Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-10-10 Tartu, 3. märts 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Osaühingu Select Oil NV (pankrotis) hagi Osaühingu Select Service vastu tehingute tagasivõitmiseks ja nõuete üleandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-38957 Osaühingu Select Service määruskaebus Hageja Osaühing Select Oil NV (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Terje Eipre Kostja Osaühing Select Service, esindaja vandeadvokaat Rene Frolov 22. veebruar 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-38957 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Aktsiaseltsile Advokaadibüroo Tark & Ko Osaühingu Select Service määruskaebuselt 19. novembril 2009. a makstud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Osaühing Select Oil NV (pankrotis) esitas 10. augustil 2009 Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingu Select Service vastu tehingute tagasivõitmiseks ja nõude üleandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagihind 9 255 421 krooni 71 senti. Ühtlasi taotles hageja hagi tagamist, hagi tagatise nõudmata jätmist ja enda riigilõivust vabastamist. Hagi tagamise taotluses palus hageja seada kinnistute käsutamise keelumärge kostja kinnistutele ning arestida kostjale kuuluv osaühingu osa nimiväärtusega 1 200 000 krooni ja kostja pangakontol olev 2 000 000 krooni. Taotluse kohaselt kohustas Viru Maakohtu registriosakond 3. veebruaril 2009 kostjat esitama 2007. aasta majandusaasta aruande hiljemalt 10. augustil 2009. Kostjat hoiatati, et aruande esitamata jätmise korral kustutatakse ta äriregistrist. Kostja ei esitanud tähtaegselt majandusaasta aruannet. Juhul kui kostja kustutatakse äriregistrist, lakkab kostja kui õigussubjekt olemast ning see võib raskendada või teha võimatuks tsiviilasjas tehtava kohtulahendi täitmise. Samuti võib kostja asuda võõrandama oma vara või varjama ja muutma selle omandiõigust, et vältida kohtuotsuse täitmist.
2.Viru Maakohus vabastas 10. augusti 2009. a määrusega hageja riigilõivust ja tagatisest. Määruse põhjenduste kohaselt on tõendatud hageja püsiv maksejõuetus. Hagejal puudub vara riigilõivu ja tagatise maksmiseks. Seetõttu ei saa eeldada, et võlausaldajad nõustuksid riigilõivu või tagatise tasumisega.
3.Viru Maakohus tegi 10. augustil 2009 ka määruse, millega rahuldas hagi tagamise taotluse ning
arestis kostja pangakontol olevast rahast 2 000 000 krooni hageja kasuks, seadis kostja kinnistutele käsutamise keelumärked hageja kasuks ja arestis vallasvarana kostjale kuuluva osaühingu osa nimiväärtusega 1 200 000 krooni. Maakohus leidis, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-ga 1 ja § 378 lg 1 pga 2 on põhjendatud seada käsutamise keelumärge kostja kinnistutele ning arestida osaühingu osa ja pangakonto, et tagada hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmine. Kostja ei või vara arestimise korral TsMS § 389 lg 1 järgi arestitud vara käsutada. Kuna kostja võib oma varalist seisundit halvendada, võib asjas tehtava kohtuotsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks.
4.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada, määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Kostja arvates on hagiavaldus alusetu, mistõttu on põhjendamatu kohaldada kostja suhtes mis tahes hagi tagamise abinõusid. Kuna kostja on majandusaasta aruande esitanud, on hagi tagamise alus ära langenud. Maakohtul ei olnud õigust lahendada tagatisest vabastamist menetlusabi määruses. Maakohus jättis põhjendamatult hagejalt nõudmata hagi tagamise tagatise. Kuna teises tsiviilasjas nõuti hagejalt hagi tagamise tagatist, oleks maakohus pidanud tagatist nõudma ka praeguses tsiviilasjas.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendas maakohtu määrust, märkides, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kui kostja maksab rahandusministeeriumi arvelduskontole 4 500 000 krooni või esitab sama suure pangagarantii. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt põhistas hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et kostja ei ole esitanud registriosakonnale 2007. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu võidakse ta kustutada äriregistrist, ning et kostja võib asuda oma vara võõrandama või varjama ja muuta sellega võimatuks kohtuotsuse täitmise. Eeltoodut ja nõude suurust arvestades, tekkis hagejal põhjendatud kartus, et kostja ei suuda talle oma kohustust täita. Hagi tagamise tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et kostja on 2007. aasta majandusaasta aruande esitanud. Majandusaasta aruande hilisem esitamine võib tekitada põhjendatud kartuse, et kohtuotsuse täitmine on ilma hagi tagamiseta raskendatud. Keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik. Rahalise nõude täitmise tagamiseks piisaks kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmisest, kuid hageja ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmist taotlenud. Pooltel on võimalik TsMS § 386 lg 1 alusel taotleda hagi tagamise abinõu asendamist. Arvelduskonto arestimine võib avaldada mõju kostja majandustegevusele. Arvestades aga kostja majandustegevust (käibe suurust jms), ei peaks 2 000 000 krooni arestimine kostjat üleliia koormama. Asjakohatu on kostja väide, et kuna hagejalt on teise tsiviilasja lahendamisel nõutud hagi tagamise
tagatist, siis tuleb seda hagejalt nõuda ka praeguses tsiviilasjas, sest muidu koheldakse kostjat ebavõrdselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes määruse tühistada. Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et majandusaasta aruande hilisem esitamine ei muuda hagi tagamist seadusvastaseks. Samuti on vale seisukoht, et aruande hilisem esitamine võib tekitada põhjendatud kartuse, et kohtuotsuse täitmine võib olla ilma hagi tagamiseta raskendatud. Majandusaasta aruande esitamine pärast registriosakonna antud tähtaega ei ole hagi tagamise aluseks. Kuna ringkonnakohus leidis, et hagi tagamiseks oleks piisanud kohtulike hüpoteekide seadmisest, oleks ringkonnakohus pidanud maakohtu määruse tühistama. Hagi tagamist reguleerivad sätted ei võimalda kohtul jätta kostjat põhjendamatult koormav hagi tagamine tühistamata ainuüksi põhjusel, et kohus ei saa ise kohaldada teist hagi tagamise abinõu. Samuti on põhjendamata ringkonnakohtu seisukoht, et kostja majandustegevust arvestades ei koorma 2 000 000 krooni arestimine kostjat üleliia. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millel põhineb tema väide kostja majandusliku olukorra kohta. Ringkonnakohus leidis valesti, et maakohtul oli õigus tagada hagi ilma hagejalt tagatist nõudmata. Kohtud ei ole kontrollinud hagi tagamise tagatise nõudmata jätmisel võlausaldajate kulude kandmise võimet.
