Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Hageja hagi kostjate I-V vastu kostja I üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja otsuse teises sõnastuses vastuvõtmise tuvastamiseks, alternatiivselt tahteavaldusi andma kohustamiseks, 4 221 283 euro 77 sendi suuruse dividendi ja viivise ning alternatiivselt 1 606 287 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-35717
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja, esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Andrus Kattel Kostja I-V, esindajad vandeadvokaadid Neve Uudelt ja Arne Ots
Asja läbivaatamise kuupäev
29. september 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-35717 osas, milles ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsuse samas tsiviilasjas muutmata osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas kostja I 7. juuni 2012. a üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks ning jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda. Samuti tühistada Harju Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsus samas tsiviilasjas osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas kostja I 7. juuni 2012. a üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks ning jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue kostja I vastu tunnistada kehtetuks kostja I 7. juuni 2012. a üldkoosoleku otsuse p 2.
3.Ülejäänud osas ehk osas, milles Tallinna Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
30.oktoobri 2013. a otsuse osas, milles hagi jäi nii kostja I kui ka kostja II, kostja III, kostja IV ja kostja V vastu rahuldamata ning milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud, jätta
ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Kostja I kassatsioonkaebus rahuldada, hageja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta kõik menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.
6.Tagastada kostja I kassatsioonkaebuselt 14. aprillil 2014 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot kostja I kontole nr 221001176974 (Swedbank AS).
8.Mitte võtta toimikusse hageja ega kostja I kassatsiooniastmes esitatud dokumentaalseid tõendeid.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale tõlgendamise ja tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja tunnistas vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõue tunnistada vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Hagi jääb tervikuna rahuldamata. Kostja I kassatsioonkaebus rahuldatakse, hageja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
12.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõudeid, vaidluse eset kassatsiooniastmes ja asjas tuvastatud olulisi asjaolusid (I), seejärel aktsiaseltsi aktsionäride omavahelisi suhteid ja vähemusaktsionäride õiguslikku seisundit üldiselt (II) ning aktsiaseltsi kasumi jaotamist reguleerivaid õigusnorme ja nende kujunemist (III). Edasi analüüsib kolleegium hageja nõuet tunnistada vaidlusaluse üldkoosoleku otsus kehtetuks ja põhjendab selle nõude rahuldamata jätmist, samuti käsitleb hageja nõuet tuvastada, et vaidlusalusel üldkoosolekul võeti vastu protokolli kantuga võrreldes teistsugune otsus (IV). Seejärel käsitleb kolleegium hageja nõuet tuvastada, et kostjad II–V olid kohustatud hääletama kasumi jaotamise otsuse poolt, ja asendada nende hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega (V) ning dividendinõuet ja kahju hüvitamise nõuet (VI). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (VII). I
13.Hageja esitas koos viivisenõuetega kokku seitse nõuet. Kostja I ehk aktsiaseltsi vastu esitas hageja nõude tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks ja tuvastada, et üldkoosolekul ei võetud vastu kasumi jaotamise otsust ja et selline otsus on tühine, alternatiivselt tuvastada, et üldkoosolekul võeti vastu mitte otsus dividendi maksmata jätmise kohta, vaid otsus maksta dividendi, ning nõude mõista välja dividend ja viivis. Kostjate II–V ehk enamusaktsionäride vastu esitas hageja alternatiivselt
kostja I vastu esitatud otsuse teistsuguses sõnastuses vastuvõtmise tuvastamise nõudega nõude tuvastada, et kostjad II–V olid vaidlusalusel üldkoosolekul kohustatud hääletama kasumi jaotamise otsuse poolt, ja asendada kostjate II–V hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega, alternatiivselt eelnevate nõuetega aga nõude mõista kostjatelt II–V välja hüvitis dividendi mittemaksmise otsusega tekitatud kahju eest ja viivis. Maakohus rahuldas neist esimese nõude ehk kostja I vastu esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ja jättis ülejäänud nõuded rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.
14.Kassatsiooniastmes vaieldakse endiselt kõigi hageja nõuete üle. Kostja I on vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse hagi rahuldamist puudutavas osas, hageja aga hagi rahuldamata jätmise osas.
