Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 19.01.2023, Tartu 3-21-101 EMG Karjäärid OÜ kaebus Otepää Vallavolikogu 17.12.2020. a otsuse nr 1-3/64 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Otepää valla kohustamiseks vaadata kaebaja keskkonnaloa taotlus arvamuse andmiseks uuesti läbi Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus Otepää valla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja EMG Karjäärid OÜ Lepinguline esindaja v.adv. Tõnis Juurmann Vastustaja Otepää vald Lepinguline esindaja v.adv. Toomas Pikamäe Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Otepää vallale apellatsioonkaebuse lisaks olev andmebaasi Kotkas väljatrükk.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista Otepää vallalt EMG Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus summas 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 20.02.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.EMG Karjäärid OÜ esitas 26.06.2020 Keskkonnaametile (KeA) keskkonnaloa taotluse Otepää vallas Neeruti külas maavara kaevandamiseks (Neeruti liivakarjäär) ja esitas 04.08.2020 KeA palvel täiendatud taotluse. Taotletava mäeeraldise ala hõlmab Neeruti kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 ja täiteliiva plokki 11. Taotletav ala asub riigi omandis olevatel kinnisasjadel, katastriüksusel Neeruti karjäär (katastritunnus 58202:003:0010, sihtotstarve mäetööstusmaa) ja osaliselt katastriüksusel Kruusamaa (katastritunnus 58202:003:0003, sihtotstarve maatulundusmaa).
2.KeA palus 06.11.2020. a kirjas nr DM-110477-12 Otepää vallal täpsustada seisukohta maavara kaevandamise keskkonnaloa kohta.
3.EMG Karjäärid OÜ esitas 06.11.2020 Otepää Vallavalitsusele vaide, milles ta palus tühistada Otepää Vallavalitsuse 01.10.2020. a arvamus ja teha uus otsus kaevandamisloa taotluse osas. Otepää Vallavalitsus rahuldas 16.11.2020. a kirjas nr 6-7/1651-3 EMG Karjäärid OÜ taotluse uue arvamuse andmiseks.
4.Otepää Vallavolikogu ei nõustunud 17.12.2020. a otsuses nr 1-3/64 EMG Karjäärid OÜ-le maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisega. Otsuse põhjendused: Keskkonnaloa väljastamine kahjustab kohalikke huve, kuna on vastuolus Palupera valla üldplaneeringuga, mis on vallale siduv. Vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanile on võimalik kasutada maavara kaevandamiseks Neeruti karjääri katastriüksust (mäetööstusmaa), aga mitte Kruusamaa katastriüksust (põllu- ja metsamajandusmaa). Üldplaneeringu seletuskirja p 2.14 välistab Kruusamaa katastriüksuse kasutusele võtmise mäetööstusmaana. Puudub piisav teave võimaliku negatiivse mõju kohta kohalikule veerežiimile. Läbi tuleks viia hüdrogeoloogiline analüüs ja hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, tolm, pinnasesaaste, õhusaaste). Mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus, seega on keskkonnaloa andmine vastuolus riigi huvidega. Vallale ei tulene nõusoleku andmise kohustust sellest, et varem on ta kooskõlastanud aktiivse tarbevaru kinnitamise ja tööde tegemise tee kaitsevööndis. Üldplaneering ei ole maapõueseadusega (MaaPS) vastuolus ning viide maakatastriseaduse (MaaKatS) § 182 lg-le 4 ei ole kohane, sest kaevandamisluba ei ole välja antud.
5.EMG Karjäärid OÜ esitas 14.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 21.01.2022 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tunnistada Otepää Vallavolikogu 17.12.2020. a otsus nr 1-3/64 õigusvastaseks ja kohustada valda 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest uuesti otsustama arvamuse andmine 26.06.2020. a keskkonnaloa taotlusele. Kaebaja põhjendused: 1) 17.12.2020. a otsust ei saa põhjendada üksnes asjaoluga, et üldplaneeringus on Kruusamaa katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve põllu- ja metsamajandusmaa. MaaKatS § 182 lg 4 reguleerib katastriüksuse sihtotstarbe muutmist kaevandamisloa andmise korral. Seadusandja ei ole andnud kohalikule omavalitsusele (KOV) absoluutset õigust blokeerida kaevandamisloa andmine, kui maakasutuse juhtotstarve ei vasta kavandatavale tegevusele. Otsuses ei ole selgitatud, kas ja kuidas kavandatav tegevus üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist sisuliselt takistab. Üldplaneeringu seletuskiri ei välista Kruusamaa kinnisasja juhtotstarbe muutmist. Varustuskindluse üle otsustab KeA. 2) Valla väited vajaduse kohta hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on ebamäärased ja põhjendamata. Liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Otsuses puuduvad põhjendused, miks olemasolevad selgitused keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või mis põhjusel peab vald vajalikuks täiendavate uuringute läbiviimist enne kooskõlastuse andmist. KeA teeks edasises menetluses otsuse keskkonnamõju hindamise
algatamise kohta. 3) Küsimus maavara varu suurusest valla olemasolevates karjäärides ja uute karjääride avamise või vanade taasavamise otstarbekusest on KeA pädevuses. Vald saanuks anda kooskõlastuse lisatingimustega, kaevandamine on võimalik pärast maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks. Enne otsuse tegemist vald kaevandamise vastuolu üldplaneeringuga ei näinud. Vald kooskõlastas 02.03.2020. a korraldusega Neeruti külas asuvatel Kruusamaa ja Neeruti karjääri katastriüksustel aktiivse tarbevaru kinnitamise ja kaevandamise vastustaja omandis oleva tee kaitsevööndis. 4) Kaebus on lubatav. Kaebaja ei esitanud pärast 26.06.2020 uut keskkonnaloa esmataotlust, vaid üksnes täiendas taotlust vastavalt KeA palvele. Tegemist on formaalsete täiendustega, mis ei oleks valla seisukohti muutnud.
6.Otepää vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Valla väitel ei ole kaebus lubatav, kuna on esitatud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse suhtes ja kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust. Lisaks välistab Palupera valla üldplaneering Neeruti mäeeraldise kasutamise mäetööstusmaana ning kaebaja väited keskkonnamõju ja maavara varude hindamisest on ekslikud.
