lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-9975/58

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 15.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-9975/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2689
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 376 lg 1, 4Hagi muutmineTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-9975/108Tartu Maakohus Valga kohtumaja30.10.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (26)

lahend.ee
2-25-18401/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.04.20262-20-7985/72Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.01.20262-24-9032/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.20252-21-1209/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.08.20252-22-9654/121Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.04.20252-23-1541/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-20-9975

Määruse kuupäev

Tartu, 15. juuni 2022. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Tiina Napa hagi OÜ Bone Finance vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiina Napa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Tiina Napa, esindaja vandeadvokaat Asko Pohla Kostja OÜ Bone Finance, esindaja vandeadvokaat Andres Aavik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9975 ja Tartu Maakohtu 9. aprilli 2021. a määrus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks lahendamiseks Tartu Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
TsMS § 208Kostja asendamine ja kaasamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 368 lg 1Tuvastushagi
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 669 lg 2Menetlusõiguse normi oluline rikkumine
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 1028Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 110Kohustuse täitmisest keeldumine
VÕS § 127 lg 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
2-23-2831/44
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
23.10.2024
2-24-5016/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.07.2024
2-24-1503/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.05.2024
2-24-1013/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.04.2024
2-24-161/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.02.2024
2-19-8667/103Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2023
2-21-8941/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.07.2023
2-21-9989/110Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2023
2-20-15955/56Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.2023
2-20-12743/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.2023
2-22-13041/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.03.2023
2-23-2486/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.02.2023
2-20-1646/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2023
2-20-5005/79Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.02.2023
2-21-14435/48Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.02.2023
2-22-1557/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.02.2023
2-21-8799/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.2023
2-22-3153/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.01.2023
2-21-18717/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.09.2022
2-20-10674/38Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.03.2021

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tiina Napa (hageja) esitas 10. juulil 2020 Tartu Maakohtule OÜ Bone Finance (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. juunil 2011 notariaalse hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega hagejale kuuluv kinnisasi (kinnisasi) koormati hüpoteegiga kostja kasuks M. Napa (võlgnik) kohustuste tagamiseks (tagatisleping). Kuna võlgnik ei täitnud oma kohustusi, alustas kohtutäitur täitemenetlust. Kohus kuulutas 3. märtsil 2015 välja võlgniku pankroti. Pankrotimenetluses tunnustati kostja 164 634 euro 34 sendi suurust nõuet võlgniku vastu. Kostja nõude rahuldamiseks kuulutas kohtutäitur välja kinnisasja elektroonilise enampakkumise ajavahemikus 8. kuni 15. juuli 2020.

2-20-9975 Sundtäitmine on lubamatu, sest täitemenetlus lõppes võlgniku pankroti väljakuulutamisega ja kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust uuendada. Sellele vaatamata müüs kohtutäitur kinnisasja

20.juulil 2020 alghinnaga 105 000 eurot ning lõpetas 22. juulil 2020 täitemenetluse. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna kostja rikkus hea usu põhimõtet sellega, et ei kaasanud hagejat lepingueelsetesse läbirääkimistesse ega andnud talle teavet võlgnikuga sõlmitud kokkulepetest, mh kostja õigusest nõuda intressi ja viivist. Hagejal tekkis kinnisasja täitemenetluses müümise tõttu kahju. Kinnisasja väärtus on vähemalt 170 000 eurot. Hageja esitas 28. oktoobril 2020 kostjale avalduse, millega tasaarvestas oma kahju hüvitamise nõude kostja nõudega.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega ning menetluse ajal mitu hagi tagamise taotlust, mille Tartu Maakohus jättis 13. juuli 2020. a, 14. juuli 2020. a, 17. juuli 2020. a ja 22. septembri 2020. a määrustega rahuldamata.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitis, et kinnisasi oli võlgniku laenukohustuse tagamiseks koormatud hüpoteegiga. Võlgnikule laenu andmine ega selle hageja kinnistule seatud hüpoteegiga tagamine ei olnud hea usu põhimõtte vastane. Vaidlusaluse laenuga refinantseeriti võlgniku varasemaid laenukohustusi. Seega ei saanud laenu andmine ega tagatislepingu sõlmimine kahjustada hageja huve. Hagejal ei ole kostja vastu rahalist nõuet, mida oleks võimalik kostja nõudega tasaarvestada. Kinnisasi müüdi kordusenampakkumisel ning kostja nõude rahuldamise tõttu on täitemenetlus pärast hagi esitamist lõpetatud.
4.Tartu Maakohus jättis hagi 9. aprilli 2021. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse kohaselt võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 järgi täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus, mitte kõrvaldada täitedokument või selle jõustumine. See eesmärk on saavutatav üksnes juhul, kui täitemenetlus kestab. Olukorras, kus täitemenetlus on juba lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk enam saavutatav. Kuna täitemenetlus lõppes 22. juulil 2020, ei ole hagiga taotletav eesmärk saavutatav. Eeltoodut ei väära asjaolu, et hagi esitati täitemenetluse ajal. Hageja esitas korduvalt hagi tagamise taotlusi, paludes täitemenetluse peatada, kuid kohus ei näinud selleks alust. Seega muutus hagi kohtumenetluse ajal õiguslikult perspektiivituks. TsMS § 150 lg 1 p 3 ning lg 4 järgi on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist, millest on maha arvatud asja läbivaatamise kulud. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad hageja kanda menetluskulud, mis määratakse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi.
5.Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis, et maakohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, sest andis hagi tagamise taotluse kostjale seisukoha võtmiseks, st võimaldas täitemenetluse lõpetada. Maakohus eksis TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel, sest hagi oli esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks ning hagiga oli hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi eesmärk oli lahendada poolte materiaalõiguslik vaidlus. Sundtäitmine on võimalik tunnistada TMS § 221 lg 1 esimese lause alusel lubamatuks ka põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu nõue, mis annab talle õiguse keelduda võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 alusel täitmisest. Kuna kostja rikkus tagatislepingu sõlmimisel 2(6)

