Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-142669
Kohtuasi
Svea Finance AS hagi X vastu põhivõla 4775,82 euro, intressi 472,60 euro, haldustasu 20,30 euro, viivise 149,79 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro ja edasiulatuva viivise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
970 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Svea Finance AS (registrikood 11200943), lepinguline esindaja Piret Palm Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Aivira Kollamaa ja Inna Bodagovskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-142669 osas, millega maakohus mõistis Xlt Svea Finance AS kasuks välja põhivõla 4760,82 eurot ületavas osas, intressi 472,60 eurot, haldustasu 20,30 eurot ja viivise 4760,82 eurot ületavalt põhivõlalt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Svea Finance AS hagi X vastu rahuldamata osas, milles Svea Finance AS nõudis Xlt põhivõlga 15 eurot, intressi 472,60 eurot, haldustasu 20,30 eurot ja viivist 4760,82 eurot ületavalt põhivõlalt, ning jätta maakohtus kantud menetluskuludest 16% Svea Finance AS kanda ja 84% X kanda.
Mõista Xlt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlalt 4760,82 eurot ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1018,69 eurot.
3.Jätta Harju Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus muutmata osas, millega maakohus mõistis Xlt Svea Finance AS kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
2-22-142669
sätestatud määras viivise põhivõlalt 4760,82 eurot alates 4. oktoobrist 2022 ja võla sissenõudmiskulu hüvitise 5 eurot. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 52,5% Svea Finance AS kanda ja 47,5% X kanda. Harju Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi põhivõla 4760,82 euro nõudes ning jättis hagi rahuldamata seadusjärgses määras viivist ületava viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitise 35 euro nõuetes. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
7.1.Rahuldada hagi osaliselt.
7.2.Mõista Xlt Svea Finance AS kasuks välja põhivõlg 4760,82 eurot, 28. augusti 2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1018,69 eurot, võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 4760,82 eurot alates
29.augustist 2024 kuni põhivõla kohase tasumiseni ja võla sissenõudmiskulu hüvitis 5 eurot.
7.3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles Svea Finance AS nõudis Xlt põhivõlga 15 eurot, intressi 472,60 eurot, viivist põhivõlalt põhivõlga 4760,82 eurot ületavalt osalt ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas määras, haldustasu 20,30 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot.
7.4.Jätta maakohtus kantud menetluskuludest 16% Svea Finance AS kanda ja 84% X kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 52,5% Svea Finance AS kanda ja 47,5% X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Svea Finance AS esitas 7. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (võlgnik) 5377,37 euro saamiseks. Kohus tegi 9. novembril 2022 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 11. novembril 2022 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Svea Finance AS (hageja, Svea) esitas 14. detsembril 2022 X (kostja, klient) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 4775,82 eurot, intressi 472,60 eurot, haldustasu 20,30 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 149,79 eurot ja
2 (17)
2-22-142669 viivise põhivõlalt määraga 15,90% aastas alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase täitmiseni, samuti võla sissenõudmisega kaasnenud kulud 40 eurot.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 6. detsembril 2021 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 026433448 (leping), mille alusel hageja andis kostjale krediiti 5000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o
14.kuupäev) krediidi, maksma selle kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ja tasuma haldustasu (2,90 eurot kuus) igakuiste tagasimaksetena. Kostja kohustus tasuma iga kuu minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid mitte vähem kui 10 eurot.
2.2.Kostja ei täitnud lepingut kohaselt, kuna jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse. Hageja andis 2. augustil 2022 kostjale täiendava kahenädalase tähtaja võla tasumiseks koos teatega, et kui kostja ei tasu võlga (sel ajal 1368,47 eurot) avalduses märgitud tähtpäevaks (s.o 16. august 2022), siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist.
2.3.Hageja ütles lepingu 3. oktoobril 2022 saadetud ülesütlemisavaldusega samast päevast erakorraliselt üles. Hageja edastas ülesütlemisavalduse kostja e-posti aadressile XXX.
2.4.Pärast lepingu ülesütlemist jätkas hageja lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist Svea Inkasso OÜ abil, kuid tulemusteta.
2.5.Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal ainult ühe tagasimakse, 1. augustil 2022 summas 239,18 eurot, millest 15 eurot arvestas hageja kolme tasulise meeldetuletuskirja katteks ja 224,18 eurot põhiosa võlgnevuse katteks. Lepingu ülesütlemisel oli põhiosa võlg 4775,82 eurot.
2.6.Lepingu põhitingimuste ja p 6.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kasutatud ostulimiidi eest intressi määraga 15,90% aastas alates krediidi väljastamisest kuni kasutatud ostulimiidi täielikule tagastamisele eelneva päevani. Lepingu p 4.1 kohaselt on pooled leppinud kokku 30-päevases intressivabastuses, mis algas krediidi väljastamisel 6. detsembril 2021 ja lõppes 5. jaanuaril 2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intresse kokku 472,60 eurot, mis on siiani tasumata.
2.7.Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale haldustasu 2,90 eurot kuus. Kostjal on haldustasu võlgnevus 20,30 eurot, mis tuleneb seitsmest tasumata haldustasu osamaksest ajavahemikul 14. veebruar 2022 kuni 3. oktoober 2022.
2.8.Lepingust tulenevalt on viivisemäär 15,90% aastas. Alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (s.o 4. oktoobrist 2022) kuni hagi esitamise päevani on kostja olnud põhivõla 4775,82 euro tasumisega viivituses 72 päeva, mistõttu viivise suurus on 149,79 eurot.
2.9.Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab lepingu p 9.1, et kokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral kokkuleppe kehtivusajal kohustub klient tasuma Sveale tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitist viis eurot. Kostjale on edastatud lepingu kehtivuse aja jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta. Hageja on arvestanud kostja 1. augustil 2022 tehtud tagasimaksest 15 eurot kolme tasulise meeldetuletuskirja katteks, mis saadeti kostjale 27. veebruaril 2022, 23. märtsil 2022 ja 19. aprillil 2022. Hageja nõuab hüvitist
2.augustil 2022 saadetud tasulise meeldetuletuskirja eest, millele eelnesid korduvad tasuta meeldetuletused (SMS-i ja e-posti teel edastatud teavitused). Lähtuvalt VÕS §-s 1132 sätestatust nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot, millest 5 eurot lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 35 eurot pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest.
