Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
OMEGA INVEST OÜ hagi Heily Pihlaku vastu 378 euro 7 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-1002
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OMEGA INVEST OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja Heily Pihlak
Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-1002 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud OMEGA INVEST OÜ kanda.
3.Arvata OMEGA INVEST OÜ määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OMEGA INVEST OÜ (hageja) esitas 10. jaanuaril 2014 Harju Maakohtule Heily Pihlaku (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhinõudena 289 eurot 98 senti, samuti viivise 18 eurot 66 senti ning kahjuhüvitise 69 eurot 43 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja
7.veebruaril 2012 laenulepingu 560 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks. Kostja rikkus kohustusi, jättes tagastamata igakuised maksed, mistõttu oli laenuandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hagi esitamise aja seisuga on tasumata põhivõlg 289 eurot 98 senti, viivis 18 eurot 66 senti ja inkassoteenuse kasutamisega tekkinud kulu (teenustasu hagejale inkassoteenust osutanud äriühingule) 69 eurot 43 senti.
2.Harju Maakohus võttis hagi 14. jaanuari 2014. a määrusega menetlusse. Maakohus püüdis kostjale
hagiavaldust mitmel aadressil kätte toimetada, kuid katsed luhtusid. Kättetoimetamine ei õnnestunud ka kohtutäituri kaudu. Maakohus tegi päringuid erinevatesse registritesse ja asutustesse, kuid kostja aadressi ei õnnestunud välja selgitada.
3.Harju Maakohus jättis 10. septembri 2014. a määrusega hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt selgub kohtutäituri aruandest, et kostja võib elada Mallorcal. Tsiviilasjas nr 2-13-49416 on kostja õde teatanud, et kostja elab Maltal, ning ka otsingumootor Google annab kostja elukohaks Malta. Nõukogu 22. detsembri 2000. a määruse (EÜ) nr 44/2001 „Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades", (edaspidi Brüsseli I määrus) art 16 lg 2 järgi võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab Maltal, siis tulenevalt Brüsseli I määruse art 16 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule.
4.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja avaldada kostjale menetlusdokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohus on ennatlikult asunud seisukohale, et asi ei allu maakohtule. Pole tõendatud, et kostja ei ela Eestis. Teave kostja elukoha kohta on arvamuspõhine ning ükski asjaolu ei viita sellele, et kostja elab Maltal. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud maa ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda. Määruse järgi leidis maakohus põhjendatult, et asi ei allu Eesti kohtule. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hoolimata pingutustest ei ole maakohtul õnnestunud Eestis kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtutäituri aruande kohaselt on Tallinnas Jõe 7−93 asuva korteri omanik öelnud, et kostja elab juba aastaid Mallorcal. Albu vallast Kaalepi 41−3 on menetlusdokumendid kohtule tagastatud põhjendusega, et kostja elab Maltal. Tsiviilasjas nr 2-13-49416 on kostja õde avaldanud, et kostja elab juba üle aasta Maltal (tl 76). Google`i otsingumootori kaudu leitaval internetileheküljel Just Landed Community on kostja enda elukohaks nimetanud Malta. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2012. a oktoobris. Eeltoodud andmetele tuginedes on võimalik järeldada, et kostja ei ela Eestis ning et suure tõenäosusega on tema elukohaks Malta. TsMS § 77 sätestab, et kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Arvestades, et kostja õe avaldatu kohaselt elab kostja juba üle aasta Maltal ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja saanud Eestis maksustatavat tulu viimati 2012. a oktoobris, siis võib väita, et kosja elukoht ei olnud Eestis juba hagiavalduse esitamise ajal. Seega ei saa TsMS § 77 kohaldada. Eeltoodule tuginedes ei allu vaidlus Brüsseli I määruse art 16 lg 2 järgi Eesti kohtule ning maakohus jättis hagi põhjendatult läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagimenetluse jätkamiseks. Hageja leiab, et hagi ei tohtinuks jätta läbi vaatamata, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Kohtud on vaid tuvastanud, et kostja võib elada Maltal. Oluline on vastata küsimusele, milliste andmete alusel saab kohus asuda seisukohale, et isiku alaline elukoht on mingis konkreetses riigis. Kaudsete tõendite alusel seda teha ei saa. Kohtud pidanuksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetama avalikult, hageja taotles seda TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. Sama kostja vastu on käimas veel mitu kohtumenetlust (teised hagejad), milles on kostjale dokumendid kätte toimetatud avalikult.
7.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
9.Kohtu tuvastatud asjaolude järgi on hageja ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses tarbijast kostjaga. Kui kostja elukoht oli hagi esitamise ajal Maltal, sai Brüsseli I määruse art 3 lg 1, art 15 lg 1 lit b või c ja art 16 lg 2 järgi esitada tema vastu hagi vaid alalise elukoha riigis, s.o Maltal (vt ka Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 11; Riigikohtu 21. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 9). Maakohus on tuvastanud, et pooled ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet.
10.Maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. See säte ei välista siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui hagiavalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis (nagu praegusel juhul), kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1 ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega.
11.Maakohus on praeguses asjas selgitanud välja, et Eestis teadaolevatel kontaktaadressidel ei ole võimalik kostjale hagiavaldust kätte toimetada. Tavaolukorras on kohtul võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded, lugeda sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise eeltingimustel kättetoimetatuks ning lõppastmes teha hageja (eelduslikul) nõusolekul TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 alusel tagaseljaotsus. Lisaks on maakohtul
võimalik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, mh kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Seejuures ei täpsusta seadustik TsMS § 423 lg 1 p 8 kohta seda, millised on need juhtumid, mil kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente (üldse) kätte toimetada. TsMS § 317 eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu mõistlikud pingutused) on vähemalt üldjuhul võimalik menetlusdokument kätte toimetada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast. TsMS § 317 lg 6 kohta vt lähemalt käesoleva määruse p-d 14 ja 16.
12.Maakohtule on tsiviilasjas saanud lisaks teatavaks, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit. Sellisel juhul tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas kohus võis kostja elukoha kohta teadaolevate, väidetavalt kaudsete tõendite alusel kohaldada TsMS § 423 lg 1 p 13 ja jätta hagi läbi vaatamata või tulnuks hagi siiski Eesti kohtus läbi vaadata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud praeguses asjas mõistlikke jõupingutusi kostja elukoha teadasaamiseks. See nähtub üheselt kohtutoimikust, mis sisaldab ülekaalukas osas dokumente erinevate järelepärimistoimingute ja kättetoimetamise katsete kohta. Maakohus on mh esitanud järelepärimise Välisministeeriumile. Kolleegiumi arvates on kohtud piisavalt põhjendatult tuvastanud, et kostja elab Maltal. Seda tõendavad kohtulahendite kohaselt kostja lähedase isiku (õe) ütlused ning kostja enda internetis avaldatud teave. Seega on kohtud kohaldanud õigesti Brüsseli I määruse art 16 lg-t 2 ning jätnud hagi läbi vaatamata. Hagejal on õigus esitada hagi Malta pädevale kohtule.
13.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium veel järgmist (määruse p-d 13−17). Euroopa Kohus on 17. novembri 2011. aasta otsuse C-327/10 (Okresní soud v Chebu (Tšehhi Vabariik) eelotsusetaotlus) - Hypoteční banka a.s. versus Udo Mike Lindner p-des 39−45 kokkuvõtlikult leidnud, et kui kohus ei suuda kindlaks teha tarbijast kostja alalist elukohta hagi esitamise koha riigis ega muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades, võib kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast alalisest elukohast. See kehtib juhtudel, mil tarbija, kelle vastu tuleks art 16 lg 2 järgi algatada menetlus muidu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema alaline elukoht, loobus seal oma elukohast enne, kui tema vastu hagi esitati. Kuigi Euroopa Kohus rõhutas seda järeldust otsuse p-des 46−47 konkreetse asja asjaolude põhjal (kinnisvara tagatisel võetud tarbimislaen ning lepingus märgitud laenusaaja kohustus teatada oma aadressi muutumisest) ei piiranud Euroopa Kohus oma eespool viidatud järeldust ainult selles asjas tuvastatud asjaoludega. Euroopa Kohus viitas mh sellele, et Brüsseli I määruse kohaldamisel ei tohiks tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et võimetus teha kindlaks kostja elukoht ei võimalda kindlaks määrata kohtualluvust (viidatud 17. novembri 2011. a otsuse p 45).