2-20-9975 kohustust teavitada hagejat lepingueelsete läbirääkimiste ajal võlgniku maksejõuetusele viitavatest asjaoludest, on kostja edasised toimingud hea usu põhimõttega vastuolus.

6.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 14. septembri 2021. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus leidis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib üldjuhul esitada täitemenetluse ajal. Välistatud ei ole esitada TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise eeldus on täitemenetluse alustamise oht või toimuv täitemenetlus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei või esitada pärast täitemenetluse lõppu. Olukorras, kus täitemenetlus on lõppenud pärast seda, kui oli esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut täitemenetluse lubamatuse kohta. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale on võimalik kaevata TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Kuna praegusel juhul on täitemenetlus juba toimunud (hüpoteegiga koormatud kinnisasi on võõrandatud, müügitulemist kostja kogu nõue rahuldatud ning täitemenetlus lõpetatud), ei ole hagejal enam võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega saavutada oma hagiga soovitud eesmärki, s.o hoida ära kinnisasja müüki. Järelikult ei ole hagejal õigustatud huvi nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Pärast täitemenetluse lõppemist võib hageja kaaluda oma õiguste kaitsmiseks tuvastushagi esitamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja palub kohtute määrused tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulu 1026 eurot. Määruskaebuse kohaselt jätsid kohtud hagi valesti läbi vaatamata, kuna poolte vahel on materiaalõiguslik vaidlus selle üle, kas kostja rikkus tagatislepingu sõlmimisel teavitamiskohustust. Kuna hageja oli mitu korda palunud hagi tagada, oleks maakohus pidanud hagi tagamise korras täitemenetluse peatama, mitte võimaldama seda pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetada. Maakohus ei selgitanud hagi tagamata jättes hagejale hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Hagi läbi vaatamata jätmine peaaegu üks aasta pärast hagi esitamist on üllatuslik.
9.Kostja palub jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulu 450 eurot. Maakohus ei ole selgitamiskohustust rikkunud, sest selgitas hagejale iga kord hagi tagamise taotlusi rahuldamata jättes selle põhjusi. Samuti on kohus andnud hagejale korduvalt võimaluse esitada veenvad tõendid, selgitused jms, mille tulemusel võiks hageja taotlus olla edukas. Isegi kui maakohus rikkus selgitamiskohustust, ei ole tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 2 tähenduses, sest see ei saanud mõjutada asja lahendamise tulemust. Arusaamatu on hageja väide, et maakohtu määrus oli üllatuslik. Lisaks on alusetu hageja väide, et kostja rikkus vastutustundliku laenamise ja hea usu põhimõtet. Hageja ise on pahatahtlik, sest on sama hagiga korduvalt kohtusse pöördunud, tekitades sellega kostjale menetluskulusid. Hagejal ega võlgnikul ei ole kostja vastu nõuet, mida tasaarvestada, ning hageja ei ole selget tasaarvestusavaldust ka esitanud. 3(6)