3 (17)
2-22-142669
2.10.Tulenevalt TsMS §-st 367 palus hageja kohtul kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt kuni hagi esitamise päevani kindla summana (149,79 eurot) ja edasi protsendina põhinõudelt (15,90% aastas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.11.1.Hageja lähtus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõttest. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust, tema olemasolevaid kohustusi ja sissetulekuid. Hageja palus kostjal esitada andmed oma finantskohustuste kohta. Kostja märkis taotluses oma igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ja kohustusteks 134 eurot. Hageja tegi taotlejalt saadud info kontrollimiseks päringu taotleja pensionikonto kohta AS-i Pensionikeskus hallatavasse kogumispensioni registrisse, mille kohaselt oli kostja igakuine regulaarne sissetulek 1366 eurot. Sellest sai hageja kinnitust, et kostja ei olnud näidanud taotluses oma sissetulekuid tegelikust suuremana. Kostja taotletud limiit 5100 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale iga kuu minimaalselt 3% kasutuses olevast ostulimiidist, millele lisandub intress ja haldustasu. Hageja leidis kostja sissetulekuid ja kohustusi arvestades, et ta on suuteline selle summa hagejale iga kuu tasuma.
2.11.2.Laenuanalüüsi osana kontrollis hageja Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrit, mille kohaselt kostjal ei olnud taotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäired, mis oleksid olnud lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul. Seisuga 8. veebruar 2023 on kostjal kuus lõpetatud ja neli lõpetamata maksehäiret, kusjuures hageja 16. augustil 2022 sisestatud lepinguga seotud maksehäire on vanuselt teine maksehäire (varasem on vaid Coop Finants AS 11. veebruaril 2022 sisestatud maksehäire). See näitab, et kostjal tekkisid makseraskused pärast hagejalt krediidi taotlemist võetud täiendavatest laenukohustustest või esitas kostja juba laenutaotluses hagejale ebaõiget infot oma olemasolevate kohustuste kohta.
2.11.3.Hageja hinnangul on kostja teadlikult võlausaldajaid eksitades võtnud laenukohustusi, mida ta ei suuda täita, ning soovib nüüd vastutuse koormat krediidiandjatele lükates oma kohustuste täitmisest kõrvale hiilida. Kostja kinnitas hagejaga lepingut sõlmides mh seda, et ta on andnud kokkuleppe sõlmimise protsessi käigus hagejale asjakohast, täielikku ja tõest teavet oma finantsiliste võimaluste kohta. Kostja poolt ebaõige info edastamine on vastuolus VÕS § 14 lg 1 teises lauses toodud kohustusega esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid, millest hageja võis krediidiandjana lähtuda. Kostja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tuginemine ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja on ise teadlikult ja tahtlikult andnud krediidiandjale ebaõiget infot.
2.11.4.Hageja on lepingut sõlmides avaldanud kostjale korrektselt nii intressimäära kui ka selle kohaldamise tingimused. Kostja on ebaõigesti viidanud krediidi kogukulu arvutuse võimalikule ebatäpsusele.
2.11.5.Hageja vaidles vastu kostja väitele, et tal on õigus keelduda VÕS §-le 110 tuginedes oma kohustuse täitmisest. Kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu, millele tuginedes oma kohustuste täitmisest keelduda. Hagejal ei ole kohustust esitada kostjale uut maksegraafikut, kuna ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kui tarbija rikub VÕS § 4034 lg 2 teises lauses toodud kohustust ja esitab valeandmeid, siis VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei kohaldata viidatud sättes toodut.
2.11.6.Hageja poolt lepingu ülesütlemisel olid täidetud kõik VÕS § 416 lg-s 1 toodud tingimused: kostja oli võlgnevuses enam kui kolme osamaksega; hageja oli andnud kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos pakkumisega võlgnevuse
4 (17)
2-22-142669 tasumises kokkuleppele jõudmiseks, mis sisaldas avaldust, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Samuti oli täidetud ülesütlemisavalduse vorminõue. Kostja väited, et ta ei ole meeldetuletuskirju ega ülesütlemisavaldust kätte saanud, on ebaõiged. Kostja on lepingu sõlmimisel toonud oma e-postiaadressina välja XXX. Hageja on saatnud nimetatud e-postiaadressile lepingu kehtivuse ajal kostjale igakuised arved ja meeldetuletused ning kostja on sellelt meiliaadressilt hagejale korduvalt vastanud. Lisaks on hageja saatnud meeldetuletuste kohta kostjale SMS-e, mis on saadetud kostja poolt lepingu sõlmimisel avaldatud telefoninumbrile. Hageja 3. oktoobri 2022. a ülesütlemisavaldus toimetati kostja e-postiaadressile XXX kl 14.30. Hageja infosüsteemis on
4.oktoobril 2022 kl 11.02 registreeritud selle e-kirjaga seoses staatus „avatud“ (message opened). Sellise staatuse kuvab süsteem vaid siis, kui kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdfdokumendi alla laadinud.
2.11.7.Viivisemäära osas möönis hageja, et tehnilise vea tõttu on lepingu esilehel esitatud viivise päevamäär tõesti ebaõigesti. Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja kostjalt osamaksetega hilinemisel viivist nõudnud. Hageja ei nõustu kostjaga, et viivise määr tuleks vähendada 0%-ni. Hageja nõutav lepingus kokkulepitud määras viivis ei ole ebamõistlikult suur.
