Kohtulahend

kuritarvita alkoholi. Hoolimatu elustiil on tihedas seoses kinnipeetava parasiteeriva eluviisiga - ei mingeid jõupingutusi oma eluviisi muutmiseks. Isik on valmis oma suhtlusringis kohe kaasa minema, kui keegi kutsub, mõtlemata tagajärgedele. Vangistuse jooksul ei ole toimunud ühtegi kokkusaamist ega telefonikõnet lähedastega. Puudub lähedaste moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Kinnipeetav ei pea võimalikuks vabaduses elu ilma alkoholita. Alates 2000. aastast jõi ta iga päev kuni kinnipidamiseni 2010. aastal. Isik parandas pead pohmeluse leevendamiseks igasuguste vedelikega, mis veidigi piiritust sisaldasid, isegi odekolonn kõlbas. Alkoholijoobes on kinnipeetav toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Vestluses on isik valmis sõltuvusainete kuritarvitamisega seonduvat arutama, ent tunnistab, et varemalt ei ole mitte ealeski näinud alternatiivi oma eluviisile. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav alkoholi kuritarvitaja, kuid sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Isikul on amputeeritud mõni sõrm ja varbad. Liikumisel vajab ta abivahendi kasutamist. Enne vangistust oli kinnipeetavale määratud töövõimetus 70%, praegu töövõimetuse protsent puudub, kuna seda ei ole pikendatud. Meditsiiniosakonna otsuse kohaselt võib isik töötada vaid istuvas asendis. Kinnipeetava eneseväljendusoskus on kehvapoolne, aeg-ajalt võib ta kõrvale kalduda tavapärasest vestlusstiilist. Probleemide lahendamise asemel on isik aastaid vältinud isegi nende tunnistamist. Isik elas põhimõttel üks päev korraga. Peaaegu igale küsimusele on vastuseks vabandus, et tal on invaliidsus ning ka sellekohane tõend. Kinnipeetav ei tunnista end süüdi inimese tapmises. Ta vähendab oma süüd ja kinnitab, et tema lõi vaid kaks korda käega. Kriminaalhooldusele ei ole kinnipeetavat kunagi määratud. Ta ise arvab, et oleks suur abi sellest, kui keegi toetaks, kuna suhtlusringis selliseid ei ole olnud, kes seaduskuulekale eluviisile suunaks. Vestluses rõhutab kinnipeetav, et tema kriminaalkaristused on kustunud. Ühiskonnas kehtivate reeglite osas on isik pime, ei näe mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Isik leiab, et talle on tehtud ülekohut. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega ühise alkoholijoomingu käigus tekivad lahkhelid. Oht seisneb füüsilises vägivallas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.Z karistusjärgsele käitumiskontrollile allutada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata U.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et U.Z ähedaste kontaktandmed puuduvad, samuti puuduvad andmed tema suhtlusringkonna kohta vabaduses. Rahvastikuregistris ei ole märgitud U.Z-i perekonnaseisu, suhete alla on märgitud ema, kes on surnud. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. U.Z ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Kinnipeetav on taotlenud elama asumist aadressile xxxx. Tegemist on xxxx poolt pakutava majutusüksusega, kus saab elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut ja kus igale kliendile eraldatakse tuba suurusega umbes 12 m2. Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses ühiskasutatavad ruumid - puhkeruum, köök ja pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kontrollitakse koostöös politseiga. U.Z-ile on elamiskoht broneeritud. Vabanedes puudub U.Z kindel töökoht, lähedaste materiaalne ning moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Karistusregistri andmete põhjal võib järeldada, et U.Z-i kuritegelik käitumine

