XX hagi Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) Kostja II: 10421629)
Eesti
Energia
Aktsiaselts
(registrikood
Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus ja vandeadvokaat Anna Liiv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.05.2019 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Mõista XX-lt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli XX määruskaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb maksta alates määruse jõustumisest kuni lõivu tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Edasikaebamise kord Kohtumäärus resolutsiooni p-i 1 peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Kohtumäärus resolutsiooni p-i 1
peale ei saa edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata osas, milles maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 2050 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 7) (TsMS § 179 lg 3 teine lause). Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata resolutsiooni p-i 2 osas (TsMS § 179 lg 3 esimene lause). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 31.01.2015 Harju Maakohtule hagi Elektrilevi OÜ (kostja I) ja Eesti Energia Aktsiaseltsi (kostja II) vastu. Harju Maakohtu 13.11.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2018 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja saadeti tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. 10.04.2019 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osaliselt ning jättis kõigi kohtuastmete menetluskulud hageja kanda. Riigikohus märkis oma lahendis ka otsuse tervikresolutsiooni, mille kohaselt jääb hagi rahuldamata.
2.Kostja I esitas 10.10.2017 istungil, 12.10.2017 ja 10.09.2018 istungil menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnesid kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses õigusabikuludest summas 1517 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 03.04.2016 määrusega tutvumiseks 0,5 tundi (II kd, lk 159-160), 17.03.2017 hageja nõuete täpsustuse ja taotlusega tutvumiseks 0,42 tundi (II kd, lk 167169), 17.03.2016 hageja vastuväitega tutvumiseks 0,25 tundi (II kd, lk 175-177), 05.04.2016 seisukoha koostamiseks 0,50 tundi (II kd, lk 185-186), 22.07.2016 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (II kd, lk 198), 25.07.21016 hageja taotlusega tutvumiseks 0,17 tundi (III kd, lk 2-3), 18.08.2016 seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 12-13), 04.10.2016 hageja arvamuse ja lisadega tutvumiseks 0,42 tundi (III kd, lk 19-21), 13.10.2016 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 95-96), 28.10.2016 seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 106), 05.10.2016 määruskaebusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 110-111), 20.11.2016 hageja seisukohaga tutvumiseks 0,42 tundi (III kd, lk 124-126), 12.12.2016 määrusega tutvumiseks 0,50 tundi (III kd, lk 129-131), 04.04.2017 hageja taotluse ja lisadega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 152), 15.05.2017 Riigikohtu määrusega tutvumiseks 0,10 tundi (III kd, lk 149), 02.06.2017 seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 157), 27.07.2017 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 159-160), 31.07.2017 hageja vastuväitega tutvumiseks 0,33 tundi (III kd, lk 170), 15.08.2017 seisukoha koostamiseks 0,17 tundi (III kd, lk 177), 21.08.2017 määrusega tutvumiseks 0,17 tundi (III kd, lk 180), 02.10.2017 hageja taotluse ja tõenditega tutvumiseks 0,33 tundi (184185), 10.10.2017 istungiks ettevalmistamiseks 1,42 tundi ja 10.10.2017 istungil osalemiseks 2,42 tundi (IV kd, lk 12-17), 12.03.2018 apellatsioonkaebusega tutvumiseks 0,75 tundi (IV kd, lk 58-61), 27.03.2018 seisukoha koostamiseks 2,5 tundi
