AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi XXX vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Tsiviilasja hind
Hagi hind 20 611,78 eurot,
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma (e-post [email protected]) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi (Advokaadibüroo RASK; e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX) Kostja lepingulise esindajad: vandeadvokaat Triinu Hiob ja advokaat Tavo Tiits (NJORD Advokaadibüroo; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumine
23. jaanuar 2018.a
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.30.10.2013.a määras Harju Maakohus tsiviilasjas 2-13-49776 AS-ile Süda Maja (pankrotis) ajutise halduri. 17.12.2013. a kuulutas kohus välja AS Süda Maja pankroti ning nimetas AS Süda Maja pankrotihalduriks Toomas Saarma. XXX (edaspidi nimetatud ka kostja) oli AS Süda Maja juhatuse liige alates 29.06.1999.a kuni 17.06.2013.a (seejuures oli kostja alates 20.04.2007.a AS Süda Maja ainus juhatuse liige). Samuti on kostja AS Süda Maja aktsionär. Algselt oli kostja aktsiaseltsi Süda Maja juhatuse liige. Aktsiaselts Süda Maja ühendati 2007. aastal OÜ-ga Süda Maja. Ühendamise järgselt sai OÜ Süda Maja uueks ärinimeks AS Süda Maja (pankrotis), registrikoodiga 10927962. Kuigi kostja üritas kahe AS Süda Maja nõukogu liikme (XXX, XXX) kaasabil saavutada enda volituste pikendamise, ei õnnestunud see vastavate nõukogu otsuste tühisuse tõttu (nõukogu otsuste tühisus on kohtu poolt teises kohtuasjas jõustunud lahendiga tuvastatud).
2.02.01.2006.a on AS Süda Maja ja kostja vahel allkirjastatud tööleping (edaspidi leping). Lepingu p-i 3.1 kohaselt asus kostja tööle ettevõtte tegevjuhi ametikohal ning sama punkti kohaselt oli kostja põhiülesandeks ettevõtte juhtimine kooskõlas nõukogu otsustega. Lepingu p-i 6.1 kohaselt oli kostja igakuine brutotasu 60 000 krooni, s.o 3 834,69 eurot. Kuigi leping pealkirjastati töölepinguna ning lepingu punkti 3.1 kohaselt asus kostja tööle AS Süda Maja tegevjuhi ametikohal, oli lepingu sõlmimise eesmärk hageja hinnangul reguleerida kostja õigusi ja kohustusi AS Süda Maja juhatuse liikmena, kuna kostja oli AS Süda Maja juhatuse liige ning lepingu kohaselt oli tema ülesandeks ettevõtte juhtimine kooskõlas nõukogu otsustega, mis on oma sisult äriühingu juhatuse funktsiooniks ja pädevuseks. Sealhulgas oli lepingu sõlmimise eesmärk sätestada kostjale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suurus. Hagejale teadaolevalt ei sõlmitud kostjaga eraldi juhatuse liikme lepingut.
3.AS Süda Maja tasus perioodil 07.11.2011.a kuni 01.06.2012.a kostjale viitega lepingujärgsele tasule 20 611,78 eurot. AS Süda Maja oli kostjale nimetatud maksete tegemise ajal püsivalt maksejõuetu. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus tuvastanud, et AS Süda Maja püsiv maksejõuetus tekkis juba 2010.a lõpus, hiljemalt 2011.a esimestel kuudel. Selliselt on AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimise aja tuvastanud ka Harju Maakohus 30.10.2013.a pankrotimääruses.
4.Ajaperioodil, mil kostjale tehti käesoleva hagiga tagasivõidetavaid makseid, ületasid AS Süda Maja kohustused varasid ning selline olukord oli püsiva iseloomuga. AS Süda Maja omakapital oli olnud pikemat aega negatiivne – 31.12.2010.a seisuga oli omakapital negatiivne 14 215 971 eurot ja 31.12.2011.a seisuga vastavalt 16 528 157 eurot, kusjuures negatiivset omakapitali varjati kostja poolt aastate jooksul AS Süda Maja kinnisvara bilansiliselt kunstliku üleshindamisega. Samuti ajal, mil kostjale täideti rahalisi kohustusi, olid AS-l Süda Maja juba tekkinud teiste võlausaldajate ees sissenõutavaks muutunud kohustused, mida ei täidetud - näiteks juba 2010. a lõpu seisuga oli võlausaldajatest sissenõutavaks muutunud Batiment OÜ ja Probus OÜ laenulepingutest tulenevad nõuded. Batiment OÜ nõue on AS Süda Maja pankrotimenetluses tunnustatud kogussummas ca 2 miljonit eurot. Probus OÜ on esitanud hagi nõude tunnustamiseks summas 12 592 219,65 eurot. Kokku esitati võlausaldajate poolt AS Süda Maja pankrotimenetlusse nõudeid summas ca 60 miljonit eurot, millest on käesoleva hagi esitamise seisuga tunnustamist leidnud ca 6 miljonit eurot. Nõuete tunnustamiste vaidlused on olulises osas käesoleva hagiavalduse esitamisega seisuga veel pooleli.
5.Pankrotihaldur on seisukohal, et pärast AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse tekkimist XXXle rahalise kohustuse täitmisega on kahjustatud teiste AS Süda Maja võlausaldajate huve ning sellest tulenevalt kuuluvad maksed PankrS sätestatud korras tagasivõitmisele.
6.Hageja hinnangul oli tegu juhatuse liikme tasuga. Siiski, isegi kui käsitleda kostjale makstud tasu formaaljuriidiliselt töölepingu alusel makstud palgana, ei oma see rahalise kohustuse tagasivõitmise seisukohalt tähendust. AS Süda Maja tehes perioodil 07.11.2011.a kuni 01.06.2012.a kostjale väljamakseid ning arvestades, et samal ajal olid AS-il Süda Maja kohustused ka teiste võlausaldajate ees, mis jäid täitmata, eelistas AS Süda Maja kostjat teistele võlausaldajatele. Hageja on seisukohal, et kostja eelistamine teistele AS Süda Maja võlausaldajatele ei olnud käesoleval juhul põhjendatud.
7.AS Süda Maja oli hagi aluseks olevate maksete tegemisel ajal püsivalt maksejõuetu äriühing. Samuti oli AS-il Süda Maja 2011.a novembri seisuga võlausaldajate ees sissnõutavaks muutunud kohustusi (nt kohustused Batiment OÜ ja Probus OÜ ees), mida AS Süda Maja samal ajal ei täitnud. Püsiva maksejõuetuse esinemisele vaatamata jätkas kostja juhatuse liikmena endale kõrge, s.o 2944 euro suuruse netotasu maksmist, kuigi pidanuks hoolsa juhatuse liikmena ÄS § 306 lg 31 sätestatud kohustuse täitmiseks esitama kohtule AS Süda Maja pankrotiavalduse – halduri hinnangul hiljemalt 2011.a alguses, arvestades püsiva maksejõuetuse ilmnemist 2010.a lõpus. Seega eelistas AS Süda Maja kohustuste täitmist juhatuse liikmele olukorras, kus viimane rikkus kohustust esitada kohtule pankrotiavaldus.
8.AS Süda Maja kui äriühingu eksistents ei olnud sõltuvuses kostjale ca 3000 euro suuruse igakuise tasu maksmisega jätkamisest. Kohustuste täitmist kostja ees ei saa hinnata otstarbekamaks ega olulisemaks teiste võlausaldajate kohustuste täitmisest. Tegemist ei olnud majanduslikult otstarbeka käitumisega, mis oleks mis tahes viisil aidanud AS Süda Maja maksejõuetuse olukorrast välja tuua või olnud vältimatult vajalik AS Süda Maja tegevuse jätkamise seisukohalt, suurema kahju ärahoidmiseks või muul arvestamist väärival põhjusel.
9.Hageja palub kohtul tunnistada AS Süda Maja poolt kostjale rahaliste kohustuste täitmine kogusummas 20 611,78 eurot tagasivõitmise korras kehtetuks ning tuginedes PankrS § 119 lg-le 1 ja 11 palub haldur kohtul kohustada kostjat tagastama maksetega saadud 20 611,78 eurot SM-i pankrotivarasse. Kostja vastuväited
10.Kostja palub AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma hagi jätta rahuldamata, sh kohaldada töötasuna makstud summade väljamõistmise nõudele aegumist. Samuti palub kostja jätta menetluskulud AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kanda.
11.Kostja vastuväidete kohaselt AS Süda Maja tegevuseks oli erinevate kinnisvara arendusprojektide elluviimine. 2011. ja 2012. aastal oli AS Süda Maja kõige olulisemaks kinnisvaraprojektiks Ameerikanurga Kaubandus- ja Logistikapargi, hilisema nimetusega Tallinna Pargi, väljaehitamine ning seejärel kaubandustegevusega hõlmamine. Tallinna Parki pidi tulema Baltikumi suurim Sportlandi kauplus, mis oma 2000 ruutmeetrise kaubanduspinnaga olnuks ühtlasi suurim eraldiseisev spordipood regioonis, 10 hektaril asuv 30 000 ruutmeetrise kaubanduspinnaga factory outlet keskus, mis olnuks esimene sellises mahus tehasekaupluste keskus kogu Baltikumis ja Soomes, hüpermarket ja suur hulk muid kaubanduspindasid (planeeritud kaubanduspinna suurus kokku oli 110 000 m2) ning 185 000 m2 logistikapinda. Tallinna Park pidi valmimisel hakkama tööd pakkuma ligi 3000 inimesele. Projekt hõlmas kokku maad suurusega 85 hektarit ning arenes jõudsalt edasi ka majandussurutise aastatel. 2012. aastaks oli hüpermarketi kaetus üürilepingutega 75% ning outlet-keskusel 45%. Tulenevalt alustas Süda Maja 2012. aasta II kvartalis Tallinna Pargi ehitust.
12.Kostja oli AS Süda Maja juhatuse liige alates 29. juunist 1999. Äriregistri kohaselt oli alates
19.aprillist 2007 kuni 24. oktoobrini 2013 AS Süda Maja ainsaks juhatuse liikmeks kostja. Seega oli kostja ainus juhatuse liige ka hagiavalduses esile toodud perioodil 07. novembrist 2011 kuni 01. juunini 2012. Kostja juhtis äriühingut ja oli äriühingu seaduslikuks esindajaks.
Muuhulgas oli kostja isikuks, kes juhtis ja haldas Tallinna Pargi arendust. Ta korraldas Tallinna Pargi projekteerimist ja ehitamist, otsis üürnikke, pidas nendega läbirääkimisi, sõlmis üürilepinguid jne. AS Süda Maja juhtimine oli kostja peamiseks tegevusalaks. Kostja sai AS Süda Maja tegevjuhi ametikohal töötamise eest tasu 60 000 krooni ehk 3 834,69 eurot kuus. Sellises tasu suuruses lepiti kokku 02. jaanuaril 2006 sõlmitud töölepingus ning see püsis kogu tegevjuhiks olemise aja sama. AS Süda Maja ja kostja vaheline tööleping kehtis kuni 6. jaanuarini 2014, mil pankrotihaldur esitas kostjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks töölepingu seaduse § 89 lg 2 p 2 alusel.