2.11.8.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga sissenõudmiskulude osas. Kostja vastuväited hagiavaldusele
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
3.1.Kostja oli seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.1.1.Kostja oli lepingu sõlmimise ajal finantsraskustes ja krediidivõimetu. Kostjal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate finantskohustuste täitmiseks, ammugi mitte lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Kostjal oli hulgaliselt varem sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes. Kostja oli sattunud nn laenuorjusse ja võttis aina uusi laene igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste tasumiseks.
3.1.2.Hageja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega kontrollinud neid ning ei analüüsinud kostja krediidivõimelisust professionaalsele krediidiandjale kohase hoolega.
3.1.3.Hageja ei nõudnud kostjalt konto väljavõtet, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt vajalik. Hageja ei koostanud maksevõime analüüsi, mida kohus saaks hiljem vaidluse korral kontrollida. Vastutustundliku laenamise kohustust ei saa lugeda tagantjärgi täidetuks, isegi kui objektiivsed näitajad tagantjärgi maksevõimet kinnitaksid. See on lepingueelne kohustus, mida tuleb täita enne lepingu sõlmimist.
3.1.4.Hageja ei kontrollinud enne lepingu sõlmimist kostja maksehäireid. Hageja on kohtumenetluses esitanud 9. veebruari 2023 kuupäevaga Creditinfo maksehäireregistri väljavõtte, mis on tehtud u 1 a 3 kuud pärast lepingu sõlmimist. Laenuandja ei saa täita lepingueelset kohustust pärast lepingu sõlmimist. Oluline ei ole see, et kostja kohta ei olnud lepingu sõlmimise seisuga sellesse maksehäirete registrisse maksehäireid kantud.
3.1.5.Hageja esitatud laenutaotlusest ei nähtu kostja krediidivõimet. Kostjalt küsitud küsimused ei olnud piisava konkreetsusega. Küsimus kuusissetuleku kohta ei täpsustanud,
5 (17)
2-22-142669 millise perioodi kohta tulnuks andmed esitada ja milline on töösuhte staatus (kehtiv või lõppenud). Lisaks ei ole küsitud igakuiste püsikulude kohta.
3.1.6.Hageja heidab kostjale põhjendamatult ette ebaõigete andmete esitamist. Kostja ei ole ebaõigeid andmeid esitanud, ammugi mitte tahtlikult.
3.1.7.Hagejal ei saanud kujuneda põhjendatud veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja ei oleks tohtinud kostjaga laenulepingut sõlmida ja on rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6.
3.1.8.Eelnevast tulenevalt kohaldub laenulepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni on olnud 0% aastas. Muid kõrvalkohustusi kostjal ei tekkinud, sh ei tekkinud kohustust tasuda lepingutasu ega halduskulu. Kostjal sai tekkida lepingust vaid kohustus saadud laenusummad tagastada. Kõik kostja maksed tuleb arvestada põhivõla tagastamiseks, mistõttu põhivõla jääk ei saa olla suurem kui 4760,82 eurot.
3.2.Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ka tagastamata põhivõla jääki, kuna kostjal on õigus nõude täitmisest keelduda, kuni hageja täidab enda kohustuse nõude vähenemist arvestava maksegraafiku esitamiseks.
3.3.Hagejal ei ole VÕS § 408 lg 4 kohaselt õigust nõuda kostjalt intressi suuremas kui seadusjärgses määras (0%) ka sel põhjusel, et lepingus avaldatud andmed ei vasta VÕS § 404 lg-s 2 (viitega § 4031 lg-le 1) sätestatud nõuetele. Lepingus puuduvad andmed intressimäära kohaldamise tingimuste kohta ja õiged andmed tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma kohta. Kuna maksete kogusumma ei ole õige, on tõenäoliselt valesti arvestatud ka krediidi kulukuse määr.
3.3.1.Lepingu põhitingimustes on intressimäär avaldatud järgmiselt: 15,9% aastas, 2,22 EUR päevas. Leping ei sisalda andmeid intressimäära kohaldamise tingimuste kohta.
3.3.2.Kuna päevase intressina on märgitud 2,22 eurot, kujuneb aastaintressiks 819,30 eurot (2,22 × 365). Kui arvestada sellest maha 30-päevane intressivabastuse periood, oleks esimese aasta intress 743,70 eurot (2,22 × 335). Seega ainuüksi laenu ja intressi summana oleks aastaste maksete kogusumma kas 5910,30 või 5843,70 eurot. Lisaks, lepingu järgi on kostja kohustusena kokku lepitud ka haldustasu 2,90 eurot kuus (34,80 eurot aastas) ja tehingutasu 3% ostusummast (s.o 76,50 eurot), mis peaksid maksete kogusummat veelgi suurendama. Seega ei ole lepingus avaldatud õiget maksete kogusummat.
3.3.3.Kuna maksete kogusumma, intressimaksete suurus, maksete tegemise sagedus ja perioodiliste maksete summad on avaldatud valesti ning need on lähteandmeteks krediidi kulukuse määra arvutamisel, peab olema valesti arvestatud ja lepingus avaldatud ka krediidi kulukuse määr.
3.4.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt intressi vähenemisel VÕS §-s 94 sätestatud määrani peab võlausaldaja intressi vähenemist arvestades tarbijale uue maksegraafiku koostama ja selle talle teatavaks tegema. Hageja ei ole intressimäära vähenemist arvestavat uut maksegraafikut koostanud ega kostjale teatavaks teinud. Selle põhjal kostja keeldub VÕS § 110 lg 1 alusel hageja nõude täitmisest, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.5.Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Ülesütlemine on tühine ja sellel ei ole õiguslikku tagajärge. Kostja ei ole meeldetuletuskirju ega ülesütlemisavaldust kätte saanud. Hageja esitatud 11. aprilli 2023. a väljavõte ei tõenda, et kostja on saanud kõik talle saadetud e-kirjad kätte. Sellelt ei ole üheselt aru saada, kellele sõnum oli saadetud, sh ei 6 (17)
2-22-142669 tõenda seda ülal märgitud kostja e-postiaadress. Märge „kiri avatud“ ei võimalda järeldada, kes selle avas. Hageja on esitanud hagis sissenõutavaks muutumata nõude.