7.KeA väitis esitatud seisukohtades, et valla 17.12.2020. a otsus on kaevandamisloa taotluse menetluses siduv arvamus ja kui kaebus jääb rahuldamata, tuleb KeA-l kaevandamisloa andmisest keelduda. Kaebuse rahuldamine aitab kaebaja õiguste kaitsmisele kaasa.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 16.02.2022. a otsusega kaebuse; tuvastas 17.12.2020. a otsuse õigusvastasuse; kohustas vastustajat uuesti esitama arvamuse kaebaja keskkonnaloa taotlusele maavara kaevandamiseks 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; jättis menetluskulud vastustaja kanda ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3515 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja on piisavalt välja toonud subjektiivsete õiguste riive ja huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Vastustaja keeldumine on vaidlustatav. Haldusmenetlust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et taotluse muutmine või parandamine või täiendavate dokumentide esitamine tühistab algselt esitatud taotluse. KeA menetleb 26.06.2020 esitatud taotlust, mis kehtib 04.08.2020. a redaktsioonis. 2) Menetlusosalised kasutavad mõisteid „katastriüksuse juhtotstarve“ ja „katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve“, mis on ebakorrektne ja võib olla põhjuseks, et vastustaja põhjendused 17.12.2020. a otsusele ei ole asjakohased. Planeerimisel mõistetakse maakasutuse juhtotstarbe all maa-ala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Ühe katastriüksuse puhul ei ole kohane rääkida juhtotstarbest. Juhtotstarve on laiemal piirkonnal vallal kui tervikul või selle osal, mis on planeeringu järgi ette nähtud teatavat liiki tegevuseks. 3) 17.12.2020. a otsuses lähtus vald kitsalt üksiku katastriüksuse sihtotstarbest. Ei ole ilmselge, et Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutusse võtmine mäetööstusmaana rikub üldplaneeringu põhilahendust. Taotletava mäeeraldise pindala on 6,34 ha, koos teenindusmaaga 7,77 ha (I kd, tl 16). Neeruti karjääri katastriüksuse pindala on 3,02 ha. Planeeringu kaardil (II kd, tl 132-133) on mäetööstusmaana tähistatud praegusest ca 2 korda suurem ala, piirkonnas jääb valdavaks maakasutuse juhtotstarbeks põllu- ja metsamajandusmaa. Nõusoleku andmine kaevandamisloa menetluses (või hilisem kaevandamisloa andmine) ei ole välistatud ainuüksi seetõttu, et piirkonna juhtotstarve üldplaneeringu järgi on põllu- ja metsamajandusmaa. 4) Geoloogilise uuringu aruande kohaselt on Neeruti karjäärist kruusa kaevandatud alates 1969. a (I kd, tl 67) ehk tegemist on varem kasutuses olnud kaevandamisalaga. KeA käsitles taotletavat maa-ala ühtse maardlana. Kruusamaa katastriüksusel paiknevat ala kahelt poolt
piiravad maa-alad on üldplaneeringu kaardil tähistatud maardlatena. Taotluse seletuskirja (I kd, tl 23) andmetel toimub taotletavast alast ca 460 m kaugusel kruusa kaevandamine kaevandamisloa nr L-MK/330984 (keskkonnaregistris on number kujul L.MK/330984) alusel, ka see maa-ala kuulub Neeruti (kruusa)karjääri koosseisu, kuid ei ole planeeringu kaardil tähistatud mäetööstusmaana ega maardlana. Neid asjaolusid on vastustajal võimalik arvestada ja kaaluda asja uuel lahendamisel. Kohane ei ole põhjendus, et Kruusamaa katastriüksuse sihtostarve on maatulundusmaa. Muidu puuduks mõte MaaKatS § 182 lg-l 4. Kohane ei ole vastustaja võrdlus olukorraga, kus üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringuga, kuna katastriüksuse sihtotstarbe muutmine kaevandamisloa andmise korral on reguleeritud erinormiga. Vastustaja on Neeruti karjääri katastriüksust puudutavas osas üldplaneeringut tõlgendanud meelevaldselt ja üldplaneeringu tegelikke eesmärke arvestamata. 5) Joogiveega seotud kaalutlused kuuluvad KOV-i pädevusse. Kaebaja on kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ja neid leevendavaid meetmeid põhjalikult kirjeldanud kaevandamisloa taotluses (I kd, tl 9p, 14-15), seletuskirjas (I kd, tl 25p-26) ja täiendavates selgitustes (II kd, tl 83-84), lähtudes kohalike elanike vastuväidetest kaevandamistegevusele (II kd, tl 8). 17.12.2020. a otsusest ei nähtu, mis põhjusel on kaebaja täiendavad selgitused vastustaja jaoks ebapiisavad. 6) Kaevandamisloa taotluse kohaselt on Neeruti karjäär kavandatud projektipõhise karjäärina, s.t tegemist ei ole statsionaarselt töötava karjääriga. Tööd ei käi aastaringselt ja võib esineda pikemaid perioode (aasta kuni kaks), mil kaevandamistegevust ei toimu (I kd, tl 9). Tegemist on kaaluka argumendiga, mis aitab vähendada lähedalasuvatele majapidamistele kaevandamistegevusest tulenevaid otseseid negatiivseid mõjusid, nt müra, tolm, vibratsioon. 17.12.2020. a otsusest ei nähtu, kas vastustaja on antud asjaolu arvesse võtnud. Vastustaja ei põhjendanud, miks ta ei saa lähtuda 2020. a läbi viidud geoloogilisest uuringust (I kd, tl 65-77). Ka ei selgu otsusest, miks otsustas vastustaja ebapiisava teabe tingimustes mitte arvestada võimalusega esitada edasises menetluses täiendavaid seisukohti või anda kaevandamisloale nõusolek tingimustega. Puudub alus kahelda, et KeA lähtub võimalikele keskkonnamõjudele hinnangu andmisel eelkõige keskkonnakaitselistest eesmärkidest. 7) Maavara varustuskindluse hindamine ei ole KOV-i ülesanne. Praegusel juhul saab riigi huvi kaevandamiseks järeldada sellest, et kaebuse kohaselt kutsus riik ettevõtjaid 2017. a esitama geoloogilise uuringu loa taotlusi riigile kuuluvatele korrastamata endistele karjäärialadele, s.h Neeruti karjäärile.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Otepää vald esitas 18.03.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) 04.08.2020. a taotlus asendas 26.06.2020. a taotluse. Seega on kaebus esitatud ja kohtuotsus tehtud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse suhtes. Kaebaja ei taotlenud valla kohustamist anda arvamus 04.08.2020. a taotluse kohta. Kohus ületas otsuse resolutiivosa p-s 1 kaebuse nõuet, kohustades valda andma arvamust muuhulgas 04.08.2020. a taotluse kohta. Asjakohatu on viide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 3, sest küsimus ei ole taotluse esitamise tähtajas, vaid selles, milline taotlus on kehtiv. 04.08.2020. a taotlus on iseseisev taotlus. Kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki, mistõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Kui vald annaks arvamuse 26.06.2020. a taotluse kohta, ei annaks see kaebajale õigust liiva kaevandamiseks Neeruti mäeeraldisel, kuna KeA menetleb 04.08.2020. a taotlust. 2) Vallal ei olnud otsuse tegemisel laia kaalutlusruumi, kuna üldplaneering keelab uute kaevandamisalade kavandamise, s.h kaevandamise Neeruti mäeeraldisel. Kaevandamine
kohas, kus üldplaneering kaevandamist ei luba, on üldplaneeringu põhilahenduse oluline muutmine, mis on võimalik vaid ülekaaluka ja õiguspärase era- või avaliku huvi korral. Asjakohane ei ole MaaKatS § 182 lg 4. Üldplaneeringu sisustamisel tuleb lähtuda seletuskirjast. Kohus kohaldas ebaõigesti PlanS v.r § 8 lg 3 p-d 1 ja 2 ning HMS § 4 lg-t 1. 3) Kohtuotsuse seisukohad MaaKatS § 182 lg 4 kohaldamise kohta ja selles, et vastustaja ei saanud otsuse tegemisel arvestada varustuskindlust, on omavahel vastuolus. Kohus kohaldas ebaõigesti MaaKatS § 182 lg-t 4, kuna ei selgitanud välja, kas esineb ülekaalukas riigi huvi. 4) Vald lähtus 26.06.2020. a taotluse suhtes seisukoha andmisel üldplaneeringust, samas kaebaja ei kõrvaldanud otsuses näidatud muret seoses veerežiimiga. Kohtuotsuses viidatud 2020. a geoloogiline uuring ei asenda hüdrogeoloogilist analüüsi. Kohus jättis tähelepanuta, et üldplaneering välistab Neeruti mäeeraldisel kaevandamise ja et vallal puudus otsuse tegemisel kaalumisruum, mistõttu vald ei saanud anda kaevandamisele tingimuslikku nõusolekut ega arvestada võimalusega esitada edasises menetluses täiendavaid seisukohti. 5) Vald ei pea põhjendama üldplaneeringu eesmärkide saavutamist. Sellekohane kohtu seisukoht on vastuolus HMS § 60 lg-ga 2. Valla varasem tegevus, s.h geoloogilise uuringuloa kooskõlastamisel ei loo kaebajale täiendavaid õigusi ega piira valla otsustuspädevust.
10.EMG Karjäärid OÜ esitas 11.04.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebus on lubatav. Alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puuduvad. KeA menetleb kaebaja 26.06.2020. a taotlust, mis kehtib 04.08.2020. a redaktsioonis. Seega tegi kohus kooskõlas HKMS § 41 lg-ga 1 otsuse vaidluse eseme osas. 2) Üldplaneering ei välista kaeveloa väljastamist. PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja (lk 16) kohaselt on joonise ja seletuskirja vastuolu korral olulisem planeeringu joonis, kuna joonis annab planeeringulahendusele geograafilise väljundi. Seega ei ole Neeruti karjääri katastriüksuse osas kaevandamine vastuolus üldplaneeringu maakasutuskaardiga. Neeruti liivakarjääri näol on tegemist olemasoleva kaevandusalaga. Seega on ebaõige väide, et valla kaalutlusõigus oli redutseeritud nullini ja taotlust ei olnud võimalik kooskõlastada. 3) Neeruti liivakarjääri ammendamata tarbevaru kasutuselevõtmine ei ole käsitletav uue kaevandamisala kasutuselevõtuna, mistõttu ei ole tegemist üldplaneeringu põhilahenduse olulise muutmisega. Vald ei ole põhistanud, et põllu- ja metsamajandusmaa otstarbele vastav maakasutus ei jääks kaevandusloa väljastamisel valdavaks. 4) Asjaolu, et kaevandusloa taotluse esemeks oleva katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa, ei ole kohane põhjendus. MaaKatS § 182 lg 4 kohaldub, kui katastriüksusele on välja antud maavara kaevandamise luba. Seadusandja ei sätesta erisust, kas kaevandamise luba on välja antud ülekaaluka riigi huvi alusel või mitte. Riigi huvi kaevandamiseks saab järeldada sellest, et riik kutsus ettevõtjaid 2017. a esitama geoloogilise uuringu loa taotlusi riigile kuuluvatele korrastamata endistele karjäärialadele, s.h Neeruti karjäärile. 5) 17.12.2020. a otsusest ei nähtu, mis põhjusel on kaebaja täiendavad selgitused valla jaoks ebapiisavad.
