2-19-8673 L.T hagi OÜ Digipost ja I.L vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes; OÜ Digipost ja I.L vastuhagi L.T vastu valeväite ümberlükkamise ja andmete eemaldamise nõudes
Tsiviilasi
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. oktoobri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.T määruskaebus I.L Kurve määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja I/vastustaja kostja I määruskaebuse osas (hageja): L.T (ik XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus
esindajad
Määruskaebuse esitaja II/vastustaja hageja määruskaebuse osas (kostja I): I.L (ik XXX), lepinguline esindaja Andrei Matvejev Vastustaja hageja määruskaebuse osas (kostja II): OÜ Digipost (registrikood 10925584), lepinguline esindaja Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. oktoobri 2025 määrus L.T menetluskulude suuruse kindlaks määramise ja OÜ-lt Digipost ja I.L-ilt L.T kasuks koos viivisega välja mõistmise osas. Teha selles osas uus määrus.
2.Kohtumääruse terviktekst sõnastada järgmiselt:
Määrata L.T menetluskulude suurus ja välja mõista I.L-ilt ja OÜ-lt Digipost solidaarselt L.T kasuks menetluskuluna 8560,38 eurot, sh riigilõiv 1150 eurot ja õigusabikulud 7410,38 eurot.
2.2.Välja mõista OÜ-lt Digipost ja I.L-ilt solidaarselt L.T kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt 8560,38 eurot alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses oli L.T hagi OÜ Digipost ja I.L vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes ja OÜ Digipost ja I.L vastuhagi L.T vastu valeväite ümberlükkamise ja andmete eemaldamise nõudes. Asi on lahendatud Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsusega, menetluskulud jättis kohus täielikult kostjate kanda. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 8. septembri 2025 määrusega.
2.Hageja esitas kohtumenetluses menetluskulude nimekirjad ning taotleb välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskuluna kõigis kohtuastmetes kokku 11 599 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Kohus nõustus kostjatega, et ei ole põhjendatud välja mõista menetluskulusid koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on 19. 2
aprilli 2022 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri otsingu kohaselt on aga Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 20. juulist 2018. Menetluskulude nimekirjas esitatud Advokaadibüroo EmeraldLegal 30. juuni 2021 arve nr 21060150) on esitatud koos käibemaksuga. Muud põhjust, miks hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ei saa, välja ei ole toodud. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et ei ole põhjendatud välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot tund on mõistliku suurusega. Maakohus ei nõustunud 30. mai 2020 ja 17. novembri 2021 taotlustes esitatud õigusabiteenustega osas, mis puudutavad Eesti Õigusbüroo ja Hugo.legal arveid nr 1118, 1285 ja 89924. Nimetatud arvete alusel osutatud toimingute tegemise hetkel ei olnud hagejal menetluses lepingulist esindajat, kelle tehtud toimingute eest tuleks TsMS § 175 lg 1 kohaselt tasuda menetluskulusid. 17. novembri 2021 taotluses nimetatud arved on dubleeritud. Eesti Õigusbüroo ja Hugo.legal arvetega seotud õigusabikulud ei kuulu seega hüvitamisele. Maakohus ei nõustunud ka menetluskulude nimekirjades välja toodud toimingutele kulunud ajamahtudega. Toimingud, mille sisuks on üksnes dokumentide analüüs või konsultatsioon, ei ole sellised toimingud, mida kostjad peaks hüvitama. Hageja esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu on järgnev: 30. mai 2020 taotlus:
Riigilõiv – 225 eurot;
17.novembri 2021 taotlus:
Riigilõiv – 450 eurot;
Õigusteenus – 1 tund, tasu 160 eurot;
Hagi tervikteksti koostamine – 5 tundi, tasu 800 eurot;
Kostjate vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga – 15 minutit, tasu 40 eurot;
Kokku 1450 eurot.
19.aprilli 2022 ja 22. aprilli 2022 taotlus:
Riigilõiv apellatsioonkaebuselt – 475 eurot;
Maakohtu otsusega tutvumine ja õiguslik analüüs; apellatsioonkaebuse koostamine ja suhtlus kliendiga – 3 tundi, tasu 480 eurot;
Kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs; kaebusele vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga – 2 tundi, tasu 320 eurot;
Suhtlus kliendiga; kohtuistungiks valmistumine – 30 minutit, tasu 80 eurot;
Menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit, tasu 53,33 eurot;
Kohtuistungil osalemine – 45 minutit, tasu 120 eurot;
Menetluskulude nimekirja koostamine II – 20 minutit, tasu 53,33 eurot. 3
Kokku 1581,66 eurot.