8.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama kõiki vaidluse asjaolusid, sh poolte varasemat käitumist. Majandusaasta aruande esitamine pärast äriregistri tehtud kustutamishoiatust on asjaoluks, mis näitab, et kostja ei ole käitunud seaduskuulekalt. Asjaolu, et kostja on majandusaasta aruande esitanud, ei muuda rikkumist olematuks. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kosja võib taotleda hagi tagamise abinõu asendamist. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas koormab kinnistute käsutamise keelumärge teda ülemäära. Tõendamaks arvelduskonto arestimise koormavust, tuleb kostjal tõendada, et kontol on raha, mida ta ei saa kasutada. Kohtud on õigesti jätnud hagi tagamise tagatise hagejalt nõudmata, sest majanduslikel põhjustel ei saa oodata hagejalt tagatise andmist ning hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada.
Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja kooskõlas TsMS § 378 lg 1 p-ga 2 seada kostja kinnisasjadele käsutamise keelumärked ning arestida kostja arvelduskonto ja kostjale kuuluv äriühingu osa. Hageja põhistas tagamise aluseks olevaid asjaolusid sellega, et kostja ei esitanud registriosakonnale 2007. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu võidakse kostja kustutada äriregistrist, ning et kostja võib asuda oma vara võõrandama või varjama ja muuta sellega kohtuotsuse täitmise võimatuks.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohaselt esitas kostja registriosakonnale 2007. aasta majandusaasta aruande pärast registriosakonna antud tähtpäeva saabumist. Seega on kostja täitnud oma kohustuse hilinenult. Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et majandusaasta aruande hilinenult esitamine võib samuti olla hagi tagamise aluseks. Kolleegium selgitab, et ka majandusaasta aruande esitamine ei välista hagi tagamist, kuna hagi tagamisel kui diskretsiooniotsuse tegemisel arvestab kohus muu hulgas hageja nõude suuruse ja kostja majandusliku seisundiga. Kõigi asjaoludega arvestades hindab kohus hagi tagamisel, kas tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
12.TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kolleegiumi arvates on hagi tagamine kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik ning rahalise nõude täitmise tagamiseks piisab kohtuliku hüpoteegi seadmisest kinnistutele (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2004. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p 11). Samas on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et kuna hageja ei ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, ei saa kohus seda abinõu rakendada. Kolleegium selgitab, et rahalise nõude täitmist tagab piisavalt kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kuigi hageja on palunud kanda kinnistusraamatusse keelumärke ega ole taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist, on kohtul kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4 õigus rahalise nõude täitmise tagamiseks seada kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek keelumärke tegemise asemel. Praegusel juhul on käsutamise keelumärge seatud kahele kostja kinnisasjale. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hagejale kooskõlas TsMS § 381 lg 1 p-ga 5 võimalus selgitada, kuidas jaguneb tema nõue erinevate hüpoteegiga koormatavate asjade vahel. Kolleegium juhib asja õigeks lahendamiseks ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et asjaõigusseaduse § 3631 ega TsMS § 388 ei võimalda seada kohtulikku ühishüpoteeki (vt Riigikohtu 27. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-162-09, p 13).
13.Rikkudes TsMS §-s 659, § 667 lg-s 1 ja § 654 lg-s 4 sätestatut, jättis ringkonnakohus
põhjendamata seisukoha, et kostjat ei koorma liigselt 2 000 000 krooni arestimine. Määruse kohaselt arvestas ringkonnakohus arvelduskonto arestimisel kostja majandustegevusega (käibe suuruse jmsga). Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu aga, et ringkonnakohus oleks seejuures arvestanud kostja kogu vara koosseisu. Kolleegium leiab, et konto arestimisel peab kohus põhjendama, miks kinnistusraamatusse kantavatest keelumärgetest või kohtulikust hüpoteegist ei piisa hageja nõude tagamiseks.
14.Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium, et kuigi TsMS § 383 lg 11 annab kohtule õiguse tagada rahalise nõudega hagi üksnes tagatise vastu, võimaldab sama paragrahvi lg 12 jätta tagatise nõudmata, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Tagatise nõudmine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel peab kohus arvestama hageja võimega anda tagatist ja hagejale kaasneda võivate raskete tagajärgedega. Praegusel juhul on maakohus tagatise nõudmata jätmist põhjendanud. Asjaolu, et teises tsiviilasjas nõuti hagejalt hagi tagamise tagatist, ei välista tagatise nõudmata jätmist praeguses asjas.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada isikule, kes selle tasus. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.