13.Kuigi tsiviilasjas nr 2-13-49776 kuulutati 17. detsembril 2013 AS Süda Maja pankrot välja, ei olnud AS Süda Maja püsivalt maksejõuetu. Tsiviilasjas nr 2-13-49776 tehtud kohtumäärusest nähtub, et kohus tugines pankroti välja kuulutamisel ajutise pankrotihalduri 04. detsembri 2013 arvamusele ja tööaruandele (edaspidi ajutise pankrotihalduri aruanne). Ajutise pankrotihalduri aruande lk 25 ülemisest lõigust ja lk 27 ülalt teisest lõigust selgub, et pankrotihaldur järeldas, et AS Süda Maja oli alates maist 2013 püsivalt maksejõuetu, kuna AS Süda Maja varade koguväärtuseks oli 27 880 324,67 eurot ning kohustuste koguväärtuseks 29 396 700,07 eurot. Seega ületasid kohustused varasid 1 516 375,40 euro võrra. Sealjuures nähtub aruande lk 22, alt kolmandast lõigust, et see vahe tuleneb eelkõige sellest, et ajutine pankrotihaldur on hinnanud Tallinna Pargi kinnistute väärtuseks vaid 1 934 500 eurot. Vastav ajutise halduri hinnang Tallinna Pargi kinnistute väärtusele põhineb AS Pindi Kinnisvara 14. oktoobri 2013 ekspertarvamusele nr 328715. Pindi Kinnisvara arvamus, millele ajutine pankrotihaldur on omakorda oma arvamuses tuginenud, ei ole aga õige. Esiteks ei või selliselt koostatud arvamusele finantsanalüüsi tegemisel üldse tugineda. XXX, kes Pindi Kinnisvara arvamuse koostas, märgib seonduvalt: „Eksperthinnang on EVS standarditele vastav dokument, mis on kasutatav kinnisvaraga toimingute tegemisel. Ekspertarvamuste kohta aastal 2013 standard puudus. Sisuliselt on tegemist vaba ülesehitusega dokumendiga, mis väljendab hindaja arvamust. Ekspertarvamus 328715 ei ole kvalifitseeritav EVS standarditele vastava eksperthinnanguna. Ekspertarvamus on koostatud vabas vormis vaid kliendi konsulteerimiseks ja see on esilehel ka kirjas. Lisaks on viide hinnangu keskmisest madalamale täpsusklassile, mis peaks olema selge viide, et mitte antud arvamuse alusel mitte finantsarvestust ja raamatupidamistoiminguid teha.“ Teiseks on Pindi Kinnisvara arvamuses valesti hinnatud, et Tallinna Pargi kinnistute väärtuseks oli vaid 1 934 500 eurot. XXX poolt
10.detsembril 2016 koostatud eksperthinnangus nr 67-16 HS on leitud, et Tallinna Pargi kinnistute väärtuseks oli 2013. aasta aprillis 40 000 000 eurot.
14.Seega, kui võtta AS Süda Maja maksejõulisuse hindamisel 2013. aastal aluseks ajutise pankrotihalduri aruandes märgitud andmed, kuid asendada Tallinna Pargi kinnistute ebaõige väärtus 1 934 500 eurot korrektse väärtusega 40 000 000 eurot, nähtub, et AS Süda Maja ei olnud mingil juhul alates maist 2013 püsivalt maksejõuetu. EK Investeeringud OÜ töögrupi juhi Enrico Laksi ja vandeaudiitor Liis Laanesaare 23. septembril 2015 koostatud aruandes „AS Süda Maja makseraskuste tekkimine ja püsiv maksejõuetus“ on leitud, et AS Süda Maja oli alates 2007. aastast kuni 31. juulini 2013 maksejõuline. Muuhulgas on aruandes selgelt välja toodud, et AS Süda Maja ei olnud aastatel 2011, 2012 ja kuni 31. juulini 2013 püsivalt maksejõuetu. Seega on ajutise pankrotihalduri aruandes toodud arvestused ja järeldused ebaõiged. Need ei ühti vandeaudiitori hinnanguga.
15.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eeldused ei ole täidetud. Tulenevalt ei saa kostjalt 20 611,78 eurot välja mõista.
16.Kostja leiab, et pankrotihaldur ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Kuna võlausaldajate huvide kahjustamine on tõendamata, tuleb hagi jätta rahuldamata. Esiteks ei ole pankrotihaldur tõendanud, et eelistamine üldse aset leidis. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et AS Süda Maja jättis perioodil 07. november 2011 kuni 01. juuni 2012
Batimentile ja Probusele laenulepingute kohased maksed tegemata. Sealhulgas ei nähtu, millised laenulepingud on väidetavalt täitmata, millisteks tähtaegadeks, millistes summades ning et Batiment ja Probus täitmist nõudsid. Seni kuni eelistamine ei ole tõendatud, on tegelikult asjakohatu hinnata, kas väidetav eelistamine oli põhjendatud või põhjendamatu. Teiseks ei ole õige pankrotihalduri väide, et väidetav eelistamine oli põhjendamatu, kuna kostjale väljamaksete tegemine polnud majanduslikult põhjendatud. Kostja leiab, et temale töölepingu alusel väljamaksete tegemine oli AS Süda Maja äritegevuse jätkamise seisukohast järgmistel põhjustel märkimisväärselt olulisem kui väidetavate laenulepingute täitmine Probusele ja Batimentile. Kostja töötas AS Süda Majas tegevjuhi ametikohal. Kostja oli vaatlusalusel perioodil kantud ka AS Süda Maja juhatuse liikmena äriregistrisse. Seega kostja juhtis ja esindas äriühingut. Kostja oli AS Süda Maja ainus juhatuse liige ehk ükski teine isik AS Süda Maja juhtida ja seadusest tuleneva volituse alusel esindada ei saanud. Kostja leiab, et AS Süda Maja majandustegevuse jätkamiseks oli hädavajalik, et AS Süda Maja tegevust juhitaks ning et AS-l Süda Majal oleks seaduslik esindaja, kelle kaudu oleks AS Süda Majal võimalik teha tehinguid teiste isikutega. Juriidilise isiku osalemine äritegevuses ilma juhatuse liikmeta on mõeldamatu. Juhatuse liikme(te) puudumine viib lõpptulemusena äriühingu sundlõpetamiseni (äriseadustiku § 59 lg 6).
17.Mingil juhul ei saa eeldada, et töötaja või juhatuse liige täidaks temal lasuvaid juhtimisülesandeid seitse kuud tasuta. Tasu maksmise kohustus on TLS § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 2 järgi tööandja põhikohustus. Tööandjal ei ole õigust jätta töötajat töötasuta. Ka juhatuse liikmel on eelduslikult õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning tasu mittesaamises peab olema eraldi kokku lepitud. AS Süda Maja juhtimine oli kostja põhitegevus. Kui isik ei saa oma põhitegevuse eest tasu, pole tal võimalik ennast ära elatada. Kostja poleks nõustunud AS-s Süda Majas töötama ega AS Süda Maja arendusprojekte juhtima, kui ta poleks selle eest tasu saanud. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda hüvitist oma 3 kuu keskmise tasu ulatuses (TLS § 100 lg 4), kui tööandja viivitab oluliselt töötasu maksmisega. Ka juhatuse liikmel on õigus tasu maksmata jätmisel või vähendamisel leping üles öelda (ÄS § 314 lg 4). Seega oleks kostjale tasu maksmata jätmisel jäänud AS Süda Maja juhita.
18.Eelnevast tuleneb, et AS Süda Maja äritegevuse jätkamise seisukohalt oli esmaseks tagada äriühingule juhatuse ja tegevjuhi olemasolu ning selleks pidi maksma tegevjuhile/juhatuse liikmele tasu. Seega võis ja pidi AS Süda Maja tegema kostjale töölepingu alusel tasu makseid. Äriühingu väidetavate laenukohustuste täitmine Batimentile ja Probusele oli võrreldes kostjale töölepingu alusel maksete tegemisega oluliselt vähem tähtis. Kostja arvates on Probuse ja Batimenti väidetavatest laenulepingutest tulenevate maksete tegemine sarnane maksuvõla tasumise kohustusega – see ei ole majandustegevuse jätkamise seisukohast primaarne.
19.PankrS § 113 lg 1 p 3 eesmärk ei ole ka, et pärast ühingu pankrotistumist tuleks töölepingulisel tegevjuhil ja/või juhatuse liikmel eelnevate aastate eest saadud tasu tagasi maksta. See, et juhatuse liikme tasu on kaitstud muuhulgas ühingu pankroti korral, nähtub kaudselt ka ÄS § 314 lg-st 5. Viidatud säte annab aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisel ja juhatuse liikme lepingu lõppemisel juhatuse liikmele koguni õiguse nõuda pankrotimenetluses lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest. Seega on äriseadustiku ja pankrotiseaduse koostoimes seaduste eesmärgiks juhatuse liikme tasuõigust hoopis kaitsta, mitte kõrvaldada. Samuti kaitseb töötasu töölepingu seadus (TLS § 1, § 28 lg 2 p 2, § 91 lg 2 p 2, § 100).
20.Lisaks soovib kostja esile tuua, et tema igakuise tasu suurus 60 000 krooni ehk 3 834,87 eurot lepiti kokku juba 02. jaanuaril 2006. Tasu suurus aastate jooksul ei muutunud. Sealjuures püsis tasu sama 2011. ja 2012. aastal.
21.Kolmandaks ei ole õige pankrotihalduri väide, et väidetav eelistamine oli põhjendamatu, kuivõrd kostja oleks pidanud esitama 2011. aasta alguses hoopis pankrotiavalduse ja AS Süda Maja pidanuks seejärel jätma talle maksed tegemata. Kostja on seisukohal, et hageja väide AS Süda Maja püsiva maksejõuetuse kohta sel perioodil on väär ja tõendamata.
22.Hageja väidab, et Süda Maja oli alates 2011. aasta algusest püsivalt maksejõuetu. Kostja leiab, et Süda Maja ei olnud perioodil 07. november 2011 kuni 01. juuni 2012 püsivalt maksejõuetu ning Süda Maja ei muutunud kostjale kokku 20 611,78 euro tasumise tagajärjel püsivalt maksejõuetuks.
