Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla hagi AS-i Oma Ehitaja ja Osaühingu EstKONSULT vastu ehitustöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju ja viiviste väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (registrikood 90003433, asukoht Ravi 10, 30322 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla (Osaühing Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, registrikood 10872882, asukoht Juhkentali 8-9, 10132 Tallinn) Kostja I: Aktsiaselts Oma Ehitaja (registrikood 11146149, aadress Pärnu mnt 105, 11312 Tallinn) Kostja I lepinguline esindaja: Helmeri Indela (Advokaadibüroo INDELA OÜ, registrikood 12350136, asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn) Kostja II: Osaühing EstKONSULT (registrikood 10410360, asukoht Sõpruse pst 151a, 13417 Tallinn) Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo NOVE OÜ, registrikood 12984303, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Kolmas isik: Aktsiaselts Arhitektuuribüroo KR (registrikood 10379609, asukoht xxx). Kohtuistungi aeg
31.10.2023
Tsiviilasja hind
94 251,99 eurot
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi Aktsiaseltsi Oma Ehitaja AS suhtes osaliselt.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt Oma Ehitaja põhivõlg 73987,17 eurot Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kasuks.
4.Välja mõista Aktsiaseltsilt Oma Ehitaja kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 38 988,87 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt viivis
põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni Sihtasutuse IdaViru Keskhaigla kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla menetluskulud Aktsiaseltsi Oma Ehitaja kanda.
2.Jätta Aktsiaseltsi Arhitektuuribüroo KR menetluskulud Aktsiaseltsi Oma Ehitaja kanda.
3.Jätta Osaühingu EstKONSULT kuni 20.03.2018 tekkinud menetluskulud Aktsiaseltsi Oma Ehitaja kanda.
4.Jätta Osaühingu EstKONSULT alates 20.03.2018 tekkinud menetluskulud Sihtasutuse IdaViru Keskhaigla kanda.
5.Jätta Aktsiaseltsi Oma Ehitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (hageja) esitas 29. septembril 2016 Harju Maakohtule hagi AS-i Oma Ehitaja (kostja I) vastu poolte vahel 27. juunil 2011 sõlmitud ehitustöövõtulepingu 16IVK-09 r rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. 7. aprillil 2017 esitas hageja kohtule taotluse OÜ EstKONSULT ja AS-i Arhitektuuribüroo KR (kolmas isik kostja poolel) kui ehitise projekteerijate kolmandate isikutena menetlusse kaasamiseks. 12. septembri 2017. a määrusega kaasas Harju Maakohus kolmandad isikud menetlusse kostja poolel. 20. märtsil 2018 esitas hageja kohtule taotluse kaasata menetlusse kostjana seni menetluses osalenud kolmas isik OÜ EstKONSULT (kostja II). 10.04.2018 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II kui ehitise projekteerijalt enda kasuks välja mõista 68 059,20 eurot, kui kohus tuvastab, et tegemist ei ole ehitusvea, vaid projekteerimisveaga. Samuti palus hageja analoogiliselt kostjatelt välja mõista viivise alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 09.05.2023 suurendas hageja nõuet ning palus välja mõista kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks välja 84 153,56 eurot ning välja mõista kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusejärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, arvestades, et pärast haginõude suurendamist 26.05.2017 on hageja nõude suuruseks 68 059,20 eurot ning pärast haginõude suurendamist 09.05.2023 84 153,56 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt IVKH ja AS Oma Ehitaja vahel sõlmiti 27.06.2011 ehitutöövõtuleping 16IVK-09 Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpuse hoone ehitamiseks. Garantiiperioodil fikseeriti ehituslik puudus – ulatuslik fassaadi kivimüüritise pragunemine hoone nurkade piirkonnas. Kõikides avatud kohtades leiti armatuurid, mis läbisid katkestamatult
deformatsiooni vuuki. Hageja leiab, et tegemist on kas ehitaja (AS Oma Ehitaja) ja/või projekteerija (AS Arhitektuuribüroo KR ning OÜ EstKONSULT) veaga. Kostja I AS Oma Ehitaja vastuväited
3.Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I on teostanud fassaadi ehitustööd nõuetekohaselt, mistõttu puudub garantiijuhtum. Hoone fassaadi pragunemise on põhjustanud ehitusprojektis esinev varjatud projekteerimisviga, mis ilmnes alles 18.12.2014 ning mille eest kostja ei vastuta. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hagejale ehitatud hoone tellistest fassaadil on hageja poolt viidatud praod. Samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et antud praod on tekkinud ehitisele antud töövõtugarantii ajal. Ehitise töövõtugarantii periood oli 2 aastat ehitise valmimisest ning see kehtis ajavahemikul 12.03.2013-12.03.2015. Väidetavad tellistest fassaadi praod ilmnesid mõned kuud enne garantiiaja lõppu. Samas asjaolu, et ehitisele on kostja poolt antud töövõtugarantii, ei tähenda automaatselt seda, et kõik töövõtugarantii ajal ilmnevad ehitise puudused oleksid töövõtugarantiiga hõlmatud. Ehitaja vastutab üksnes enda tehtud ehitustöö lepingutingimustele vastavuse eest. Kostja II Osaühing EstKONSULT vastuväited