11.KeA esitas 05.01.2023 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Otepää valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja 04.08.2020. a taotluse redaktsioon ei ole iseseisev taotlus, vaid on 26.06.2020. a taotluse täiendus. Kohus ei ületanud nõude piire. Põhjendamatu on valla fikseeritus taotluse redaktsioonide kuupäevadele ja valla tahtmatus pöörata tähelepanu taotluse redaktsioonide sisule. KeA-l ei ole kohustust küsida uuesti KOV-i nõusolekut keskkonnaloa taotluse hilisemale redaktsioonile maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lg 6 mõttes, kui taotlust ei ole oluliselt muudetud.
2) Ei nõustu, et vallal ei olnud üldplaneeringust tulenevalt nõusoleku andmisel kaalutlusruumi. Üldplaneeringu seletuskiri ei välista Neeruti mäeeraldisel kaevandamist. Ilma kaalumata ei saa eeldada, et varud on alatiseks piisavad. 3) Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud MaaKatS § 182 lg-t 4. Sätte sõnastusest ei tulene, et see on kohaldatav üksnes, kui kaevandamist nõuab ülekaalukas riigi huvi või kui tegemist on riigimaaga. Kohtu järeldused riigi huvi ja varustuskindluse osas on põhjendatud. 4) Ennatlik on valla poolt keskkonnaloa taotlusega mittenõustumine põhjendusel, et vajalik on täiendavate uuringute või keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Keskkonnamõjude eelhinnangut ei koostata enne, kui on selge, kas KOV nõustub kaevandamisloa andmisega või mitte. Kaevandamisloa menetluses selgitatakse välja, kas kaevandamisel on mõju lähipiirkonna veerežiimile ja vajadusel on võimalik seada loale tingimused võimalike häiringute vähendamiseks.
12.Otepää vald märkis 05.01.2023. a seisukohas, et Palupera valla üldplaneeringu p 2.14 keelab Neeruti mäeeraldisel kaevandamise, s.t välistab kaebaja keskkonnaloa taotluse rahuldamise. Üldplaneeringu seletuskirja ja maakasutusplaani tuleb lugeda ühtse tervikuna. Valla väitel puudub ülekaalukas riiklik huvi, mis õigustaks üldplaneeringu muutmist ja kohus kohaldas ebaõigesti MaaKatS § 182 lg-t 4. Maavara kaevandamine, s.h riigile kuuluvate korrastamata endiste karjäärialade korda tegemine võib olla riiklik huvi, kuid ei ole ülekaalukas riiklik huvi, mis õigustaks KOV-i põhiseaduse (PS) § 154 lg-s 1 enesekorraldusõiguse riivamist, s.t üldplaneeringu muutmist. Kaebaja, KeA ega kohus ei ole vaidlustanud väidet, et Neeruti mäeeraldisest kaevandatava ehitusliiva puhul on tagatud varustuskindlus 35,1 aastat. Kohtuotsuse seisukohad on vastuolus Riigikohtu 30.09.2022. a otsusega nr 3-20-1247.
13.KeA märkis 12.01.2023. a seisukohas, et halduskohtu otsus ei ole vastuolus Riigikohtu otsustega nr 3-3-1-31-16 ja 3-20-1247. Jääb arusaamatuks, miks üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.1 nimetatud põhimõte ei kohaldu Neeruti karjääri katastriüksusele. Mäetööstusmaaks muudetakse sihtotstarve pärast seda, kui loa taotleja on saanud kaevandamisloa. Riigile kuuluvate korrastamata endiste karjääride korda tegemine võib olla riigi huvi, kuid ei ole vahetult ülekaalukas riiklik huvi. Kui esineb vastuolu riigi huviga, ei väljasta KeA kaevandamisluba (MaaPS § 55 lg 2 p 10).
14.EMG Karjäärid OÜ märkis 12.01.2023. a seisukohas, et Neeruti liivakarjääri näol on tegemist olemasoleva kaevandusalaga, seega ei ole valla kaalutusõigus redutseeritud nullini, vaid kaebaja taotluse kaalumine tuleb uuesti läbi viia. Üldplaneeringu seletuskirjas p-st 2.14 ei tulene valla väidetud keeldu. Vald ei selgitanud, kas ja kuidas kavandatav tegevus planeeringutega seatud eesmärkida saavutamist reaalselt takistaks. Maavarade kaevandamise üle otsustamine ei ole KOV-i ainupädevuses. MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise põhjusena ette vastuolu planeeringuga. Kaebaja keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks kooskõlastamine ei eelda ülekaaluka riikliku huvi esinemise tuvastamist. Riiklikke huve eeldatakse. Kohtu seisukohad ei ole vastuolus Riigikohtu otsusega nr 3-20-1247.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus käsitleb esmalt vastustaja taotlust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (I); kontrollib seejärel, kas vastustaja poolt nõusoleku andmisest keeldumist saab põhjendada maavara varustuskindlusega ja kaevandamiseks täiendavate alade kasutuselevõtmise keeluga (II) või maavara kaevandamise vastuoluga Palupera valla üldplaneeringus märgitud maakasutuse juhtotstarbega (III) ning
16.Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada ja kaebus läbi vaatamata jätta, sest kohtuotsus on tehtud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse (26.06.2020. a taotlus) suhtes. Vastustaja väitel esitas kaebaja KeA-le 04.08.2020 uue kaevandamisloa taotluse, mis asendas 26.06.2020 taotluse ja mida KeA menetlema hakkas, mistõttu kaebuse rahuldamine 26.06.2020. a taotluse suhtes ei aita kaebaja eesmärgi saavutamisele kaasa.
17.Kaebuses halduskohtule taotles kaebaja Otepää Vallavolikogu (halduskohus parandas kohustamiskaebuse adressaadi õigesti Otepää vallaks) kohustamist uuesti otsustama arvamuse andmine EMG Karjäärid OÜ 26.06.2020. a kaevandamisloa taotluse kohta. Samas esitas kaebaja kaebuse lisana 2 EMG Karjäärid OÜ 04.08.2020 dateeritud Neeruti liivakarjääri keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks (I kd, tl 9-80). Keskkonnaameti andmebaasi Kotkas keskkonnakaitselubade taotluste ja menetluste nimekirja väljatrükist (II kd, tl 134-134p1) nähtub, et mõlemat taotlust menetleti ühiselt menetluse M-110477 all, kusjuures puuduvad andmed nii selle kohta, et KeA oleks 26.06.2020. a kaevandamisloa taotluse osas menetluse lõpetanud kui ka selle kohta, et kaebaja oleks vastava taotluse pärast 04.08.2020 esitatud taotlust tagasi võtnud. Kuna andmebaasi Kotkas väljatrükk on kohtu toimikus, tagastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lisana esitatud väljatrüki vastustajale.
18.HMS § 14 lg 8 järgi võib taotleja enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. Kuna kaebaja seda ei teinud, kontrollib ringkonnakohus, kas 04.08.2020 esitatud taotluse näol võis olla tegemist 26.06.2020 esitatud taotluse muutmisega. Õiguskirjanduses leitakse, et taotluse eseme või aluse muutmisel võib sõltuvalt muutmise ulatusest muudetud taotlust lugeda uueks taotluseks (s.t muudetud taotluse esitamist käsitleda juba menetluses oleva taotluse tagasivõtmisena ja ühtlasi ka uue taotlusena), mille läbivaatamise tähtaeg hakkab kulgema otsast peale2.
19.Halduskohus on otsuses nõustunud KeA selgitusega, et algse ja täiendatud taotluse erinevused on vähesed ega saanud mõjutada vastustaja arvamuse andmist (otsuse p 17). Halduskohtule 05.05.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitas KeA, et täiendatud kaevandamisloa taotlust muudeti/täiendati võrreldes esialgsega järgmiselt: 1) taotluse jaotisesse „Tegevuskoht“ lisati jaotisesse „Kehtivus aastates“ rida „10 aastat“; 2) kaevandamisloa taotluse lisas 1 pealkirjaga „Graafiline lisa 1“ on muudetud mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide y-koordinaate ridadel 1 ja 2 ning lisa koostamise/allkirjastamise kuupäeva. Muudatustest tulenevalt on lisa 1 ka uuesti digitaalselt allkirjastatud; 3) kaevandamisloa taotluse lisas 3 pealkirjaga „Graafiline lisa 3“ on graafilise joonise ülaosas nii paremale kui ka vasakule poole lisatud mäeeraldiste koordinaadid ning lisa all paremas nurgas on muudetud ka lisa koostamise/allkirjastamise kuupäeva. Muudatustest tulenevalt on lisa 3 uuesti digitaalselt allkirjastatud; 4) täiendatud kaevandamisloa taotlus on muudatustest tulenevalt uuesti allkirjastatud (I kd, tl 130).