3.6.Eelneva tõttu on põhjendamatud ka hageja viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded. Hagejal ei olnud õigust esitada kostjale nõudeid enne, kui ta teeb kostjale teatavaks uue maksegraafiku. Seega ei saa kostjat lugeda viivituses olevaks.
3.7.VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 11 alusel tuleb tarbijakrediidilepingus avaldada viivise määr aasta- ja päevamäärana. Hageja ei ole seda nõuet täitnud. Päevamäärana on kirjas „2,22 EUR“, kuid see tulnuks avaldada protsendi kujul. Avaldatud päevane summa ei ole ka õige, kuna see on arvestatud aastase määra alusel lepingu nominaalsummalt (Rahapoe ostulimiit), viivist aga võib arvestada ainult makseviivituses olevalt põhivõla osalt. Kostja ei võtnud kasutusse kogu lepingu nominaalsummat. Kuna leping nägi ette kohustuste täitmise ka põhivõla osas iga kuu vähemalt 3% suuruste maksetega, võis kostja teoreetiliselt jääda iga kuu viivitusse 3%-ga kasutusse võetud laenusummast, mitte kogu lepingu nominaalsummaga. Seega on välistatud, et päevane viivis sai olla 2,22 eurot. VÕS § 408 lg 10 kohaselt, kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.8.Lepingu p 7.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et viivist võib nõuda intressimääraga võrdses ulatuses. 0%-lise intressi kohaldamise korral ei või hageja nõuda viivist rohkem kui 0% aastas. Seega on hageja viivisenõue täielikult põhjendamatu.
3.9.Sissenõudmiskulude nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole kulusid põhjendanud. Kostjal oli õigus hageja nõude täitmisest keelduda. Meeldetuletuskirjad on koostanud Svea Inkasso OÜ, mitte hageja, ja neis on nõutud võla tasumist Svea Inkasso OÜ kontole. Seega ei ole tegemist võlausaldaja kirjadega. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4775,82 eurot, intressi 472,60 eurot, 25. aprilli 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 251,16 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates
26.aprillist kuni põhivõla kohase tasumiseni, haldustasu 20,30 eurot ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 96,37% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3,63% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
4.1.Maakohus märkis, et pooled ei vaidle järgneva üle: -
pooled sõlmisid 6. detsembril 2021 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 026433448 (leping), mille alusel hageja väljastas samal päeval kostjale krediiti 5000 eurot; kostja tegi lepingu kehtivuse ajal ühe tagasimakse, 1. augustil 2022 summas 239,18 eurot, rohkem ei ole kostja lepingulisi kohustusi täitnud.
4.3.Maakohus hindas esmalt kostja väidet, et hageja ei ole järginud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus viitas VÕS § 4034 lg-tele 1, 2, 3, 6 ja 13. Maakohus leidis, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ja ei ole piisava hoolsusega selgitanud välja kostja laenuvõimekust. Hageja on automatiseeritud laenuotsuse teinud üksnes kostja esitatud laenutaotluse pinnalt. Hageja ei 7 (17)
2-22-142669 ole tõendanud, et ta oleks täiendavaid andmeid kogunud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt ka pangakonto väljavõtet, mis võimaldanuks parimal moel kostja maksevõimet hinnata.
4.4.Siiski leidis maakohus, et eeltoodud minetused ei too kaasa seadusjärgse intressimäära kohaldamist. VÕS § 4034 lg-st 7 tuleneb, et selles lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja vastusest tuleneb, et „laenulepingu sõlmimise ajal oli kostja finantsraskustes ja krediidivõimetu. Kostjal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja juba varasemalt olemas olnud finantskohustuste täitmiseks, ammugi mitte hagi aluseks olevate laenulepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Kostjal oli hulgaliselt varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh nn kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes. Kostja oli sattunud nn laenuorjusse ja võttis aina uusi laene igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste tasumiseks“. Eeltoodud teavet kostja hagejale laenulepingu sõlmimise eel ei esitanud. Seega on kostja selgesõnaliselt kinnitanud, et ta on tahtlikult jätnud hagejale esitamata teabe, mis oli laenuotsuse tegemiseks vältimatult vajalik. Kostja teadis, et kui ta oleks andnud hagejale tõest teavet, ei oleks hageja tõenäoliselt temaga lepingut sõlminud. Sellist kostja teadlikku ja pahatahtlikku käitumist ei ole võimalik VÕS § 4034 lg-s 7 toodud viisil premeerida. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kohaldub lepingujärgne intressimäär. Samuti langeb ära kostja vastuväide, et tal on õigus keelduda nõude täitmisest, kuniks hageja on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt koostanud uue maksegraafiku.
4.5.Seoses kostja intressi puudutavate väidetega leidis maakohus, et hageja on lepingut sõlmides avaldanud korrektselt nii intressimäära kui ka selle kohaldamise tingimused. Pooled leppisid kokku intressimääras 15,90% aastas, mida arvestatakse kasutuses olevalt ostulimiidilt. Intressi arvestamise täpsemad tingimused, sh intressivabastuse perioodiga seonduv, on sätestatud lepingu p-des 6 ja 4. Seega on hageja õigesti avaldanud andmed intressi määra ja arvestamise kohta. Intressi päevamäära puudutav ei ole oluline, kuna VÕS § 4031 lg 1 p 8 näeb ette kohustuse avaldada intressimäär aasta kohta. Hageja on selgelt esile toonud, millest lepingus sätestatud maksete kogusumma 5574,04 eurot koosneb. Kostja väited krediidi kulukuse määra väära arvestamise kohta on paljasõnalised ja konkretiseerimata.