23.Esiteks kinnitab Süda Maja maksejõulisust vaadeldaval perioodil järgnev. Näitajaks, mille alusel hinnatakse, kas äriühing on püsivalt maksejõuetu või mitte, on likviidsuskordaja. Juhul, kui likviidsuskordaja väärtus on suurem kui 1, ei saa äriühingut mingil juhul pidada püsivalt maksejõuetuks. Likviidsuskordaja saadakse jagades kogu käibevara väärtuse kogu lühiajaliste kohustuste väärtusega. AS Süda Maja 2011. majandusaasta aruandest nähtub, et AS Süda Maja kogu käibevara oli 2011. aastal 35 182 617 eurot ning lühiajalised kohustused kokku 30 229 152 eurot. Seega on likviidsuskordajaks 1,16 (35 182 617 : 30 229 152). Järelikult ei olnud AS Süda Maja 2011. aastal püsivalt maksejõuetu. Süda Maja 2012. majandusaasta aruandest nähtub, et 2012. aastal oli AS Süda Maja kogu käibevara 37 736 582 eurot ning lühiajalised kohustused kokku 33 171 845 eurot. Seega on likviidsuskordajaks 1,14 (37 736 582 : 33 171 845). Järelikult ei olnud AS Süda Maja püsivalt maksejõuetu ka 2012. aastal.
24.Kuna pankrotihaldur nõuab kuni 01. juunini 2012 tehtud maksete tagastamist ja AS Süda Maja 2012. majandusaasta aruandest nähtub, et AS Süda Maja ei olnud 2012. aasta lõpus (ehk seitse kuud hiljem) püsivalt maksejõuetu, siis järeldub, et AS Süda Maja ei muutunud kostjale kokku 20 611,78 euro maksmise tagajärjel püsivalt maksejõuetuks 20 611,78 eurot on võrreldes AS Süda Maja käibevara ja lühiajaliste kohustuste summaga niivõrd väike summa, et selle maksmise tagajärjel ei oleks AS Süda Maja saanud juba põhimõtteliselt püsivalt maksejõuetuks muutuda. Pankrotihaldur nõuab 2011. aasta eest tehtud tasumakseid tagasi summas 8 833,62 eurot. See summa moodustas 2011. aasta lõpu seisuga 0,03% ehk kolm kümnetuhandendikku AS Süda Maja lühiajalistest kohustustest. 2012. aasta eest tehtud tasumakseid nõuab pankrotihaldur summas 11 778,16 eurot. See summa moodustas 2012. aasta lõpu seisuga samuti 0,03% ehk kolm kümnetuhandendikku AS Süda Maja lühiajalistest kohustustest. Seega ei saanud selle summa kostjale maksmine tuua kaasa AS Süda Maja püsivalt maksejõuetuks muutumist.
25.Teiseks kinnitab AS Süda Maja maksejõulisust perioodil 07. november 2011 kuni 01. juuni 2012 ehk 7 kuu vältel ning ka pärast seda Enrico Laksi aruanne. Majandusaasta 2011 osas on järeldatud järgmist: „Eelnevast tulenevalt ning meile kättesaadavaks tehtud materjalidest, aga ka läbiviidud intervjuudest järeldub, et seisuga 31. detsember 2011 ja lähtuvalt pankrotiseaduse §1: ettevõte suutis rahuldada võlausaldajate nõudeid (sealhulgas ei olnud ettevõtte vastu esitatud kirjalikke hoiatusi kohustuste sissenõudmise kohta) ja ettevõtte vara moodustas 39 065 608 eurot, mis ületas tema kohustusi 30 229 152 eurot summas 8 836 456 eurot. Seetõttu ei olnud Ettevõte vastavalt pankrotiseaduse § 1 aastal 2011 maksejõuetu ega pankrotis.“ Majandusaasta 2012 osas on järeldatud: „Eelnevast tulenevalt ning meile kättesaadavaks tehtud materjalidest, aga ka läbiviidud intervjuudest järeldub, et seisuga 31. detsember 2012 ja lähtuvalt pankrotiseaduse § 1: ettevõte suutis rahuldada võlausaldajate nõudeid (sealhulgas ei olnud ettevõtte vastu esitatud kirjalikke hoiatusi kohustuste sissenõudmise kohta) ja ettevõtte vara moodustas 41 607 770 eurot, mis ületas tema kohustusi 33 171 845 eurot summas 8 435 925 eurot. Seetõttu ei olnud ettevõte vastavalt pankrotiseaduse § 1 aastal 2012 maksejõuetu ega pankrotis.“
26.Kolmandaks ei olnud AS Süda Maja püsivalt maksejõuetu isegi 2013. aastal, mil AS Süda Maja pankrot välja kuulutati. Kuivõrd AS Süda Maja ei olnud püsivalt maksejõuetu kuni 31.
juulini 2013, järeldub, et AS Süda Maja ei saanud mingil juhul olla püsivalt maksejõuetu ka 2011. ja 2012. aastal.
27.Neljandaks on ebaõiged ja tõendamata pankrotihalduri väited, et AS Süda Maja omakapital oli 07. novembrist 2011 kuni 01. juunini 2012 negatiivne, kuivõrd AS Süda Maja kinnisvara oli bilansiliselt üleshinnatud. Esiteks nähtub AS Süda Maja auditeeritud 2011. ja 2012. majandusaasta aruannetest, et 2011. aastal oli AS Süda Maja omakapital 8 836 456 eurot ning 2012. aastal oli see 8 435 925 eurot. Seega oli omakapital positiivne.
28.Ka pankrotihaldur ise on käsitlenud kostja ja AS Süda Maja vahelist lepingut just töölepinguna. Pankrotihaldur on tööandja nimel töölepingu TLS § 89 lg 2 p 2 alusel üles öelnud. Viidatud säte lubab tööandjal töölepingu üles öelda koondamise tõttu tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
29.Töölepingu alusel töötajale makstud töötasu tagasinõudmisel tuleb arvestada töölepingu seaduses sätestatud erisusi. Vastavalt TLS §-le 39 aegub tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja selle sai. Pankrotihaldur nõuab, et kostja maksaks tagasi töötasud, mille ta sai aastatel 2011 ja 2012. Hagi esitamise ajaks oli kõige hilisema pankrotihalduri poolt tagasinõutava tasu väljamaksmisest möödunud 4 aastat, 6 kuud ja 15 päeva. Kõige varasemast tagasinõutavast väljamaksest oli möödunud 5 aastat, 1 kuu ja 9 päeva. TLS § 39 regulatsiooni mõte on vältida just seda olukorda, kus töötajalt võidaks talle makstud tasu tagasi nõuda aastaid hiljem, mil ta ei oska seda oodata.
30.Kostja palub kohtul kohaldada TLS § 39 kohast aegumist ja jätta rahasumma ka sel alusel temalt välja mõistmata. Kohtuotsuse põhjendused
31.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
32.Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: Harju Maakohus algatas 30.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49776 AS-i Süda Maja pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Toomas Saarma. 17.12.2013 kuulutas Harju Maakohus välja AS Süda Maja pankroti ja nimetas AS Süda Maja pankrotihalduriks Toomas Saarma (I kd lk 1113). Kostja oli perioodil 29.06.1999 kuni 17.06.2014 AS Süda Maja juhatuse liige (seejuures oli kostja alates 20.04.2007.a SM-i ainus juhatuse liige). Samuti on kostja AS Süda Maja aktsionär (I kd k 15-20). 02.01.2006.a on AS Süda Maja ja kostja vahel sõlmitud tööleping. Lepingu punkti 3.1 kohaselt asus kostja tööle ettevõtte tegevjuhi ametikohal ning sama punkti kohaselt oli kostja põhiülesandeks ettevõtte juhtimine kooskõlas nõukogu otsustega. Lepingu punkti 6.1 kohaselt oli kostja igakuine brutotasu 60 000 krooni, s.o 3 834,69 eurot (I kd lk 2226). Ajavahemikus 07.11.2011.a kuni 01.06.2012.a on AS Süda Maja tasunud kostjale 20 611,78 eurot (I kd lk 27-28). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.
33.Hagi on esitatud rahalise kohustuse (soorituse) tagasivõitmiseks pankrotivarasse. PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Käesoleval juhul on tagasivõidetavaks
toiminguks kostjale tasu maksmine ehk rahalise kohustuse täitmine PankS § 113 tähenduses. PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Juriidilise isiku lähikondseks on PankrS § 117 lg 2 p 1 alusel muuhulgas juriidilise isiku juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik.
34.Vaidlust pole selle üle, et kostja on võlgniku lähikondne, kellele võlgnik täitis rahalise kohustuse vähem kui kaks aastat enne ajutise halduri nimetamist. Rahaline kohustus, mille tagasivõitmist pankrotihaldur taotleb, täideti ajavahemikus 07.11.2011.a kuni 01.06.2012.a Võlgniku ajutine pankrotihaldur nimetati 30.10.2013. a.
35.Riigikohus on 19. detsembril 2007.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS 113 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Ainuüksi asjaolu, et makse tehti lähikondsele, ei anna veel alust järelduseks, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Riigikohus on 2. juunil 2008. a tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud otsuse punktis 12 märkinud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise.
36.Riigikohus on 24.mai 2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte kehtib pankrotimenetluses ega laiene pankrotimenetluse eelsele ajal, mil võlgnik saab tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ise valida, kellega ta tehinguid teeb ja mis järjekorras ta oma kohustusi täidab. Üksnes juhul, kui võlgniku tehingutel või toimingutel on ka pärast pankrotimenetluse alustamist võlausaldajate huvidele negatiivne mõju, saab need tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul ei saa võlausaldajate huvide kahjustamist järeldada ainuüksi sellest, et kostja maksis võlgniku likvideerijana raha iseendale, mitte teistele võlausaldajatele, kellel olid võlgniku vastu varem sissenõutavaks muutunud nõuded. Ka sellest, et makse tehti PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses võlgniku lähikondsele, ei saa järeldada, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Kui lähtuda sellest, et võlausaldajate esmane huvi on pankrotimenetluses esitatud nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses, tuleks tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusena tõendada vähemalt seda, et pankrotivõlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud suuremas ulatuses, kui kohustuse täitmist ei oleks toimunud ja täitmisena saadud raha antakse tagasi pankrotivarasse.
37.Seega tagasivõitmise hagi esitamisel pankrotimenetluses tuleb kõigepealt hagejal tõendada ja kohtul kontrollida PankrS § 109 sätestatud eelduste olemasolu. Alles siis, kui nimetatud eeldused on tuvastatud, saab kohus asuda kontrollima tagasivõitmise eelduste olemasolu PankrS § 113 alusel. Kui tehingu või toiminguga ei ole võlausaldajate huve kahjustatud, ei saa tagasivõitmise hagi rahuldada.
38.Hageja väitel 07.11.2011 kuni 01.06.2012 kostjale maksete tegemisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, sest kostja olles maksete teostamise ajal AS-i Süda Maja juhatuse liikmeks (lähikondseks) teadis AS-i Süda Maja maksejõuetusest ja maksete läbi teiste
võlausaldajate huvide kahjustamisest. Hageja leiab, et kostja rikkus AS Süda Maja pankrotiavalduse kohtule esitamise kohustust ning tasus selle asemel endale 20 611,78 eurot. Kostja on seisukohal, et AS Süda Maja ei olnud soorituse tegemise ajal maksejõuetu. Samuti on kostja on seisukohal, et võlausaldajate huve ei ole kahjustatud. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas AS Süda Maja poolt kostjale perioodil 07.11.2011 kuni 01.06.2012 maksete sooritamisega kahjustati võlausaldajate huve ning kas AS Süda Maja oli maksete sooritamise ajal maksejõuetu.