4.Kostja II vastuväidete kohaselt on Ida Viru Keskhaigla välisfassaadi nurkadesse tekkinud pragude põhjuseks AS Oma Ehitaja kui ehitaja tegevus, kes ehitas fassaadi voodermüüritise selliselt, et ei katkestanud vertikaalsetes deformatsioonivuukides müüritises (mördis) paiknenud sarruseid. Kostja I oli vuukidesse paigaldanud omaalgatuslikult Z kujulised sarrused selliselt, et need ei võimaldanud deformatsioonivuukidel nõuetekohast töötamist (sarruse Z osa ei paiknenud deformatsioonivuugis, vaid mördis). Katkestamata horisontaalsarrus ei lase vuugiga eraldatud müüritise osadel üksteise suhtes mahukahanemise / mahupaisumise korral piisavalt horisontaalsuunas liikuda. Selle üle ei ole pooltel vaidlust, et kostja II koostatud ehitusprojektis ei olnud müüritise deformatsioonivuukidesse katkestamata Z sarruseid ette nähtud ja et kostja I paigaldas need sinna omaalgatuslikult. Vaidlusaluste pragude tekke põhjuseks on deformatsioonivuuke läbivad 5mm läbimõõduga katkestamata sarrused (armatuurvardad). Müüritisele olid ehitusprojekti arhitektuurses osas deformatsioonivuugid ette nähtud. Seega puudub kostja II tegevuse ja müüritisse pragude tekkimise vahel põhjuslik seos, mis välistab kostja II vastutuse pragude tekkimise ja sellega seotud kahju eest. Kostja II suhtes tuleb jätta hagi seetõttu rahuldamata. Kostja II hinnangul on hageja nõue tema vastu ka aegunud. Kostja II jääb selle juurde, et tellistes olevate pragude sobivaks parandusmeetodiks on deformatsioonivuugis varraste läbilõikamine ja tellistes olevate pragude täitmine saneerimismördiga. Menetluse käik
5.14.01.2021 määrusega määras kohus asjas ehitustehnilise ekspertiisi. 13.04.2022 esitas ekspert ekspertiisiakti. 17.05.2022 esitas hageja taotluse täiendava ekspertiisi läbiviimiseks. 29.08.2022 määrusega määras kohus asjas läbi viia täiendav ekspertiis. 05.04.2023 esitas ekspert kohtule täiendava ekspertarvamuse. 09.05.2023 suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks välja 84 153,56 eurot ning välja mõista kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks alates hagi esitamisest tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised seadusejärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, arvestades, et pärast haginõude suurendamist 26.05.2017 on hageja nõude suuruseks 68 059,20 eurot ning pärast haginõude suurendamist 09.05.2023 84 153,56 eurot. 14.09.2023 korraldas kohus SA Ida-Viru Keskhaiglale kuuluva ehitis asukohaga Ilmajaama 12, Ahtme, Kohtla-Järve vaatluse, vaatlusel osales ka ekspert. Vaatlusel oli hageja ette valmistanud müüritise parandamise proovitööd kahe eksperdi poolt välja pakutud parandusmeetodiga. 31.10.2023 kohtuistungil kuulas kohus eksperdi ära. 23.11.2023 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku, kuid kostja AS Oma Ehitaja sellega ei nõustunud. Kohtu põhjendused
6.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt kostja I suhtes. Kostja II suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja, kolmas isik ja kostja II sõlmisid 29.05.2007 projekteerimisteenuse lepingu nr. A-523/07 (III kd tlk 93-124). Projekteerimisteenuse lepingu p 1.3 ja 1.4. järgi tegid kolmas isik ja kostja II riigihanke menetluses ühispakkumise Ida-Viru Keskhaigla hoone projekteerimistöödeks, ehitise tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks ning teiste lähteülesandes toodud ehitise rajamise ja kasutuselevõtuga seotud teenuste osutamiseks. Projekteerimisteenuse lepingu p 12.1. järgi on vastutavad projekteerijad lepingu mittetäitmise eest solidaarselt VÕS § 65 lg 2 mõttes. Hageja ja kostja I sõlmisid 27.06.2011 ehitutöövõtuleping 16IVK-09 (edaspidi leping) Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpuse hoone ehitamiseks (I kd tlk 15-29). Lepingu punkt 10.5 sätestas 24kuulises ehitustööde garantiiperioodis. Mõlema lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Garantiiperioodil fikseeriti fassaadi kivimüüritise pragunemine hoone kõigis nurkades. Ehitise töövõtugarantii periood oli 2 aastat ehitise valmimisest ning see kehtis ajavahemikul 12.03.201312.03.2015. SV Ehituskonsultatsioonide OÜ 18.12.2014 koostatud välise ülevaatuse kokkuvõte järgi leiti kõikides avatud kohtades leiti armatuurid, mis läbisid katkestamatult deformatsiooni vuuki (I kd, tlk 30-38).