4.6.Seoses kostja väitega, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, viitas maakohus VÕS § 195 lg-le 1 ja märkis, et lepingu ülesütlemise eelduste täidetust peab tõendama hageja. Maakohus leidis, et lepingu ülesütlemisel olid täidetud järgmised VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad eeldused: kostja oli võlgnevuses enam kui kolme osamaksega; hageja andis 2. augustil 2022 kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos pakkumisega võlgnevuse tasumises kokkuleppele jõudmiseks, mis sisaldas avaldust, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist; 3. oktoobri 2022. a ülesütlemisavaldus esitati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seoses kostja väitega, et ta pole avaldusi kätte saanud, viitas maakohus lepingu p-le 14.1, mille kohaselt kokkuleppega seotud teated esitatakse kokkuleppes toodud e-posti või postiaadressile või muule aadressile, mille kokkuleppe pool on teisele kokkuleppe poolele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatanud; posti teel saadetud teade loetakse kliendi poolt kätte saaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teate postitamisest on möödunud viis kalendripäeva või ekirja saatmisest on möödunud üks kalendripäev. Hageja on tõendanud, et ta on lepingu ülesütlemise teate kostjale edastanud ja et kostjal on olnud võimalus sellega tutvuda. Seega leidis maakohus, et lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ning leping on kehtivalt üles öeldud.
8 (17)
2-22-142669
4.7.Seoses kostja väitega, et laenulepingus ei ole viivise määr avaldatud aasta- ja päevamäärana (st rikutud on VÕS § 404 lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 11 sätestatud vorminõuet), kuna laenulepingu põhitingimustes on päevamäärana kirjas „2,22 EUR“, on hageja möönnud, et viivisemäär on tehnilise vea tõttu vääralt kajastatud. Maakohus leidis, et hagejal on VÕS § 408 lg 10 kohaselt õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.8.Maakohus luges kostja vastuväited sissenõudmiskuludele osaliselt põhjendatuks. Kuna kostjal puudus hageja vastu nõue, polnud kostjal õigust kohustuse täitmisest keelduda. Hageja on nõudnud lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulusid 5 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 ja lepingu p-le 9.1 ning tõendanud sissenõudekirja saatmist. Hageja ei ole tõendanud, et Svea Inkasso OÜ poolt 12. oktoobril 2022, 21. novembril 2022 ja 31. oktoobril 2022 saadetud kirjad on kostjale edastatud kooskõlas lepingu p-s 14.1 sätestatuga. Kirjade kuupäevad jms ei ole seostatavad hageja süsteemi väljavõttega, mis kajastas teadete vahetamist ja kättetoimetamist. Seega on pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudmiskulude nõude eeldused täitmata. Sissenõudmiskulud on põhjendatud 5 euro ulatuses.
4.9.Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1, § 82 lg-tele 1 ja 7, §-le 100 ja § 108 lg-le 1. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4775,82 eurot, intressi 472,60 eurot, haldustasu 20,30 eurot ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot.
4.10.Seoses hageja viivisenõudega viitas maakohus VÕS § 101 lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367. Kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Maakohus on eelnevalt leidnud, et kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Hageja on viivist arvestanud alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (s.o alates 4. oktoobrist 2022). Otsuse tegemise seisuga (25. aprill 2023) on kostja olnud põhivõla 4775,82 euro tasumisega viivituses 204 päeva, mistõttu viivise suurus on kokku 251,16 eurot. Ka edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud, mistõttu mõistis maakohus välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates
26.aprillist 2023 kuni põhivõla kohase täitmiseni.
4.11.Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata.
4.12.Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 96,37% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3,63% ulatuses hageja kanda, mis vastab rahuldatud sissenõutavaks muutunud nõuete kogusumma 5524,88 euro osakaalule hagis esitatud nõuete kogusummast 5733,13 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas 23. mail 2023 apellatsioonkaebuse ja täpsustas kaebuse nõuet 12. juunil 2023, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi summas 4760,82 eurot. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuses märgib kostja, et ta on saanud laenuandjalt laenuna 5000 eurot. Vastutustundetu laenamise tõttu ei tekkinud kostjal kohustust kõrvalnõudeid tasuda ja kostja peab tagastama vaid reaalselt saadud laenusumma. Kostja on tasunud laenuandjale lepingu täitmiseks vähemalt 239,18 eurot. Seega on tagastamata põhivõla jääk maksimaalselt 4760,82 eurot. Kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale maakohtu välja mõistetud 764,06 eurot.
9 (17)
2-22-142669
5.2.Maakohus on hagi lahendamisel valesti hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise küsimust ja selle kohta esitatud tõendeid, mis on viinud asjas vale otsuse tegemiseni. Kohus oleks pidanud tuvastama vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt lepingu sõlmimisel ja selle tulemusel kohaldama lepingule VÕS §-s 94 sätestatud seadusjärgset intressimäära 0% aastas. See oleks VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt muutnud hageja põhjendatud nõuete komponente ja ulatust ning toonud hagejale kaasa kohustuse esitada kostjale tagasimakseteks uus maksegraafik. Sellest tulenevalt on kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest enne, kui võlausaldaja pole täitnud enda kohustust esitada uus maksegraafik.
5.3.Kostja ei nõustu maakohtuga, et kuna kostja ei olnud esitanud hagejale infot oma laenude kohta, oli ta tahtlikult jätnud hagejale esitamata teabe, mis võis mõjutada hageja otsust kostjale laenu anda. Kostja ei esitanud laenuandjale seda teavet tema kogenematuse tõttu. Kostja ei teadnud ega saanud laenu võtmisel aru, et laenuandja annab laenu pärast krediidivõimelisuse hindamist.
5.4.Laenuandja ei nõudnud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja ei saanud usaldada laenuvõtja esitatud paljasõnalist infot, vaid pidanuks selle pangakonto väljavõtte alusel üle kontrollima. Siinsel juhul tutvus hageja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel üksnes tarbija taotlusega ning rikkus krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-d 3 ja 4, kuna ei kontrollinud tarbija esitatud teavet. Kostja esitas kogu info, mis tal laenu võtmisel oli, kuid hageja jättis selle kontrollimata. Kostja kontoväljavõttest oleks hagejale olnud näha kostja ebapiisav sissetulek, suured finantskohustused ja makseraskused. Hageja on rikkunud vähemalt VÕS § 4034 lg-t 5, mille kohaselt krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.