15.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: • hageja on kostja I vähemusaktsionär, kellele kuulub 11,9048% kostja I A-aktsiatest ja 17,2356% B-aktsiatest; • kostja I ei ole aastatel 2001–2011 vaatamata kasumi olemasolule aktsionäridele dividendi maksnud; • kostja I enamusaktsionärid on kostjad II–V, kellele kuulub kokku 54,29% A-aktsiatest ja 51,87% B-aktsiatest. • kostjad IV ja V kuuluvad kostja I juhtkonda ning kontrollivad kostjaid II ja III; • 7. juunil 2012 toimus kostja I aktsionäride korraline üldkoosolek, mille päevakorras oli muu hulgas 2011. a majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; • hageja tegi ettepaneku võtta vastu otsus, millega jaotada kasumit ja maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja 2011. a puhaskasumi arvel välja kokku 288 293 000 euro suurune dividend; • hageja ettepaneku poolt anti üldkoosolekul 46,065% häältest ja vastu 53,935% häältest, hageja hääletas selle ettepaneku poolt; • juhatuse ja nõukogu ettepanek oli kasumit mitte jaotada ja selle ettepaneku poolt anti 53,935% häältest ning vastu 46,065% häältest; • koosolekul loeti vastuvõetuks otsus kasumit mitte jaotada, hageja ja teised väikeaktsionärid esitasid otsuse kohta eriarvamuse; • varasematel aastatel toimunud korralistel üldkoosolekutel on hageja hääletanud kasumi jaotamata jätmise poolt; • 2012. a majandusaasta lõppes kostja I jaoks 16,98 miljoni euro suuruse kahjumiga.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas püsivalt kasumis olevas aktsiaseltsis on enamusaktsionäridel kohustus võtta vastu otsus jaotada kasumit, kui vähemusaktsionärid seda soovivad. Hageja leiab, et selline kohustus tuleneb TsÜS §-st 32 ja § 138 lg-st 2. Kostjad on seisukohal, et kuna dividendi maksmise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses ja kuna seadus ei näe ette kohustust maksta dividendi, siis ei saa sellist kohustust tuleneda ka üldisest hea usu põhimõttest.
17.Nii maa- kui ka ringkonnakohus leidsid, et kohustus maksta dividendi ei tulene küll otseselt seadusest, kuid see tuleneb õiguse üldpõhimõttest – hea usu ja üksteise õigustega arvestamise põhimõttest. Kolleegium sellega ei nõustu ja põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta.
II
18.Aktsia annab ÄS § 226 järgi aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia väljendab aktsionäri proportsionaalset osalust aktsiaseltsis kui kapitaliühingus (ÄS § 236 lg 2, § 345 lg 1 ja § 350 lg 4) ja osalusega proportsionaalne on seejuures vähemalt üldjuhul ka aktsionäri hääleõigus. Samuti kehtib aktsiaseltsis kui kapitaliühingus põhimõte, et otsused võetakse vastu häälteenamusega. See tähendab, et enam hääli omavad isikud kujundavad otsuste sisu.
19.Üldkoosoleku otsus on ÄS § 299 lg 1 esimese lause järgi vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Dividendi maksmise otsustamiseks seadus suurema häälteenamuse nõuet ette ei näe, seega võetakse kasumi jaotamise otsus vastu lihthäälteenamusega (eeldusel, et aktsiaseltsi põhikirjas ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet).