39.Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjale maksete tegemise ajal oli AS Süda Maja maksejõuetu või mitte, siis tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtul kõigepealt tuvastada, millal muutus AS Süda Maja maksejõutuks.
40.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
41.Riigikohus on 28. oktoobri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11 punktides 17-91 ja 21 selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal (nn ex ante hindamine). Üldjuhul ei ole võlgniku püsivat maksejõuetust võimalik tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - sh netovara seisundi või kahjumi suuruse - alusel. See, kui äriühingu netovara - s.o bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma (ÄS § 171 lg 2 p 1) - on negatiivne, s.t äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali, annab põhjendatud aluse kahelda selle äriühingu maksejõulisuses. Samuti on netovara negatiivsus üks asjaolu, mida tuleb võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlasti arvesse võtta. Samas ei saa sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, automaatselt järeldada, et äriühing on pankrotiseisus. Näiteks on võimalik, et netovara negatiivsus on tingitud pikaajalistest kohustustest, mille sissenõutavaks muutumise ajaks võib võlgniku finantsolukord olla tänu kasumlikule tegevusele sedavõrd paranenud, et võlgnik on võimeline kõik kohustused täitma. Samuti võib ette tulla muid juhtumeid, kus äriühingu netovara on küll negatiivne, kuid sellele vaatamata ei saa rääkida võlgniku püsivast maksejõuetusest. Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav. Teisalt ei ole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduses sätestatud nõuetele. Taolise olukorraga võib tegemist olla eeskätt juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikku väärtust adekvaatselt. Seega tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust.
42.Tsiviilasjas nr 2-13-49776 17.12.2103 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kohus tugines pankroti väljakuulutamisel ajutise pankrotihalduri 04.detsember 2013 arvamusele ja tööaruandele, mille kohaselt on võlgnikul vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro väärtuses ja
kohustusi vähemalt 29 396 700,07 euro ulatuses. Püsiv maksejõuetus tekkis 2012. a.mais (I kd lk 11-13). Kohtule esitatud AS Süda Maja ajutise halduri aruande kohaselt on AS-l Süda Maja vara maksimaalselt 27 880 324,67 euro väärtuses ja kohustusi vähemalt 29 396 700,07 euro väärtuses. Ajutise halduri aruande alapunktis VII on märgitud, et ajutise halduri hinnangul tekkisid Aktsiaseltsil makseraskused juba 2009.a. kuna täitemenetluse registri andmete kohaselt algatati Aktsiaseltsi suhtes 2009.a. seitse täitemenetlust. 2010.a on algatatud täiendavalt veel neli täitemenetlust. 2012.a. majandusaasta aruandes on kajastatud lühiajaliste kohustustena (maksetähtaeg saabub 2013.a jooksul 31 679 279 eurot) ning 2011.a. majandusaasta aruandes (maksetähtaeg saabub 2012.a jooksul) 29 835 202 eurot. Lühiajalised kohustused moodustasid mõlemal aruandeperioodil 100% kohustuste üldsummast. Mõlema aruande tegevusaruandes kajastatust lähtuvalt aga vara müüki olulises osas järgneval majandusaastal ei planeeritud. Mõlema majandusaasta aruande osas on sõltumatu vandeaudiitor andnud järeldusotsuse ilma märkusteta. Samas, ajutisele haldurile esitatud laenulepingute kohaselt muutusid osad laenud sissenõutavaks juba 31.12.2010.a. Juhatuse liikme L. Ruut hinnangul oleks pidanud Aktsiaseltsi omakapital olema juba 2010.a lõpu seisuga negatiivne ning on ajutisele haldurile esitanud BDO Advisory OÜ arvamuse juhatuse analüüsi AS Süda Maja omakapitali analüüs 2010-2012.a. kohta. Arvamuse koostajad XXX ja XXX toovad arvamuses välja, et juhatuse hinnangul Aktsiaseltsi tegelik omakapital, arvestades kinnisasjade väärtust, oleks pidanud 2012.a. olema negatiivne -17 746 374 eurot; 2011.a. negatiivne -16 530 335 eurot ning 2010.a. negatiivne -14 215 971 eurot. Võttes arvesse negatiivse netovara suurust võib siiski piisava kindlustundega asuda seisukohale, et AS Süda Maja tegutses 2010-2012.a. negatiivse netovara tingimustes, mille põhjuseks oli eeskätt asjaolu, et AS Süda Maja eelmine juhatus ei hinnanud kinnisasju ümber nende vastava ajahetke turuväärtusele, vaid kajastas kinnisasju jätkuvalt nende soetusmaksumuses (I kd lk 148 pöördel-162). Kohus leiab, et ajutise halduri aruandega on tõendatud, et ajutine haldur on tuvastanud, et AS Süda Maja tegutses negatiivse netovara tingimustes juba ajavahemikuks 2010-2012.
43.Kohtule esitatud BDO Advisory OÜ riiklikult tunnustatud eksperdi XXX 2. jaanuar 2017.a. koostatud ekspertarvamuse kohaselt AS-i Süda Maja netovara suuruse hindamise seisukohalt omavad suurimat osakaal varud ja kinnisvara investeeringud, mis moodustavad aastatel 20092012 vastavalt 76,75-90,32% ning 10,07-7,68% AS-i Süda Maja bilansimahust (II kd lk 9 pöördel, p 6). AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides varude kooseisus kajastatud Ameerikanurga kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 8 640 044 eurot ning Paldiski mnt 118A kinnistu väärtust on kolme aastaga suurendatud 1 408 687 eurot. Kokku on kahe eelnimetatud kinnistu väärtust AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides kolme aastaga suurendatud 10 048 742 eurot. AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud bilanssides kinnisvarainvesteeringuna kajastatud Virbi 10 kinnistu väärtus on püsinud neljal aastal (20092012) muutumatuna. Asjaolu, et Virbi 10 kinnistu osakaal on AS-i Süda Maja bilansimahust vähenenud, tuleneb sellest, et Ameerikanurga kinnistu ja Paldiski mnt 118A väärtused on ASi Süda Maja auditeeritud bilanssides järjepidevalt kasvanud. AS-i Süda Maja pikaajalised laenukohustused on alates 2011.a. kajastatud lühiajaliste laenukohustustena, kuivõrd tagastamise tähtajad olid saabunud ning selle järgselt kajastatakse kõiki laenukohustusi bilansis lühiajaliste kohustustena. AS Süda Maja pikaajalisi laenukohustusi ei tasunud, vaid kajastas need lühiajaliste laenukohustustena (II kd lk 10, p-d 8-10). Ameerikanurga kinnistu väärtust on pearaamatu põhjal suurendatud 2010.a. 3 126 516 eurot, 2011.a. 3 311 955 eurot ja 2012.a. 2 201584 eurot ning summaliselt on enamus kannetest seotud intresside lisamisega kinnistu väärtusele. Paldiski mnt 118A kinnistu väärtust on pearaamatu põhjal suurendatud 2010.a. 596 508 eurot, 2011.a. 458 422 eurot, 2012.a. 353 757 eurot ning kõik kanded sisaldavad märksõna “Intress“ (II kd lk 10 pöördel). Ekspert on selgitanud, et Raamatupidamise Toimkonna juhend (RTJ) 4 “Varud” ja RTJ 5 “Materiaalne ja immateriaalne põhivõra” välistavad ühemõtteliselt selle, et vara omandamiseks võetud laenude intresse jäädakse kestvalt arvama varude soetusmaksumuse hulka. Näiteks RTJ 4
“Varud “ punkt 9 ütleb selgelt, et varude soetamisel tavapärasest pikema maksetähtajaga lähtutakse soetusmaksumuse määramisel tavapärase maksetähtaja korral kehtivast ostuhinnast ning soetusmaksumuse ja makstava summa vahe kajastatakse intressikuluna. Seega välistavad RTJ-d tõlgenduse, et vara omandamisel pikaajalise laenuga, mille korral on intressid laenulepingus selgelt fikseeritud (st. pole vaja määratleda ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul), oleks lubatud käituda teisiti ehk kapitaliseerida kõik vara omandamisega seotud laenu intressid. RTJ “Materiaalne ja immateriaalne põhivara” punktid 16 ja 17 räägivad selgelt varaobjekti valmimisega seotud laenukasutuse kuludest. Järelikult saab laenukasutuse kulusid kapitaliseerida üksnes tingimusel, et laenud on võetud varaobjekti valmistamiseks (näiteks kinnistul ehitustegevuse teostamiseks). Laenukasutuse kulusid, mis on seotud puhtalt vara omandamisega, varaobjekti tutvustamisega, müügiks ettevalmistamisega või tulenevad varaobjekti valmimise viibimisest (näiteks on aktiivne ehitustegevus kinnistul peatunud), ei ole lubatud varude soetusmaksumuse hulka arvestada mitte ühelgi juhul (II kd lk 11 pöördel p-d13-14).
44.XXX arvamuse kohaselt AS-i Süda Maja 2011.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruandes on märgitud, et Ameerikanurga infrastruktuuri rajamisega alustati IV kvartalis 2011. Hoone ehitamisega oli tegevusaruande kohaselt plaanis alustada II kvartalis 2012. AS-i Süda Maja 2012.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruandes on märgitud, et laenukapitali kaasata ei suudetud, mistõttu Ameerikanurga ehitustegevus III kvartalis 2012 peatati. Ekspert teeb eelnevast järelduse, et Ameerikanurga kinnistu arendustegevus (varaobjekti valmistamine) kestis maksimaalselt 9 kalendrikuud, kuid varaobjekti omandamisega seotud laenuintresse kapitaliseeriti pidevalt. Ameerikanurga kinnistu kui varaobjekti valmistamiseks kasutatud laenud moodustasid võrreldes Ameerikanurga kinnistu omandamiseks kasutatud laenudega tühise osa. AS Süda Maja 2011.a. auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruandes on märgitud, et Paldiski mnt 118A kinnistu osas jätkus detailplaneeringu menetlemine. AS-i Süda Maja 2012.a auditeeritud majandusaasta aruande tegevusaruandes on märgitud, et Paldiski mnt 118A osas on eesmärk viia detailplaneeringu kehtestamise eelsesse valmidusse. Ekspert on seisukohal, et AS-i Süda Maja raamatupidamises on intressikulusid süsteemselt (st eksperdiarvamuse aluseks olevatel aastatel 2010-2012) ning mastaapselt (Ameerikanurga kinnistu puhul vähemalt 80% aastatel 2010-2012 väärtusele lisatud intressidest; Paldiski mnt 118A kinnistu puhul vähemalt 99% aastatel 2010-2012 väärtusele lisatud intressidest) kajastatud vastuolus Raamatupidamise Toimkonna juhendites 4 ja 5 sätestatud põhimõtetega (II kd lk 12, p 16-20).