(VI kd, lk 70-71), 07.09.2018 istungiks ettevalmistamiseks 1 tund, 10.09.2018 istungil osalemiseks 0,82 tundi (IV kd, lk 108-109). 17.10.2017 seisukohas märkis hageja, et kostja I käsundusleping on sõlmitud kohtumenetluse kestel 19.04.2016 tagasiulatuva jõuga ning ilma õigusliku aluseta. Seega tuleb jätta enne 19.04.2016 teostanud toimingud jätta tähelepanuta. Kostja I on esitanud kohtumenetluse kestel ainult kostjate ühiseid seisukohti ning asjas puuduvad eraldiseisvalt nii kostja I või kostja II menetlusdokumendid. Samuti esindas kostjaid kohtuistungil üks lepinguline esindaja. Seega on kostja I maakohtus esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud menetluskulud kantud solidaarselt kostjate vahel. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu ebamõistlik ning põhjendatud saab olla vaid maksimumina 60 eurot tund. 20.10.2017 seisukohas on kostjad selgitanud, et kostjate vahel on sõlmitud õigusabiteenuse osutamise leping konkreetses tsiviilasjas esindamiseks. Tegemist on iseseisvate juriidiliste isikutega. Õigusabi osutaja (kostja II) esitab lepingust tulenevalt kliendile (kostja I) arve, mille alusel kuulub väljamõistetud menetluskulu tasumisele (käsunduslepingu p 3.4). Kohtule esitatud käsundusleping kinnitab, et tasu maksmise kohustus kostjal I ka tegelikkuses tekib. Kostja I ei nõustu, et enne 19.04.2016 teostatud toimingud tuleks tähelepanuta jätta. 24.03.2015 menetlusdokumendis on palunud kostja II jätta enda suhtes esitatud hagi läbivaatamata ja leidnud, et kui kohus seda siiski menetleb, siis edaspidi ühineb ta kostja I seisukohtadega ja eraldiseisvaid seisukohti ei esita. Seega on järgnevad seisukohad sisuliselt kostja I seisukohad, millega kostja II on ühinenud. Kostjal II menetluskulud puuduvad. 13.09.2018 seisukohas märkis hageja, et kostja I esindaja on kostja II töötaja, mistõttu ei saa menetluskulude nimekirjas märgitud summasid hagejalt välja mõista. Samuti puuduvad maksekorraldused selle kohta, et kostja I on menetluskulusid ka tegelikult kandnud. 17.09.2018 seisukohas leidsid kostjad, et menetluskulude väljamõistmiseks ei ole vaja esitada maksekorraldusi. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 5 on kostja I kinnitanud, et tsiviilasjas nr 2-15-1553 kantud menetluskulud on kantud nimetatud kohtumenetlusega. Ühtlasi on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (p 16). Kostja I on käesolevas kohtumenetluses esitanud kostjate vahel sõlmitud käsunduslepingu, millest tuleneb kohustus tasuda õigusabikulu juhul, kui kohtuasjas mõistetakse menetluskulu välja kostja I kasuks. Kostjad esitasid 10.03.2019 ühise menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnesid kostjate Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud õigusabikuludest 2383,34 eurot ja kassatsioonkautsjonist 453,28 eurot. Kostjad palusid menetluskulud välja mõista kostjatele eraldi ehk mõlema kostja kasuks 1418,31 eurot. Kostjaid on Riigikohtu menetluses esindanud vandeadvokaadid. Kostjate esindajatel kulus 01.11.2018 materjalidega tutvumiseks, analüüsiks, kassatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi (IV kd, lk 127-131), 01.11.2018 materjalidega tutvumiseks, analüüsiks, kassatsioonkaebuse koostamiseks 1 tund 30 minutit (IV kd, lk 127-131), 02.11.2018 kassatsioonkaebuse koostamiseks 2 tundi 10 minutit (IV kd, lk 127-131), 02.11.2018 kassatsioonkaebuse koostamiseks 1 tund 40 minutit (IV kd, lk 127-131), 05.11.2018 kassatsioonkaebuse koostamiseks 25 minutit (IV kd, lk 127-131), 05.11.2018 kassatsioonkaebuse koostamiseks 15 minutit (IV kd, lk 127-131), 04.03.2019 kassatsioonkaebuse vastuse analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks 3 tundi 5 minutit (IV kd, lk 158-159), 04.03.2019 kassatsioonkaebuse vastuse analüüsiks 20 minutit, 05.03.2019 kliendinõupidamiseks, seisukoha koostamiseks kassatsioonkaebuse vastusele 2 tundi (IV kd, lk 158-159), 05.03.2019 kassatsioonkaebuse vastusele vastuse koostamisega
8.15.03.2019 seisukohas leidis hageja, et kostjate õigusabikulud Riigikohtus on ülepaisutatud. Kostjad on 10.03.2019 esitanud kohtule seisukoha hageja vastusele kassatsioonkaebusele, mida Riigikohus ei ole kohustanud esitama. Kostjad on esitanud ühise kassatsioonkaebuse, seega ei kuulu hüvitamisele mõlema kostja õigusabi kulutused. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 16.05.2019 määrusega rahuldati kostja I avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1705,17 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kohus jättis kostja I avalduse rahuldamata 1230,14 euro ulatuses. Kohus rahuldas osaliselt kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 866,67 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohus jättis kostja II avalduse rahuldamata 551,64 euro ulatuses. Kohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 2050 eurot ning määras, et tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist.