Vt menetluse sisu täpsemalt ka KeA veebilehelt https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?represented_id=&search=1&applicant=&proceeding_nr =110477&permit_nr=®ister_date_start=®ister_date_end=&proceeding_public_status=YM&proceeding_i d=10551
Aedmaa, A, Lopman E. jt „Haldusmenetluse käsiraamat“ Tartu 2004, lk 139.
20.Ringkonnakohus nõustub KeA ja halduskohtuga, et tegemist on väheoluliste paranduste/täiendustega. Loa taotletava kehtivusaja „10 aastat“ lisamist ei saa pidada taotluse sisuliseks muutmiseks, sest taotluse jaotise „Tegevuskoht“ jaotise „kuni“ taha oli juba varem märgitud 01.10.2030 ning vastavat kuupäeva ei muudetud (vrdl parandustega taotlus I kd, tl 10 ja algne taotlus II kd, tl 17). Hilisema ja varasema graafilise lisa 1 võrdlusest (vrdl I kd, tl 16 ja II kd tl 23) nähtub, et y-koordinaatide muutmisega ridadel 1 ja 2 muutusid vaid kahe mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid, mis ei mõjutanud lisal näidatud pindala 7,77 ha ega joonist ning on käsitatav graafilise kaardi ebatäpsuse parandamisena. Ringkonnakohtule ei nähtu, et ka mäeeraldiste koordinaatide lisamine graafilisele lisale 3 (vrdl I kd, tl 20 ja II kd, tl 27) oleks kaasa toonud taotluse eseme muutumise. Taotletud mäeeraldise ja selle koos teenindusmaaga pindalad on jäänud samaks (vastavalt 6,34 ha ja 7,77 ha). Ka ei ole vaidlust selle üle, et taotlus esitati Neeruti liivakarjääri maavara kaevandamiseks. Neeruti liivakarjäär asub Otepää vallas Neeruti külas katastriüksustel Neeruti karjäär (katastritunnus: 58202:003:0010) ja Kruusamaa (katastritunnus 58202:003:0003), Neeruti kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 10 ja täiteliiva plokil 11. Seega ei saa asuda seisukohale, et 04.08.2020 esitatud taotlusega muudeti 26.06.2020 esitatud taotluse eset või alust, mille tõttu tuleks 04.08.2020 esitatud taotlust lugeda uueks taotluseks, mitte aga varem esitatud taotluse täpsustatud versiooniks.
21.Kaebaja selgitas 11.04.2022. a vastuses apellatsioonkaebusele, et ta täiendas/muutis taotlust vastavalt KeA palvele. Ringkonnakohus märgib, et andmebaasi Kotkas väljatrükk kaebaja väidet ei kinnita, kuna hoolimata kogu muu kirjavahetuse dokumenteerimisest sealt KeA nõuet taotluse täpsustamiseks ei nähtu. Ühtlasi võttis KeA 03.08.2020 kirjast nr DM-110477-3 nähtuvalt EMG Karjäärid OÜ keskkonnaloa taotluse menetlusse (I kd, tl 81-82). Samas ei ole sellel, kelle nõudmisel või algatusel taotlust parandati, iseenesest ka määravat tähtsust. KeA 19.01.2022. a seletusest (p 2.2.1) halduskohtule selgub, et KeA on vaadelnud mõlemat taotlust ühtse taotlusena ning menetles 26.06.2020 taotlust 04.08.2020 täpsustatud ja parandatud redaktsioonis (II kd, tl 113). HMS ega ka teised õigusaktid ei näe ette, et hilisem taotlus igal juhul asendaks või kustutaks varasema. Seda möönab apellatsioonkaebuses ka vastustaja. Olukorras, kus haldusmenetluse üksikasjad pole õigusaktidega paika pandud, otsustab menetlust korraldav haldusorgan need kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1)3. Käesoleval juhul ongi KeA otsustanud, et ta ei menetle kaebaja poolt 04.08.2020 esitatud taotlust nö uue taotlusena ning on käsitlenud seda varasema taotluse täpsustamisena, mis ei muuda kaebaja nõuet halduskohtumenetluses ainetuks ega ebaõigeks. Vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009. a otsuse p-le 10 asjas nr 3-07-1360 puudutab varem antud haldusakti kehtivuse lõppemist seoses uue haldusakti andmisega ega ole seetõttu asjakohane.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ületanud kaebuse piire ning ringkonnakohtul puudub ka alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
II
23.Riigikohus on leidnud, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum. Kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente. Seejuures ei ole kohalik omavalitsus
Vt RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 21.
jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alustega, kuna see ei puuduta kohaliku omavalitsuse kooskõlastust. Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10).
24.Kuna kohaliku omavalitsuse nõusolekust keeldumine allub kohtulikule kontrollile, alluvad kohtulikule kontrollile ka nõusolekust keeldumise põhjendused, mistõttu ei saa nõusolekust keeldumine piirduda lakoonilise „ei“-ga või viitega mõnele keelavale dokumendile. Seda kinnitab ka kohtupraktika. Kui kohaliku omavalitsuse keeldumisele järgnevalt kaalub Vabariigi Valitsus, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda loa väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta, on see võimatu, kui omavalitsusüksus nõusoleku andmisest keeldumisel ei põhjenda, millised on need omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks olema võimalik kaevandust rajada (vt RKPJK 30.09.2009. a otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 33).
25.Vald põhjendas nõusoleku andmisest keeldumist ühe olulise argumendina maavarade varustuskindlusega ja uutel aladel kaevandamise keeluga. Nimelt märgitakse Palupera valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.14, et kuna olemasolevates karjäärides on varud piisavad, ei ole täiendavate alade kaevandamine ja kasutuselevõtmine vajalik ega põhjendatud (üldplaneeringu lk 29, II kd tl 55). Varustuskindlusele tuginedes leidis vald, et keskkonnaloa andmine on vastuolus riigi huvidega. Nimelt keeldus KeA väidetavalt 01.02.2019. a korraldusega Neeruti II kruusakarjääri mäeeraldisele maa kaevandamise keskkonnaluba andmast põhjusel, et taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on varustuskindlus tagatud ning vallale teadaolevalt ei ole olulisi muutusi varustuskindluse osas võrreldes 01.06.2018 seisuga toimunud (II kd, tl 1p). Halduskohus asus otsuses seisukohale, et varustuskindlusele tuginemine ei ole vaidlustatud otsuses kohane, kuna maavara varustuskindluse hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne (p 30). Vastustaja on apellatsioonkaebuses vastupidiselt halduskohtule seisukohale leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib kaevandamise keskkonnaloa taotluse suhtes seisukoha andmisel arvestada ja kontrollida ka seda, kas kaevandamine toimub ülekaalukates riiklikes huvides. Ühtlasi ei saanud halduskohus vastustaja hinnangul üleriigilist huvi eeldada 2017. a kutsest esitada geoloogilise uuringu loa taotlusi.