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas müüritise telliste lagunemise ning pragude tekkimise põhjuseks on projekteerimisviga või ehitusviga ning milline on optimaalne viis hoone nurkade kordategemiseks, mis omakorda mõjutab kahju suurust. Kostja II on esitanud ka nõude aegumise vastuväite.
9.Kohus lahendab esmalt vastutuse küsimuse st kas tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga ning seejärel analüüsib kahju suurust ja võtab seisukoha ka aegumise osas. Ehitus- või projekteerimisviga 10, Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 tulenevalt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi mh see ei vasta kokkulepitud kvaliteedile. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga kooskõlas VÕS § 77 lg 1. Ehitise projektile esitatavad nõuded on muuhulgas kirjeldatud nii planeerimisseaduses kui ka ehitusstandardis. Kostja vastutust reguleerib VÕS § 641 lg 3, mille järgi vabaneb töövõtja vastutusest, kui ta on teavitanud tellijat, et tellija juhis, milleks käesoleval juhul kostja II koostatud projekt, on puudustega. Kohtu hinnangul on kostja I majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning seetõttu peab ta suutma mõista, kas talle esitatud juhis projekti näol, on piisav või esineb selles puudusi või minetusi, mis ei võimalda ehitist valmis ehitada. Ehitaja ei tohi tellija juhistest hoolimata asuda ehitama vigase või puuduliku projekti järgi, sest see tooks kaasa ehitamisnõuete rikkumise ning selles tulenevalt ka vastutuse. Kostja II pidi esitama planeerimisseadusele ja ehitusstandardile vastava projektdokumentatsiooni. Ehitaja vastutab üksnes enda tehtud ehitustöö lepingutingimustele vastavuse eest. Ehitaja ei vastuta tellija ette antud ning kolmandate isikute poolt koostatud ehitusprojektis esinevate
projekteerimisvigade eest, kui ta ei oleks pidanud aru saama, et tegemist on nõuetele mittevastava dokumentatsiooniga.
11.Kohtu hinnangul on müüritise pragunemine tekkinud seetõttu, et hoone deformatsioonivuugid ei täitnud oma ülesannet ning olid paindumatud. Vuukide tehniline lahendus oli projektis täpsustamata ning selle lahenduse pakkus välja ehitaja, kasutades vuukides z- tähe kujulist ankrut, mis sidus tellised omavahel jäigalt ning takistas deformatsioonivuukidel selle funktsiooni täitmist. Kohtu hinnangul on asjaolu, kas tegemist on projekteerimis- või ehitusveaga õiguslik küsimus st kas tehtud töö- nii projektdokumentatsioon kui ka selle põhjal valminud ehitustöö, vastab lepingus kokkulepitud tingimustele.
12.Tõenditena on kohtule selle kohta esitatud ohtralt erineva ja vastandlike positsiooniga asjatundja arvamusi ning kohtu poolt määratud ekspertiis. Kohtule on esitatud ka projektdokumentatsioon (dtl 217-231).
13.SV Ehituskonsultatsioonide OÜ asjatundja VV on 18.12.2014 kokkuvõte Ida-Viru Keskhaigla välisest ülevaatusest ja 20.05.2015 oma täiendavates selgitustes (I kd tlk 30-38 ja tlk 40-43), mille järgi vertikaalsetes liikumisvuukides katkestamata sarrused on võimendanud hoone nurkades müüritisele rakendunud horisontaaljõude ja selle tõttu on tekkinud praod seintes. VV märgib, et joonisel A523-K201-204-01 on deformatsioonivuukide asukohad näidatud tinglikult ilma täpsete asukoha mõõtudeta ja joonisel puudub viide vuugi lahendusele.
14.Tehnikadoktori ja ehitusinseneri KÕ 30.03.2016 arvamuse järgi on puuduse tekkimine tingitud korralikult töötavate deformatsioonivuukide puudumisest, mis olid projektis ette nähtud (I kd tlk 4043).
15.Eriteadmise omavad isikud ehitusinsenerid TS ja ÜL on esitanud vastupidised seisukohad pragude tekkepõhjuse ja selle kohta, kas tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga, samuti fassaadi kordategemise tehnilise lahenduse ning maksumuse kohta.
16.TS arvamuse järgi (dtl 246-248) ei sisaldanud projekt detailset deformatsioonivuugi lahendust. Tegemist on tavapärase tüüpsõlmega, mille on ehitaja omal algatusel valesti lahendanud. Deformatsiooni vuuki läbib z-kujuline armatuurraud ei taga deformatsioonivuugi liikuvust. Sellist lahendust ei ole projektis sette nähtud. Asjatundja selgitab, et tema hinnangul on varjatud projektiveaga tegu siis, kui projekteerija on teinud arvutusvea, kuid joonise või lahenduse puudumine ei ole varjatud viga. Pagude tekkimise põhjuseks vuuke läbivad armatuurrauad. Vuukide asetus ei tohiks olla pragude tekkimise põhjuseks.