20.Häälteenamuse nõue jätab alati võimaluse, et enamus teeb otsuse lähtuvalt üksnes enda huvidest. Vähemusaktsionäri otsustusõigus ei ole seega kaitstud samal määral nagu enamusaktsionäri otsustusõigus. Selle tasakaalustamiseks luuakse äriühinguõiguses spetsiaalsed vähemuse kaitset reguleerivad õigusnormid. Nii näiteks näeb äriseadustik ette 1/10 aktsiakapitali esindavate aktsionäride õiguse nõuda erakorralise üldkoosoleku (ÄS § 292 lg 1 p 2) või nõukogu koosoleku (ÄS § 321 lg 3) kokkukutsumist, täiendavate küsimuste võtmist korralise üldkoosoleku päevakorda (ÄS § 293 lg 2), aga ka õiguse esitada otsuse kohta oma eelnõu (ÄS § 2931 lg 4) ja õiguse nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist (ÄS § 304 lg 6). Samuti on 1/10 aktsiakapitalist esindavatel aktsionäridel õigus nõuda mõjuval põhjusel nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt (ÄS § 319 lg 5), samuti õigus nõuda audiitori asendamist (ÄS § 3291 lg 1) või erikontrolli läbiviija määramist ja asendamist (ÄS § 330 lg-d 1–21), likvideerija määramist ja asendamist (ÄS § 369 lg 3 ja 370 lg 2) ning täiendava likvideerimise otsustamist (ÄS § 378 lg 4). Igal aktsionäril on õigus taotleda üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta (ÄS § 287 lg 1) ja vajadusel pöörduda teabe saamiseks ka kohtu poole (ÄS § 287 lg 3), samuti vaidlustada aktsiaseltsi juhtorganite otsuseid (ÄS § 3011 lg-d 1 ja 3, § 302 lg 1, § 322 lg-d 6 ja 7). Seega on Eesti õiguses vähemusaktsionäri jaoks ette nähtud mitmeid õigusi, mis peaksid võimaldama tal vähemalt minimaalsel määral osaleda aktsiaseltsi tegevuse kontrollimisel. Eelnev ei tähenda aga, et vähemusaktsionäridel oleks olukorras, kus mingi küsimus tuleb lahendada üldkoosoleku otsusega, õigus nõuda, et enamusaktsionär hääletaks nende soovitud viisil.
21.Kolleegium on varasemas praktikas aktsionäride ja aktsiaseltsi ning aktsionäride omavahelist suhet määratledes leidnud, et tulenevalt osanike või aktsionäride sisulisest liikmelisusest ühingus, ei piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid et
aktsionäridevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26; 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31).
22.Kolleegium on seisukohal, et üldisest hea usu põhimõttest ei saa üldjuhul tuleneda otseseid kohustamisnõudeid. Seadusandja ei ole andnud vähemusaktsionäridele tulenevalt aktsiaseltsi majanduslikust seisundist õigust nõuda, et enamusaktsionärid võtaksid vastu otsuse kasumit jaotada. Dividendi maksmisel on otsustusõigus enamikku hääli omavatel aktsionäridel ning nad on oma tahte kujundamisel ja hääletamisel vabad. Seega leiab kolleegium, et hea usu põhimõttele tuginedes ei ole vähemusaktsionäridel võimalik nõuda teistsuguse kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist, kui see, mis on vastu võetud aktsiaseltsi üldkoosolekul seaduses või põhikirjas sätestatud häälteenamuse reegleid järgides. III
23.Järgnevalt käsitleb kolleegium äriseadustiku sätteid, mis reguleerivad kasumi jaotamist, nende sätete kujunemist ja nende muutmise katset. ÄS § 276 lg 1 sätestab, et aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel. ÄS § 277 lg 1 kohaselt võib aktsionäridele dividendi maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 278 järgi kinnitab dividendi suuruse üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt. Aktsionäri dividendinõude aluse sätestab ÄS § 279 lg 1 ja selle kohaselt on aktsionäril õigus nõuda üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Eeltoodust nähtub, et seaduse järgi on aktsiaseltsil kohustus maksta aktsionäridele dividendi vaid juhul, kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud.
24.Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõus (seisuga 27. veebruar 2004, avaldatud Vabariigi Valitsuse seaduseelnõude infosüsteemis, dokumendi nr 3-3-01/7507(2864)) kavandati täiendada ÄS § 276 lõiget 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: "Aktsiaselts peab aktsionäridele välja maksma vähemalt poole summast, mida võib aktsionäride vahel kasumina jaotada. Üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest, võib kasumi jaotamise välistada või seda piirata." Eelnõu seletuskirja kohaselt oli selle täienduse eesmärgiks väikeaktsionäride kaitse. Põhjendusena oli seletuskirjas märgitud, et kehtiv äriseadustik ei kohusta äriühingut aktsionäridele väljamakseid tegema ja seega võib puhaskasumi arvel väljamaksete tegemise üldkoosoleku otsusega määramata ajaks välistada. Eelnimetatud muudatusettepanekut ei võetud aga vastu.