14.Kui praeguses asjas oleks olnud võimalik leida, et rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt
allub asi Eesti kohtule (kui kostja elukohta üheski liikmesriigis poleks suudetud tuvastada), tulnuks asja menetlemisel arvestada ning selgitada hagejale TsMS § 317 lg-s 6, § 407 lg-s 51 ja § 413 lg-s 31 sätestatu sisu. TsMS § 317 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. TsMS § 407 lg 51 järgi võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest ka juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. TsMS § 413 lg 31 sätestab § 407 lg-ga 51 samasuguse regulatsiooni, kui avaliku kättetoimetamisega toimetati kostjale kätte kohtukutse. Euroopa Liidu liikmesriikides reguleerivad kohtulahendite täitmist (ja tunnustamist) teistes liikmesriikides eelkõige Brüsseli I määrus (ja Brüsseli I uuesti sõnastatud määrus, vt käesoleva määruse p 17). Samuti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21. aprilli 2004. a määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (edaspidi Euroopa täitekorralduse määrus), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. a määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11. juuli 2007. a määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi koos määrused).
15.Brüsseli I määruse art 34 p 2 kohaselt ei tunnustata teises liikmesriigis tehtud otsust, kui otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui kostja ei algatanud otsuse vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli selleks võimalus. Fiktsioonil põhinev kättetoimetamine (nt hagiavalduse ja otsuse väljavõtte avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded) ei pruugi tagada kostjale võimalust end piisavalt aegsasti kaitsta art 34 p 2 tähenduses. Teisalt peab olema tagatud hageja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, nt õigus nõuda TsMS § 317 alusel menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist. Seega tuleb hagejal ja kohtul hinnata Eestis tehtava tagaseljaotsuse tunnustamise ja täidetavuse tõenäosust teises liikmesriigis. Kui TsMS-s sätestatud eeldused dokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kättetoimetamise kohta ei ole Brüsseli I määruse mõttes piisavad, tuleks eelistada hagi läbi vaatamata jätmist. Euroopa täitekorralduse määrus ega muud käesoleva määruse p 14 teises lauses nimetatud määrused ei näe ette võimalust toimetada menetlusdokumendid kätte fiktsiooni teel, eelkõige avalikult. Selle põhjuseks on asjaolu, et määrustes sätestatud miinimumtingimustele vastavates kohtumenetlustes tehtavad kohtulahendid on sellekohase otsuse teinud kohtu väljastatud formulari alusel otse täidetavad teises liikmesriigis; tunnustamismenetlust ei toimu. Nt Euroopa täitekorralduse määruse art-tes 13 ja 14 sätestatud tingimused ei näe ette fiktsioonil põhinevat menetlusdokumendi kättetoimetamist. Määruse art 6 järgi täidab kohtulahendi teinud kohus määruse asjakohases lisas
sätestatud vormis Euroopa Täitekorralduse tõendi, millega sissenõudja võib pöörduda teise liikmesriigi täitevorgani poole lahendi täitmiseks. Sama kehtib teiste määruste korral.
16.Kokkuvõttes, kui Eesti kohus leiab, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle, tuleb hagejal siiski arvestada riskiga, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama. TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nii, et kui hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi avaldada menetlusdokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid). Kui hageja jätab hoolimata talle antud selgitustest otsustuse kohtu teha, on kohtul õigus otsustada, kuidas TsMS § 317 lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 kohaldada. Nagu kolleegium märkis käesoleva määruse p-s 15, tuleks eelistada hagi läbi vaatamata jätmist, kui lahendi tunnustamine või täitmine välisriigis ei oleks tõenäoline.
17.Kolleegium märgib, et alates 10. jaanuarist 2015 hakati kohaldama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määrust (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nn Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus. Nimetatud määrus asendab Brüsseli I määruse (täpsem asendamise kord Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse üleminekusätetes, artiklites 66 ja 80). Alates 10. jaanuarist 2015 alustatud kohtumenetluste korral tuleb lähtuda nimetatud uuest määrusest. Kolleegium märgib lõpetuseks, et Brüsseli I määruse art 16 lg 2 on sisuliselt identses sõnastuses esitatud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lgs 2 ning art 34 on esitatud art 45 lg 1 p-des a−d.
18.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist, TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel (vt selle kohta Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
19.Hageja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.