10.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas märkis maakohus järgmist. Puudub vaidlus asjaolus, et kostjate lepinguline esindaja on kostja II töötaja. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-184-15 saab hagejalt menetluskulusid välja mõista üksnes ajast, mil hageja on tõendanud käsunduslepingu sõlmimist, s.o alates 19.04.2016, seega ei kuulu enne eelnimetatud kuupäeva tehtud toimingute kulu hagejalt väljamõistmisele. Seega põhjendatud on kulud alates 22.07.2016 toimingutest.
11.Kostja I maakohtu menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I esindaja teinud toiminguid mõlemat kostjat esindades. Seega olukorras, kus kostjaid on maakohtus esindanud ühine esindaja ning menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele üksnes kostja I osas, kuid menetluskulude nimekiri kajastab tegelikkuses ka kostja II menetluskulusid, tuleb maakohtu menetluskulud jagada pooleks. Ringkonnakohtu menetluses on kostjad esitanud eraldi vastused apellatsioonkaebusele, mistõttu peab kohus põhjendatuks apellatsioonkaebusega tutvumise ja kostja I seisukoha koostamiseks ajakulu tervikuna kostja I kasuks väljamõistmist. Seejuures märgib kohus, et 10.09.2018 istungil esindas kostjaid ühine esindaja, mistõttu tuleb 10.09.2018 istungiks ettevalmistumise ja istungil esindamise kulu jagada samuti pooleks.
12.Seoses hageja vastuväitega, et kostja I ei ole esitanud maksekorraldusi selle kohta, et kostja I on menetluskulusid ka tegelikult kandnud, märkis kohus, et esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole menetlusosaliste poolt esindajale tasu maksmine (RKTKo 3-2-1-65-13 p 18). Kostja I esindaja istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu on põhjendatud, esindajal tuleb enne istungil osalemist valmistuda eesmärgiga enda esindatavate huvide parimal võimalikul viisil kaitsmiseks istungil. Kõik kostjate esindaja pärast 19.04.2016 tehtud toimingud on põhjendatud, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Just hageja on menetluses esindanud rohkelt taotlusi, millele on kostjad pidanud seisukoha esitama. Kostjate esindaja toimingud ja nendeks kulunud ajaline kulu maakonnakohtu menetluses on põhjendatud 8,45 tunni ulatuses mõlema kostja osas, seega 4,225 tunni ulatuses kostja I osas. Ringkonnakohtu menetluses on põhjendatud kostjate esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajaline kulu, mis on seotud mõlema kostja esindamisega 1,82 tunni ulatuses mõlema kostja osas, seega 0,91 tunni ulatuses
kostja I osas. Lisaks peab kohus põhjendatuks üksnes kostjaga I seoses tehtud kostjate esindaja toiminguid ringkonnakohtu menetluses 3,25 tunni ulatuses. Seega peab kohus põhjendatuks kostja I esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajakulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 8,385 tunni ulatuses (4,225+0,91+3,25). Kostja I esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) maa- ja ringkonnakohtu menetluses on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega on kostja I õigusabikulud maa- ja ringkonnakohtumenetluses ilma käibemaksuta 838,50 eurot (8,385 x 100).