17.ÜL arvamus omakorda kritiseerib TS seisukohta (II kd tlk 32-34 ja tl 101-105) ning toob välja, et tegemist on projekteerimisveaga st projektis tehniline lahendus puudus. Samas ÜL ekspertiisis p 3.2.2 (dtl 1102-1114) märgib ÜL, et detaillahendust konstruktsiooniosa projekteerija tööprojektis ei olnud, kuid arhitektuurse tööprojekti muudatustes olid need märgitud.
18.Ehitusinsener UR arvamuse (I kd tlk 161-164) järgi kahe fassaadikivi kaugusele tehtud deformatsioonivuuk oleks välistanud pragude tekkimise nurka ja pragude põhjuseks see, et projektis ei ole märgitud deformatsioonivuugi asukohta. Ehitusinsener ei märgi otsesõnu, kas tegemist on projekteerimis- või ehitusveaga.
19.Kohtu määratud ekspert HK hindab oma eksperdiarvamuses (dtl 1174- 1204), et projektis olid ära märgitud vuukide asukohad ja need olid piisavad, et tagada seina püsivus, kuid vuukide tehniline lahendus oli jäänud projektis märkimata, pidamata seda projekteerimisveaks.
20.Kostja I on välja toonud, et hageja töötaja HM selgitas 05.09.2014 e-kirjas, et fassaadi pragunemise on põhjustanud just projekteerimisviga (I kd, tlk 44), seega võttis hageja projekteerimisvea omaks. Asjatundja VV andis 09.10.2014 e-kirjas (I kd lk 94) fotode põhjal esialgse hinnangu, et tegemist on tavaliselt projekteerimisveaga. Kohtu hinnangul on küll kostja I esitatud kostja I ja asjatundja VV vaheline e-kirja vahetus käsitletav tõendina TsMS § 272 lg 1 mõttes, kuid kohus hindab selle kaalukust TsMS § 232 lg 1 alusel väiksemaks, kui asjatundjate poolt esitatud asjatundja arvamust või ekspertiisi. E-kirjas toob asjatundja välja, et tema esialgne arvamus põhineb vaid fotodel, mitte projektdokumentatsioonil. Kohtu hinnangul ei saa projekteerimisviga tuvastada pelgalt fotode põhjal. Samuti ei saa pidada HM seisukohavõttu kirjavahetuses juriidilise isiku poolt mingi asjaolu omaksvõtuks. Omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 mõttes on kohtumenetluses selgesõnaliselt mingi faktilise asjaolu omaksvõtt. Projekteerimis- või ehitusveaks olemine on õiguslik hinnang, mitte faktiline asjaolu.
21.Asjatundja hinnang või eksperdi arvamus on kohtu arvates kaalukam, sest see on kaalutletud ja põhjendatud seisukoht, mis tugineb kogutud faktiliste asjaolude analüüsil ja hindamisel. Kirjavahetus on üksnes väike osa asjatundja arvamuse ettevalmistusest ning kirjavahetuse stiilist endast on aru saada, et tegemist on põgusa ja pealiskaudse seisukohaga, mis ei tugine asjaolude analüüsil. Asjatundja VV on kasutanud sõnu nagu „tavapäraselt on tegemist projekteerimisveaga“, mis otseselt viitab, et see on üldistus, mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuv hinnang.
22.Kohtule esitatud arhitektuurses projektis on määratletud deformatsioonivuukide asukohad ja määratlemata vuukide täpne tehniline lahendus, mida kinnitavad ka kõik asjatundjad ja eksperdid. Seisukohad varieeruvad selles, millise detailsusastmega ja kas üldse pidi olema vuukide tehniline lahendus välja toodud. Kohtu hinnangul on siiski valdavalt asjatundjad ja ekspert asunud seisukohale, et projekt vastas tehnilisele standardile ehk tavapäraselt võib olla vuukide tehniline lahendus täpsustamata. Nii ekspert HK, asjatundja TS, asjatundja VV ning Eesti parim ehitusasjatundja KÕ on jõudnud seisukohale, et projektis oli deformatsioonvuukide asukoht määratletud, nende arv ning esinemise sagedus oli piisav. Deformatsioonivuukide tehnilise lahenduse vajaduses on TS arvanud, et tehnilise lahenduse väljatoomine oli tarbetu, sest tegemist on standardse lahendusega ning HK ja KÕ pidasid projekti piisavaks, mida vajadusel oleks saanud täiendada.
23.Kohtu hinnangul on siinkohal määrava tähtsusega tunnistaja TN ütlused (dtl 1373-1379, 00:12:51-00:17:42), mille kohaselt põhiprojektis ei olnud vuugid lahendatud lõpuni ning ehitaja palus vuukide täpsema lahenduse anda tööprojektis, mida ka tehti. Sellest järeldab kohus, et projektis oli ehitamise ajaks olemas vajalik informatsioon. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja II täpsustas ankrute arvu ja sillused ning lisas projekti ka vuugid. Kostja I juhtis nendele küsimustele tähelepanu ja sai tellijalt ja projekteerijalt ankrute ja silluste kohta lahendused konstruktsiooniprojektis, vuukide kohta arhitektuurses projektis, lisati vaadetele asukohana, kus deformatsioonivuugid peaksid asetsema. Vuukide tehnilise lahenduse z-rauaga pakkus ehitamise käigus välja alltöövõtja NordBrick OÜ, sest projektis z-kujulist rauda ette nähtud ei olnud. (00:27:10-00:27:52).