24.oktoobri 2022 taotlus:
Riigilõiv – 100 eurot;
Kohtuotsusega tutvumine ja õiguslik analüüs; suhtlus kliendiga – 30 minutit, tasu 80 eurot;
Kassatsioonkaebuse koostamine – kokku 6 tundi 30 minutit, tasu 1040 eurot;
Menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit, tasu 53,33 eurot.
Kokku 1273,33 eurot.
26.oktoobri 2023 taotlus (taotluse kohaselt hageja esindaja tunnihind 160 eurot):
Riigikohtu otsusega tutvumine, e-kiri kliendile – 30 minutit, tasu 80 eurot;
Täiendatud hagiavalduse koostamine – 2 tundi, tasu 320 eurot;
Hagiavalduse täiendamine ja hagi tagamise taotluse koostamine; suhtlus kliendiga – 30 minutit, tasu 80 eurot;
26.01.2023 kohtunõudele vastuse koostamine ning suhtlus kliendiga – 3 tundi, tasu 480 eurot;
Vastuhagi õiguslik analüüs ning vastuse koostamine; suhtlus kliendiga – 4 tundi, tasu 640 eurot;
16.10.2023 istungiks ettevalmistumine ja suhtlus kliendiga – 30 minutit, tasu 80 eurot;
Menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit, tasu 53,33 eurot.
Kokku 826,66 eurot. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud on kokku 7463.31 eurot (225 eurot + 1450 eurot + 1581.66 eurot + 1273.33 eurot + 2106.66 eurot + 826.66 eurot), millise rahasumma mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kohus rahuldas ka hageja viivise väljamõistmise taotluse ja mõistis menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruskaebus rahuldada, tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja teha tühistatavas osas uus määrus, millega rahuldada täielikult hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus on eksinud määruse p-s 19, kui leidis, et ei ole põhjendatud välja mõista menetluskulusid koos käibemaksuga. Kohus on ajanud sassi asjaolu, et hagejaks on füüsiline isik, mitte advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ. Kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane ja just tema on kandnud menetluskulud, siis tuleb temale menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ on vaid õigusteenuse osutaja, kes on käibemaksukohuslane ja esitab arved koos käibemaksuga. See aga ei puutu sellesse, et hagejal on õigus saada menetluskulud hüvitatud käibemaksuga. Maakohus on eksinud määruse p-s 22, kui leidis, et konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise kulu ei ole vajalik ja põhjendatud tegevus kohtumenetluses. On ilmselge, et menetluses on vajalik tutvuda dokumentidega. Samuti on menetluse kestel vajalik hagejat konsulteerida. Seetõttu on need vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis tuleb hüvitada. Maakohus leidis määruse p-s 21 ebaõigesti, et hüvitamisele ei kuulu menetluskulu õigusabiteenusele Eesti Õigusbüroole ja Hugo.legalile. Hagejal oli õigus küsida õigusnõu käesoleva kohtumenetluse kohta ja saada kulud hüvitatud, kui tal lepingulist esindajat ametlikult menetlusse kaasatud ei olnud.
