Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 22.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Matvejev kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15779 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Sergei Matvejevi karistuse kandmise algust arvestatakse alates tema vahistamisest 24.06.2010. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Varasemalt on teda karistatud vägivalla kasutamise eest. Kinnipeetava kuriteod on muutunud vägivaldsemaks, ta on põhjustanud vägivallaga tervisekahjustusi, mis lõppes kannatanu surmaga. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud riigikeele A2-, B1- ja B2-taseme kursustel. Ta on erinevatel perioodidel olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja puidutsehhis ning alates 01.11.2015 töötab komplekteerijana. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ning alates 06.06.2014 osaleb kunstiringis. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetav elas oma perega xxxx linnas xxxx ühiselamus ühetoalises korteris. Alates 2006.a kuni vahistamiseni 2010.a ööbis ta xxxx, kus tutvus samas ööbiva G. Nad lahkusid koos varjupaigast ja mõlema pensionidest üürisid xxxx linnas korteri, kust neid kolme kuu pärast välja visati. Peale seda ööbisid nad kus juhtus. Isiku väitel asub ta peale vabanemist elama xxxx. Põhihariduse omandas isik 1987.a xxxx. xxxx omandas isik mööblitisleri eriala. Kinnipeetav saab aru hariduse vajalikkusest. Kinnipeetava elustiil oli parasiteeriv, sest ta käis koos elukaaslasega mööda prügikaste, nad korjasid pudeleid ja metalli ning varastasid. Kõige pikem tööperiood oli isikul 2 aastat. Isiku sõnul on ta teinud remonditöid maaler-krohvijana, xxxx sepatööd, Soomes on ta töötanud plekksepp-isoleerijana 1 aasta, lisaks on ta töötanud mõne kuu turvafirmas ning baarmenina xxxx ja xxxx kohvikutes. Kinnipeetav väidab, et xxxx linnas pidas ta mitteametlikult kohvik-baari, mis läks pankrotti, kuid vabanemisel hakkab ta väidetavalt uuesti baaris tööle. K-raha andmetel on isikul 20.02.2017 seisuga täitmata rahalisi nõudeid 4407,88 euro ulatuses, vabanemisfondis on 271,22 eurot. Isiku esimene abielu kestis 8 kuud, teine abielu 5 aastat ning sellest sündis 2 last, kes on lastekodust adopteeritud xxxx, kuna mõlemalt vanemalt on vanemaõigused ära võetud. Lähedasi