24.Kokkuvõtvalt järeldab kohus esitatud tõenditest, et kostja I, tegutsedes majandus ja kutsetegevuse raames, pidi ehitustöö teostamise käigus aru saama, kas projekt vajab täpsustamist ja täiendamist. Kostja I selles ka aru sai, sest palus projekti täiendada, mida kostja II koostöös tellijaga (omaniku järelevalve) ka tegi. Täpse z-kujulise armatuuri kasutamise pakkus välja mitte projekteerijana kostja II vaid kostja I alltöövõtja, kuid z-kujulise armatuuri kasutaist projekt ette ei näinud. Seega ei ole tegemist projektiveaga.
25.Kohus peab vajalikuks ka märkida, et õiguslikult tuleb vahet teha projekti veal ehk tehnilisel valel lahendusel, nagu näiteks arvutusviga või joonise viga, mida ei tellija ega ehitaja ei pea ära tundma ning seda saab käsitleda varjatud puudusena. Projekti puuduse puhul, mille märkamine on tellijale või ehitajale, kui majandus – ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pärast öö ülevaatamist jõukohane, tuleb töö vastuvõtmise eel või lepingu täitmise käigus tähelepanu juhtida ja paluda see puudus kõrvaldada. Käesoleval juhul ongi niimoodi toimitud. Samale järeldusele jõudis ka kohtu määratud ekspert HK eksperdiarvamuse p-s 4.2.15.
26.Asjatundjad ja eksperdid on valdavalt jõudnud järeldusele, et pragude tekke põhjuseks oli deformatsioonivuukide mittetoimimine, mille põhjustas omakorda z-kujulise raua kasutamine vuukide armatuuris. Vaid ÜL on seda seisukohta kritiseerinud. Deformatsioonivuukide arv ja paigutus oli projektis piisav. Kohtu hinnangul on veenev selgitus, et pragude tekkimise põhjuseks on deformatsioonivuukide mittetöötamine. On loogiline, et kui vuugi funktsioon on anda seinale temperatuuri muutuste tekkimisel liikuvust, siis armatuuri paigaldamine, mis seina osad omavahel tugevamalt seob, liikuvust vähendab ning tekivad praod. Kuna z-kujulise raua kasutamine ei olnud projektis ette nähtud ja selle pakkus välja ehitaja, tuleb pidada seda ehitusveaks, sest kostja I ei ehitanud hoonet projektis ette nähtud nõuete järgi. Kostja II suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata, sest tegemist ei olnud projekteerimisveaga.
27.Kohus märgib kostja I kohtukõne teesides välja toodud väitele, et ekspert HK ei ole pädev ekspertiisi tegema, sest riiklikus registris ei ole ehitusekspertiisi tema erialana märgitud, et esiteks on selline seisukoht hilinenult esitatud. Kohus on küsinud eksperdi isiku osas poolte seisukoha ja kostja I ei ole vastuväiteid ega taandusavaldust esitanud. Teiseks ei vali kohus eksperti mitte õiguslikku tähendust mitteomavate registrikannete järgi vaid eksperdi tegeliku pädevuse järgi. Kohtul puudub kahtlus HK pädevuses ja see tugineb nii kohtu varasemale kogemusele kui ka konkreetses menetlusese esitatud arvamuse kvaliteedile. Kohtu hinnangul on selliste väidete kohtukõne teesides esitamine menetlusõiguste pahatahtlik kasutamine, sest kõik vastuväited tuleb kohtule esitada õigeaegselt ja viivitamatult asjaolu ilmnemisel. Parandusmeetodi valik
28.Garantiikohustust reguleerib VÕS § 650 lg 1, mille järgi töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud EhS § 4 kohaselt on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, siis võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
29.Pole vaidlust, et ehituse puudused ilmnesid garantiiperioodi jooksul, hageja nõudis 28.08.2015 ja 22.06.2016 kostjalt I garantiipuuduste likvideerimist (I kd tlk 44, 51-54), kostja II saatis 21.12.2015 fassaadi korrastamise kirjelduse ja puudused (I kd tlk 45, 47-50) ning kostja I keeldus sellest.