2-20-9975

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada. Kohtute määrused tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks.
11.Kohtud leidsid iseenesest õigesti, et TMS § 221 lg 1 võimaldab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes kuni täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel.
12.Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas TsMS § 423 lg 2 p 2 ennatlikult, rikkudes selgitamiskohustust ja eirates hageja õigust nõuda esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teist eset või muud hüve. Ringkonnakohus jättis maakohtu eksimused tähelepanuta.
12.1.Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Hageja tugines hagiavalduses sellele, et kuigi maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti, jätkas kohtutäitur täitemenetlust. Samuti väitis hageja, et kostja andis võlgnikule laenu, teades tema võimetust tasuda laenumakseid, ning rikkus sellega nii laenu andes kui ka tagatislepingut sõlmides hageja teavitamise kohustust, tegutsedes seeläbi hea usu põhimõtte vastaselt. Seetõttu on hageja arvates tal kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta on kostja nõudega tasaarvestanud. Lisaks võib hageja enda arvates täitmisest keelduda VÕS § 110 alusel (vt hagiavalduse 28. detsembri 2020. a terviktekst, tl 154). Hageja esitas taotluse kaasata asjaolude muutumise tõttu tsiviilasja menetlusse kostjatena kohtutäitur ja kinnisasja ostja (vt hageja 21. septembri 2020. a menetlusdokument, tl-d 122–125). Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta oma kohustusi rikkunud ja hagejal ei ole tema vastu tasaarvestatavat nõuet, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata (vt kostja 27. jaanuari 2021. a vastus, tl-d 172–174). Ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses väljendas hageja mh soovi vaielda kostja nõude üle ja esitada tema vastu tagasinõue osas, mida kostja on hagejalt alusetult saanud (nt hageja 6. mai 2021. a määruskaebus, tl-d 202–203). Eelnevast nähtub mh hageja tahe vaielda kostjaga hageja võimaliku rahalise nõude üle. Hageja taotlusest kaasata asja menetlusse ka kohtutäitur ja kinnistu ostja järeldub hageja tahe esitada nõuded ka nende isikute vastu.
12.2.Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on kohtul üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb. Selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt nt 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ja selgitab, et TsMS § 3401 lg-st 1 tulenevalt ning menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2) silmas pidades tuleb kohtul enne hagi läbi vaatamata jätmist anda hagejale tähtaeg asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks juhul, kui seda asjaolu on võimalik kõrvaldada. Kohus peab eeltoodut arvestama ka TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kohtumenetluse käigus on asjaolud muutunud, mistõttu hagi eset ei saa enam nõuda, kuid esialgu nõutud eseme asemel saaks hageja nõuda teist eset (TsMS § 376 lg 4 p 3), peab maakohus

4(6)

2-20-9975 TsMS § 3401 lg 1 järgi määrama hagejale tähtaja, mille jooksul hageja võib esialgu nõutud eseme asemel nõuda teist eset.