kinnipeetaval ei ole. Vanglas teda keegi ei toeta ega külasta. Kinnipeetav süüdistab kohtunikke, kes "määrisid" talle kaela tapmise, sest tegelikult pani tapmise toime teine isik. Tema suhtlusringi moodustavad kuritegeliku minevikuga inimesed. Kinnipeetav harrastas "parasiteerivat" elustiili ega soovi seda ka edaspidiselt muuta. Isik kuritarvitas alkoholi, kuigi väidab, et suurt himu ei tunne. Praeguse kuriteo pani isik toime alkoholijoobes. Kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda ja valitsust. Isiku sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme, ta ei olevat alkohoolik. Isiku sõnul jätkab ta alkoholi ja narkootikumide tarbimist peale vabanemist kuni surmani, sest see olevat normaalne seisund elamiseks. Narkootikumidest on kinnipeetav väidetavalt kõike tarvitanud ja ka süstinud. Isiku sõnul ei olevat ta alkohoolik, vaid narkomaan. Narkootikume tarvitas esmakordselt 17- või 18aastaselt. Ta olevat tarvitanud narkootikume koos alkoholiga, mida on hea tarbida pohmelli vähendamiseks. Väidetavalt veetsid nad elukaaslasega oma aega kodutuna, tarvitades alkoholi ja narkootikume. Isiku sõnul käis ta 90-ndatel kasiinodes, kuid kaarte (pokkerit) mängis ta raha peale juba 20-aastaselt. Ta ei näe selles probleemi, kuigi väidetavalt olevat ta selle tõttu ka peaaegu ära tapetud, kui oli võlgu. Isiku sõnul oli tal kunagi seljatrauma ning talle on määratud töövõimetus 40%. Isik ei tunnista oma osalust kuriteos, süüdistab kohut toimikust tõendite eemaldamises, mis tõestasid tema süütust, süüdistab teisi. Isik ei tunne kahetsust teo tagajärgede ega kannatanute suhtes. Kinnipeetav ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist. Ta väidab, et vabanemisel hakkab pidama baari, kuid elama asub Narva kodutute öömajas, mistõttu tema eesmärgid on ebamäärased. Kinnipeetav on vaenulik õigussüsteemi suhtes. Ta teeb ametiisikutega koostööd vaid omakasu eesmärgil. Tingimisi karistuse ajal rikkumisi ei olnud. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 45%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava Sergei Matvejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseaeg kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 24.06.2020 ning käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud peale kohtumääruse jõustumist. Viru Vangla teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et alates 2006.a kuni vahistamiseni 2010.a elas isik praktiliselt tänaval. Ta ööbis xxxx ning oli asotsiaalse eluviisiga. Tema suhtlusringkond koosnes samuti isikutest, kes kuritarvitavad alkoholi ja olid asotsiaalse eluviisiga. Kinnipeetava vanemad on surnud, õdesid-vendi tal ei ole. Vabaduses ei ole isikut, kes võiks Sergei Matvejevit moraalselt toetada. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav vallaline, suhete alla kedagi märgitud ei ole. Peale vabanemist on isikul võimalik elada xxxx aadressil xxxx, mida telefonivestluses ametnikuga kinnitas sotsiaaltöötaja V Z. Rahvastikuregistri andmetel on Sergei Matvejevi elukoht xxxx linn ja töökoht on xxxx. Vastavalt Äriregistri andmetele on täisühing xxxx kantud Äriregistrisse 02.08.2002.a. Täisühingu xxxx täisosanikud on Sergei Matvejev ja V K. Tegevusala on tööstuskaupade ja toidukaupade ostu-müügialane tegevus, v.a. litsentseeritud tegevusalad, toitlustamine baarides, piljardiklubi tegevus, alkoholi- ja tubakatoodete jaemüük. Sergei Matvejev oli määratud kriminaalhooldusele 2006.a ning ta sooritas üldkasuliku töö tunnid korralikult. Tingimisi karistuse ajal, mis oli 3 aastat, ei olnud korrarikkumisi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 24.06.2020 ning käitumiskontrolli pikkuseks 14 kuud peale kohtumääruse jõustumist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Sergei Matvejev ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Esialgu läheb ta elama xxxx, elab seal 1-2 kuud ja siis saab toa ühiselamus. Tal on sugulasi, on tädid ja onu, kes elavad xxxx. Tal on 2 tädi ja 1 onu ning neil on lapsed ja need on samuti tema sugulased. Tööle läheks ta xxxx xxxx. See AS asub xxxx. Ta on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, mis kohus talle vabastamisel paneb. See lause iseloomustuses, et ta jätkab alkoholi ja narkootikumide tarbimist peale vabanemist, sest see on normaalne seisund elamiseks, pole tõsi. See oli lihtsalt halb nali, kui ta vaidles kontaktisikuga. Ta läbis kolme aastase katseaja ja tal ei olnud rikkumisi. Ta on kindel, et ta ei riku seadust. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Matvejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 20.02.2017 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiavad abiprokurör Ain Tali ja kriminaalasja menetlenud prokurör G. Koovit siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Viru Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega mõisteti S. Matvejev süüdi KarS § 113 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, kuriteod on muutunud vägivaldsemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuna süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanu ning ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Isiku sõnul jätkab ta alkoholi ja narkootikumide tarbimist peale vabanemist, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Lisaks kavatseb isik peale vabanemist hakata elama xxxx, mida võib samuti pidada riskifaktoriks, sest kaaslased kodutute öömajast võivad samuti tarbida alkoholi ning seetõttu on suur risk, et isik võib alkoholi tarbimise käigus toime panna uusi kuritegusid. Käitumiskontroll ei hoiaks S. Matvejevit uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on S. Matvejev ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 53% ja 45%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskust ning isiku varasemat ükskõikset suhtumist teiste inimeste turvatundesse. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.t teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune on toime pannud väga raske kuriteo ja sellest tulenevalt viibib ta kinnipidamiskohas. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetav on tegelenud positiivsete tegevustega: ta on õppinud riigikeelt, töötanud erinevatel töökohtadel vanglas, läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, osalenud ka kunstiringis. Mis puudutab kaitsealuse vabastamist ja tema elu vabaduses, siis materjalides oli lause, mis puudutas alkoholi ja narkootikumide tarvitamist vabaduses. Sellest lausest võib teha järelduse, et vabanedes kui tarvitab, võivad tulla jällegi rikkumised. Ka prokurör on oma arvamuses sellele lausele viidanud. Tegemist on ebaõnnestunud naljaga ja kaitsealune nii ei mõtle ega arva. Kaitsealusel on vabanedes olemas elukoht ja oleks olemas ka reaalne töökoht. Tingimisi enne tähtaega vabanemine paneb inimesele terve rea kohustusi. Tema kaitsealune kinnitas, et ta on nõus nende kohustuste täitmisega. Seda aluseks võttes palub kaitsja kaaluda kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Matvejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et kuriteod on muutunud vägivaldsemaks, sest kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo – tapmise – eest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Enne vangistust oli isik asotsiaalse eluviisiga – käis mööda prügikaste, korjas pudeleid ja metalli ning varastas, lisaks tarvitas isik alkoholi ja narkootikume. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda xxxx, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, sest sealsed elanikud võivad suure tõenäosusega suunata ta tagasi endiste elukommete juurde. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isikul lähedasi, keegi teda vanglas ei külasta ega toeta. Kinnipeetava sõnul on tal xxxx tädid ja onu, kuid arvestades seda, et isik elas juba enne vangistust xxxx, siis tõenäoliselt puudub tal ka vabanemisjärgselt sugulaste

toetus. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 4407,88 euro ulatuses, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Materjalidest nähtuvalt on isik vaenulik õigussüsteemi suhtes ning teeb ametiisikutega koostööd vaid omakasu eesmärgil. Prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Sergei Matvejevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ning et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, kui tema karistusaja lõpuni on jäänud enam kui 3 aastat 2 kuud, ei vastaks kannatanu ja ühiskonna õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul omandanud riigikeele B2-tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja osalenud kunstiringis. Samuti selle, et ta on vangistuse jooksul erinevatel perioodidel olnud hõivatud tööga ning alates 01.11.2015 töötab komplekteerijana. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 103,32 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus Sergei Matvejevil tasuda menetluskulu 3 kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

30.03.2017 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent

1-10-15779

jõustus

30.05.2017

Tartu

Ringkonnakohtu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.