25.Kolleegium leiab, et eeltoodu viitab seadusandja teadlikule kaalumisele vähemusaktsionäride õiguste kujundamisel. Tegemist ei ole lüngaga seaduses, mida saaks täita kohtulahendiga, kasutades hea usu põhimõtet kui üldklauslit. Väikeaktsionäril, kes soovib saada aktsiaseltsist kasumit, ei ole võimalik nõuda äriühingult hea usu põhimõttele tuginedes dividendi maksmise otsuse vastuvõtmist.
26.Riigikohus on varem leidnud, et teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat võib vähemalt eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. See kehtib esmajoones olukorras, kui meil mõne sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud. See puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones MandriEuroopa õigusperekonda kuuluvaid riike (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 39).
27.Kolleegium märgib, et kuigi hageja on oma nõuete põhjendamisel suurel määral tuginenud ka Saksa õigusele ja rakenduspraktikale, ei ole praegusel juhul Saksa õigus piisavalt sarnane Eesti õigusega. Saksa aktsiaseltsiseaduse (Aktiengesetz) § 254 lg 1 näeb Saksa aktsiaseltside jaoks selgelt ette võimaluse nõuda sellise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, millega otsustatakse jätta majandusaasta puhaskasum täielikult jaotamata ja suunata see reservidesse või jätta eelmiste perioodide jaotamata kasumina bilanssi, kui sellise kasumi jaotamine ei ole seaduse ega põhikirja järgi välistatud ja kui reservi moodustamine ega kasumi akumuleerimine ei ole vajalik mõistliku ärilise otsuse järgi ega aktsiaseltsi jätkusuutlikkuse tagamiseks või kui seda ei tingi majanduslikust hädavajadusest tulenevad aktsiaseltsi huvid. Seega ei ole praegusel juhul võimalik eeskujuna kasutada Saksa õiguses väljakujunenud väikeaktsionäride kaitsemehhanisme, küll aga leiab kolleegium, et selliste kaitsemehhanismide loomist oleks võimalik ja vajalik kaaluda Eesti seadusandjal. Kolleegium märgib, et kõige ebakindlam on just selliste Eesti aktsiaseltside aktsionäride positsioon, kelle aktsiad ei ole väärtpaberiturul noteeritud, sest sellised aktsiad ei ole likviidsed ja neil puudub tegelik turuhind. Selliste aktsiate ainsaks võimalikuks ostjaks oleks enamusaktsionär, kes aga ei pruugi olla huvitatud vähemusosaluse väljaostmisest õiglase hinna eest. IV
28.ÄS § 302 lg 1 esimese lause järgi võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hageja ja kohtute käsitluse järgi on vaidlusalune üldkoosoleku otsus praegu vastuolus TsÜS §-ga 32 ja § 138 lg-ga 2. Viidatud sätted väljendavad eraõiguse üldpõhimõtteid, mis on konkretiseeritud teistes õigusnormides. Kolleegium märgib, et hea usu põhimõte, olles küll eraõiguse üldpõhimõte, ei saa siiski olla aluseks uute õigusinstituutide loomisel olukorras, kus seadusandja ei ole sellise instituudi loomist vajalikuks pidanud (vt käesoleva otsuse p-d 24 ja 25).
29.Õiguste kuritarvitamise tõkestamiseks ja teiste arvel ebaausate eeliste saavutamise eesmärgil
tehtud otsuste vaidlustamiseks näeb TsÜS § 38 lg 1 teine lause ette eraldi õiguskaitsevahendi. Nimelt võib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. See säte kehtib üldnormina ka aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel ja selle eesmärgiks on muu hulgas ka vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu.
