi olemuslikult sobituda üldplaneeringus määratletud kogukondlike põhimõtetega omavalitsusüksuse ruumilise arengu kohta. Riigi kaevandamisloa alusel lubatakse kaebajal kaevata kuni 13. veebruarini 2027 Paluküla II liivakarjääris Metsa katastriüksusel 776 000 m3 liiva ja 153 000 m3 kruusa (tl 11 pöördel). See on vastuolus Haaslava valla üldplaneeringus seatud tingimusega, mille järgi tuleb rohelise võrgustiku tagamiseks jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja (Haaslava valla 2007. a üldplaneeringu lk 12). Metsa katastriüksusel kaevandamine erinevalt üldplaneeringus kavandatust tähendab seega üldplaneeringu põhilahenduse olulist muutmist (vaatamata p-des 17–18 märgitule).
19.Haaslava valla üldplaneering on vallale siduv. Kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa seega kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni üldplaneeringust kõrgem õigusakt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 19). Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul sätestas maakasutuse otstarbe määruse nr 155 § 2 lg 2 alusel sellise õigusaktina MaaPS § 25 lg 1 (otsuse p 18). Kolleegium sellega ei nõustu. MaaPS § 25 lg 1 järgi tekib õigus kaevandada kaevandamisloa alusel. Kaevandamisloast tulenev õigus ei ole aga piiranguteta ja selle adressaat peab järgima ka teisi asjakohaseid õigusakte.
20.Ringkonnakohus, leides, et kaevandamisluba andis õiguse kaevandamisloal märgitud mäeeraldisel kaevandamisega alustada, omistas MaaPS § 25 lg-le 1 koostoimes määruse nr 155 § 2 lg-ga 2 sellise tähenduse, mis ei johtu selle grammatilisest, eesmärgipärasest ega süstemaatilisest tõlgendamisest. Kaevandamisluba ei reguleeri kinnisasja sihtotstarvet. Seda kinnitavad ka maakatastriseaduse § 18 lg-d 2 ja 6, mille järgi saab katastriüksuse sihtotstarbe muutmine toimuda ainult KOV üksuse detail- või üldplaneeringu või viimase puudumisel eraldi KOV volikogu otsuse alusel.
21.Selleks et vaidlusalusel katastriüksusel saaks alustada kaevandamist, on eelnevast tulenevalt vajalik, et vald muudab oma kehtivat üldplaneeringut, mis keelab rohelise võrgustiku alal intensiivse maakasutuse. Seejärel on võimalik muuta vaidlusaluse maa sihtotstarvet ja määrata selleks senise maatulundusmaa asemel mäetööstusmaa (vt määruse nr 155 § 6 p-d 9 ja 11).
22.Üldplaneeringu, sh senist üldplaneeringut muutva planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja
kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 22 lg 1 p-dest 31 ja 32 ning PlanS § 77 lg-st 1 tulenevalt KOV üksuse volikogu ainupädevusse. Haaslava valla kaalutlusõigust üldplaneeringu muutmise üle otsustamisel on aga vähendanud vastuväidete esitamata jätmine kaevandamisloa andmise menetluses. Seadusandja on kaevandamisloa menetluse näinud ette selleks, et otsustada selles etapis mh keskkonnahoidu ja KOV üksuse ruumilisse planeerimisse puutuvate küsimuste üle, tasakaalustades riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve ning erahuve. Tegemist on avatud menetlusega (MaaPS § 29 lg 1), mis võimaldab mh kohalikel elanikel seisukohti avaldada. Kui KOV üksus ei nõustu kaevandamisloa andmisega, on võimalik kaevandamisluba anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (MaaPS § 34 lg 2). Kui Haaslava vald ei pidanud kaevandamist Paluküla II liivakarjääris võimalikuks keskkonnahoiu ja valla tasakaalustatud ruumilise arengu kaalutlustel, tuli vallal esitada sellised põhjendused selleks ettenähtud kaevandamisloa menetluses.