45.XXX arvamuse kohaselt Ameerikanurga ehitustegevus kestis seos finantseerimisraskustega lühiajaliselt ning Paldiski mnt 118A ehitustegevust ei alustatud. Ekspert on seisukohal, et arendusprojektide, mille valmimise osas valitseb märkimisväärne ebakindlus, kajastamine lõpptoodanguna on ebaõige. Täielikult välistatud on kinnistu kajastamine lõpetamata toodanguna olukorras, kus arendustegevust pole isegi alustatud. Seega on AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud majandusaasta aruannetes Ameerikanurga ning Paldiski mnt 118A kinnistuid kajastatud lõpetamata toodanguna, kuigi olemuselt vastasid nad pigem varude määratlusele (II kd lk 12- 12 pöördel, p 21). AS-i Süda Maja raamatupidamises kajastati Ameerikanurga kinnistut alusetult lõpetamata toodanguna, sest selle valmimine oli seoses finantseerimisraskustega küsitav. Paldiski mnt 118A kinnistu kajastamine lõpetamata toodanguna oli ebaõige, sest selle valmistamist ei alustatud. Ekspert märgib, et Ameerikanurga ning Paldiski mnt 118A kinnistute kajastamisel varudena oleks pidanud lähtuma nende neto realiseerimisväärtusest, mis on eksperdiarvamuse kohaselt madalam nende soetusmaksumusest (II kd lk 12 pöördel, p 23).
46.XXX on tuginenud poolt Ameerikanurga kinnistu ja Paldiski mnt 118A kinnistu turuväärtuse määramisel Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ eksperthinnangutele. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ on teostanud Ameerikanurga kinnistu ja Paldiski mnt 118A kinnistu turuväärtuse määramise 2014.a. Ameerikanurga kinnistu turuväärtus on määratud 14.02.2014 seisuga (sh
juuni 2013 seisuga) ning põhimõttel, et kinnistu kuulub tervikuna ühele isikule (II kd k 2841). Paldiski mnt 118A kinnistu turuväärtus on määratud 31.03.2013 seisuga (II kd lk 87-95). Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisakti kohaselt on Ameerikanurga kinnistu väärtus hinnatud 8 800 00 eurole, samal ajal kui AS Süda Maja raamatupidamise kohaselt on 31.12.2010 seisuga Ameerikanurga kinnistu väärtuseks märgitud 23 146 573 eurot ehk erinevus on 2,63 korda. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisakti kohaselt Paldiski mnt 118A kinnistu turuväärtuseks on leitud 2 600 000 eurot, samal ajal kui AS Süda Maja raamatupidamise kohaselt on Paldiski mnt 118A kinnistu väärtus 31.12.2010 seisuga märgitud 6 965 166 eurot, seega on erinevus 2,68 korda. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisaktis on viidatud Maa-ameti poolt regulaarselt avaldatavatele kinnisvara hinnaindeksitele. Näiteks hoonestamata maa hinnaindeks I kvartalais 2014 (hindamise teostamine) oli 1,74606 ning IV kvartalis 2010 (sh bilansipäeval 31.12.2010) oli 1,29249, mis teeb 3 aasta ja 3 kuu protsentuaalseks muutuseks +35,09%. Eksperdi hinnangul võimaldab Maa-ameti avaldatav hoonestamata maa hinnaindeksi kasv 35,09% teha järelduse, et Ameerikanurga kinnistu ning Paldiski mnt 118A kinnistu turuväärtus sai 31.12.2010 seisuga olla veelgi madalam võrreldes Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisaktiga, kuid kindlasti mitte kõrgem (II kd lk 13, p 27).
47.Ameerikanurga kinnistu Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hindamisaktiga määratud väärtus (seisuga I kvartal) on 61,98% madalama kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil ( I kvartal 2010 kuni I kvartal 2014) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Ameerikanurga kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud. Paldiski mnt 118A kinnistu Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktiga määratud väärtus (seiga I kvartal 2014) on 62,67% madalam kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010 kuni I kvartal 2014) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 35,09%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Paldiski mnt 118A kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud. Virbi 10 kinnistu müügist AS-i Süda Maja pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel saadud hind (seisuga I kvartal 2015) on 76,31% madalam kui AS-i Süda Maja bilansis seisuga 31.12.2010 kajastatud väärtus. Samal perioodil (I kvartal 2010 kuni I kvartal 2015) on Maa-ameti poolt arvutatav hoonestamata maa hinnaindeks kasvanud 40,27%. Eksperdi hinnangul ei ole võimalik sellist erinevust põhjendada teisiti kui asuda seisukohale, et Virbi 10 kinnistu oli AS-i Süda Maja bilansis juba 31.12.2010 oluliselt ülehinnatud (II kd lk 16 pöördel ja 18, p.-d 55-57).
48.XXX ekspertarvamuse kokkuvõtte kohaselt AS-i Süda Maja omakapital oli negatiivne vähemalt 2010.a lõpuks, sest AS-le Süda Maja kuulunud Ameerikanurga kinnistu, Paldiski mnt 118A kinnistu ning Virbi 10 kinnistu olid AS-i Süda Maja 2010-2012 majandusaasta aruannetes läbivalt ja märkimisväärselt ülehinnatud. Eksperdi järeldust toetavad AS-i Süda Maja maksevõimekuse näitajad. AS-i Süda Maja 2010-2012 maksevõimekuse näitajad puhaskäibekapital ja likviidsuskordaja ilmestavad, et AS-i Süda Maja lühiajaliste kohustuste täitmise võimekus oli halb juba 2010 ning halvenes 2011-2012 veelgi. AS Süda Maja muutus eksperdi hinnangul püsivalt maksejõuetuks hiljemalt veebruaris 2011, sest nimetatud perioodil omandas AS Süda Maja potentsiaalselt investorilt HELIOS (PARTNERSHIP) LIMITED tagasi 50% osaluse ühisettevõttes Helios Süda Maja OÜ. Osaluse tagasiostu järgselt sai selgeks, et investor on Ameerikanurga kinnistu arendamisest lõplikult loobunud ning äriplaani kohaseks arendustegevuseks puuduvad võimalused (II kd lk 23 pöördel , punktid 105-107).
49.Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi XXX poolt koostatud arvamuses toodud järeldustes, sest need on põhistatud finantsanalüüsi kasutades. XXX ekspertarvamuses on loogiliselt põhjendatud, et kinnisvara omandamiseks võetud laenude intresside
kapitaliseerimine kinnisvara bilansiliseks maksumuseks ei vastanud raamatupidamise nõuetele ega olnud majanduslikult põhjendantud. Kohus nõustub hagejaga, et intresside kapitaiseerimine kinnisvara maksumusse on täielikult põhjendamatu, kui see toob kaasa kinnisvara ebaõige vääruse kajastamise bilansis. Kohus leiab, et XXX on õigesti lähtunud varade turuväärtusest, mitte AS Süda Maja majandusaasta aruannetes kajastatud ebaõigesti suurendatud väärtustest. XXX on selgitanud, et AS Süda Maja omakapital oli negatiivne, sest AS Süda Maja oli raamatupidamislikult üle hinnanud põhilise vara –Ameerikanurga, Paldiski mnt 118A ja Virbi 10 kinnistud olid kajastatud 31.12.2010 seisuga vähemalt 2,64 korda kõrgema väärusega. Majandusaasta aruannetest nähtub, et kinnisvara maksumuse korrigeerimise asemel kapitaliseeris kostja ulatuslikult kinnistu omandamiseks võetud laenude intressikohustusi. Selliselt oli eelnimetatud kolme kinnistu väärtuseks AS Süda Maja bilansis seisuga 31.12.21010 kajastatud kokku 33 307 321 eurot. Kinnistute tegelik väärtus oli seisuga 31.12.2010 aga 12 156 900 eurot ehk kolm kinnistut olid raamatupidamises üle hinnatud summas 21 150 421 miljon eurot. Kui lähtuda kinnistute turuväärtusest, siis oli AS Süda Maja omakapitaliks 31.12.2010 seisuga 12 474675 eurot. XXX arvamus näitab ka, et isegi kui arvestada kinnisvara soetusmaksumuses, oleks ka sellisel juhul AS Süda Maja omakapital negatiivne.
50.Seega järeldub XXX poolt koostatud arvamusest üheselt, et AS Süda Maja oli maksejõuetu hiljemalt 2011.a. veebruaris.
51.Kostja väidete kohaselt on XXX arvamus ja selle järeldused ebaõiged, sest XXX lähtub ebaõigest kinnisvara väärtuse hinnangust ning ei ole õige XXX järeldus, mille kohaselt selgus 2011.a. aastal, et investorid AS Süda Maja kinnisvara projekti arendamiseks puuduvad. Kostja väide XXX järelduse ebaõigsuse kohta tugineb XXX eksperthinnangul, Enrico Laksi aruandel ning XXX ja XXX arvamusel.
52.Kostja on esitanud tõendina Ameerikanurga kinnistu väärtuse kohta 2016. detsembris XXXlt tellitud Ameerikanurga kinnistu eksperthinnangu nr 67-16HS, mille kohaselt Ameerikanurga kinnistu investeeringuväärtuseks on 40 000 000 eurot (III kd lk 217-231). Kohus märgib, et XXXlt tellitud hindamise lähteülesanne on leida AS Süda Majale kuulunud Ameerikanurga arendusprojekti investeeringu väärtus. Seega ei ole XXX hinnanud Ameerikanurga kinnistu turuväärust, vaid Ameerikanurga äriprojekti investeerimisväärtust ning seda hüpoteetilisest turuolukorrast ning hüpoteetilisest äriplaanist lähtudes. Nimetatud hindamisakti kohaselt on XXX lähtunud eeldusest, et plaan oli valminud osa täita üürnikega ning piisava üürnikevoo olemasolu korral müüa juba valminud arenduse osa kinnisvarainvestorile, kes on ennekõike huvitatud stabiilse rahavooga objektist; edasi oli plaan korrata sama tsüklit kahe arendusjärguga. Hinnangus ei ole toodud mitte ühtegi konkreetset ega võimalikku stsenaariumit, kuidas selline äriplaan oleks kasvõi teoreetiliselt saanud realiseeruda. Hinnangus ei ole arvestatud ka asjaoluga, et 2011.a. seisis projekti edasine käekäik kapitali puudumise taga, kuid võõrfinantseerimine oli olematu. Seega tuleb jätta XXX 2016 detsembris koosatud eksperthinnang tähelepanuta, sest see kajastab Ameerikanurga kinnistu investeeringuväärtust, mida ei saa kajastada äriühingu bilansis vara väärtusena.