30.Ehitise puuduste likvideerimiseks on asjatundjad pakkunud välja kaks alternatiivset lahendusmeetodit. Esimesel juhul lõigatakse deformatsioonivuukides asuvad terasvardad läbi, vuugid puhastatakse ja täidetakse saneerimismördiga/elastse mastiksiga (KÕ arvamus, HK ekspertarvamus). Kuigi ÜL ei ole oma järjekordses arvamuses (dtl 356-361) selgesõnaliselt välja toonud parandusmeetodi valikut, on ta analüüsinud hinnapakkumisi ja selgitanud, et kostja I poolt välja toodud hinnapakkumised ja parandusmeetod on kohased. Teisel juhul lõigatakse deformatsioonivuukides asuvad terasvardad läbi, lammutatakse pragunenud tellismüüritise osa ja laotakse see uuesti üles (TSi arvamus II kd tlk 57-58, HK täiendav ekspertarvamus dtl 1266-1273). Arhitekt KR on avaldanud arvamust, et esteetiliselt võib telliste uuesti ladumine jätta näha värvierinevuse (dtl 777).
31.Esimese parandustöö kohta on välja toodud, et tegemist on odavama lahendusega, vuukide ja parandatud telliste ilmastikukindlus on tagatud, parandused jäävad visuaalselt näha, need ei ole telliseid läbivad vaid pinnapealsed ning nende ajas püsimine on lühemaajaline. Teise parandusmeetodi kohta on välja toodud, et tegemist on kallima lahendusega, tellised võivad olla värvilt erinevad ning parandusmeetodi püsimine ajas on pikemaajaline. Ekspert HK selgitas kohtuistungil, et ilmastikukindluse osas ei ole vahet, kas ladumine või mördiga parandanus, kui vastupidavuse osas on ilmelt uuesti laotud tellised ajahambale vastupidavamad kui mördiga parandamine.
32.Hageja poolt 2017.aastal tehtud parandustööde koha märgib kohus, et neid ei saa parandusmeetodi valikul ega ka pragunemise põhjuse väljaselgitamisel arvestada, sest vaatluse käigus selgus, et tehtud paranduste puhul ei lõigatud läbi deformatsioonivuukides asuvaid z-raudu kogu seina ulatuses ning seetõttu tekkisid praod uuesti. Seega ei saa luhtunud parandustööd pidada argumendiks, et tegemist on projekteerimisveaga.
33.Hageja teostas mõlema parandusmeetodi kohta proovitöö, mida kohus 14.09.2023 vaatles. Vaatlusel tuvastas kohus, et tumedal tellisel on seguga parandamine ja vuukide täitmine märgatav, sest parandatud vuuk on tumedam. Suurel pinnal jääb see võrguna nähtavaks. Kogu olemasoleval tellisseinal on mõningane värvierinevus ja see on tavapärane põletatud keraamiliste tellist puhul. Vaatluse käigus selgus, et uute telliste värvivahe on minimaalne ja ei ole teistsugune kui nn tavapärane värvi erinevaus samas partiis.
34.Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka esteetiline aspekt. Hageja on tellinud uue hoone ehituse, mitte vana hoone paranduse. Tegemist on valikus kasutuses oleva hoonega, mille on ka teatud meditsiinisüsteemi kui terviku esindusfunktsioon kohaliku kogukonna silmis ja seetõttu on ka hoone esteetiline väljanägemine oluline. Kohtu hinnangul on mõistlik, et valitakse ajas püsivam parandusmeetod, mis ei jäta hoonest „parandatud“ maja muljet. Parandusmeetodi valikult tuleb arvestada lisaks esteetilistele kaalutlustele ka seda, et parandustöö oleks ajas ka püsiv, hoone ei vajaks odavama parandusmeetodi tõttu uuesti korrastamist või hooldust. Näiteks vuukide täiendav täitmine parandusseguga aastate jooksul, mis toob omakorda kaasa vajaduse paigaldad aja rentida tellingud, mis taksitavad haigla tööd, rääkimata töö maksumusest. Samuti tuleb arvestada, et ajas püsivam parandusmeetod on keskkonnale jätkusuutlikum.
35.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kohane parandusmeetod on hoone nurkades oleva pragunenud tellisseina lammutamine ja uue üles ladumine, sest see paneb hageja olukorda, mis oleks
olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud- hagejal oleks pragudeta ja parandusjälgedeta uus haiglahoone. Kahju suurus
36.Võlaõigusseaduse § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
37.Riiklikult tunnustatud ekspert TSi 22.05.17 arvamuse kohaselt on fassaadi kordategemise maksumuseks 64 200 eurot (II kd tlk 57-58 ). Hageja on 22.05.17 esitanud tõenditena võrdluseks ka kaks pakkumist, millised ta sai fassaadi kordategemiseks: OÜ Scandec Ehitus pakkumine summas 66 593,62 ja KMG Inseneriehituse AS-i pakkumine summas 54 624 eurot (II kd tlk 59-60). Kostja I on esitanud esimese parandusmeetodi kohta LindFas OÜ hinnapakkumise 3900 eurot (dtl 794), Dakt OÜ hinnapakkumise 1071,5 eurot (dl 135) ja teise parandusmeetodi kohta Nordbrick OÜ hinnapakkumise 14652 eurot (dtl 394). Kõik need hinnapakkumised on tehtud enne hageja poolt haginõude suurendamist. Kohus ei analüüsi seetõttu esitatud hinnapakkumisi sisuliselt, sest need ei kajasta hageja lõpliku kahjunõuet. Samuti on hinnapakkumiste tegemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni möödunud kuus aastat, seega on esitatud hinnapakkumised ilmselgelt vananenud.