5.5.Hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet vaid formaalselt. Ta on mingid andmed kätte saanud, aga pole neid analüüsinud ega teinud neist õigeid järeldusi. Sellest tulenevalt kohaldub lepingule VÕS § 4034 lg 7 alusel seadusjärgne intressimäär (0%) ja muid kohustusi kostja lepingu alusel ei võlgne. Kõik kostja maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tagastamiseks ja põhivõlg tuleb lugeda osaliselt tasutuks.
5.6.Ka menetluskulud oleks tulnud jätta hageja kanda, kuna vastutustundetu laenamise korral tagastab laenuvõtja üksnes põhivõla. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4760,82 eurot ületavas osas, intressi 472,60 eurot, haldustasu 20,30 eurot ja viivise 4760,82 eurot ületavalt põhivõlalt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis kostjalt põhivõlga 15 eurot, intressi 472,60 eurot, haldustasu 20,30 eurot ja viivist 4760,82 eurot ületavalt põhivõlalt. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata. Ringkonnakohus jaotab maa- ja
10 (17)
2-22-142669 ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsioonile.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagiavalduses taotles hageja kostjalt põhivõla 4775,82 euro, intressi 472,60 euro, haldustasu 20,30 euro, võla sissenõudmiskulude 40 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 149,79 euro ja põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni selle kohase tasumiseni edasiulatuva viivise määras 15,90% väljamõistmist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4775,82 eurot, intressi 472,60 eurot, maakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 251,16 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhivõlalt alates 26. aprillist 2023 kuni selle kohase tasumiseni, samuti haldustasu 20,30 eurot ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 5 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagis esitatud nõuded põhivõlga 4760,82 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi vaidlustamata jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hagi põhivõla 4760,82 euro nõudes ning jättis hagi rahuldamata seadusjärgses määras viivist ületava viivise ja võla sissenõudmiskulude 35 euro nõuetes.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 4.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Ringkonnakohus palus oma 2. augusti 2024. a kirjas pooltel avaldada, kas pärast maakohtu otsuse tegemist on kostja mingis ulatuses oma kohustusi hageja ees täitnud. Kohtule vastas 16. augustil 2024 üksnes hageja, kes avaldas, et pärast maakohtu otsuse tegemist ei ole kostja mingisulatuses hageja ees oma kohustusi täitnud. Seega ei ole ka praeguseks muutunud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja on teinud lepingu alusel vaid ühe makse, s.o 1. augustil 2022 summas 239,18 eurot, ning rohkem ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga, et poolte vahel
6.detsembril 2021 sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kumbki menetlusosaline seda järeldust apellatsioonimenetluses ka ei vaidlusta.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on rikkunud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–
11 (17)
2-22-142669 7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
•
• •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 18). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et
12 (17)
2-22-142669 krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 23). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb vaidluse korral VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendada krediidiandjal.
11.2.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi ega selgitanud piisava hoolsusega välja kostja laenuvõimekust.
11.2.1.Asja materjalide pinnalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja on teinud automatiseeritud laenuotsuse üksnes kostja esitatud laenutaotluse pinnalt. Hageja on seda ise menetluses kinnitanud (vt nt hageja 10. veebruari 2023. a seisukoht, p 2). Hageja esitatud väljavõttest kostja laenutaotluse kohta (dtl 96) nähtub, et kostjalt on laenu taotlemisel küsitud andmeid tema keskmise kuusissetuleku ja (igakuiste) krediidikohustuste kohta, millele kostja on vastanud vastavalt 1300 (eurot) ja 134 (eurot). Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli.
11.2.2.Lisaks ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja krediidikohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja väitel kontrollis ta kostja taotluses esitatud andmetest vaid tema igakuise sissetuleku suurust, tehes selle kohta järelepärimise kostja pensionikonto kohta AS-i Pensionikeskus hallatavast kogumispensioni registrist (vt nt hageja 10. veebruari 2023. a seisukoht, p 2); samuti kontrollis hageja enda väitel kostjal maksehäirete olemasolu Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris (vt samas, p 3; hageja 6. juuli 2023. a vastus apellatsioonkaebusele, p 1.3.2). Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Seejuures ei mõjutanud hageja kontrollikohustust see, et kostja oli laenutaotluses kinnitanud, et ta on krediidivõimeline ja leping vastab tema finantsolukorrale.
11.3.Kuna hageja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Seda, et kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline, kinnitab siinsel juhul mh see, et kostja ei teinud pärast lepingu sõlmimist seitsme kuu jooksul ühtegi tagasimakset. Lisaks nähtub hageja esitatud maksehäireregistri väljavõttest (dtl 97) asjaolu, et juba 11. veebruaril 2022 on COOP FINANTS AS sisestanud kostja kohta maksehäireregistrisse maksehäire ning kuni augustini 2022 on samasse registrisse sisestatud kokku 10 maksehäiret 7 erineva krediidiandja poolt. Arvestades, et maksehäireregistrisse jõuavad andmed isiku makseraskuste kohta viivitusega, on tõenäoline, et kostjal olid raskused erinevate krediidiandjate ees olevate kohustuste täitmisega juba hagejaga lepingu sõlmimise ajal.
13 (17)
2-22-142669
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgede kohaldamise välistab siinsel juhul see, et kostja on teadlikult jätnud laenuotsuse tegemiseks vajaliku teabe hagejale esitamata.
12.1.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda aluse kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
12.2.Maakohus viitas kostja kohtumenetluses avaldatule, mille kohaselt kostja oli lepingu sõlmimise ajal finantsraskustes ja krediidivõimetu; tal oli hulgaliselt varem sõlmitud tarbijakrediidilepingutest, sh kiirlaenudest tulenevaid kohustusi, mille täitmisega ta oli raskustes; tal ei olnud piisavat sissetulekut igapäevaseks toimetulekuks ja varasemate kohustuste täitmiseks ning ta võttis selleks aina uusi laene. Maakohtu hinnangul jättis kostja teadlikult ja pahatahtlikult selle teabe hagejale esitamata (vt maakohtu otsuse p 38).