53.Kohus on seisukohal, et Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hinnangut Ameerikanurga kinnistu ja Paldiski mnt 118A kinnistu väärtuse osas ei lükka ümber kostja poolt kohtule esitatud XXX aruanne. XXX on Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ hinnangu osas vastanud ühele küsimusele, s.o. kas hinnang vastab EVS 875 standardile (Hindamine finantsaruandluse eesmärgil ning on sobilik kasutamiseks audiitorkontrolli kohustusega aktsiaseltsi bilansis vara väärtuse korrigeerimiseks). XXX on järeldanud, et eksperthinnang vastab suures osas nõuetele (IV kd lk 30-34). Peamiseks etteheiteks on XXX poolt Kinnisvara Uus Maa OÜ hinnangu koostaja kutsekvalifikatsiooni puudumine. Kohus leiab, et selline etteheide on ebaõige. Kinnisvara hindamised on koostanud kutseline Henry Pärn (Eesti Kinnisvarahindajate Ühingu liige alates 10.03.2010.a. kutsetunnistuse nr 095282). Ülejäänud etteheited on kohtu hinnangul pigem
formaalsed ning ei mõjuta hinnangu sisu. Väidetavalt ei ole hinnangus arvestatud asjaoluga, et varusid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kohus märgib, et vastavalt RTJ Varud, p 6 mõisted neto realiseerimisväärtus on müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmiduse viimiseks ja müügi sooritamiseks. XXX arvamusest ei nähtu kas ja kuidas oleks Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ poolt koostatud hinnangut mõjutanud asjaolu, et kinnistute väärtust oleks nimetatud neto realiseerimisväärtuseks. XXX arvamuse kohaselt eksperthinnangus ei ole kirjas, et tegu oleks finantsaruandluse eesmärgil tehtud hindamisega mh puuduvad töös viited ja märked, et hinnatud väärtused on sobilikud kasutamiseks raamatupidamises või finantsaruandluses. Kohus leiab, et kinnisvara tegeliku väärtuse määramisel ei ole määrava tähtsusega, kas nimetatud kinnisvarahinnangud vastavad EVS standardile ja kas nad on kasutavad audiitorkontrolli kohustusega aktsiaseltsi bilansi korrigeerimiseks, samuti ei ole määrava tähtsusega, et eksperthinnangus oleks kirjas, et seda kasutatakse finantsaruandluse eesmärgil. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ on andnud hinnangu kinnistuste reaalsele väärtusele, millega oleks võimalik kinnistuid turutingimustega võõrandada.
54.Kostja on esitanud kohtule vandeaudiitor XXXi aruande. Aruandest nähtuvalt on XXX esitanud vastused järgmistele küsimustele: 1) Kas AS Süda Maja juhataja Lenno Ruut võis AS Pindi Kinnisvara Ekspertarvamuse nr 328715 (14.10.2013) alusel korrigeerida AS Süda Maja bilanssi; 2. Kas XXX järeldus, et enne 2013 juunis tehtud võõrandamistehinguid kapitaliseeris juhatus intresse ebaõigesti, on korrektne; 3. Kas XXX järeldus, et AS Süda Maja oli 2011.a. aastal püsivalt maksejõuetu, on korrektne kui AS Süda Maja tegutses edasi kuni 2013 suveni ja oli pärast 2013. aasta juunis sõlmitud kinnisasja müügilepingut kasumis?;
4.Kas XXX võis tugineda enda töös hindamisaruandele, mis ei vasta kinnisvara hindamise osas finantsarvestusele kasutamiseks kehtestatud standardile (IV kd lk 22-29). Kohus nõustub hagejaga, et XXXi aruandega ei ole võimalik kahtluse alla seada XXX ekspertarvamuse järeldusi juba üksnes XXXile esitatud küsimuste püstitusest tulenevalt. XXXi aruanne lähtub küsimuste püstitustest, millele vastamine ei saa anda teistsugust tulemust, kui et XXX aruande järeldused ei ole õiged. XXXi aruanne ei anna sisulist hinnangut XXX poolt teostatud analüüsile ega selle aluseks olevatele dokumentidele. Näiteks on XXX teostanud „analüüsi“ küsimusele, kas järeldus, et Süda Maja oli püsivalt maksejõuetu, on korrektne, kui Süda Maja tegutses 2013. a suveni kasumis. Sellise küsimuse püstituse pinnalt on võimalik vastata (sh olukorda analüüsimata) vaid seda, et Süda Maja ei olnud maksejõuetu. XXXile on esitatud küsimus, kas XXX võis töös tugineda hindamisaruannetele, mis ei vasta nõuetele. Ka sellele küsimusele on võimalik vastata vaid eitavalt. Samas ei ole XXX ise analüüsinud kas XXX aruandes kasutatud Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ poolt koostatud hindamisaruanne vastas nõuetele või kuidas mõjutas nn. nõuetele mitte vastava hindamisaruande kasutamine XXX aruandes kajastatud seisukohti.
55.Samuti on kohtu hinnangul XXX aruanne sisu poolest vastuoluline. Vastuseks küsimusele kas XXX järeldus, et enne 2013 juunis tehtud võõrandamistehinguid kapitaliseeris juhatus intresse ebaõigesti, on korrektne, märgib XXX, et Ameerikanurga arenduse intresse kapitaliseeriti 2011-2012 jooksul, mil on tehtud ka muid kinnistuga seotud kulutusi. Sama ei nähtu, milliseid kulutusi kinnistuga seoses on tehtud. XXX on leidnud, et Paldiski mnt 118A objekti osas esineb aktiivse arendustegevuse peatumise indikatsiooni, mis seab kahtluse alla perioodil 2010-2012 intresside kapitaliseerituse õigsuse sellel objektil soetusmaksumusse, kuid samas tegeleti „detailplaneeringu muutmisega“ (fakt, mis on tõendamata ning mida Urmas Valk kontrollinud ei ole), mistõttu ei tuvasta XXX intresside kapitaliseerimise õigusvastasust. XXX tuvastab XXX „eksperthinnangus“ nimetatud AS Süda Maja kinnistute väärtuse – 40 000 000 eurot– pinnalt, et AS Süda Maja ei olnud maksejõuetu (kontrollimata seejuures XXX järelduste tegelikkusele vastavust). Arusaamatult tuvastab XXX AS Süda Maja bilansilise vara väärtuse lähtudes kahe kinnistu puhul XXX eksperthinnangus toodud
kinnistute väärtusest ning ühe kinnistu puhul AS Süda Maja bilansis kajastatud. Kinnisvara hindamiste osas, millele XXX on AS Süda Maja netovara väärtuse kindlakstegemisele tuginenud on Madis Valik lähtunud üksnes ja ainult XXX hinnangust. Seega ei saa arvestada ka XXX arvamust, sest XXX on andnud vastuse küsimustele, mille püstitusest tulenevalt ei saa asuda teisele seisukohale kui et XXX arvamus on ebaõige. Samuti on XXX arvamus sisult vastuoluline, millest tulenevalt ei ole XXX arvamuse koostamisel olnud erapooletu.
56.Kohus on seisukohal, et XXX arvamust ei lükka ümber ka Enrico Laksi ja vandeaudiitor Liis Laansaare 23.september 2015 aruanne „AS Süda Maja makseraskuste tekkimine ja maksejõuetus“ (II kd lk 170-184). AS Süda Maja (pankrotihaldur) toomas Saarmaa ning EK Investeeringud OÜ vahel sõlmitud kliendilepingust nähtuvalt on see tellitud hageja poolt, milles tuli aruande koostajatel vastata küsimustele, millised olid Süda Maja AS pankrotistumise võimalikud majanduslikud põhjused ja millal muutus AS Süda Maja maksejõuetuks (III kd lk 111-112). Hageja on selgitanud, et kuivõrd töövõtja ei täitnud antud ülesannet nõuetekohaselt vaatama talle antud korduvatele juhistele, taganes hageja 07.10.2015 töövõtulepingust. Kohus leiab, et Enrico Laksi ja vandeaudiitor Liisa Laansaar 23. septembri 2015 aruanne ei sisalda ühegi majanduslikku põhjendust ega selgitust, miks ja millal AS Süda Maja muutus maksejõuetuks. Seega ei ole nimetatud aruandes vastatud esitatud küsimustele. Aruandes on pigem pelgalt refereeritud AS Süda Maja majandusaasta aruandeid aastate 20082013 kohta ja ei ole analüüsitud, kas majandusaasta aruandes kajastatud andmed on õiged või ebaõiged.
57.Kostja väidab, et õige ei ole XXX järeldus, mille kohaselt selgus 2011 aastal, et investorid AS Süda Maja kinnisvaraprojekti arendamiseks puuduvad. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et AS-l Süda Majal oleks olnud muu äritegevus lisaks kinnisvaraarendusele, millest oleks võinud laekuda rahalisi vahendeid. Seega AS-i Süda Maja projektide edulootus sõltus täielikult investeeringutest. XXX arvamuse kohaselt AS-i Süda Maja majandustegevuse (sh Ameerikanurga kinnistu arendusprojekt) käigus hoidmiseks vajalik raha laekus finantseerimistegevusest, peaasjalikult laenudest. AS-i Süda Maja 2010-2012 auditeeritud aruannete põhjal arvutatuna oli AS-i Süda Maja oma- ning võõrkapitali suhe aastatel 20092012 järgnev: a) 2009: 19,85%, b) 2010: 33,42%, c) 2011: 29,23%, d) 2012: 25,43%. Seega oli AS-i Süda Maja oma – ja võõrkapitali suhe 2010-2012 auditeeritud aruande põhjal juba selline, et ükski laenuandja poleks valmis AS-i Süda maja täiendavalt finantseerima. AS-i Süda Maja kinnistud olid kaetud hüpoteekidega, mistõttu täiendavat pangalaenu AS Süda Maja saanud ei oleks (II kd lk 19, p-d 68-70). AS Süda Maja, OÜ Probus, HELIOS
(PARTNERHSIP)
LIMITED
ning OÜ
LÕÕDLA-LÕÕTNA
POLLUMAJANSUSAADUSED (hiljem Helios Süda Maja OÜ) vahel sõlmiti 11.05.2009 võlaõiguslik kinnisasjade müügileping, mille kohaselt pidi AS Süda Maja võõrandama Ameerikanurga arendusega seotud kinnisasjad Helios Süda Maja OÜ-le. Viimase osanikeks olid suhtega 50/50 AS Süda Maja ning HELIOS (PARTNERSIP) LIMITED. HELIOS (PARTNERSIP) LIMITED näol oli tegemist seega välisinvestoriga, kes pidi investeerima lisakapitali Ameerikanurga kinnistu arendamisse. Veebruaris 2011 omandas AS Süda Maja ühisettevõte Helios Süda Maja OÜ teiselt osanikult HELIOS (PARTNERSIP) LIMITED 50% viimale kuulunud osalusest Helios Süda Maja OÜ-s, millega sai selgeks, et ajakirjanduses reklaamitud Lähis-Ida investori Helios Partnership Limited näol lahkusid Ameerikanurga arendusprojektist lõplikult (II kd lk 19 pöörde ja 20, p.-d 72 ja 74).
58.Kohus leiab, et kostja väited AS KH Energia- Konsult kui AS Süda Maja väidetava investori kohta ei vasta tõele. Kohtule esitatud AS Süda Maja aktsiaraamatu väljavõttest ning äriregistri Teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt XXX, kes omas 50% AS KH Energia-Konsult eelisaktsiatest ning 100% AS KH Energia-Konsult aktsiatest (IV kd lk 65-68) AS KH Eneriga- Konsult kaudu ei investeerinud Süda Majasse aastatel 2010-2013 kostja poolt viidatud summasid. Kohtule esitatud 29.06.2012 AS KH Energia-Konsult ja Swedbank AS vahel sõlmitud AS Süda Maja võlakirjade müügilepingust ja nõude loovutamise lepingust
nähtuvalt AS Swedbank müüs AS-le KH Eneriga-Konsult 44% kogu Süda Maja võlakirjade mahust hinnaga ca poolt võlakirjade väärtusest. Nimelt nähtub 29.06.2012 sõlmitud võlakirjade müügilepingu punktist B, et Swedbank AS-le kuulub lepingu sõlmimise ajal 2 200 Süda Maja võlakirja kogunimiväärtusega 3 854 840 eurot, millega on esindatud 44% kogu Süda Maja võlakirjade 20.02.2009 mahust. Müügilepingu punkti 1.2 kohaselt Swedbank müüb KH’le kõik talle kuuluvad võlakirjad koos kõikide nendest tulenevate õiguste ja nõuetega ostuhinnaga 2 224 824,52 eurot. Lepingu punkt 4.3 kohaselt loovutab KH Swedbank’le osa oma 1. järjekoha hüpoteegist, mis on seatud Süda Majale kuuluvale Ameerikanurga kinnistule (kinnistusregistri reg. osa number 12100102), summas 2 640 00 eurot ( IV kd lk 69-72). Seega sai Swedbank alla nominaalväärtuse müüdud võlakirjade vastu hüpoteegiga tagatud nõude AS Süda Maja vastu. Seega AS KH Energia-Konsult ei investeerinud võlakirjade ostmisega AS-i Süda Maja uut raha, vaid ostis kinnisvaraprojektist välja AS-i Swedbank. Seega väide, et tegemist on investeeringuga, on eksitav. Vastupidi, AS Swedbank oli valmis müüma võlakirju alla nende nominaalväärtuse, et saada vastu hüpoteegiga tagatud nõue. Nimetatu kinnitab, et AS Swedbank valmistus AS-i Süda Maja pankrotiks. Seda ei saa kohtu hinnangul pidada investeeringuks, mis muutis AS Süda Maja kinnisvaraprojektid teostavaks.
59.Vaidlust pole selle üle, et 17.04.2012 laenulepinguga andis AS KH Enreiga- Konsult AS-le Süda Maja laenu summas 7 092 914,76 eurot. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt 24.02.2012. a sõlmisid Süda Maja, Danske Bank A/S ja KH kolmepoolse lepingu, mille punktise 2.1. ja 2.3 kohaselt Danske Bank A/S loovutas AS-le KH Energia-Konsult AS-le Süda Maja kuuluvatel kinnistutel asuvad hüpoteegid ning mille kohaselt tasus AS- KH Energia-Konsult Danske Bank A/S-le pangale hüpoteekide eest 7 092 914,76 eurot (IV kd ld74-80) . Seega AS KH Energia-Konsult ei investeerinud AS-i Süda Maja uut raha, vaid ostis projektist välja Danske Bank A/S-i.
60.30.06.2013. sõlmisid AS KH Enerigia- Konstult AS-iga Süda Maja laenulepingu, millega AS KH Eneriga- Konsutl andis AS-le Süda Majale laenu summas 751 301 eurot. Kohtule esitaud AS KH Energia- Konuslt nõudekirjast nähtuvalt ei andnud AS KH Energia- Konsult AS-le Süda Maja laenulepinguga laenu uue investeeringu näol, vaid lepingu punkti 2 kohaselt loeti laen lepingu allkirjastamisega väljamakstuks; laenunõude tekkimise aluseks AS oli Süda Maja võlakirjade ennetähtaegse lunastamise nõude konverteerimine laenuks.
61.Kohus leiab, et eeltoodust nähtub, et kostja väited AS KH Energia-Konsult uue investeeringu summas 15 miljonit eurot kohta on ebaõiged.
62.Asjaolu, et AS-l Süda Maja puudusid alates 2011.a. potentsiaalsed investorid, kinnitavad ka AS-i Süda Maja juhtorganite koosolekute protokollid. Mitte ühestki kohtule esitatud AS-i Süda Maja nõukogu protokollist alates 2011. aastast ei ole võimalik välja lugeda potentsiaalsete investorite nimesid. 16.05.2012 AS-i Süda Maja nõukogu koosoleku protokolli nr 149 punkti nr 1 kohaselt on AS-i Süda Maja juhatuse liige XXX selgitanud, et täna oleme graafikus, et avada märtsis 2013. Outletis 23% pinnast siduvad HOT-sid allkirjastatud, 53% allkirjastamisel ja ülejäänud osas läbirääkimised käivad, kuid ühegi konkreetse investori nime protokollist ei nähtu. Sama koosoleku protokolli p 8 kohaselt nõukogu esimees XXX tegi ettepaneku, et Outleti SPV moodustava 5 aktsionäri+ Süda Maja ning igal aktsionäril on seejuures kohustus leida selle finantseerimiseks 5 kuu jooksul igaühel 1MEUR ehk 200 000 eurot kuus. Aktsionärid tunnistavad, et sellist finantseerimist nemad sellise tähtaja jooksul taga ei suuda (II kd lk 159). 11.12.2012 toimunud nõukogu istungi protokolli punkti 1 kohaselt Süda Maja juhataja andis ülevaate projekti finantseerimisküsimustest ja muudatusest selles vallas kolme kuu jooksul. Oktoobri lõpus hakkas laekuma tagasiside investoritelt, kes on huvitatud investeerimisest arendusfaasis. On neli suur investorit, kelle on kaubandusarenduse taust, huvi on osaluse vastu kas ainult hüpermarketis või hüpermarketis ja outletis mõlemas või kogu arenduspargi omandamises. Lisaks on 3-5 väikeinvestorit mahuga
1-2 miljonit eurot. Neile on oluline pangafinantseerimise olemasolu, suurinvestorite jaoks pole see oluline, nemad sooviks ise selles protsessis osaleda. /../ Praeguse seisuga on ebareaalne prognoosida, et veel sel aastal mõni investeering avaneb, seega on suurim probleem ajas, ajagraafik on muutumas kriitiliseks. Enamuse töövõtjatega on maksete ajatamine kokku lepitud kuni aasta lõpuni, kuid TREV-2 on andnud ka karmimaid hoiatusi. Kui TREV-2 pankrotiavaldus 17.12.2012 sisse antakse, paralüseerib see läbirääkimisi investoritega ja aktiviseeruvad ka ülejäänud võlausaldajad/../Lahenduste arutelu ja võimalikud ettepanekud punkt 4 kohasel kõige mõistliku lahendus on leida 180 000, et TREV-2 maha rahustada, nii kaob nõue Süda Maja AS vastu ja sellisel juhul jääks neil nõuded ainut S&H vastu. Nõukogu liige Andres Järving teeb ettepaneku jagada 1800 proportsionaalset vastavalt aktsiaosalustele. Ettepanek ei leia heakskiitu võimaluste puudumise tõttu. Nõokogu otsuse 1 kohaselt 14. detsember sõlmitakse notariaalselt laenuleping 180 000 ja tagatisena hüpoteegi laiendusleping Süda Maja AS ja OÜ Probus vahel (II kd lk 148-149 ). Seega ka kuigi 11.12.2012 nõukogu koosolekul kostja väidete kohaselt käivad läbirääkimised investoritega, siiski ühtegi konkreetse investori nime protokollist ei nähtu. Samas nähtub protokollist, et TREV-2 on esitanud pankrotihoiatuse ning nõukogu otsustas finantseerida TREV-2 nõude täitmist täiendava osanikulanu võtmisega Probus OÜ-lt.
63.Kohus asub seisukohale, et AS Süda Maja nõukogu koosolekul kostja poolt esitatud üldsõnalised viited „investoritele“ kinnitavad, et investorite leidmine ei olnud tegelikkuses reaalne. Seda kinnitab ka fakt, et kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt investoreid lõpuks ei leitudki.
64.Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et 2011.a. alguse seisuga ei esinenud AS-l Süda Maja jaoks positiivsetele tulevikuootusele viitavaid asjaolusid ja AS Süda Maja maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2011 aasta veebruaris.
65.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas ajavahemikus 07.11.2011 kuni 01.06.2012 kostjale maksete tegemisega kahjustati teiste võlausaldajate huve.
66.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 02.01.2006.a on AS-i Süda Maja ja kostja vahel allkirjastatud tööleping. Lepingu p-i 3.1 kohaselt asus kostja tööle ettevõtte tegevjuhi ametikohal ning sama punkti kohaselt oli kostja põhiülesandeks ettevõtte juhtimine kooskõlas nõukogu otsustega. Lepingu p-i 6.1 kohaselt oli kostja igakuine brutotasu 60 000 krooni, s.o 3 834,69 eurot. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub hagejaga, et kuigi leping pealkirjastati töölepinguna ning lepingu punkti 3.1 kohaselt asus kostja tööle AS Süda Maja tegevjuhi ametikohal, oli lepingu sõlmimise eesmärk reguleerida kostja õigusi ja kohustusi AS Süda Maja juhatuse liikmena, kuna kostja oli AS-i Süda Maja juhatuse liige ning lepingu kohaselt oli tema ülesandeks ettevõtte juhtimine kooskõlas nõukogu otsustega, mis on oma sisult äriühingu juhatuse funktsiooniks ja pädevuseks. Sealhulgas oli lepingu sõlmimise eesmärk sätestada kostjale juhatuse liikme kohustuste täitmise eest makstava tasu suurus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et AS-i Süda Maja ja kostja vahel oleks sõlmitud eraldi juhatuse liikme leping. Seega on 07.11.2011 kuni 01.06.2012 AS Süda Maja poolt kostjale tehtud maksete kokku summas 20 611,78 eurot näol tegemist kostjale tasutud juhatuse liikme tasuga.
67.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja väitel on hagi töölepinguseaduse § 39 alusel aegunud. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kostja vastu TLS § 39 kohaselt töösuhtest tulenevat rahalist nõuet, mille osas on seadusandja ette näinud 12 kuulise aegumistähtaja. Hageja on esitanud kostja vastu PankrS § 113 kohase rahalise kohustuse tagasivõitmise hagi, mille aegumistähtaeg on PankrS § 118 lg-st 2 tulenevalt kolm aastat arvates pankroti väljakuulutamisest. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et AS Süda Maja ei tasunud kostjale hagi aluseks olevaid makseid töölepingust tulenevalt, vaid juhatuse liikme lepingust tulenevalt, sest leping reguleeris kostja kohustusi AS-i Süda Maja juhatuse liikmena. Hagi aluseks olevate maksetega maksti kostjale
juhatuse liikme tasu, mitte töötasu, mistõttu ei kohaldu võlasuhtele TLS sätted ka juhul, kui hageja aegumisküsimusele ei kohalduks PankrS erinorm. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi aegunud.