on muutusteta alates 1979 aastast. Isik ei ole olnud varem kriminaalhooldusel. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.Z-i karistusjärgsele käitumiskontrollile allutada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata U.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. U.Z avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus vabanema karistusjärgse käitumiskontrolli alla. Ta hakkab elama xxxx, kus on niigi järelevalve olemas. Ta on invaliid ja tal on liikumine raskendatud. Ta on olnud vanglas 7 aastat ja tal pole ühtegi distsiplinaarkaristust. Talle ei ole antud võimalust enne tähtaega vabanemiseks. Tal oleks pidanud olema hoopis istung enne tähtaega vabastamise kohta. Ta soovib enne tähtaega vabaneda kasvõi üks kuu varem. Lähedastest on tal õde ja õelapsed, kes elavad xxxx. Tal pole elukohta, kuidas ta siis hakkab käima registreerimas. Võib-olla ta üldse sõidab siit ära. Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et U.Z-i suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses – U.Z on karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 otsusega KarS § 113 alusel vangistusega 7 aastat. Karistuse kandmise algus 23.06.2010; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega – tulenevalt KarS § 871 lg 2 ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusest nähtub, et U.Z tunnistati süüdi KarS § 113 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks tunnuseks on vägivald ja karistuseks mõisteti selle teo eest 7 aastat vangistust; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Arhiveeritud karistustest nähtub, et U.Z on korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest: 1979. aastal vägistamise eest 3 aastase vangistusega, 1997. aastal röövimise eest 6 aastase vangistusega. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et U.Z on varasemalt toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid. Pärast tööst ilmajäämist oli sissetulek juhuslikku laadi, peale invaliidistumist hakkas saama pensioni. Toimetulekut mõjutavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vabanedes puudub U.Z kindel töökoht ning lähedaste materiaalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Tema suhtlusringis puuduvad isikud, kes ei kuritarvita alkoholi. Hoolimatu elustiil on tihedas seoses kinnipeetava parasiteeriva eluviisiga - ei mingeid jõupingutusi oma eluviisi muutmiseks. On valmis oma suhtlusringis kaasa minema kohe, kui keegi kutsub endaga kaasa, mõtlemata tagajärgedele. Vangistuse jooksul pole toimunud ühtegi kokkusaamist ega telefonikõnet lähedastega. Puudub lähedaste moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et U.Z ei pea võimalikuks vabaduses elu ilma alkoholita. Alates 2000. aastast jõi ta iga päev kuni kinnipidamiseni 2010. aastal. Parandas pead pohmeluse leevendamiseks igasuguste vedelikega, mis veidigi piiritust sisaldasid, isegi

odekolonn kõlbas. Alkoholijoobes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Kriminaalhoolduse järelevalve alla ei ole kunagi määratud – ise arvab, et oleks suur abi sellest, kui keegi toetaks, kuna suhtlusringis selliseid ei ole olnud, kes seaduskuulekale eluviisile suunaks. Vangla hinnangul on U.Z-i puhul tegu kõrgohtliku isikuga ühiskonnas. Ohustatud on isikud, kellega ühise alkoholijoomingu käigus tekivad lahkhelid. Oht seisneb füüsilises vägivallas. Soodusteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist. U.Z-i allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele. KarS § 871 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Prokurör teeb ettepaneku määrata U.Z-i karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks üks aasta. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata U.Z-ile vangla poolt soovitatud lisakohustused. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu U.Z-i suhtes on põhjendatud. U.Z kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega mõistetud karistust, millega ta tunnistati süüdi KarS § 113 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Tegemist on tahtliku esimese raskusastme isikuvastase kuriteoga – tapmisega, mis sisaldub karistusseadustiku 9. peatüki 1. jaos

(eluvastased süüteod). Eeltoodust tulenevalt on U.Z-i puhul täidetud KarS § 87 lg 1 p 1 ja lg 2 sätestatu. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda antud juhul eelnevat karistatust. U.Z-i suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset

käitumiskontrolli olenemata sellest, et tal puuduvad eelnevad kehtivad karistused. Seega on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus kontrollima, kas on täidetud KarS § 871 lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks. U.Z puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli tema sissetulek juhuslikku laadi, kuid pärast invaliidistumist hakkas ta saama töövõimetuspensioni. Käesoleval ajal töövõimetust pikendatud ei ole, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Väärib märkimist, et toimetulekut vabaduses mõjutas oluliselt alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt ei pea isik vabaduses võimalikuks elu ilma alkoholita. Enne vangistust tarbis isik alkoholi igapäevaselt ning pea parandamiseks sobisid igasugused vedelikud, mis veidigi piiritust sisaldasid. Tapmise, mille eest U.Z praegu karistust kannab, pani ta toime alkoholijoobes olles. Seega on alkoholi tarvitamise jätkamine uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab määrata isikule kohustuseks mitte tarvitada alkoholi, samuti aitab kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine kaasa isiku kohanemisele eluga vabaduses. Varem ei ole kinnipeetavat kriminaalhooldusele allutatud. U.Z on ka ise märkinud, et tema suhtlusringis ei ole isikuid, kes teda seaduskuulekale teele suunaksid. Iseloomustusest nähtuvalt kuuluvad tema suhtlusringi ainult alkoholi kuritarvitavad isikud, kelle poolt on ta kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval puudub lähedaste materiaalne ja moraalne toetus. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 32%, mis on arvestatav risk. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alust arvata, et U.Z võib vangistusest vabanedes toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab muu hulgas kaasa isiku taasühiskonnastamisele, sest U.Z vajab oma elu korraldamisel igakülgset abi, mida suudaks talle pakkuda kriminaalhooldaja. KarS § 871 lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks U.Z-ile 1 aasta, mille ajal tal tuleb järgida KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täita KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustusi. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871 ; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.