5.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses; ringkonnakohtul teha uus määrus, millega määrata menetluskulude suurus, arvestades määruskaebuse esitaja 6. oktoobri 2025 vastuväidetes esitatud põhjendusi ja vastuväiteid. Alternatiivselt palus kostja I saata asi menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtule uueks arutamiseks, kohustades maakohut põhjendama iga vaidlustatud kulu vajalikkust ja põhjendatust ning andma seisukoha kõigi määruskaebuse esitaja vastuväidete suhtes. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas määruskaebuse esitaja 6. oktoobril 2025 koondvastuväite hageja menetluskulude nimekirjadele, kuid maakohus piirdus määruse punktis 19 üldise väitega, et „kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele“. Kohus ei põhjenda, miks ta jättis tähelepanuta kaebaja vastuväited, mis olid detailsed ja dokumentaalselt viidatud (sh kolmanda isiku OÜ Internetikaubamajad tasutud riigilõivud, õigusteenuse arvete puudumine, käibemaksu mittemahaarvamise kinnituse puudumine ning advokaadi ajamahtude liialdus). Selline lähenemine ei vasta TsMS § 174 lõike 1 nõudele, mille kohaselt peab kohus määrama menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määrus peab vastama kohtuotsusele kehtestatud põhjendamisnõuetele. Kohus pidi vähemalt kaebaja olulistele ja otsustavatele vastuväidetele andma konkreetse ja sisulise vastuse. Tegelikult välistab selline „kogumhinnangu“ andmine võimaluse kontrollida, kas kohtul oli faktiline ja õiguslik alus mõne konkreetse kulu vajalikkuse ning põhjendatuse tuvastamiseks. Kuna kohus ei põhjendanud oma otsust iga vaidlustatud menetluskulu osas ega võtnud seisukohta vastuväidetes tõstatatud oluliste asjaolude suhtes, on määrus TsMS § 174 lõike 1 ja § 463 lõike 2 rikkumise tõttu põhjendamata ning tuleb tühistada. Määruskaebuse esitaja osutas vastuväidetes sellele, et mitte ühtegi menetluses hageja deklareeritud riigilõivudest ei tasunud tegelikult hageja ise – kõik riigilõivud tasus kolmas isik, OÜ Internetikaubamajad. Määruskaebuse esitaja rõhutas, et on seadusevastane ja ebaõiglane, kui menetluspooleks mitteolev juriidiline isik tasub füüsilise isiku menetluskulud (sh riigilõivu), kuid hiljem mõistetakse need kulud välja füüsilise isiku kasuks. Ka juhul, kui hageja on OÜ 5
Internetikaubamajad ainuosanik, tuleb arvestada, et igasugused äriühingu vahenditest füüsilisele isikule tehtavad väljamaksed on seaduse järgi maksustatavad vähemalt tulumaksuga. Seetõttu ei saa menetluskulude hüvitamist kasutada vahendina, millega juriidiline isik katab oma osaniku kulud ilma maksukohustusteta. Määruskaebuse esitaja meelest seisukohal tuleb kolmanda isiku (OÜ Internetikaubamajad) tasutud riigilõivud jätta täies ulatuses hüvitamata, kuni hageja ei ole tõendanud, et ta on need kulud tegelikult ise kandnud. Lisaks juhiti vastuväites tähelepanu, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv pidi kehtiva korra järgi olema 300 eurot, mistõttu 475 euro tasumine oli põhjendamatu. Kohus ei selgitanud, miks ta pidas suuremat summat hüvitatavaks, kuigi hagejal oli võimalus nõuda enammakstud riigilõivu tagastamist. Seetõttu on enammakstud riigilõivu hüvitamise kohustuse jätmine määruskaebuse esitaja kanda ilmselgelt põhjendamatu ja ebaõiglane. Maakohus vähendas osaliselt hageja õigusabikulude ajamahtusid, kuid tegi seda vähendusi kaebaja konkreetsete vastuväidetega seostamata. Näiteks ei selgitanud kohus, millised toimingud olid dubleerivad, millistele varasematele dokumentidele tugineti või miks pidi konkreetse menetlustoimingu jaoks kuluma just nii palju aega. Pelgalt uue kulunumbri esitamine ilma põhjenduseta ei vasta TsMS § 174 lõike 1 ja § 463 lõike 2 koosmõjus TsMS § 436 lg. 1 nõuetele, mistõttu on määrus põhjendamatuse tõttu kontrollimatu ja tuleb tühistada. Maakohus ei või menetluskulude suurust määrates otsustada küsimusi, mis ei kuulu selle menetluse esemesse ega seada kostjale täiendavaid kohustusi, mida varasemad jõustunud kohtuotsused ette ei näe. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et viivise määramine väljub maakohtu pädevusest, sest menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ei hõlma viivisenõude lahendamist. Sellest tulenevalt on vaidlustatud määrus viivise väljamõistmise osas põhjendamatu ja õigusvastane. Määruskaebuse esitaja nõustub kohtu järeldusega, et menetluskulud seoses OÜ Hugo / Eesti Õigusbüroo teenustega tuleb jätta rahuldamata, samuti nõustub ta maakohtu järeldusega, et Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ õigusteenusega seotud menetluskulud tuleb vähendada käibemaksu arvel, kuna esindaja on käibemaksukohustuslane.
6.Määruskaebuste esitajad vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu.