30.Kolleegium nõustub kostja I kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on ekslikult viidanud TsÜS § 38 lg 1 teise lause kohaldatavusele praegusel juhul. Olukorras, kus enamusaktsionärid soovivad kasumit mitte jaotada, ei saa rääkida sellest, et enamusaktsionärid omandaksid vastuvõetud otsusega eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks. See võiks olla nii juhul, kui on selgelt tuvastatud, et raha, mille aktsiaselts võiks maksta välja dividendina, saavad enamusaktsionärid aktsiaseltsist endale mingil muul viisil ilma kohase vastusoorituseta. Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et hagi oleks praegusel juhul võinud rahuldada ja vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada ka TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel.
31.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, tuginedes vaid TsÜS §-le 32 ja § 138 lg-le 2. ÄS § 3011 lg 1 näeb ette juhtumid, kui aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine. Muu hulgas on otsus ÄS § 3011 lg 1 p 2 järgi tühine siis, kui see on vastuolus heade kommetega. Vastuolu hea usu põhimõttega aga ei too kolleegiumi arvates kaasa võimalust tunnistada otsust kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel kui seadusega vastuolus olevat otsust. Enamuse häältega vastuvõetud otsus, mis ei ole vastuolus ühegi konkreetse õigusnormiga, ei ole vastuolus seadusega, kui seadus võimaldab enamuse häältega sellise otsuse vastuvõtmist ja ei esine TsÜS § 38 lg 1 teises lauses sätestatud eeldusi. Järelikult ei ole kohtute tuvastatud asjaolude järgi alust tunnistada vaidlusalust üldkoosoleku otsust kehtetuks ja hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole kohtud tuvastanud ühtegi asjaolu, mis tooks kaasa otsuse tühisuse ÄS § 3011 lg 1 järgi.
32.Hageja nõude kohta tuvastada, et üldkoosolekul võeti vastu protokolli kantuga võrreldes teistsugune otsus, märgib kolleegium järgmist. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 20; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12;
25.aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10).
33.Kolleegium kordab varasemas praktikas väljendatud seisukohta, et üldkoosoleku otsust saab vaidlustada põhjendusega, et hääled on antud mingit seaduses sätestatud keeldu rikkudes, üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel. Sellises olukorras ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks nõue, millega palutakse tuvastada vastupidise sisuga otsuse vastuvõtmine. Ka
näiteks olukorras, kus on rikutud ÄS §-st 272 tulenevat aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet, saab otsuse sellise rikkumise tõttu üksnes kehtetuks tunnistada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 23).
34.Seega on ekslik hageja kassatsioonkaebuse seisukoht, et seadusega vastuolus olevaid hääli ei arvestata üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks vajalike häälte lugemisel ja kvoorumi määramisel ning et neid hääli selliselt mitte arvestades on võimalik lugeda üldkoosolekul vastuvõetuks mitte see otsus, mis on märgitud protokolli, vaid otsus, mis saavutas protokolli järgi vaid 46,065% häältest. Ka hääle tühisus annaks hagejale TsÜS § 33 lg 3 järgi vaid võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. V
35.Enamusaktsionäride häälte kui tahteavalduste asendamise nõude osas nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et iseenesest võib aktsionäridevahelisest võlasuhtest tuleneda kohustus hääletada üldkoosolekul teatud kindlal viisil ja TsÜS §-st 32 võib aktsionärile tuleneda õigus nõuda ülejäänud aktsionäridelt kindla sisuga tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi, kuid seda saab nõuda vaid erandjuhtudel, kui on võimalik määrata kindlaks sellise tahteavalduse täpne sisu. Kolleegium märgib, et tahteavalduste sellist asendamist on võimalik nõuda eelkõige juhul, kui seaduses või põhikirjas on sätestatud aktsionäri selge kohustus hääletada teatud kindlal viisil selgelt määratletud otsuse poolt. Praegusel juhul ei tulene seadusest sellist kohustust ja sellele, et see võiks tuleneda põhikirjast, ei ole hageja tuginenud. Seetõttu on kohtud õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude tuvastada, et üldkoosolekul olid kostjad II–V kohustatud hääletama kasumi jaotamise otsuse poolt hageja pakutud sõnastuses, ja asendada kostjate II–V hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega.
