Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-15779
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. mai 2017 määrus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.G (isikukood määruskaebus
Viru Maakohtu 10. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
suhtes
Esmalt tuvastas maakohus, et esinevad käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed alused.
3.2 Järgmiseks asus maakohus seisukohale, et tuvastatavad on ka käitumiskontrolli rakendamise materiaalsed eeldused. N.G puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli tema sissetulek juhuslikku laadi, ent pärast invaliidistumist hakkas ta saama töövõimetuspensioni. Käesoleval ajal ei ole pikendatud töövõimetust, mis võib raskendada majanduslikku toimetulekut
vabaduses. N.G toimetulekut vabaduses mõjutas alkoholi tarvitamine, mida ta tarvitas igapäevaselt. Seega on alkoholi tarvitamine uue kuriteo riskifaktoriks. Ka tapmise pani N.G toime alkoholijoobes olles. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab määrata talle kohustuse mitte tarvitada alkoholi, samuti aitab käitumiskontrollile allutamine kaasa isiku kohanemisele eluks vabaduses. N.G on möönnud, et tema suhtlusringkonnas ei ole isikuid, kes teda seaduskuulekale teele suunaksid. Suhtlusringkonna moodustavad iseloomustuse kohaselt alkoholi kuritarvitavad isikud, kelle poolt N.G on kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval puudub lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsent on 32, mis on arvestatav. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu arvates põhjust arvata, et N.G võib vangistusest vabanedes panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab kaasa isiku taasühiskonnastamisele, millist abi N.G-le saab pakkuda kriminaalhooldaja.
vangla seisukohad, mis puudutavad süüdlase alkoholiga tarvitamisega seonduvat). Johtuvalt määruskaebusest keskendub ringkonnakohus ainult selle väidetele, nõustudes ülejäänud osas maakohtu ammendava argumentatsiooniga.
/allkiri/ Mati Kartau
/allkiri/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.