Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-56-10 Tartu, 14. juuni 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Raldi Laanela hagi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vastu 1 842 000 krooni saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-39570 Raldi Laanela määruskaebus Hageja Raldi Laanela (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endine ärinimi osaühing Jaotusvõrk) (registrikood 11050857), esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Kunnar Vahtras (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus 3. juuni 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-39570 osas, millega mõisteti Raldi Laanelalt riigi tuludesse 53 500 krooni (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 7).
2.Teha selles osas uus määrus, millega vabastada Raldi Laanela osaliselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja mõista Raldi Laanelalt riigi tuludesse 10 000 krooni. See rahaline kohustus tuleb täita hiljemalt 3. detsembriks 2010. a. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohtumääruse tegemisest kuni kohtumääruse kohase täitmiseni.
3.
Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid 5. märtsil 2010. a Raldi Laanela määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. novembri 2009. a otsusega Harju Maakohtu 30. juuni 2009. a otsuse Raldi Laanela (hageja) hagis Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise ärinimega osaühing Jaotusvõrk) (kostja) vastu 1 842 000 krooni saamiseks ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
2.Hageja esindaja esitas 23. detsembril 2009. a ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse, paludes asja menetluse lõpetada. Avalduse kohaselt on hageja teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kostja ja Kunnar Vahtras (iseseisva nõudeta kolmas isik) esitasid ringkonnakohtule seisukoha, et nad on nõus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 10. veebruari 2010. a määrusega tsiviilasja menetluse hageja
hagist loobumise tõttu ning tühistas asjas tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse. Määruse kohaselt jättis ringkonnakohus kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (s.o 50 000 krooni) ning kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud, vastavalt 96 000 krooni (ilma käibemaksuta) ja 56 700 krooni (koos käibemaksuga). Samas mõistis ringkonnakohus hagejalt riigi tuludesse 53 500 krooni, märkides, et see kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest alates ning nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg-le 4, mille kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohus andis 9. jaanuari 2007. a määruse alusel hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Hageja lõplikuks nõudeks jäi 1 842 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue, millelt tulnuks enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 53 500 krooni. Kuna ringkonnakohus lõpetas asja menetluse hagist loobumise tõttu, mõistis ta hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel tasutava riigilõivu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Määruskaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega hagejalt mõisteti riigi tuludesse 53 500 krooni, ja teha uue määruse, millega vabastada hageja nimetatud kohustusest. Ringkonnakohus oleks pidanud hindama hageja majanduslikku olukorda ning seda, et ta on kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, ning kaaluma TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Menetluses esitatud asjaolud (hageja ainus sissetulek on vanaduspension, tulekahjus on hävinud hageja elamu ja koduse sisustuse esemed jm) on mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aluseks hageja vabastamisele menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja ainsaks võimaluseks realiseerida põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust oli taotleda riigilt menetlusabi.
5.Kostja ja iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole hageja määruskaebusele vastanud.
6.18. mai 2010. a määrusega palus Riigikohtu tsiviilkolleegium hagejal esitada 1. juuniks 2010. a andmed oma majandusliku seisundi kohta ja lükkas seetõttu asja läbivaatamise edasi. Kohtumääruse kohaselt määrati asi läbivaatamisele 3. juunil 2010. a.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega mõisteti hagejalt riigi tuludesse 53 500 krooni. Kolleegium teeb TsMS § 701 lg 3 esimese lause järgi selles osas uue määruse, millega vabastab hageja osaliselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja mõistab hagejalt riigi tuludesse 10 000 krooni. See rahaline kohustus tuleb hagejal täita hiljemalt 3. detsembriks 2010.
8.Ringkonnakohus mõistis TsMS § 190 lg 4 järgi hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel
tasutava riigilõivu. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Asja materjalide kohaselt anti hagejale menetlusabi (hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud) ja menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu.
9.Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtul tuli esitatud asjaolusid arvestades kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle. Kolleegium osutab ka 1. veebruaril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09 tehtud lahendile, milles Riigikohus määras, et esiletoodud asjaolusid hinnates tuleb kostja vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
10.TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Hageja esitas 31. mail 2010 Riigikohtule majandusliku seisundi teatise, milles kajastas enda ja oma abikaasa sissetulekud, vara, varaliselt hinnatavad kohustused ja püsikulutused. Kolleegium leiab, et lähtudes teatisest nähtuvast hageja majanduslikust olukorrast, samuti menetluse asjaoludest, tuleb hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt vabastada. Kolleegium peab põhjendatuks mõista hagejalt riigi tuludesse 10 000 krooni. Ühtlasi peab kolleegium põhjendatuks määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust (TsMS § 179 lg 5) hilisem tähtpäev - hagejal tuleb kohustus täita 3. detsembriks 2010.
11.Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Osaühing Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud Riigikohtule, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Osaühingu Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid arvelduskontole. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.