26.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus seadis otsuses kahtluse alla, kas mäetööstusmaana kavandatakse käesoleval juhul uute kaevandusalade kasutuselevõtmist, leides, et vastustaja selline seisukoht vajab täiendavat põhjendamist. Nimelt geoloogilise uuringu aruande kohaselt on Neeruti karjäärist kruusa kaevandatud alates 1969. aastast (I kd tl 67) ehk tegemist on varem kasutuses olnud kaevandamisalaga, kuigi kaevandamine kestis kuni aastani 2008. Samuti tugines halduskohus sellele, et Keskkonnaamet on käsitlenud taotletavat maa-ala ühtse maardlana ning taotluse seletuskirja (I kd tl 23) andmetel toimub taotletavast alast ca 460 m kaugusel kruusa kaevandamine Neeruti (kruusa) karjääri alal, kuigi see ei ole planeeringu kaardil mäetööstusmaana ega maardlana tähistatud. Toimikus olevad tõendid ning kaebaja taotluse seletuskiri kinnitavad halduskohtu otsuses toodut. Kaebaja taotluse seletuskirjast nähtuvalt kattub taotletav mäeeraldis kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 10 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 11 (I kd, tl 23). Mõlemad tarbevaru plokid kuuluvad Neeruti maardla koosseisu. Seega pole põhjust kahelda ka kaebaja taotluse seletuskirjas toodus, mille kohaselt kattub taotletav mäeeraldis varasemalt kaevandatud ning korrastamata alaga. Seletuskirjas märgitu kohaselt on oluline aspekt antud ala puhul karjääriala korrastamine vastavalt kehtivatele korrastamisnormidele (seletuskirja lk 1, I kd tl 23). Vastustaja on käesoleval juhul oluliseks pidanud seda, et üldplaneeringu kehtestamisel ajal ja selle järgselt alal kaevandamist ei toimunud. See läheb vastuollu kaebaja taotluse seletuskirjas
tooduga, mille kohaselt toimub taotletavast alast ca 460 m kaugusel kruusa kaevandamine. Olenemata asjaolust, kas kaebaja taotluse seletuskirjas toodu vastab tõele või mitte, ei saa kahtlust olla selles, et taotletava ala puhul on tegemist alaga, kust on varem kruusa kaevandatud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu nõusoleku andmisel arvesse võtnud ja kaalunud.
27.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtupraktika lubab kohaliku omavalitsuse üksusel tugineda nõusoleku andmisest keeldumisel lisaargumendina ka maavara varustuskindlusele, kuid selline seisukoht peab lähtuma riigi ajakohasest seisukohast, mille kehtivuses ei ole võimalik kahelda. Riigikohus on ühelt poolt selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole mitte kohaliku, vaid riigielu küsimus. Maavarade säästlikku kasutamist kavandades tuleb lähtuda üleriigilisest perspektiivist ja huvist. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole ülevaadet maavarade levikust ning nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest. Seejuures ei muutu maavarade uurimise ja kaevandamise üle otsustamine kohaliku elu küsimuseks ainuüksi seetõttu, et mõni maardla on kohaliku tähtsusega (RKPK 30.09.2009. a otsus asjas nr 3-4-1-9-09, p 25). Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa niisiis langetada lõplikku otsust selle kohta, kas varustuskindlus piirkonnas on tagatud või mitte. See otsus on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Samas on Riigikohus selgitanud ka seda, et kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud viia ennast ajakohaste ja usaldusväärsete andmete põhjal kurssi sellega, milline on eeldatav riiklik huvi, ning arvestada seda kohalike huvide kõrval lisaargumendina nii kaevandamist kooskõlastades kui ka kooskõlastamisest keeldudes (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 31).
28.Vastustaja tugines 17.12.2020. a arvamuse andmisel KeA poolt peaaegu kaks aastat varem antud keelduvale haldusaktile. Käesolevas haldusasjas toimunud kohtumenetluses on KeA kummatigi kaevandamisloa andmist toetanud4, leides, et otstarbekas on jätkata avatud karjääris kaevandamist maavara ammendamiseni ning reeglina on ka keskkonda säästvam juba olemasolevates karjäärides maavara kaevandamise jätkamine kui uute avamine. KeA on oma seisukohta põhjendanud ka maapõueseaduse (MaaPS) § 1 lg-s 1 sätestatud maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamise eesmärgiga ning MaaPS eelnõu5 seletuskirjaga (213 SE), mille kohaselt „[m]ajanduslikult ega keskkonnakaitseliselt ei ole otstarbekas jätta maardlasse alles maavara. Selle hilisem kaevandamine ei pruugi enam olla majanduslikult mõistlik ega võimalik. Maardla tuleks sellisel juhul jätta ka korrastamata või kui see korrastatakse, võib alles jääv maavara muutuda mõistlike kulutustega juurdepääsmatuks. Maavara raiskamine ei ole aga MaaPSi üldpõhimimõtetega kooskõlas“. Seega ei ole vastustaja arvamus riiklikust huvist, mis tugineb KeA poolt varasemas haldusmenetluses koostatud haldusaktile, kooskõlas KeA praeguse seisukohaga. Vastustaja ei ole haldusasja menetluses esitanud KeA 01.02.2019. a korraldust ega korralduse aluseks olevaid materjale, millest nähtuks maavarade varustuskindlus, ka mitte Vabariigi Valitsuse teistsugust, vastustaja arvamust toetavat seisukohta. Seetõttu on tegemist väitega, mida on ringkonnakohtul võimatu kontrollida.
29.Pooled ei vaidle selle üle, et Maanteeameti 07.11.2017. a teatega ajalehes Postimees kutsuti soovijaid üles esitama Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotlusi 13-le riigile kuuluvale alale, mille valitsejaks oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maanteeamet. Kõik teates toodud mäeeraldised olid varem Maanteeameti kaevandamislubadega kaetud alad, kus kaevandamisload olid kaotanud kehtivuse ning alad korrastamata. Alade hulka kuulus ka endine Neeruti karjääri mäeeraldis. Vastustajale pidi
KeA 19.01.2022. a seisukoht halduskohtule, II kd, tl 112-114. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-822c-1ffd61c20ceb/ , eelnõu seletuskirja lk 46.
nimetatud asjaolu teada olema, kuna Neeruti uuringuruumi kohta esitatud taotluste enampakkumise võitis EMG kontsern ning teostatud geoloogilise uuringu käigus kooskõlastas Otepää Vallavalitsus 02.03.2020. a korraldusega nr 2-3/117 Neeruti külas asuvatel Kruusamaa ja Neeruti karjääri katastriüksustel aktiivse tarbevaru kinnitamise (I kd, tl 7). Ka nimetatud asjaolud ei kinnita riigi huvi ilmselget puudumist.
30.Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, nagu pidanuks halduskohus eeltoodud asjaolusid arvesse võttes välja selgitama ülekaaluka üleriigilise huvi, mis õigustab Neeruti mäeeraldisel kaevandamist. Halduskohtu ülesandeks oli kontrollida, kas vastustaja poolt 17.12.2020. a otsuse tegemisel esitatud kaalutlused olid asjakohased või mitte. Vastustaja argument piirkonna varustuskindluse kohta ning sellest tulenevalt kaevandamisloa vastuolu kohta riigi huvidega oli tõendamata ja eelpool viidatud asjaolusid arvestades ka ebausaldusväärne. Selle põhjendamiseks ei pidanud halduskohus asuma ise välja selgitama ülekaalukat üleriigilist huvi Neeruti mäeeraldisel kaevandamise kohta. Ringkonnakohus märgib ka seda, et ülekaaluka riigi huvi väljaselgitamise vajadus tekib alles siis, kui kohaliku omavalitsuse üksuse keeldumine on kehtiv ja lõplik ning vaidlus toimub Vabariigi Valitsuse poolt loa andmisest keeldumise üle või KeA keeldumise üle Vabariigi Valitsuselt nõusoleku taotlemiseks. MaaPS § 55 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. MaaPS § 55 lg 5 sätestab, et kaevandamisloa andja võib keelduda lõikes 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul riigi huvi loa andmiseks ilmselgelt puudub. Kohaliku omavalitsuse poolt kaevandamisloa kohta arvamuse andmise faasis seega ülekaaluka üleriigilise huvi väljaselgitamise vajadust ei tõusetu.
31.Seetõttu puudus halduskohtul vajadus asuda hindama ja välja selgitama ülekaalukat üleriigilist huvi Neeruti mäeeraldisel kaevandamiseks. Käesoleval juhul tuli ringkonnakohtu poolt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtadest lähtudes üleriigilise huvi puudumist kaevandamise vastu tõendada vastustajal, kui ta soovis vaidlustatud haldusaktis nõusoleku andmisest keeldumist maavara varustuskindlusega ning kaevandamise vastuoluga riigi huvidega põhjendada. Otepää Vallavolikogu 17.12.2020. a otsuses tehtud viide KeA 01.02.2019. a korraldusele, millega keelduti maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest, ei tõenda ajakohaselt ja usaldusväärselt maavarade varustuskindlust.