23.Paluküla II liivakarjäär on kavandatud kohaliku tähtsusega maardlasse, mistõttu kuulub kaevandamisloa andmise, sh selle keskkonnamõjude üle otsustamise pädevus MaaPS § 28 lg 4 järgi Keskkonnaametile. Kuna vaidlustatud Haaslava valla otsust mõjutanud keskkonnakaitselised kaalutlused kuuluvad Keskkonnaameti pädevusse, pidi vald arvestama Keskkonnaameti seisukohaga, et kaevandamist võib keskkonna seisukohast lubada. Määrav on Keskkonnaameti järeldus, et karjääri rajamine Metsa katastriüksusele ei mõjuta rohelise võrgustiku toimimist (tl 73 pöördel). Haaslava vald pidanuks sellise järelduse eiramisel näitama ära selle olulised puudused.
24.Kaevandamisele takistuste seadmine kaevandamisloa menetluse järel riivab kaevandamisloa saanud ettevõtja ettevõtlusvabadust ja kulutab mh kohtumenetlusele ebamõistlikult riigi ja KOV üksuse ressursse. Tegemist on vastuolulise halduspraktikaga, mis planeerimismenetluses kahandab KOV üksuse kaalutlusõigust asjassepuutuva lõppotsuse tegemisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-82-14, p 22).
25.Planeerimisseaduse (vaidlustatud 4. septembri 2014. a korralduse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 4 lg 2 p 2 järgi peab KOV üksus planeerimisalase tegevuse korraldamisel oma haldusterritooriumil tagama avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise. Praegusel juhul on Haaslava vald vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud ainult kohalikest huvidest. KOV üksus ei või aga planeerimisalases tegevuses arvestada ainult kohalikke huve ja jätta riiklikud huvid kõrvale (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03, p 41). Kohalikud huvid on küll legitiimsed, kuid neid tuleb planeerimismenetluses kaaluda koos riiklike ja regionaalsete huvidega ning praegusel juhul nendega seotud erahuvidega.
26.Haaslava vald ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel eeltähendatud piiratud diskretsiooni piires kaalunud tasakaalustatult kaevandamisloa adressaadi erahuve ja nendega seotud riiklikke, regionaalseid ja kohalikke huve. Haaslava valla vaidlustatud otsus ja sellega seoses rohealal intensiivse maakasutuse keelu muutmata jätmine üldplaneeringus kahjustab kaebaja majandustegevust.
27.Tõrjumaks kaevandamisloa menetluse järel kaevandamisloa adressaadi huve ja nendega samasuunalisi riiklikke ning regionaalseid huve kaevandamiseks, peavad kohalikust kogukonnast võrsuvad riigi maavarade kaevandamise vastased huvid olema ülekaalukad. KOV üksus peab sellisel juhul üldplaneeringu muutmisest keeldumisel näitama selgelt ära, miks kaevandamine põhjustaks väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule. Haaslava vald ei ole selliseid kaalutlusi esitanud.
28.Eeltoodud põhjustel on Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a otsus mitte muuta Metsa katastriüksuse sihtotstarvet kaalutlusveaga otsus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Seetõttu tuleb jätta Haaslava Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52296 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Selle tulemusel tühistatakse Haaslava Vallavalitsuse 4. septembri 2014. a korraldus nr 154 ja kohustatakse Haaslava Vallavalitsust tegema uue otsuse RMK 2. juuli 2012. a pöördumise kohta Paluküla II liivakarjääri alale jäävale katastriüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks.
29.Uue otsuse tegemisel peab Haaslava vald esitama kaalukad põhjendused eeskätt juhul, kui jätab valla üldplaneeringu ja Metsa katastriüksuse sihtotstarbe muutmata. Sellised põhjendused alluvad kohtulikule kontrollile ja nende esitamata jätmine võib kaasa tuua üldplaneeringu muutmiseks kohtuotsusega kohustamise (PlanS § 93 lg 4). Seni, kuni Haaslava vald ei ole välja toonud riigi maavarade kaevandamise väga raskeid tagajärgi kohaliku kogukonna heaolule, ei saa Metsa katastriüksuse sihtotstarbe mäetööstusmaaks muutmata jätmine olla põhjendatud.
30.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad Haaslava Vallavalitsuse kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Suuremäe Karjäär OÜ on taotlenud menetluskulude jätmist kassaatori kanda. Suuremäe Karjäär OÜ on tasunud õigusteenuste eest kassatsiooniastmes 780 eurot, mis tuleb Haaslava Vallavalitsuselt Suuremäe Karjäär OÜ kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1).
31.Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 viimase lause alusel arvata riigituludesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.