7.Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude põhjendatud suuruse määramisel arvestamata õigusabikuludelt tasumisele kuulunud käibemaksuga. Ringkonnakohus teeb ise tühistatud osas uue määruse ja määrab hageja menetluskulude kogusuuruseks koos käibemaksuga 8560,38 eurot, mis tuleb koos viivisega välja mõista kostjatelt solidaarselt. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kostja I määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Menetluskulud käesolevas asjas on jaotatud Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsusega ning kohus jättis need kulud kostjate kanda.
6
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175 lg 1). Hageja taotluse kohaselt on tema menetluskulu suuruseks kõigis kohtuastmetes kokku 11 599 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Maakohus määras vaidlustatud määrusega hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks kõigis kohtuastmetes kokku 7463 eurot, millest riigilõiv moodustab 1150 eurot ja ülejäänud 6313 eurot on hageja õigusabikulud (käibemaksuta). Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud välja, samuti kohustas kostjaid tasuma hagejale viivist välja mõistetud menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määruse on vaidlustanud mõlemad pooled, seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1, § 659).
11.Kõigepealt lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja I seisukohaga, et hageja määruskaebuse menetlemisest tuleb keelduda seetõttu, et riigilõiv määruskaebuselt ei ole tasutud hageja enda vara arvel. Ringkonnakohus selgitab, et seadus ei keela menetlusosaliseks mitteoleval isikul osaleda menetluskulude kandmises. Samuti ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9).
11.2.Põhjendatud on hageja seisukoht, et tema õigusabikulud tuleb määrata kindlaks ja kostjatelt välja mõista koos käibemaksuga osas, milles nendelt kuludelt tuli hagejal tasuda käibemaksu. Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Asja materjalide kohaselt osutas hagejale õigusabi Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ, mis on käibemaksukohuslane ja esitas hagejale arved õigusabi eest tasumiseks koos käibemaksuga. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Asjaolu, et hageja esindaja on registreeritud käibemaksukohuslasena, ei mõjuta kuidagi tema füüsilisest isikust kliendi õigusi ja kohustusi käibemaksu tasumisel. Hageja on füüsiline isik, kes on kohtule kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda. Seega on maakohus ajanud segi hageja ja tema esindaja ning ebaõigesti nõustunud kostjate seisukohaga, et hageja kasuks ei või menetluskulusid välja mõista koos käibemaksuga. Ringkonnakohus märgib, et mitte kõik hageja õigusabikulud ei ole hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi käibemaksuga maksustatud. 21. veebruari 2025 taotluses ja sellele lisatud tööaja arvestuses (VI kd lk 52-54) on hageja esitanud õigusabikulude nõude ilma käibemaksuta. Maakohus rahuldas 21. veebruari 2025 taotluse 826,66 euro ulatuses ja sellele summale käibemaksu ei lisandu. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 7463 eurot, millest tasutud riigilõivud moodustavad 1150 eurot ja 21. veebruari 2025 taotluse järgne rahuldatud tasu osa on 826,66 eurot. Seega on käibemaksuga maksustatava õigusabikulu suurus 5486,43 eurot, millele tuleb lisada kulu tekkimise ajal kehtinud käibemaksu määr 20%. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis õigusabikuludelt 5486,43 eurot tasumisele kuuluva käibemaksu 20% summas 1097,30 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõistmata.
11.3.Hageja vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis hageja põhjendatud kulude hulgast välja Eesti Õigusbüroo ja Hugo.legal arved. Kostja on esitanud maakohtule Eesti Õigusbüroo 25. veebruari 2020 arve nr 1118 60 eurot apellatsioonkaebuse koostamise eest; Hugo.legal 24. märtsi ja 30. aprilli 2020 arved nr 1285 ja 89924 veebinõustamise ja õigusabiteenuse osutamise eest (II kd lk 5860). Määruskaebuses ei ole 7
vaidlustatud maakohtu seisukohta, et nimetatud toimingute tegemise hetkel ei olnud hagejal käesolevas menetluses lepingulist esindajat, sel ajal esitatud menetlusdokumentides viide esindajale puudub. 7. märtsi 2020 apellatsioonkaebuse esitas hageja enda nimel ise. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole menetluskuluna hüvitatavad menetlusväliselt kantud õigusabikulud, kui esindaja menetluses ei osalenud (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Seega jättis maakohus põhjendatult eelviidatud arved hageja põhjendatud menetluskulude hulgast välja.
12.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja I määruskaebuse. Kostja I määruskaebus rahuldamisele ei kuulu.