32.Maavarade varustuskindlust ei tõenda ajakohaselt ja usaldusväärselt ka Palupera valla 2011. a üldplaneeringu seletuskirjas märgitu. Üldplaneeringu seletuskirja p-le 2.14 tuginedes maavara varustuskindluse põhjendamine on otseses vastuolus Riigikohtu seisukohtadega 30.09.2022. a otsuse asjas nr 3-20-1247 p-s 31. Eelviidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes tulnuks vastustajal viia end ajakohaste ja usaldusväärsete andmete põhjal kurssi sellega, milline on eeldatav riiklik huvi, ning seda saaks arvestada kohalike huvide kõrval vaid lisaargumendina nii kaevandamist kooskõlastades kui ka kooskõlastamisest keeldudes. Käesoleval juhul on valla üldplaneeringuga määratletud varustuskindlus vastustaja poolt maavara kaevandamise keskkonnaloast keeldumise üks põhiargument. Kuna vastustaja ei ole halduskohtumenetluses ajakohaseid tõendeid kaevandamisloa vastuolu kohta riigi huviga esitanud, ei ole vastustaja seisukoht maavara varustuskindlusest ringkonnakohtu jaoks ajakohane ega usaldusväärne. Eeltoodud põhjusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et otsuses varustuskindlusele tuginemine ei olnud käesoleval juhul asjakohane keeldumise põhjus.
III
33.Vastustaja on kohtuasjas läbivalt tuginenud sellele, et Palupera valla üldplaneering on kehtiv haldusakt, millest tulenevalt ei olnud vastustajal otsuse tegemisel kaalutlusruumi. Neeruti mäeeraldisel kaevandamine on Palupera valla üldplaneeringu põhilahenduse oluline muutmine, mis on võimalik vaid ülekaaluka ja õiguspärase era- või avaliku huvi korral.
34.Nimelt leiab vald, et kaevandamine oleks vastuolus Palupera valla üldplaneeringus märgitud Kruusamaa katastriüksust puudutava maakasutuse juhtotstarbega. Vald leidis vaidlustatud otsuses, et üldplaneeringu maakasutusplaan ei luba kasutada kaevandamiseks Kruusamaa katastriüksust. Pooled ei vaidle kohtumenetluses selle üle, et Palupera valla üldplaneeringu maakasutusplaani järgi on Neeruti karjääri katastriüksuse otstarbeks mäetööstusmaa, Kruusamaa katastriüksusel põllu- ja metsamajandusmaa. Vaidlustatud otsuses (lk 1) järeldatakse, et maavara kaevandamiseks on seetõttu võimalik kasutada ainult Neeruti karjääri katastriüksust, kuid mitte Kruusamaa katastriüksust.
35.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga selles, et kaevandamisloa menetluses nõusoleku andmisest keeldumisel võib kohalik omavalitsus tugineda ka argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 10; RPJK 26.05.2020. a otsus asjas nr 5-20-2, p 34). Vastustaja on pidanud nõusoleku andmisest keeldumisel määravaks, et Kruusamaa katastriüksuse kui terviku otstarbeks on Palupera valla üldplaneeringus6 põllu- ja metsamajandusmaa. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, kuid märgib, et samamoodi pidi vastustaja otsuse tegemisel arvestama ka sellega, et Neeruti karjääri katastriüksus asub üldplaneeringu järgi mäetööstusmaal (vt väljavõte planeeringust all). Vald on kummatigi keeldunud kaevandamisloa andmisest mõlemal katastriüksusel.
36.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks Neeruti kruusamaardla mäeeraldisel. Taotlus hõlmab ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 10 ja täiteliiva plokki 11. Maa-ameti geoportaali andmetel moodustavad mõlemad plokid osa Neeruti kruusamaardlast. Nii jäävad kruusamaardla piiridesse veel plokid 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 (vt maardlate registri registrikaardil nr 381)7. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu jaoks arusaadav ning põhjendatud kogu taotletava ala käsitamine ühtse maardlana.
37.Nii maardla tervikuna kui ka plokid 10 ja 11 asuvad katastriüksustel Neeruti karjäär (katastritunnus 58202:003:0010, vt väljavõte Maa-ameti geoportaalist all) ning Kruusamaa (katastritunnus 58202:003:0003, vt järgmine väljavõte Maa-ameti geoportaalist).
38.Geoportaali andmetel on riigi omandisse kuuluva Kruusamaa katastriüksuse (registriosa 2489940, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) pindala on kokku 13,17 ha. Neeruti karjääri katastriüksuse (registriosa 530240, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa) pindala on 3,02 ha, mõlemal kokku 16,19 ha. Kaevandamisloa taotlusega hõlmatud mäeeraldise pindala on 6,34 ha, koos teenindusmaaga on pindala 7,77 ha ning see hõlmab joonise järgi kogu Neeruti karjääri katastriüksuse ning osa Kruusamaa katastriüksusest (vt I kd tl 16 ning järgnevat Maa-ameti maardlate kohta käiva geoportaali joonist: terviku maardla piir on valge, taotletav kaevandamisala kollane, taotletava kaevandamisala teenindusmaa piiri tähistab paksem kollane joon). Seega ei hõlma taotletav kaevandamisala Kruusamaa katastriüksust tervikuna, vaid üksnes selle ülemist osa ligikaudse pindalaga 4,7 ha.
Neeruti maardla
39.PlanS § 75 lg 1 p 18 järgi on üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ning maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 p 9 järgi üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Eeltoodud sätetele viidates asus Riigikohus 18.10.2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-31-16 seisukohale, et üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (p 16). Kui vaadata valla üldplaneeringu kaarti tervikuna (II kd, tl 75 ja 132), on ilmne, et põllu- ja metsamajandusmaa juhtotstarbega maa-ala on sedavõrd laiaulatuslik, et ligikaudu 4,7 hektaril maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei tooks kaasa olulist muutust üldplaneeringul näidatud maakasutuse juhtotstarbes. Ka ainult Kruusamaa katastriüksuse suurust (pindala kokku 13,17 ha) hinnates jääks maatulundusmaa osakaal katastriüksusel valdavaks (üle 8 ha).
40.Samas leidis Riigikohus eelviidatud otsuses ka seda, et kaevandamine on intensiivne maakasutus, mis ei pruugi olemuslikult sobituda üldplaneeringus määratletud kogukondlike põhimõtetega omavalitsusüksuse ruumilise arengu kohta. Riigikohus asus seisukohale, et kaevandamine mahus 776 000 m3 liiva ja 153 000 m3 kruusa on vastuolus üldplaneeringus seatud tingimusega, mille järgi tuleb rohelise võrgustiku tagamiseks jätta rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja, mistõttu tähendab kaevandamine erinevalt üldplaneeringus kavandatust siiski üldplaneeringu põhilahenduse olulist muutmist (vt RKHK 18.10.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 18).
41.Vaidlusaluse kaevandamise keskkonnaloa taotluses on kogu kaevandatava varu koguseks märgitud 283 000 m3, mis on Riigikohtu lahendis kajastatust oluliselt väiksem kogus. Ka ei asu Kruusamaa katastriüksus rohevõrgustiku alal, vaid selle sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maatulundusmaa on MaaKatS § 181 lg 9 järgi põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtule kohtuasja materjalide pinnalt nähtav, et Kruusamaa katastriüksust kasutataks aktiivselt põllumajandussaaduste tootmise või metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatav ala asub ametlikku registrisse kantud maardla asukohas. Eeltoodust lähtudes ei saa ringkonnakohus käsitada maakasutuse osalist muutmist (MaaKatS lubab ühele katastriüksusele ka mitme sihtotstarbe määramist) Kruusamaa katastriüksusel üldplaneeringus märgitud maakasutuse juhtotstarbe olulise muutmisena. Eeltoodust lähtudes ei näe ringkonnakohus ka Kruusamaa katastriüksusel kaevandamisloa andmise vastuolu valla üldplaneeringuga.
42.MaaKatS § 18 lg 1 p 1 sätestab, et ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel. Vaidlusalusel juhul on Kruusamaa katastriüksuse sihtotstarve määratud üldplaneeringu alusel. MaaKatS § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Riigikohtu praktikas leitakse, et MaaKatS § 182 lõikega 4 on osa katastriüksuste sihtotstarbe näinud linna- või vallavalitsuse asemel ette Riigikogu seadusega. Kaevandamisloa väljastamise korral ei ole kohaliku omavalitsuse organil kaalutlusruumi vastava katastriüksuse sihtotstarbe määramisel kui kohaliku elu küsimuse otsustamisel, hoolimata asjaolust, et ruumiline planeerimine üldiselt ja konkreetselt ka katastriüksuse sihtotstarbe määramine on kohaliku elu küsimus. Omavalitsusüksusel ei ole ka õigust keelduda katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest, tuginedes varem kehtinud ja kaevandamist ette mitte nägevatele planeeringutele (eelkõige üldplaneeringule, kuid ka eri- ja detailplaneeringutele). Kaevandamisluba ei asenda samas muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Kaevandamise vastuolu korral omavalitsusüksuse planeeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne planeeringu ja seejärel vaidlusaluse maa sihtotstarbe muutmist. MaaKatS § 182 lõike 4 eesmärgiks on õigusselguse loomine olukorras, kus kellelegi on antud kaevandamisluba, kuid omavalitsusüksuse planeering loa esemeks oleval maa-alal kaevandamist ette ei näe (RPJK 26.05.2020. a otsus asjas nr 5-20-2 p 28).