13.Kostjate esindajate toiminguid Riigikohtu menetluses saab pidada põhjendatuks osaliselt. Kostjate esindajate kassatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu (sh materjalidega tutvumine ja analüüs) saab pidada põhjendatuks 8 tunni ulatuses, võttes arvesse, toimingute vajalikkust ning kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu. Kohus ei nõustu, et kostjate 10.03.2019 seisukoha esitamine ei olnud põhjendatud, kuna Riigikohus ei kohustanud kostjaid vastavat seisukohta esitama. Riigikohus on 11.02.2019 teatises andnud pooltele võimaluse avalduste ja seisukohtade esitamiseks kuni 11.03.2019. Võttes arvesse kassatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu ning et kostjate 10.03.2019 seisukoht oli sisuliselt 2,5 lk pikkune, peab kohus põhjendatuks eelnimetatud kostjate esindajate kassatsioonkaebuse vastusele seisukoha koostamisega (sh vastuse analüüs ja kliendinõupidamine) seonduvat ajakulu üksnes 4 tunni 50 minuti ulatuses. Ülejäänud kostjate esindajate toimingud on põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust ning esitatud dokumentide sisu, mahtu ja nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme. Kokku on kostjate põhjendatud ajakulu 13 tundi 20 minutit mõlema kostja osas. Kostjate esindajate tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostjate põhjendatud õigusabikulud on ilma käibemaksuta 1733,34 eurot (13 tundi 20 minutit x 130 eurot/h) mõlema kostja osas, seega 866,67 eurot kostja I osas ning 866,67 eurot kostja II osas. Kassatsioonkautsjon ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, kuivõrd 10.04.2019 otsusega on Riigikohus tagastanud kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni Advokaadibüroo TRINITI OÜ kontole.
14.Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal hüvitada kostja I menetluskulud 1705,17 eurot (838,50+866,67) ja kostja II menetluskulud 866,67 eurot.
15.Kohus on andnud hagejale 17.02.2015 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel summas 900 eurot ja summas 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel, 07.07.2015 määrusega summas 50 euro ulatuses hagi tagamise taotluse esitamisel, 22.07.2015 määrusega määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot, 01.12.2015 määrusega hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot, 08.11.2016 määrusega määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot. Ringkonnakohus on 07.03.2018 määrusega andnud hagejale menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 900 eurot. TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 2050 eurot (900+50+50+50+50+50+900) ning TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda viivist. Määruskaebus
16.Hageja esitas 10.06.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldas (resolutsiooni p-d 1, 2, 4, 5) ning saata asi tagasi maakohtule või teha asjas uus määrus, millega jätta kostjate maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 838,50 eurot nende endi kanda ning mõista hagejalt kostjate kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulud, mis asja keerukust arvestades on põhjendatud. Hageja palus tühistada maakohtu määruse ka resolutsiooni p-i 7 osas ja saata asi tagasi maakohtule või teha asja suus määrus, millega määrata, et 22.07.2015
määruskaebuse esitamisel ja hagi tagamise taotluse lahendamisel antud riigi menetlusabi summas 250 eurot jääb Eesti Vabariigi kanda.
17.Hageja märkis, et ta jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega seoses asja keerukuse ja mõistlike menetluskulude hindamise osas. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjad ei ole tõendanud õigusabikulude kandmist. Selles osas on maakohus kohaldanud ebaõigesti TsMS § 176 lg-t 6. Mitteadvokaadist lepinguline esindaja oleks pidanud tõendama, et õigusabikulud on ka tegelikkuses kantud. Hageja viitas seejuures Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-173-15. Menetluse edasine käik
18.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber kostjate lepinguliste esindajate toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate esindajate töö mahtu, arvestades nii dokumentide sisu kui ka mahtu. Maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ning seega ei saa maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. See, et hageja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.
21.Hageja on viidanud määruskaebuses ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-173-15 ja avaldanud kahtlust, kas kostja I on tegelikult hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid kandnud. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas esineb olukord, kus emaettevõte (kostja II) töötaja on osutanud maa- ja ringkonnakohtu menetluses õigusabi tütarettevõttele (kostja I). Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtul ei ole alust keelduda lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisest seetõttu, et ühe poole lepinguline esindaja on ühtlasi oma emaettevõtja töötaja (RKTKm nr 3-2-1-154-15, p 9; nr 3-2-1173-15, p 11). Teiseks märgib ringkonnakohus, et kuivõrd õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 16), siis üldjuhul ei pea üks pool tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Siiski võib kohus TsMS § 176 lg 6 kohaselt anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17315 p-s 13 selgitanud, et TsMS § 176 lg 6 mõtte kohaselt peab õigustatud pool õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama siis, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Riigikohus on lisaks
selgitanud, et kohus peab tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu, see tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma.