38.Ekspert HK on hinnangu esimese parandusmeetodi hinnaks 26 294,59 eurot ja see põhineb Aruna Ehitus OÜ hinnapakkumisele (dtl 1204). Teise parandusmeetodi hinnaks on ekspert pakkunud 70 127,97 eurot, samuti Aruna Ehituse OÜ hinnapakkumise põhjal. Kohtu hinnangul korrespondeerib see ka varasemalt menetluses esitatud TSi poolt välja toodud kahju suurusega. Parandustööde maksumus on võrreldes varasema hinnapakkumisega küll suurenenud, kuid see jääb mõistliku elukalliduse tõusu piiridesse.
39.Kostja on esitanud hinnapakkumised, mille järgi oleks esimese meetodiga parandamine Meisel Ehituse OÜ hinnapakkumise järgi (dtl 1321) 12979,20 eurot; Vuugihunt OÜ hinnapakkumise järgi 11 085,60 eurot (dtl 1322). Teise meetodi järgi on kostja esitatud tõendite kohaselt parandamise hind vastavalt Meisel Ehitus OÜ poolt ja 30567,60 eurot (dtl 1323) ja Vuugihunt OÜ poolt esitatud hinnapakkumise järgi 26 721,60 eurot (dtl 1324).
40.Kohtu hinnangul on eksperdi poolt välja toodud hinnapakkumised usaldusväärsemad. Ekspert selgitas kohtuistungil, et Arunas Ehitus OÜ on varasemalt sarnaseid töid teostanud ja nende hinnapakkumine rajaneb tegelikule kogemusele. Seda ei saa öelda kostja hinnapakkumiste osas. Kohtul puudub kindlus, et ettevõtted, mille hinnapakkumistele kostja I oma vastuväited rajab, on ka tegelikult vastav ehitusalane kogemus olemas. Kohus peab vajalikuks märkida, et juba varasemalt menetluses tehtud kostja hinnapakkumised, mida kohus küll sisuliselt ei analüüsi menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt, on olnud märgatavalt madalamad, kuid ekspertide poolt pakutud tööde maksumus. Kohtu hinnangul ei ole tõsiselt võetav, et haiglahoone nelja nurga vuukide parandus maksab 1071 või 3900 eurot. Seda näitab ka kostja enda esitatud tõendid uue hinnapakkumise kohta. Arvestades elukalliduse tõusu perioodil 20172023, on kostja hinnapakkumised samale tööle muutunud 1071 eurolt 12979 euroni so 12 korda kallimaks. Ehitushinnad ei ole selle ajaperioodijooksul sellisel määral muutunud. Kohtu hinnangul näitab see kostja tõendite usaldusväärsuse madalat taset.
41.Hageja soovib kahjuhüvitise välja mõistmist koos käibemaksuga, väites, et meditsiiniteenuseid osutatakse koos käibemaksuga. Pole vaidlust, et hageja on käibemaksu kohuslane.
Kohtu hinnangul ei kuulu ehitustegevus meditsiiniteenuse alla ja kahju suurus arvestamisel ei pea sinna juurde arvestama võimalikke riigimakse. Seetõttu tuleb kahjuhüvitis välja mõista ilma käibemaksu lisamata ja hagi tuleb seetõttu rahuldada osaliselt 70 127,97 euro ulatuses.
42.Hageja on esitanud ka kahjunõude summas 3859,20 eurot, mis tuleneb kulutuste tegemisest kahju kindlaks tegemisele ja kohtuväliselt kahju hüvitamisega seotud nõude esitamisele Kahju kindlaks tegemiseks ja fassaadi kordategemise ehitusliku lahenduse leidmiseks on hageja tellinud konsultatsiooniteenust AS-lt Telora-E, mis on muuhulgas spetsialiseerunud ehitusalastele konsultatsioonidele ja tsunud selle eest 3168 eurot. Samuti on hageja tasunud kohtueelselt õigusanalüüsi eest summas 691,20 eurot (I kd tlk 64-65). Hageja ei ole seda nõuet küll kohtukõne teesides maininud, kuid ei ole sellest ka loobunud. Nõudest loobumine peab TsMS § 429 lg 1 järgi olema tehtud selge tahteavalduse esitamisega, mida hageja teinud ei ole. Kohus ei tohi hagi rahuldamisel ületada haginõude piire. Hageja nõuab 84 153,56 euro suuruse kahju hüvitamist ja kuna kohus leiab, et rahuldamisele kuulub ehituse osas hagi üksnes osaliselt, siis ei ületa hageja kohtueelsete õigusabikulude ja kahju suuruse kindlaksmääramise kulude hüvitamise nõude rahuldamine hagi nõuet.