12.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt polnud teavet küsitud – sh tema regulaarsete kulude kohta ning täpsemat teavet tema varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta –, ei saa talle ette heita selle teabe esitamata jätmist. Asja materjalid ei võimalda ka tõsikindlalt järeldada, et kostja oleks esitanud taotluses ebaõiget teavet, märkides, et tal kulub olemasolevatele krediidikohustustele 134 eurot (kuus) (dtl 96). Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Kostja võis hageja esitatud küsimust ka valesti mõista, esitada palutud teabe mõne laenu taotlemisele eelnenud kuu põhjal, arvestamata vahepeal lisandunud kohustusi, vms.
12.4.Samuti ei anna asjas esitatu alust järeldada, et hageja oleks hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti põhjusel, et kostja jättis mingi teabe oma varasemate kohustuste ja finantsraskuste kohta esitamata. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate kohustuste täitmiseks oleks hageja pidanud kostja taotluses esitatud teavet ka kontrollima. Juhul, kui hageja oleks kostja laenutaotluses esitatud teabe kontrollimisel tuvastanud vastuolusid, oleks hagejal tulnud küsida selle kohta kostjalt lisateavet. Ainuüksi kostja pangakonto väljavõtete nõudmine oleks andnud hagejale teavet kostja muude finantskohustuste olemasolu ja hulga kohta ning võimaldanud kontrollida kostjal makseraskuste olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeldada, et kui hageja oleks nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte osaks olevat teabe saamise kohustust ja kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet ning teinud mõistlikke pingutusi selle teabe kontrollimiseks, sh nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist, oleks hageja kostja krediidivõimelisust õigesti hinnanud.
13.Eelnevat arvestades on maakohus põhjendamatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja intressi määras, mis ületab VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, s.o VÕS § 94 lg 1 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat
14 (17)
2-22-142669 viimast intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Enne lepingu sõlmimist (6. detsembril 2021) oli viimane, s.o 1. juulil 2021 avaldatud intressimäär 0%; ka kuni lepingu ülesütlemiseni 4. oktoobril 2022 (mil kostja sai kätte 3. oktoobri 2022. a lepingu ülesütlemise teate), püsis vastav intressimäär vastavalt 1. jaanuaril 2022 ja 1. juulil 2022 avaldatule 0% juures. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel intressi määraga 0%, s.o 0 eurot. Järelikult tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja intressi 472,60 eurot.
14.Maakohus leidis, et hageja on 3. oktoobri 2022. a ülesütlemisavaldusega lepingu kehtivalt üles öelnud, sh olid täidetud lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Kumbki pool ei ole maakohtu sellekohaseid järeldusi vaidlustanud, mh ei vaidlusta kostja apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatut, et hageja oli edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate lepingu p-s 14.1 sätestatud viisil ja kostjal oli võimalus sellega tutvuda. Seda, et kostja oli hageja 3. oktoobri 2022. a ülesütlemisavalduse kätte saanud, kinnitab hageja esitatud väljavõte oma infosüsteemist (dtl 158, tõlge dtl 159), mille kohaselt on 3. oktoobri 2022. a ülesütlemisavaldust sisaldava, 3. oktoobril 2022 kl 14.31 kostja lepingus märgitud epostiaadressile XXX saadetud e-kirja (pealkirjaga „Lepingu ülesütlemine“) kohta registreeritud
4.oktoobril 2022 kl 11.02 staatus „avatud“ (message opened). Hageja selgituse kohaselt kuvatakse selline staatus siis, kui kirja saaja on e-kirja lisas oleva pdf-dokumendi alla laadinud (vt hageja 11. aprilli 2023. a seisukoht, p 3).
15.Kolleegium märgib, et maakohtu järeldusi lepingu ülesütlemise kehtivuse kohta ei mõjuta asjaolu, et maakohus hindas valesti lepingu alusel tasuda tuleva intressi suurust. Lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud ka juhul, kui lugeda lepingu alusel tasumisele kuuluv intress nulliks.
15.1.VÕS § 416 lg-st 1 tulenevalt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduoleva summa tasumiseks.
15.2.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et alates lepingu sõlmimisest ja krediidi väljastamisest 6. detsembril 2021 oli kostja teinud hagejale vaid ühe makse, 1. augustil 2022 summas 239,18 eurot. Lepingu järgi tulnuks tagasimakseid teha iga kuu ning igakuine minimaalne kasutatud ostulimiidi tagasimakse oli 3%, kuid mitte vähem kui 10 eurot (vt lepingu põhitingimused, p 5.5). Vaidlust ei ole selles, et kostjale tehti 6. detsembril 2021 väljamakse 5000 eurot. Seega pidanuks kostja 2. augustiks 2022, mil hageja andis talle võla tasumiseks täiendava tähtaja, olema teinud ostulimiidi tagasimakseid vähemalt seitsme kuu eest summas ~150 eurot kuus (3% 5000-st; vastavalt kasutatud ostulimiidi vähenemisele oleks vähenenud ka tagasimaksed, nt 3% 4850-st oleks olnud 145,50 eurot) ning 3. oktoobri 2022. a ülesütlemisavalduse tegemise ajaks vähemalt üheksa kuu eest. Isegi kui arvestada
1.augustil 2022 tehtud tagasimakse 239,18 eurot täies mahus krediidi põhiosa katteks, kattis see täielikult vaid ühe kuu tagasimakse. Järelikult oli kostja nii kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmise kui ka ülesütlemisavalduse tegemise ajal viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. See nähtub ka hageja 2. augusti 2022. a täiendava tähtaja andmise kirjast (dtl 46), mille kohaselt kostja põhiosavõlgnevus oli sel hetkel 944,75 eurot (seejuures oli hageja arvestanud kostja 1. augustil 2022 tehtud tagasimakse 224,18 euro ulatuses põhiosa võlgnevuse katteks).