43.Vastustaja leiab, et MaaKatS § 182 lg 4 kohaldub vaid ülekaaluka riikliku huvi korral, viidates Riigikohtu 26.05.2020. a otsuses haldusasjas nr 5-20-2, p-s 29 toodud seisukohale, mille järgi võib sätte eesmärgiks pidada seda, et ülekaalukates riiklikes huvides õiguspäraselt antud kaevandamisloa alusel saaks mõistliku ajaga ja täiendava asjaajamiseta asuda kaevandama õigel ajal ja õiges kohas, tagades seeläbi maavarade kui rahvusliku rikkuse säästliku kasutamise. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et MaaKatS § 182 lg 4 kohaldamise eelduseks on kaevandamisloa olemasolu, mis kaebajal käesoleval juhul puudub. Seega alles kaebaja poolt kaevandamisloa saamisel tuleks vastustajal määrata Kruusamaa katastriüksusele MaaKatS § 182 lõikes 4 märgitud mäetööstusmaa sihtotstarve.
44.Eeltoodu ei tähenda aga seda, nagu oleks kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus kaevandamisloaga nõustumisel redutseeritud nullini. Asjaolu, et kohalik omavalitsus ei saaks ka kaevandamise olulise vastuolu korral üldplaneeringu põhilahendusega (mida käesolevas asjas ei esine) tugineda ainult vastuolule endale, vaid peab kaalumisel arvesse võtma erinevaid huve, seal hulgas kaevandamisluba taotleva isiku huve, on Riigikohus märkinud ka haldusasjas nr 3-3-1-31-16 (p-d 25-27). Riigikohtu lahendist võib ka järeldada, et planeeringus kaevandamist mitte ette nägev maakasutuse otstarve ei takista kohaliku omavalitsuse
nõustumist kaevandamisloa andmisega. Käesoleval juhul tuleks vastustajal aga arvesse võtta ka seda, et kaebaja taotletud kaevandamisala asub kahel katastriüksusel, millest ühel maakasutuse vastuolu puudumist üldplaneeringuga on ka vastustaja ise jaatanud. Seda arvesse võttes tuleks vastustajal hinnata ka seda, kas katastriüksused moodustavad kaevandamise mõttes terviku või muutub vaid ühel katastriüksusel kaevandamise lubamine (mida vastustaja kummatigi samuti ei teinud) kaevandamise tervikuna eesmärgipäratuks ja võimatuks. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et vaidlustatud otsuses toodud kaevandamisloaga mittenõustumine väidetava vastuolu tõttu üldplaneeringuga nõuaks sisulisemat põhjendust. Tuginedes konkreetsele planeeringulahendusele peavad kas planeeringust endast või nõusoleku andmisest keeldumise otsusest nähtuma need kogukonna huvidega seotud argumendid, mis põhjendavad kaevandamisloa andmata jätmist ning mida aluseks võttes peaks ka KeA-l ning Vabariigi Valitsusel võimalikus hilisemas menetluses olema võimalik kaebaja ja kohaliku kogukonna huve omavahel igakülgselt kaaluda.
IV
45.Vaidlustatud otsuses leitakse, et seisukoha võtmiseks taotluse kohta ei ole piisavalt teavet võimaliku negatiivse mõju kohta veerežiimile. Läbi tuleks viia hüdrogeoloogiline analüüs, mille tulemused kantakse keskkonnamõju eelhinnangusse ja neile tuginedes pannakse paika detailne seireplaan ja leevendavad meetmed. Piisavalt ei ole analüüsitud karjääri võimalikke mõjusid lähedal asuvatele kinnistutele ja nende elanikele. Oluline on põhjalikult hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid: müra, tolm, pinnase- ja õhusaaste. Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et 2020. a geoloogiline uuring ei asenda hüdrogeoloogilist analüüsi ning kaebaja ei kõrvaldanud otsuses näidatud muret seoses veerežiimiga.
46.Halduskohus märgib otsuses, et kaebaja on kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ja neid leevendavaid meetmeid põhjalikult kirjeldanud kaevandamisloa taotluses (I kd, tl 9p, 14-15) ja seletuskirjas (I kd tl 25p-26) ning vastustajale antud täiendavates selgitustes (II kd, tl 83-84), lähtudes kohalike elanike vastuväidetest kaevandamistegevusele (II kd, tl 8). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ja lisab, et vaidlustatud otsusest ei nähtu sisulisi vastuväiteid kaebaja selgitustele ega ka põhjendusi selle kohta, miks on kaebaja selgitused ebapiisavad. Ringkonnakohus märgib ka seda, et Otepää Vallavalitsuse esimeses, 01.10.2020. a arvamuses kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta vastustaja keskkonnakaitset puudutavaid vastuväiteid kaevandamisele ei esitanud (II kd tl 1), mistõttu ei käsitlenud keskkonnakaitselisi küsimusi ka kaebaja 06.11.2020. a vaides (I kd, tl 86-87).
47.Kohalike elanike kirjas toodi kaevandamise võimalike negatiivsete mõjudena esile karjääri tegevusest, sh raskeliikluse olulisest kasvust tulenevat müra, vibratsiooni ja tolmu, ohtu piirkonna kaevuvee taseme languseks, samuti kinnisvara hindade võimalikku langust, avaldati kartust, et kohalik kruusakattega vallatee pole raskeliiklusele sobilik, paluti KeA-l uurida, kas mäeeraldise loodeosas asuvas tiigis elav vesilik võib olla LKS järgi ohustatud liigiks ning nähti kaevandamises vastuolu RMK tegevusega 2019. aastal seoses mäeeraldise idaosas toimunud võsalõikuse ja kuusetaimede istutamisega.
48.Geoloogilise uuringu 2020. a aruandes selgitatakse, et tulevase karjääri mõju keskkonnale on minimaalne, põhiliseks mõjuks on maapinna reljeefi muutus ning olemasoleva taimkatte hävinemine. Tulevase karjääri piires ei paikne Natura 2000 ega muid keskkonnakaitselisi alasid, samuti puuduvad kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Tulevane karjäär ei hakka avaldama mõju majapidamiste kaevude veetasemetele ja veevarustusele, kuna kaevandamise
käigus ei langetata põhjaveetaset. Samuti ei muuda kaevandamine põhjavee kvaliteeti. Küll aga tuleb kaevandamisel viia õhusaastamine tolmuga ja müratase vastavusse hajaasustuses kehtestatud nõuetele ning vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse ja pinnavette. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala läänekülge ümbritsev metsanoorendik, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkkevalle. Keskkonnale kahjulikku vibratsiooni kavandatava tegevuse käitus ei teki, kuna karjääris ei toimu lõhketöid ning kasutatavad mäemasinad (ekskavaatorid, kallurid, sõelad) ei tekita vibratsiooni (I kd, tl 74).
49.Kaevandamisloa taotlusest nähtub, et mäeeraldise kasutamise eesmärgiks on ettevõttele sobiliku ehitus- ja täiteliiva kaevandamine. Samuti soovib ettevõte laiendada oma tegevust regioonis ning pakkuda lähiümbruse teede korrashoiuks sobivat materjali. Neeruti liivakarjääri puhul on planeeritud tegutseda projektipõhise karjäärina, kus toimuksid tööd ainult vastavalt suurematele lepingutele ehk töö ei käi aastaringselt (I kd, tl 9). Geoloogilise uuringu 2020. a aruande järgi asub lähim elamu Kruusamäe katastriüksusel (katastritunnus 58202:003:0451), piirkonnast ca 170 m kaugusel edelas (I kd, tl 74). Kaevandamisloa taotluses selgitatakse, et elamu ja karjääri vahele rajatakse müratõkkevall. Samuti ei paigutata suurimat müratekitajat, purustit, karjääri edelanurka, vaid karjääri keskosasse. Liivas leiduvate kruusaosakeste ja munakate purustamine toimub lühiajaliselt, maksimaalse kestusega 2-3 nädalat aastas ning purustamise aeg lepitakse kokku lähimate majapidamistega, et müra häiring oleks võimalikult väike. Ka võib esineda pikemaid perioode (aasta kuni kaks), kus karjääris kaevandamist ega maavara töötlemist, sh purustamist ei toimu. Seoses tolmuga märgitakse, et veealuse varu väljamisel tolmu ei teki ning looduslikus olekus liiv on niiske ega tolma. Samas tuleb karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja platse kuiva ilmaga niisutada. Konveierid on kaetud. Seoses maastiku visuaalse muutumisega märgitakse, et see on kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on kaevandajale kohustuslik. Seoses põhjavee režiimiga selgitatakse, et kaevandamise käigus ei planeerita veetaset alandada ning kaevandamine toimuks veekeskkonnast selliselt, et pinnavett karjäärist välja ei pumbata. Lamamiks olev savi ja saviliivmoreen kaitseb alumisi põhjavee kihte võimaliku avarii või reostuse korral (I kd, tl 9p). Kaebaja 28.10.2020. a vastuskirjas KeA-le vastas kaebaja ka elanike väidetele kinnisvara hindade languse ning kohaliku tiigi elurikkuse ohustamise kohta (I kd, tl 83-84).