36.Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikule võib TsÜS §-s 32 väljendatud hea usu põhimõttest tuleneda kohustus mitte kahjustada ühingut, mille väljendusena võib ta olla kohustatud hääletama n-ö patiseisust väljatulemiseks vajalike otsuste poolt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 35). Kolleegium selgitab, et selline hääletamiskohustus on suunatud eelkõige ühingu huvide tagamisele ja selle vältimisele, et ühing osanike erimeelsuste tõttu kaotaks tegutsemisvõime. Ühinguõiguse üldpõhimõtte järgi tuleks aktsionäride või osanike huvide vastandlikkuse korral eelistada ühingu üldisi huvisid. Kasumi jaotamise otsustamisel on tegemist põhimõtteliselt teistsuguse olukorraga, sest seal ei ole kaalumisel aktsionäri soov hääletada teatud viisil, millele vastab vajadus vältida äriühingu kahjustamist ja tagada tema jätkuvus. Selle asemel kaalutakse ühelt poolt aktsiaseltsi (ja võimalik, et ka enamusaktsionäri) huvi investeerida või reserve koguda ja vähemusaktsionäri huvi dividendi saada.
37.Kuna enamusaktsionärile ei tulene seadusest kohustust hääletada dividendi maksmise poolt (vt otsuse p-d 22 ja 25), siis jätsid kohtud õigesti rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostjad II–V olid vaidlusalusel üldkoosolekul kohustatud hääletama kasumi jaotamise otsuse poolt, ja asendada kostjate II–V hääled kui tahteavaldused kohtuotsusega.
38.Kuigi ringkonnakohus leidis ekslikult, et enamusaktsionäridel on praegusel juhul hea usu
põhimõttest tulenevalt kohustus hääletada kasumi jaotamise otsuse poolt, on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuotsus ei saa asendada aktsionäride tahteavaldusi tagasiulatuvalt, kuna sel juhul puuduks aktsiaseltsides varem vastuvõetud otsuste suhtes õiguskindlus. Ühinguõiguses on otsuste vaidlustamise tähtajad üldjuhul lühikesed ja õiguskaitsevahendid selgelt kindaks määratud. Nii saab TsÜS § 38 lg 5 esimese lause ja ÄS § 302 lg 1 teise lause järgi aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Vaid raskemate sisuliste ja protseduurivigadega vastu võetud otsuste tühisusele saab tugineda pikema aja jooksul (nt TsÜS § 38 lg 7 teise lause ja ÄS § 3011 lg 4 järgi ning eeldusel, et otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse, on see võimalik kuni kahe aasta jooksul arvates äriregistri kande tegemisest).
39.Kui kahjustatud aktsionär saaks teatud viisil hääletamise kohustusest tuletatud tahteavalduse asendamise nõuet esitada ja selle kaudu saavutada protokolli kantud otsusega võrreldes teistsuguse otsuse vastuvõtmine veel mitu aastat pärast üldkoosoleku toimumist, siis ei oleks tagatud aktsiaseltsi teiste aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete, võlausaldajate ja teiste sidusgruppide huvide kaitse. Kolleegium märgib täiendavalt, et vaid otsuse kehtetuks tunnistamise nõude ja tühisuse tuvastamise nõude menetlemisel tehtud kohtulahendil on laiendatud õigusjõud ehk see kehtib ÄS § 3011 lg 5 ja § 302 lg 5 järgi kõigi aktsionäride, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Juba seepärast tuleb ühinguõiguses seadusega vastuolus olevatest otsustest vabanemise nõue vähemalt üldjuhul lahendada kas otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagiga, millega võivad olla kombineeritud ka teised nõuded.
40.Sisuliselt soovib hageja saavutada kohtulahendiga üldkoosoleku otsust, mida ta ei saavutanud ebapiisava häälteenamuse tõttu. Kolleegium märgib täiendavalt, et aktsiaseltsi üldkoosolek saab kasumi jaotamist ÄS § 277 lg 1 ja § 335 lg 1 järgi otsustada kinnitatud majandusaasta aruande alusel, st iga kord, kui võetakse vastu kasumi jaotamise otsus, peab selle aluseks olema kinnitatud majandusaasta aruanne, mis ei saa olla koostatud varem kui kuus kuud enne otsuse vastuvõtmist. ÄS § 334 lg 2 esimese lause järgi esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
41.Selline põhimõte tagab bilansi ajakohasuse ja õigsuse – kasumi jaotamise otsustamise ajaks ei tohi bilansi koostamisest olla möödunud liiga palju aega, sest toimiva äritegevuse tingimustes võib ühingu majanduslik olukord muutuda kiiresti ja oluliselt. Kui kohtulahendiga saaks tekitada kasumi jaotamise otsuse mitu aastat pärast üldkoosoleku toimumist, võiks sellise lahendi alusel tekkinud sooritusnõude realiseerimise tulemuseks olla aktsiaseltsi oluline kahjustamine või koguni pankrot.