15 (17)
2-22-142669
16.Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada hagejale laenu põhiosa. Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et hageja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei anna kostjale alust laenu põhiosa tagastamisest keelduda (sh VÕS § 110 lg 1 alusel) asjaolu, et hageja ei olnud vastavalt VÕS § 4034 lg 7 kolmandas lauses sätestatule määranud uuesti tagasimakseid, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning neid kostjale teatavaks teinud. Nagu ringkonnakohus tuvastas, olid lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused selgelt täidetud ka siis, kui lugeda, et kostja kohustus tegema lepingu alusel üksnes põhiosa tagasimakseid, s.t arvestamata muid kulusid ja lugedes intressimääraks 0%. Ka Riigikohus on leidnud, et krediidiandjal ei ole kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamise kohustust juhul, kui kogu laenusumma on sissenõutavaks muutunud (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 24).
17.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt tal oleks olnud õigus arvestada kostja 1. augustil 2022 tehtud tagasimakse 15 euro ulatuses võla sissenõudmiskulude katteks. Hageja väitel arvestas ta 15 eurot kolme tasulise meeldetuletuskirja katteks, mis on kostjale saadetud 27. veebruaril 2022, 23. märtsil 2022 ja 19. aprillil 2022 (vt hagiavalduse p 1.20), kuid hageja ei ole enne 1. augustit 2022 kirjade saatmist menetluses tõendanud. Võla sissenõudmiskulude põhjendatust ei tõenda hageja esitatud võla arvestus (dtl 47), kust nähtuvad „meeldetuletustasud“, mida on arvestatud 27. veebruaril 2022, 23. märtsil 2022 ja 19. aprillil 2022. Kostja oli nende sissenõudmiskulude põhjendatusele, mille hageja oli kostja tehtud makse arvel tasutuks lugenud, menetluses vastu vaielnud, leides, et nende kulude nõudmise eeldused ei ole täidetud (vt kostja 23. jaanuari 2023. a vastus hagile, p 19). Üksnes hageja esitatud võla arvestus ei võimalda tuvastada meeldetuletuskirjade saatmist ega hinnata, kas täidetud oli VÕS § 1132 lg-st 1 ja lepingu p-st 9.1 tulenev nõue, et enne tasulise meeldetuletuskirja saatmist pidi hageja saatma kostjale ühe tasuta meeldetuletuse. Seega tuleb kostja 1. augustil 2022 tehtud tagasimakse arvestada täies ulatuses laenu põhiosa katteks.
18.Seega on laenu tagastamata põhiosa 4760,82 eurot (5000 - 239,18), mille maakohus on põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Kostja ei ole maakohtu otsust selles osas ka vaidlustanud. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4760,82 eurot ületavas osas, s.o 15 euro osas (4775,82 - 4760,82).
19.Kuna hageja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi hagejale muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingu alusel haldustasu maksmist. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja haldustasu 20,30 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Ringkonnakohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav „muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Maakohus tuvastas, et hageja on rikkunud lepingus viivise määra esitamisel VÕS § 404 lg 2 p-s 2 ja § 4031 lg 1 p-s 11 sätestatud vorminõuet. Hageja ei ole seda asjaolu apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Seega leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on VÕS § 408 lg 10 kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mitte lepingujärgses määras. Hageja on arvestanud viivist alates 4. oktoobrist 2022. Arvestades, et kostja sai lepingu ülesütlemise teate kätte 4. oktoobril 2022, on leping kehtivalt üles öeldud alates 4. oktoobrist 2022. Sellest ajast alates on hageja nõue viivise saamiseks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi põhjendatud, kuna kostja kohustus tagastada lepingu alusel saadud laenu põhiosa oli muutunud 16 (17)
2-22-142669 sissenõutavaks (vt VÕS § 399 lg 1, lepingu p 12.2). Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga (28. august 2024) on tagastamata laenu põhiosalt 4760,82 eurot alates 4. oktoobrist 2022 arvestatud seadusjärgses määras viivis viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 1018,69 eurot. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti on TsMS § 367 järgi põhjendatud hageja edasiulatuva seadusjärgses määras viivise nõue põhivõlalt 4760,82 eurot alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
21.Maakohus pidas hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet VÕS § 1132 lg 1 ja lepingu p 9.1 alusel põhjendatuks 5 euro ulatuses osas, milles hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 2. augusti 2022. a kirja (dtl 46) eest, milles hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks ja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka hageja sissenõudmiskulude nõuet põhjendusel, et hageja rikkus kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ringkonnakohus leiab, et seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole käsitatav „muu tasuna“ VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Muid vastuväiteid maakohtu välja mõistetud sissenõudmiskulude hüvitisele 5 eurot ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud, sh ei ole kostja vaidlustanud maakohtu järeldust, et sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise eeldused olid 2. augusti 2022. a kirja puhul täidetud. Eelnevat arvestades ei ole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Menetluskulude jaotus
22.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jaotada maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause välistab menetluskulude tema kanda jätmise. Kohtumenetluses kantud menetluskulud ei ole käsitatavad „muu tasuna“ selle sätte tähenduses. Võttes aluseks tsiviilasja hinna, rahuldatakse hagi ringkonnakohtu otsuse tulemusena 84% ulatuses (5221,82 ÷ 6217,87). Seega tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta 16% ulatuses hageja kanda ja 84% ulatuses kostja kanda.
23.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud on TsMS § 171 lg-st 1 ja analoogia korras TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes õiglane jaotada võrdeliselt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega. Võttes aluseks kaebuse hinna, rahuldatakse apellatsioonkaebus 52,5% ulatuses (509 ÷ 970). Seega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 52,5% ulatuses hageja kanda ja 47,5% ulatuses kostja kanda.
24.Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
25.Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.