50.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja poolt Neeruti karjääris kavandatav tegevus on selline, millega kaasneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-s 61 sätestatud eelhinnangu andmise kohustus. Kohtupraktikas on leitud, et kaevandamise keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus lasub eelkõige Keskkonnaametil kui loa andjal (vt MaaPS § 48 ja KeHJS § 31 lg 1) (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 12). Samas on KeA vaidlusaluse haldusasja menetluses otsustanud, et ta ei hakka KeHJS §-st 61 tulenevat eelhinnangut ega keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsust tegema, kui ei ole kindlust kaevandamisloa menetluse jätkamise osas. Nimelt MaaPS § 55 lg 2 p 11 järgi keeldub KeA kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Seega ei näe maapõueseadus ette seda, et kohalik omavalitsus saaks enne arvamuse andmist tutvuda keskkonnamõju eelhinnanguga.
51.Lisaks MaaPS § 49 lõikele 6 reguleerib kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmist samas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS). KeÜS § 43 lg 1 järgi edastab keskkonnaloa andja keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele
temalt arvamuse saamiseks. KeÜS § 43 lg 3 sätestab, et kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS § 22 lõike 7 kohase teate (keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus) kättesaamisest arvates.
52.Riigikohus on pidanud kaevandamisloa menetluses asjakohasteks nii MaaPS § 49 lõiget 6 kui ka KeÜS § 43 lõiget 3, selgitades samas, et KMH eelhinnangust sõltub, kas menetluses tehakse KMH või mitte. Kui menetluses KMH tehakse, võimaldab see kohalikul omavalitsusel tugineda oma arvamuses KMH aruandele ning selle koostamise raames ekspertide väljaselgitatud andmetele. See on oluline põhjusel, et mitmed kooskõlastuse otsustamisel olulised küsimused sõltuvad sellest, millised on kaevandamisega kaasnevad keskkonnahäiringud ning nende leevendamise võimalused. KeÜS § 43 lg 3 eesmärkidega läheks vastuollu olukord, kus kohalikul omavalitsusel tuleks kujundada oma arvamus enne KMH tegemist. Kui kohalikul omavalitsusel tuleb anda oma arvamus enne eelhinnangu tegemist, võib see aga nii minna, kuna enne eelhinnangu valmimist ei ole teada, kas menetluses KMH tehakse või mitte. Isegi kui eelhinnangu põhjal selgub, et kavandatava kaevanduse keskkonnamõju ei ole KeA hinnangul KeHJS § 6 mõistes oluline, on tegu keskkonna valdkonnas pädeva haldusorgani analüüsi põhjal selgunud infoga, millest kohalik omavalitsus saab oma kooskõlastamise otsustamisel tuge. Eeltoodust lähtudes asus Riigikohus seisukohale, et KeA ei või pärast taotluse kohalikule omavalitsusele saatmist jääda KeHJS järgi kohustusliku eelhinnangu andmisega ootama kohaliku omavalitsuse MaaPS § 49 lg 6 kohase arvamuse valmimist. Eelhinnang tuleb koostada ja KeHJS § 11 lg 22 järgi kohalikule omavalitsusele esitada niipea kui võimalik, seejuures võimaluse korral nii, et kohalikul omavalitsusel jääks pärast eelhinnanguga tutvumist veel piisavalt aega oma arvamuse kujundamiseks (vrd KeÜS § 43 lg 3, mille järgi peab kohalikul omavalitsusel jääma pärast KMH aruandega tutvumist 21 päeva arvamuse andmiseks). Kui kohalik omavalitsus talle arvamuse andmiseks ette nähtud kahe kuu jooksul KeA-lt KMH eelhinnangut ei saa, tuleb tal sellegipoolest seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotluse kohta seisukoht kujundada. Sellisel juhul tuleb kohaliku omavalitsuse arvamuse õiguspärasuse hindamisel arvestada seda, et kohalikul omavalitsusel tuleb anda tegevuse lubatavuse kohta arvamus olukorras, kus tal puudub ameti koostatud, sellist laadi tegevuse puhul seadusega nõutav eelhinnang tegevuse mõju ulatuse ja olulisuse kohta (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p-d 19, 22-25).
53.Käesoleval juhul puudus vastustajal võimalus tutvuda KMH eelhinnanguga, mis vaieldamatult raskendas tal kaebaja taotluse osas seisukoha kujundamist. Samas leidis Riigikohus eelnevalt viidatud otsuses ka seda, et kooskõlastuse andmine ei eelda kohalikult omavalitsuselt põhjalike keskkonnauuringute tegemist. Siiski tuleks tal selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida. Sellisel juhul on taotlejal võimalik kohaliku omavalitsuse väiteid enda selgituste või uuringutega kinnitada või ümber lükata (RKHK 30.09.2022. a otsus asjas nr 3-20-1247, p 12). Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlusaluses loamenetluses palunud kaebajal oma selgitusi vastuseks elanike väidetele täpsustada, sh esitada keskkonnamõju kohta veerežiimile täiendavaid andmeid. Ka on vastustaja väited analüüside puudumise kohta keeldumise põhjendamiseks liiga üldsõnalised. Ringkonnakohtule ei nähtu ka see, et vastustaja oleks arvestanud geoloogilise uuringu 2020. a aruandes toodud selgitusi.
54.Seoses vastustaja etteheitega hüdrogeoloogilise uuringu puudumise kohta märgib ringkonnakohus ka järgmist. Hüdrogeoloogilised uuringud selgitavad põhjaveevarude kujunemist, levikut, kvaliteeti ja põhjavee liikumise seaduspärasusi. Põhjavett uuritakse selleks, et säilitada joogivee puhtus ja kasutada seda jätkusuutlikult. Põhjaveeuuringu abiga osatakse
vältida põhjavee koguse ja kvaliteedi langust põhjaveevõtul. Samuti on põhjaveeuuringute abil võimalik vähendada kaevandamise ning põllumajanduse ja tööstuse arendamise negatiivset mõju põhjaveevarudele ja nende kvaliteedile8. Eelpool viidatud geoloogilise uuringu 2020. a aruande kohaselt ei hakka tulevane karjäär avaldama mõju majapidamiste kaevude veetasemetele ja veevarustusele, kuna kaevandamise käigus ei langetata põhjaveetaset. Samuti ei muuda kaevandamine põhjavee kvaliteeti. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas vastustaja arvestas geoloogilise aruande järeldustega, ja kui arvestas, siis miks tingivad aruandes toodud järeldused täiendava hüdrogeoloogilise uuringu vajaduse.
V
55.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.02.2022. a otsus muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
56.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotles 04.01.2023 menetlusdokumendis ringkonnakohtus õigusabikulude vastustajalt väljamõistmist kokku 15 h ja 55 minuti eest summas 2069,17 eurot, koos käibemaksuga 2483 eurot. 12.01.2023 esitas kaebaja täiendava menetluskulude nimekirja, taotledes õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt kokku 10 h ja 35 minuti eest summas 1375,83 eurot, koos käibemaksuga 1651 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt kantud menetluskulud ei ole sellises mahus vajalikud ega põhjendatud ning vähendab vastustajalt väljamõistetavat summat. Arvestades kohtuasja keerukust ja mahtu ringkonnakohtus ning asjaolu, et kaebaja pidi apellatsiooniastmes vaid vastama vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud korduvatele seisukohtadele, loeb ringkonnakohus põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist kokku 16 tunni õigusabi eest, mis kaebajat esindanud advokaadibüroo tunnihinda arvestades teeb kokku 2080 eurot. Kuna kaebaja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab ringkonnakohus õigusabikulu välja ilma käibemaksuta (vt RKHK 11.05.2022. a otsus haldusasjas nr 3-20-663, p 23).