12.1.Põhjendatud ei ole kostja I väide, et maakohus on kostjatelt 19. aprilli 2022 ja 22. aprilli 2022 taotluste alusel ebaõigesti välja mõistnud riigilõivuna 475 eurot. Hageja on 3. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses märkinud kaebuse hinnaks 7280 eurot (hageja on kaebuse hinna arvestamisel võtnud arvesse ka viivise nõuet (IV kd lk 98)) ja on tasunud kaebuse hinda arvestades õigesti riigilõivu 475 eurot (IV kd lk 101). Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb kaebuselt hinnaga 7000–8000 eurot tasuda riigilõivu 475 eurot. Ringkonnakohus on küll 9. mai 2022 otsuses (IV kd lk 145) märkinud hageja kaebuse hinnaks 7000 eurot, kuid ei ole otsuses põhjendanud, miks ta muudab hageja avaldatud kaebuse hinda. Kostja I ei ole oma määruskaebuses väitnud, et hageja märkis 3. jaanuari 2022 apellatsioonkaebuses kaebuse hinna valesti. Seetõttu on maakohus õigesti välja mõistnud kostjatelt menetluskuluna ka riigilõivu 475 eurot.
12.2.Menetluskulude, sh riigilõivu hüvitamist teisele menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). Kostja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult arvestanud hageja nimel tasutud riigilõivud põhjendatud menetluskulu hulka.
12.3.Põhjendatud ei ole ka kostja väited seoses tasumata menetluskuludelt viivise välja mõistmisega. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Maakohus ei ole kostjatelt tasumata menetluskuludelt viivist välja mõistes oma pädevust ületanud, nagu kostja ekslikult väidab.
13.Lisaks eeltoodud väidetele on mõlemas määruskaebuses vaidlustatud maakohtu diskretsiooni hageja põhjendatud õigusabikulude suuruse kindlaks määramisel. Hageja leiab, et maakohus on tema kulutuste suurust põhjendamatult vähendanud, kostja leiab, et maakohus ei ole oma seisukohti kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse osas piisavalt põhjendanud ning on kostjalt hageja õigusabikulud välja mõistnud liiga suures ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt näiteks RKTKm 5. veebruar 2020 nr 2-14-14536 p 15). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul see nii ei ole. Maakohus ei ole hageja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust TsMS § 463 lg 2 ja 436 lg 1 järgi. Maakohtu põhjendused diskretsiooni teostades on küll napid, kuid koos määruse p-s 22 esitatud kulude arvestusega nähtub määrusest selgelt see, et maakohus on hageja menetluskulude vajalikkust ning põhjendatust nõuetekohaselt kontrollinud ning on kulusid vähendanud menetlusdokumentide analüüsile ja kliendiga konsulteerimisele kulunud aja võrra. Maakohtu seisukoht, et kohus ei pea analüüsima määruse põhjendustes iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid saab anda hinnangu menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna, on 8
kooskõlas kohtupraktikaga. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 160 eurot/h (koos käibemaksuga 192 eurot/h), sellist tunnitasu suurust ei ole kostjad ka vaidlustanud. Käesolevat tsiviilasja on menetletud kaks korda maakohtus, kaks korda ringkonnakohtus ning üks kord Riigikohtus, asjas oli esitatud ka vastuhagi, mistõttu on maakohtu poolt vajalikuks ning põhjendatuks peetud õigusabikulu kooskõlas asja mahu ja keerukusega ja selle kulu suuruse muutmiseks alust ei ole. See, et maakohus ei hinnanud hagejale vajaliku õigusabi ajakulu sarnaselt ühe või teise menetlusosalisega, ei muuda maakohtu määrust selles osas ebaõigeks. Määruskaebuste väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni sekkuda (välja arvatud õigusabikulule käibemaksu lisamine, vt selles osas käesoleva määruse p 11.2).
14.Kokkuvõttes tuleb maakohtu määratud hageja põhjendatud menetluskulude suurust muuta, välja mõista käibemaks 20% õigusabikuludelt 5486,43 eurot ja määrata hageja põhjendatud õigusabikulu suuruseks kõigis kohtuastmetes kokku 6583,72 + 826,66 (käibemaksuta õigusabikulu osa) = 7410,38 eurot. Koos riigilõivuga 1150 eurot on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista, 8560,38 eurot, milliselt summalt tuleb välja mõista ka viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
15.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.