12.3.Maakohus andis hagejale pärast seda, kui oli selgunud, et täitemenetlus oli lõpetatud,
20.novembri 2020. a määrusega nii hagi eseme kui ka aluse ebaselguse tõttu tähtaja hagiavalduse tervikteksti ja nõuetekohase tasaarvestusavalduse esitamiseks, hoiatades, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jääb tasaarvestusavaldus tähelepanuta. Samas ei selgitanud maakohus hagejale, et muutunud õiguslik olukord või hagi alusena esitatud asjaolud võivad anda aluse nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset. Samuti ei hoiatanud maakohus hagejat, et kui hageja kohtu määratud tähtajal teist eset ei nõua, jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Lisaks ei ole maakohus võtnud seisukohta hageja kostjate menetlusse kaasamise taotluse kohta.
13.Kolleegium rõhutab, et asjaolude muutumise tõttu esialgu nõutud eseme asemel teise eseme või muu hüve nõudmine ei ole käsitatav hagi muutmisena TsMS § 376 lg 1 tähenduses (TsMS § 376 lg 4 p 3). Lisaks on hagejal enne hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist õigus muuta hagi eset või alust ilma kostja või kohtu nõusolekuta (TsMS § 376 lg 1 esimene lause). Esialgu nõutud eseme asemel teise eseme nõudmine võib kaasa tuua kostja asendamise või teise kostja menetlusse kaasamise (TsMS § 208).
14.Kolleegium selgitab alljärgnevalt hageja võimalikke nõudeid ja nende lahendamist.
14.1.Juhul kui täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei saa seda hagi rahuldada. Sellises olukorras võib hageja TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi nõuda esialgu nõutud eseme asemel teist eset ning kohus peab TsMS § 3401 lg-t 1 kohaldades hagejale sellise võimaluse andma ja hoiatama teda hagi läbi vaatama jätmise eest (vt käesoleva määruse p 12.2). Kohus võib alles pärast seda, kui hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks esialgu nõutud eseme asemel teist eset nõudnud, jätta hagi TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 järgi läbi vaatamata.
14.2.Olukorras, kus sissenõudja nõue on täitemenetluses vähemalt osaliselt täidetud ilma õigusliku aluseta (nt kui nõue oli lõppenud või nõude täitmine oli hea usu põhimõtte vastaselt lubamatu), võib võlgnikul olla sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 jj alusel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj alusel. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude võib võlgnik esitada sissenõudja vastu, kui viimane on täitemenetluses saanud võlgniku arvel rahaliselt hinnatava hüve või õiguse ilma õigusliku aluseta. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning § 1050 alusel võib sissenõudja vastutada võlgniku ees mh nt juhul, kui ta on võlgniku suhtes süüliselt rikkunud VÕS §-s 14 nimetatud kohustust või krediidiasutuste seaduse § 83 lg-s 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Deliktiõiguslik vastutus võlaõigusseaduse eelnimetatud sätete alusel võib tuleneda ka sellest, kui võlgnik on oma rahalise nõude tasaarvestanud (TMS § 221 lg 1) ja seetõttu on täitemenetluse alus ära langenud, kuid sissenõudja ei ole esitanud täitemenetluse lõpetamise avaldust. Täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt ei tohi sissenõudja esitada täitedokumenti täitmisele ja peab esitama täitemenetluse lõpetamise avalduse, kui täitedokumendist tulenevat nõuet ei ole või see lõpeb. Võlgnikule hüvitatav kahju (vt VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3) võib eeltoodud juhtudel seisneda selles, et ta kaotas täitemenetluses vara, mis oleks säilinud, kui sissenõudja oleks täitnud kohustuse esitada nõude lõppemise tõttu täitemenetluse lõpetamise avaldus (vt ka Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 18).

5(6)

2-20-9975

15.Hageja rahalise nõude täieliku või osalise rahuldamise korral jaotatakse menetluskulud vastavalt TsMS § 162 või § 163 järgi. Juhul kui hageja esitas algselt täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude ja muutis TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi menetluse kestel täitemenetluse lõpetamise tõttu hagi eseme rahaliseks nõudeks ning tema rahaline nõue rahuldatakse, ei ole välistatud ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõude menetlemisest tulenevate menetluskulude jätmine sissenõudja kanda.
16.See, kui võlgnikul on sissenõudja vastu rahaline nõue, ei anna veel iseenesest alust nõuda täitemenetluse lõpetamist. Võlgnikul sissenõudja vastu rahalise nõude olemasolu ei anna võlgnikule alust keelduda sissenõutava kohustuse täitmisest VÕS § 110 alusel. Seetõttu ei saa võlgnik sellele sättele tuginedes keelduda täitmisest, taotleda täitemenetluse lõpetamist ega esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitemenetluse lõpetamiseks peab sissenõudja esitama täiturile avalduse. Kui sissenõudja sellist avaldust ei esita, võib võlgnik esitada tema vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi mh juhul, kui sundtäidetav nõue on võlgniku tasaarvestusega lõppenud (vt TMS § 221 lg 1).
17.Kui täitemenetlus lõpetatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal, ei ole võlgnikul üldjuhul TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi alust muuta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuvastushagiks. Tuvastushagi esitamine eeldab TsMS § 368 lg 1 kohaselt õigustatud huvi olemasolu tuvastushagi poolte vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise vastu. Kuna olukorras, kus lubamatu sundtäitmisega tekitatakse võlgnikule kahju või kui sissenõudja selle tõttu alusetult rikastub, saab võlgnik oma õigusi kaitsta rahalise hüvitise saamise hagi esitamisega (vt käesoleva määruse p 14.2) ja sundtäitmise lubamatus on üks selle hagi rahuldamise eeldusi, siis ei ole lubatav esitada tuvastushagi sundtäidetava nõude puudumise tuvastamiseks (vt TsMS § 371 lg 1 p 5, § 423 lg 1 p 4). Õigustatud huvi TsMS § 368 lg 1 mõttes ei ole tuvastada, kas lõpule viidud sundtäitmine oli lubatav, põhjusel, et see asjaolu võiks mõjutada hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulude jaotuse kohta otsustuse tegemist. Olukorras, kus täitemenetlus on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluse ajal lõpetatud, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul muutnud TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi hagi eset rahaliseks nõudeks ja kohus jätab hagi TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda (vt TsMS § 168 lg 2).
18.Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.
19.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium