Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi 31.08.2016, Tartu 3-16-781 E.N. kaebus Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.03.2016. a vastuse nr 5-7/90-1 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Viru-Nigula Vallavalitsusele ja Siseministeeriumile lahendada E.N. 26.02.2016. a taotlus uuesti. Tartu Halduskohtu 13.05.2016. a määrus E.N. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja E.N. , esindaja Siim Tammer Vastustaja Viru-Nigula Vallavalitsus Vastustaja Siseministeerium
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E.N. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 13.05.2016. a määrus.
3.Saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.E.N. esitas 26.02.2016 Viru-Nigula Vallavalitsusele ja Siseministeeriumile taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja maa tagastamiseks või alternatiivselt maa tagastamiseks osas, mille sihtotstarvet planeeritakse muuta elamumaaks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on E.N. teada saanud, et Viru-Nigula vald algatas Letipea neeme kinnistu detailplaneeringu, mille eesmärgiks on tänase riigikaitsemaa jagamine neljaks krundiks, millest kahe sihtotstarve muudetakse elamumaaks. E.N. palub uuendada haldusmenetlus ja otsustada tagastada talle temalt Letipea neemelt võetud maa, kuna riigikaitselisel eesmärgil E.N. lt võõrandatud maa on planeeritud muuta elamumaaks.
2.Viru-Nigula Vallavalitsus keeldus 24.03.2016. a vastuses nr 5-7/90-1 haldusmenetluse uuendamisest. Vastuse kohaselt jäeti siseministri 17.05.2001. a käskkirjaga nr 212 nimetatud maatükk riigi omandisse riigikaitselisel eesmärgil. E.N. vaidlustas kohtus Viru-Nigula Vallavalitsuse 02.06.2004. a korralduse nr 102, mille p-ga 1 otsustati talle mitte tagastada XXXXXXXXXXXXX talumaa kolmandat lahustükki, kuid kohus leidis, et Viru-Nigula Vallavalitsusel oli seaduslik alus ja kohustus jätta kõnealune maatükk tagastamata, kuna see jäeti riigi omandisse ning riik oli 11.09.2002. a kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Viru-Nigula Vallavalitsuse 22.12.2015. a korraldusega nr 208 määrati E.N. le õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon 798,21 eurot. 23.09.2015. a korraldusega nr 154 algatas Viru-Nigula Vallavalitsus Letipea neeme kinnistu detailplaneeringu. Asjaolu, et kõnealuse maa sihtotstarvet praegu muuta soovitakse, ei ole aluseks haldusmenetluse uuendamiseks ja tagastamata jäetud maatüki suhtes tehtud otsuse muutmiseks. Vastuse seisukohad olid kooskõlastatud Siseministeeriumiga.
3.E.N. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.03.2016. a vastuse nr 5-7/90-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Viru-Nigula Vallavalitsusele ja Siseministeeriumile lahendada E.N. 26.02.2016. a taotlus uuesti või alternatiivselt tuvastada Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.03.2016. a vastuse nr 5-7/90-1 õigusvastasus ja teha ettekirjutus Viru-Nigula Vallavalitsusele ja Siseministeeriumile lahendada E.N. 26.02.2016. a taotlus uuesti. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud teada, et vähemalt osa varem riigikaitselise maa määramise ja seetõttu tagastamata jäetud maa sihtotstarvet tahetakse muuta elamumaaks, mida planeeritakse hakata müüma tulu teenimise eesmärgil. Tegu on asjaoluga, mis on selgeks põhjuseks, et uuendada varasem haldusmenetlus, millega otsustati mitte tagastada kaebaja maad. Oluline on asjaolu, et kaebaja ei ole võtnud kompensatsiooni tagastamata jäänud maa eest ega tea, kui suures osas temalt varasemalt riigikaitselisel eesmärgil võetud maa sihtotstarvet muudetakse eramaaks ja planeeritakse võõrandada.
4.Tartu Halduskohus jättis 13.05.2016. a määrusega E.N. kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel. Määruse kohaselt nähtub kaebusest ja haldusasja materjalidest, et kaebaja lõppeesmärgiks on sisuliselt saavutada vaidlusaluse maaüksuse endise XXXXXXXXXXXXX talu lahustüki (katastriüksus XXXXXXXXXXXXX ) tagastamine, kuid see on juba 11.09.2002 kantud kinnistusse riigikaitsemaana. Isegi kui kaebaja keeldub XXXXXXXXXXXXX talu lahustüki eest määratud kompensatsiooni vastuvõtmisest või vaidlustab valla 24.03.2016. a vastuskirja kui menetlustoimingu, millega keelduti haldusmenetluse uuendamisest, ei ole vaidlusaluse maa tagastamine ja maaüksuse omanikuks saamine objektiivselt enam võimalik, kuna maa on ammu kinnistatud riigi nimele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.E.N. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13.05.2016. a määrus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks kohtu käsitlus, et kaebaja maad ei ole võimalik enam tagasi saada. Kohus on väljunud kaebuse piiridest ja asunud lahendama õigusküsimust (lahustüki A-93 tagastamine), mida kaebaja ei ole hetkel kohtulikult vaidlustanud. Kohus on enne vastustajate kohaseid vastuseid ja haldusmenetlusi ise otsustanud, et kaebaja ei saa maad tagasi taotleda ega kahju nõuda. Kohus on väljunud kaebuse piiridest, rikkudes seeläbi HKMS § 41 lg 1 nõuet. Kaebaja esitas tühistamis- ja kohustamiskaebuse, kuna kaebaja taotlust haldusmenetluse uuendamiseks ei ole sisuliselt lahendatud ning vastustaja 24.03.2016. a kiri ei ole seaduse nõuetele ei protsessis ega sisus vastav dokument. Siseministeerium on oma vastuses kohtule võtnud omaks asjaolu, et ta
ei ole kaebaja 26.02.2016. a taotlusele vastanud ja Viru-Nigula vald on märkinud, et vastusega taotlusele oli püütud kodanikule arusaadavalt vallavalitsuse seisukohti selgitada. Sisuliselt on vastustajad võtnud kaebuse õigeks. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule, kuna tema taotlust ei menetletud seaduses sätestatud alustel ning Siseministeerium ei vaevunud talle vastamagi. Kaebaja lõppeesmärgiks on vastustajate poolsed kohased haldusmenetlused ja nende pinnalt seaduslikud vastused. Käesoleva kaebuse esemeks ei ole maa tagastamise nõudmine. Vastustajad on mõistnud valesti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 regulatsiooni. Kaebaja ei ole taotlenud haldusmenetluse uuendamist üksnes HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. Vastutustundetu on jätta kaebaja taotlusele vastamata ning haldusmenetluse uuendamine läbi viimata. Sisust kaugel on ka kohtu konstateering, et riigi käes olevat maad nagu ei peakski tagasi saama, kui riik seda tegelikult ei vaja ega ole tegelikkuses kunagi vajanud. Siseministeerium on oma vastuses kohtule kinnitanud, et see maa on riigile mittevajalik ja antakse üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Seega on tõendatud, et tegu on riigile mittevajaliku maaga. HKMS § 44 peab võimaldama vastavate asjaolude ilmnemisel haldusmenetluse uuendatud kujul ka tegelikult läbi viia ja haldusorganitel tuleb ka tegelikult asjaolusid kaaluda ja otsustada küsimus maa tagastamise osas. Kui see nii ei ole, on tegu vastavat õigust piiravas sõnastuses põhiseadusevastase normiga.
6.Viru-Nigula Vallavalitsus palub jätta vastuses määruskaebusele, määruskaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastuse kohaselt ei ole kohus kaebuse piiridest väljunud. E.N. menetluse uuendamise taotluse eesmärk, nagu halduskohus õigesti märkis, oli XXXXXXXXXXXXX talumaade tagastamine. Kuna nimetatud maa tagastamine ei ole objektiivselt enam võimalik, siis on kohus kaebust läbi vaatamata jättes talitanud seaduslikult. Viru-Nigula Vallavalitsus on E.N. le põhjendanud, miks ta ei näe võimalust menetluse uuendamiseks. Letipea neeme kinnistu, mille koosseisu kuuluvad ka endise XXXXXXXXXXXXX talumaad, omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Eesti Vabariik ning vallal puuduvad võimalused ja õigused riigile ette kirjutada, mida ta oma omandiga teha võib. Kui kaebaja soovib riigi omandis olevat maad omandada või leiab, et on õigustatud selle maa võimalikust müügist tulu saamiseks, tuleks pöörduda maa omaniku poole. Viru-Nigula vald ei saa võimalikelt riigi omandis oleva maaga tehtavatelt tehingutelt mingisugust tulu.
7.Siseministeerium palub vastuses määruskaebusele, jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei vastanud Siseministeerium kaebaja 26.02.2016. a taotlusele eraldi kirjaga, kuna nimetatud taotluse lahendamine ei kuulu ministeeriumi pädevusse. Kuna kaebaja oli taotluse esitanud ka Viru-Nigula Vallavalitsusele kui taotluse lahendamiseks pädevale haldusorganile, siis koostas Viru-Nigula Vallavalitsus kaebajale koostöös Siseministeeriumiga 24.03.2016 ühise vastuse. Kaebaja õigusi ei ole kahjustatud, kuivõrd kaebaja taotlusele vastas haldusorgan, kes oli pädev nimetatud küsimuses seisukoha andmiseks. Seetõttu on perspektiivitu kaebaja nõue Siseministeeriumi kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti. Siseministeeriumi kohustamine kaebaja taotlusele vastama, ei ole eesmärgipärane, kuna sellega taotletava eesmärgi saavutamine, milleks on haldusmenetluse uuendamine maa tagastamiseks või kahju hüvitamiseks, ei ole saavutatav. Kohus lahendas kaebaja kaebuse tema eesmärgist lähtuvalt ja ei väljunud kaebuse piiridest. Siseministeeriumi valitsemisele kuuluva Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Letipea külas Letipea neeme kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX ) osas on alustatud kinnistu jagamistoiminguid, kuna see vajadus on tingitud Politsei- ja Piirivalveameti põhitegevuse ümberkorraldamisest. Letipea neeme kinnistu jagamisel riigile mittevajalikuks muutuv osa antakse hiljem üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Õiguspäraselt läbiviidud maareformi järgselt riigi omandisse jäetud kinnistu jagamistoimingute tegemine pärast haldusmenetluse lõppemisest olulise aja möödumist ja jagamistoimingute tulemusel kinnistu osa riigile
mittevajalikuks muutumine ei ole alus HMS § 44 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud haldusmenetluse uuendamiseks. Kaebaja taotleb haldusmenetluse uuendamist uute asjaolude pinnalt. Haldusmenetluse uuendamist ei saa tingida asjaolud, mis ei esinenud haldusmenetluse läbiviimise ajal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et E.N. 13.05.2016. a määrus tühistada.
määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
9.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et E.N. kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebaja ei saavutaks esitatud kaebusega kaebuse eesmärki, st. talle ei tagastataks vaidlusalust maad ja ta ei saaks selle maaüksuse omanikuks.
10.Kaebaja esitas 26.02.2016 Viru-Nigula Vallavalitsusele ja Siseministeeriumile haldusmenetluse uuendamise taotluse, millele Viru-Nigula Vallavalitsus 24.03.2016. a kooskõlastatult Siseministeeriumiga vastas eitavalt. Kaebaja vaidlustas Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.03.2016. a vastuse halduskohtus. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on tuvastada Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.03.2016. a vastuskirja õigusvastasus ja kohustada Viru-Nigula Vallavalitsust ja Siseministeeriumit tema 26.02.2016. a taotlust uuesti lahendama. Seega on õige kaebaja määruskaebuses toodud väide, et halduskohus väljus kaebuse piiridest ning asus asja sisuliselt lahendama. Asjaolu, kas Viru-Nigula Vallavalitsuse 24.03.2016. a vastuskiri on õiguspärane või esineb aluseid haldusmenetluse uuendamiseks, saab halduskohus tuvastada asja sisulise lahendamise käigus. Riigikohtus halduskolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist (11.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist piisavalt keerulise ja paljudega asjaoludega seotud haldusasjaga, mistõttu ei saa käesolevas menetluse staadiumis kindlalt öelda, et kaebaja esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kuna käesoleval juhul on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, siis peab kohus asja sisulise arutamise käigus andma hinnangu sellele, kas kaalutluse teostamisel on järgitud kõiki nõudeid.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu 13.05.2016. a määrus tühistada ning saata haldusasi HKMS § 210 lg 3 teise lause alusel halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.