42.Seepärast on ekslik hageja seisukoht, et dividendi maksmise otsuse kohtuliku tekitamise lubatavuse hindamisel ei ole tähtsust sellel, mis on äriühingus toimunud pärast vaidlusalust üldkoosolekut, ja et kohus peab hindama vaid seda, kas enamusaktsionäridel oli vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal ehk 7. juunil 2012 kohustus anda kindla sisuga tahteavaldus. VI
43.Kuna kolleegium leidis eelnevalt, et enamusaktsionäridel ei ole hea usu põhimõttest tulenevat kohustust hääletada kasumi jaotamise otsuse poolt ja kostjate II–V hääli ei ole praegusel juhul võimalik tahteavaldustega asendada ning kuna dividendi on aktsionäril ÄS § 279 lg 1 järgi õigus nõuda vaid juhul, kui selle maksmise kohta on võetud vastu üldkoosoleku otsus, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue kostja I vastu maksta dividendi.
44.Hageja kui kostja I aktsionär nõuab kostjatelt II–V alternatiivselt ka dividendi maksmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 289 lg 1 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 31). VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. ÄS § 289 lg 1 kohaselt vastutab aktsionär aktsionärina (s.o eelkõige kahjulike otsuste tegemisega) nii aktsiaseltsile kui ka teisele aktsionärile süüliselt tekitatud kahju eest. Lisaks on aktsionäril võimalik esitada nõue teiste aktsionäride vastu ka VÕS § 1043 alusel ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või heade kommete vastase tahtliku käitumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Mõlemad nõuded on VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada ka koos VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 289 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõudega.
45.VÕS § 115 lg 1 järgi peab aktsionär, kelle vastu selline kahju hüvitamise nõue esitatakse, olema rikkunud mingit oma kohustust teiste aktsionäride suhtes. ÄS § 289 lg 1 järgi peab ta olema tekitanud kahju süüliselt ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 järgi peab selline aktsionär olema kas rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Kuna enamusaktsionärile ei tulene seadusest kohustust hääletada kasumi jaotamise otsuse poolt isegi mitte juhul, kui aktsiaseltsi majanduslik seis võimaldaks kasumit jaotada (vt ka otsuse p-d 22, 25 ja 37), siis ei ole kostjad II–V rikkunud ei seadusest ega aktsionäridevahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust. Samuti ei ole kohtute tuvastatud asjaoludel tegu heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
46.Kolleegium on varem küll leidnud, et väikeaktsionäridel on õigus kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral ehk kasumi ärajuhtimise korral nõuda suuraktsionärilt ÄS § 289 lg 1 järgi tekitatud kahju (näiteks saamata jäänud dividend) hüvitamist (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
21.detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p 30), kuid selleks peab olema selgelt tuvastatud kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja eesmärk suunata kasum muul viisil otse enamusaktsionäri käsutusse. Kasumi jäämine aktsiaseltsi käsutusse kas investeerimisvajadusteks või reservina ei ole käsitatav kasumi pahatahtliku kõrvalejuhtimisena. Eeltoodust tulenevalt jätsid kohtud õigesti rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõude.
47.Kuna nii kostja I vastu esitatud dividendinõue kui ka kostjate II–V vastu esitatud kahju hüvitamise nõue jäävad rahuldamata, siis jäävad vastavalt rahuldamata ka viivisenõuded, nimelt kostja I vastu esitatud dividendi maksmisega viivitamisest tulenev viivisenõue ja kostjate II–V vastu esitatud kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tulenev viivisenõue.
Malle Seppik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.