43.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja nõue kostja I vastu kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele ja kostjalt I tuleb välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis 70 127,97 eurot garantiikohustuse täitmata jätmisest tekkinud kahju eest ja õigusabikulud ning kahju kindlaksmääramise kulu 3859,20 eurot, kokku 73 987,17 eurot. Viivis
44.VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab seadusliku viivise suuruse. TsMS § 367 järgi saab nõuda viivist kuni kohtuotsuse täitmiseni.
45.Hageja on esitanud kostjale I kohustuse täitmise nõude oma nõudekirjas ja hagi hoiatuses 28.08.2015 ja 22.06.2016, milles andis kostjale I tähtaja kohustuse täitmiseks VÕS § 108 lg 3 mõttes ja täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 mõttes. Hageja esitas hagi 29.09.2016. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks pärast hagi hoiatuses sätestatud kohustuse täitmise täiendava tähtaja möödumist. Hageja on palunud viivise välja mõista alates hagi esitamisest selliselt, et kuni nõude suurendamiseni mõista välja viivis vastavalt haginõude suurendamisele. Hageja esitas haginõude suurendamise 26.05.2017 ja 09.05.2023. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt ja kahjunõudelt tuleb välja mõista viivis alates hagi esitamisest. 29.09.2016 kuni 26.05.2017 summalt 23 059,20 eurot ja 27.05.2017 kuni 09.05.2023 nõudelt 68 059,20 eurot ja alates 09.05.2023 hagi rahuldatavalt osalt 70 127,97 eurot.
46.Viivise suurus perioodi 29.09.2016 – 26.05.2017 summalt 23059,20 eurot on 1211,68 eurot. Viivise suurus perioodi 27.05.2017-09.05.2023 summalt 68059,20 eurot on 33016.17 eurot. Viivise suurus perioodi 10.05.2023 kuni 8.12.2023 summalt 70127,97 eurot on 4761.02 eurot. Kokku on viivise suurus kohtotsuse tegemise seisuga 38 988,87 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis pärast kohtuotsuse tegemist põhinõudelt 70127,97 eurot kuni kohtuotsuse täitmiseni. Aegumine
47.Kostja II on välja toonud, et nõue tema vastu on aegunud. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt peatub kohus sellel argumendil vaid põgusalt, sest kohtu hinnangul ei ole nõue kostja II vastu sisuliselt põhjendatud.
Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 25.03.2020 tehtud otsuses käsitlenud nõude aegumist kostja II suhtes ja leidnud, et kohtud ei saa teha vaheotsuse nõude aegumise osas, kui pole selge, kas tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga. Riigikohus on oma otsuse p 14 selgitanud, et projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, mis toob kaasa ehitise puuduse, aegub TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja VÕS § 651 lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Ehitusprojektis esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist, kui tegemist on varjatud projekteerimisvigadega ja seega ei saa aegumisele tugineda enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest, sest see oleks hea usu põhimõttega vastuolus.
48.Hageja esitas kostja II menetlusse kolmanda isikuna kaasamiseks 07.04.2017 ja kostjana kaasamiseks 20.03.2018. Hagejale anti ehituskonstruktsioonide põhiprojekt üle 21.02.2011 ja tööprojekt anti üle 2012. Ehitis anti kostja I poolt hagejale üle 12.03.2013. Riigikohtu suunisest lähtuvalt tuleb viie aastast aegumistähega hakata arvestama ehitise valmimisest. Seega aegunuks nõue kostja II vastu projekti varjatud puuduse võimalikul ilmnemisel 12.03.2018. Selleks ajaks oli kostja II juba menetluses osaline. Tsiviilasja hinna määramine
49.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 ja § 367 järgi 94 251,99 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
50.TsMS § 163 lg 1 ja lg 2 järgi hagi osalisel rahuldamisel on kohtul kaalutlusõigus menetluskulude kindlaksmääramisel ja ka olukorras, kus pool alusetult keeldub kompromissi sõlmimisest. TsMS § 173 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks kohtulahendis. Käesoleva vaidluse puhul määrab kohus menetluskulud summaliselt kindlaks pärast kohtulahend jõustumist.
51.Kohtu hinnangul tuleb kostja I menetluskulud jäta kostja I kanda. Samuti tuleb kostja I kanda jätta menetluskulud, mis tekkisid kostjal II kolmanda isikuna st kuni tema menetlusse kostjana kaasamiseni ning kolmanda isiku menetluskulud. Hageja menetluskulud tuleb jätta samuti kostja I kanda, sest kostja I ei nõustunud kompromissiga. Kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda alates kostja II kostjana kaasamisest. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulude jätmine valdavas osas kostja I kanda, sest tema ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Samuti on kostja I eelkõige rõhutanud kostja II kaasamise vajadust ja seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kolmandate isikute kulud kostja I kanda. Kohus rahuldab hagi 87,90 % ulatuses ning kohtu hinnangul õigustab selline hagi rahuldamise ulatus menetluskulude jätmist valdavas osas kostja I kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esialgne nõue oli 23059,20 eurot, seega väiksem, kui käesoleva kohtuotsusega välja mõistetav sissenõutavaks muutunud viivis. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2024. a otsusega nr 2-16-14644.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.