22.Käesoleval juhul on kostja I oma õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks esitanud kohtule käsunduslepingu (tl 19-22, IV kd), mille kohaselt osutab kostja II tsiviilasjas nr 2-15-1553 kostjale I õigusabi. Käsunduslepingu p-i 3.1 järgi tasub kostja I kostjale II õigusabi osutamise eest üksnes edukustasu ning kui kohus jätab kostja I vastu tsiviilasjas nr 2-15-1553 esitatud hagi osaliselt või täies ulatuses rahuldamata ja mõistab hagejalt kostja I kasuks välja lepingulise esindaja tasu, siis jõustunud kohtulahendiga kostjale I väljamõistetud lepingulise esindaja tasu on kostjale II maksmisele kuuluvaks edukustasuks. Käsunduslepingu p-i 3.3 järgi peab kostja II osutatud õigusabi kohta aja- ja tasuarvestust ning esitab kohtule kostja I kasuks lepingulise esindaja tasu väljamõistmise taotluse koos tasu arvutamise käigu (ajatasumäär on 100 eur/h ilma käibemaksuta) ja tõenditega. Käsunduslepingu p-i 3.4 kohaselt kui kohtu poolt kostja I kasuks välja mõistetud lepingulise esindaja tasu on kostjale I laekunud, maksab kostja I kostjale II laekunud summas edukustasu välja vastavalt kostja II poolt esitatud arvele. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub käsunduslepingu p-dest 3.1 ja 3.4 kostja I õigusabikulude maksmise kohustus kostjale II. Kuivõrd käesoleval juhul on jäetud hagi kostja I suhtes rahuldamata, siis kuulub õigusabi osutamise eest kostjale II tasumisele lepingulise esindaja tasu vastavalt käsunduslepingu p-le 3.1. Vastavalt käsunduslepingu p-le 3.4 maksab kostja I lepingulise esindaja tasu kostjale II arve alusel välja siis, kui vastav lepingulise esindaja tasu on kostjale I laekunud.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas piisab õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks sellest, et käsundusleping sisaldab kokkulepet kostja I kohustuse kohta tasuda kostjale II viimase töötaja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude tekkimine ning käesoleval juhul on kostja I ringkonnakohtu hinnangul selliste kulude tekkimise tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa heita ka maakohtule ette seda, et ta ei kohustanud kostjaid kohtule esitama õigusabi osutamise eest esitatud arveid.
24.Hageja palub tühistada maakohtu määruse ka osas, milles hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 250 eurot (maakohtu resolutsiooni p 7). Hageja palub määrata, et 22.07.2015 määruskaebuse esitamisel ja hagi tagamise taotluse lahendamisel antud menetlusabi summas 250 eurot jääb riigi kanda. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus andis 09.02.2015, 06.07.2015 ja 30.11.2015 hagi tagamise taotluste esitamisel hagejale menetlusabi kokku summas 150 eurot. Kuivõrd eeltoodud taotlused hagi tagamiseks jäeti rahuldamata, siis leidis maakohus õigustatult, et selles osas tuleb hagejalt mõista välja menetluskulud riigituludesse kokku summas 150 eurot. Harju Maakohtu 22.07.2015 määrusega anti hagejale menetlusabi 18.06.2015 määruskaebuse esitamiseks maakohtu 28.05.2015 määruse peale. Ringkonnakohtu 23.11.2015
määrusega tühistati maakohtu 28.05.2015 määrus ja saadeti asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule, ei anna alust vabastada hagejat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, sest lõppkokkuvõttes jäeti hageja hagi rahuldamata. Ringkonnakohus märgib ka, et TsMS § 190 lg 7 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (RKTKm nr 3-2-1-56-10, p 10). Käesoleval juhul ei ole hageja määruskaebuses esile toonud sellised asjaolusid, millest tulenevalt saaks ringkonnakohus hinnata, kas esineb mõjuv põhjus hageja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, ka et TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
26.Hagejale on 14.08.2019 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.