68.Kostja leiab, et kostjale vaidlusaluste maksete tegemisel ei ole tõendatud kostja eelistamine teiste AS Süda Maja võlausaldajate ees. Kostja väitel AS Süda Maja (pankrotis) standardsed ühetoaliste tingimustega laenulepingud tema aktsionäride Probus OÜ-ga ja Batiment OÜ-ga kostja eelistamist ei tõenda, sest laenulepingutest tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutmine oli poolte kokkuleppel edasi lükatud. Batiment OÜ ja Probus OÜ sarnaselt AS Süda Maja teiste aktsionäridega soovis hoida oma investeeringuid Süda Majas pikemaajaliselt, reeglina kui arendusprojektide valmimiseni, intressi teenimas ega soovinud laenude tagastamist laenulepingus märgitud tähtpäevaks.
69.Kohtule esitatud OÜ Batiment ja AS Süda Maja vahel 03. märtsil 2008.a sõlmitud laenulepingu kohaselt OÜ Batiment laenab AS-le Süda Maja 250 000 krooni tähtajaga 31. detsember 2010. Laenu intress on 13% aastas. Intressi tasumine toimub iga majandusaasta lõpus hiljemalt 31. detsembril, viivis on 0,1% päevas tagastamata summalt (II kd lk 185). Kohtule esitatud OÜ Probus ja AS Süda Maja vahel 30. aprill 2008.a. sõlmitud laenulepingu kohaselt OÜ Probus laenab AS-le Süda Maja 700 000 krooni, laenu intress on 18% aastas, intressi tasumine toimub koos laenu tagastamisega ja viivis on 0,1% tagastamata summalt (IV kd lk 105). Eelnimetatud laenulepingutega on tõendatud, et AS Süda Maja oli sõlminud OÜga Batiment ja OÜ-ga Probus laenulepingud ning vastavalt laenulepingutele saabus laenu tagasimaksmise tähtaeg 31.12.2010.a. Samas ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et OÜ Batiment ja OÜ Probus oleksid soovinud laenude tagastamist laenulepingus märgitud tähtaja möödumise järgselt ja enne AS Süda Maja pankrotiavalduse esitamist. Kohtule esitatud AS Süda Maja 2011-2013 nõukogu koosoleku protokollidest ei nähtu, et laenude tagastamise küsimus oleks üldse olnud nõukogu koosolekul arutluse all (II kd lk 146-150). 23.01.2018 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXX, kes on AS Süda Maja aktsionär ning oli AS Süda Maja nõukogu liige, ütluste kohaselt OÜ Probus ja Batiment poolt laenude tagastamise nõudmise küsimust ei ole AS Süda Maja nõukogu koosolekul arutatud perioodil 2010-2012. Niisugust nõuet nende firmade poolt seoses laenude tagastamisega ei ole kunagi nõukogu koosolekul arutatud tunnistaja teada. AS Süda Maja teatas aktsionäridele, milline oli intresside tootlus möödunud ajavahemikul. Intresse tuli maksta siis kui tekkis võimalus. Me lootsime, et laenuandjatele intresside tasumise võimalus tekib 2014. 2014 pidid rahavood positiivsemaks minema ( IV kd lk 141). Kohus leiab, et Batiment OÜ nõudeavaldus ja XXX e-kiri ei kinnita Batiment OÜ ja Probus OÜ laenude tagastamise tähtaegade edasilükkamise kokkulepete puudumist (IV kd lk 90-96). Asjaolu, et Batiment OÜ lähtus AS Süda Maja pankrotimenetluses laenulepingustes tulenevate nõuete sissenõutavaks muutmise aja määratlemisel laenulepingus märgitud tagastamise tähtajast, ei lükka iseenesest ümber seda, et aastatel 2010-2012 ei soovinud Batiment OÜ ega Probus OÜ AS-l Süda Maja laenude tagastamist enne arendusprojektide lõpuleviimist. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tuvastada AS Süda Maja aktsionäride Batiment OÜ ja Probus tahteavalduse TsÜS § 68 lg 3 mõttes lükata kokkuleppel AS-ga Süda Maja omanikulaenude tähtajad edasi kuni kinnisvaraprojektide valmimiseni. Sellest tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul AS Süda Maja kohustused Batiment OÜ ja Probus OÜ ees kostjale maksete tegemise ajal sissenõutavaks muutunud, mistõttu kostja eelistamisest Batiment OÜ ja Probus OÜ ees rääkida ei saa.
70.Hageja on väitnud, et lisaks Batiment OÜ ja Probus OÜ nõudele oli AS-l Süda Maja hulgaliselt kohustusi kolmandate isikute eest. Pankrotimenetluses on tunnustamist leidnud 19 võlausaldaja nõuded ning nimetatud tunnustatud nõuded muutusid sissenõutavaks aastatel 2010-2013. Hageja on näitena toonud Eesti Energia AS nõude, mis muutus osaliselt sissenõutavaks 12.08.2010 ja AS Kurmik nõude, mis muutus sissenõutavaks 08.06.2010. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et AS-l Süda Maja oli kostjale vaidlusaluste maksete tegemise ajal hulgaliselt muid kohustusi kolmandate isikute ees. Hageja poolt
viidatud Eesti Energia AS nõudeavalduse kohaselt oli AS-l Süda Maja Eesti Energia AS ees kostjale maksete tegemise ajal ebaoluline võlgnevus summas 190,93 eurot (12.08.2010 arve eest) (IV kd lk 98). Hageja esindaja on 23.01.2018 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et AS Kurmik nõue summas 1800 eurot tuleneb arvest 08.06.2012, seega on nimetatud arve esitatud pärast kostjale vaidlusaluste maksete tegemist. Seega AS-l Kurmik puudusid vaidlusalused perioodil sissenõutavaks muutunud nõuded.
71.Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et Batiment OÜ ja Probus OÜ laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 31.12.2010, siis ei ole kostja eelistamisega kaasnenud teiste võlausaldajate huvide kahjustamist PankrS § 109 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et AS Süda Maja kui äriühingu eksistents ei olnud sõltuvuses kostjale ca 3000 euro suuruse igakuise tasu maksmisega jätkamisest. Kohustuste täitmist kostja ees ei saa hinnata otstarbekamaks ega olulisemaks teiste võlausaldajate kohustuste täitmisest. Tegemist ei olnud majanduslikult otstarbeka käitumisega, mis oleks mis tahes viisil aidanud AS Süda Maja maksejõuetuse olukorrast välja tuua või olnud vältimatult vajalik AS Süda Maja tegevuse jätkamise seisukohalt, suurema kahju ärahoidmiseks või muul arvestamist väärival põhjusel. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja oli alates 19. aprillist 2007 kuni 24. oktoobrini 2013 AS Süda Maja ainsaks juhatuse liikmeks. Seega oli kostja ainus juhatuse liige ka hagiavalduses esile toodud perioodil 07. novembrist 2011 kuni
01.juunini 2012. Kostja juhtis äriühingut ja oli äriühingu seaduslikuks esindajaks. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja isikuks, kes juhtis ja haldas Ameerikanurga kinnistu arendust. Ta korraldas Ameerikanurga kinnistule planeeritava hüpermarketi ja outleti projekteerimist ja ehitamist, otsis üürnikke, pidas nendega läbirääkimisi, sõlmis üürilepinguid jne (II kd lk 145-150). AS Süda Maja juhtimine oli kostja peamiseks tegevusalaks. Kohus leiab, et juhatuse liikmele tasu väljamaksmist ei saa automaatselt ja üksüheselt võrrelda ühingu laenukohustuse tasumisega. Kohus asub seisukohale, et kostjale juhatuse liikme tasu väljamaksmine oli AS Süda Maja äritegevuse jätkamise seisukohast märkimisväärselt olulisem kui laenulepingute täitmine Probuse OÜ-le ja Batiment OÜ-le.
72.Kohus leiab, et ka juhatuse liikmel on eelduslikult õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning tasu mittesaamises peab olema eraldi kokku lepitud. Vaidlust pole selle üle, et AS Süda Maja juhtimine oli kostja põhitegevus. Kui isik ei saa oma põhitegevuse eest tasu, pole tal võimalik ennast ära elatada. Kostja on kinnitanud, et ei oleks nõustunud AS-s Süda Maja töötama ega AS Süda Maja arendusprojekte juhtima, kui ta poleks selle eest tasu saanud. Ka juhatuse liikmel on õigus tasu maksmata jätmisel või vähendamisel leping üles öelda (ÄS § 314 lg 4). Seega oleks kostjale tasu maksmata jätmisel jäänud AS Süda Maja juhita. Eelnevast tuleneb, et AS Süda Maja äritegevuse jätkamise seisukohalt oli esmaseks tagada äriühingule juhatuse olemasolu ning selleks pidi maksma juhatuse liikmele tasu. Kohus märgib, et kostjale makstud tasus 60 000 krooni ehk 3 834,69 eurot kuus oli kokku lepitud 02. jaanuaril 2006 sõlmitud töölepingus ning see püsis kogu tegevjuhiks olemise aja sama. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostjale oleks enne pankroti välja kuulutamist makstud erakorralist või varasemast märkimisväärselt suuremat tasu.
73.Hageja nõuab 2011. aasta eest tehtud tasumakseid tagasi summas 8 833,62 eurot. See summa moodustas 2011. aasta lõpu seisuga 0,03% ehk kolm kümnetuhandendikku AS Süda Maja lühiajalistest kohustustest. 2012. aasta eest tehtud tasumakseid nõuab pankrotihaldur summas 11 778,16 eurot. See summa moodustas 2012. aasta lõpu seisuga samuti 0,03% ehk kolm kümnetuhandendikku AS Süda Maja lühiajalistest kohustustest. Seega ei oleks saanud eelnimetatud summade kostjale maksmine iseenesest tuua kaasa ka AS Süda Maja püsivalt maksejõuetuks muutumist.
74.AS Süda Maja laenukohustuste täitmine Batiment OÜ-le ja Probuse OÜ-le oli võrreldes kostjale juhatuse liikme tasu maksmisega oluliselt vähem tähtis. Sellist järeldust toetab ka Riigikohtu praktika. Näiteks 29. mai 2009 lahendi nr 3-2-1-63-09 punktis 12 on selgitatud, et
maksuvõlgade tasumise eelistamine majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuste täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud. Kohus leiab, et Probus OÜ ja Batiment OÜ laenulepingutest tulenevate maksete tegemine on sarnane maksuvõla tasumise kohustusega ja see ei olnud AS Süda Maja majandustegevuse jätkamise seisukohast primaarne.
75.Lisaks märgib kohus, et arvestades kui keerukaks ja ressursimahukaks on tagantjärgi erinevatel ekspertidel osutunud AS Süda Maja kinnisvara väärtuse määramine perioodil 20102013 ja sellest tulenevalt AS Süda Maja netovara seisu hindamine kõnealusel perioodil, on ainuüksi sel põhjusel alusetu AS Süda Maja tollasele juhatuse liikmele ette heita AS Süda Maja pankrotiavalduse esitamist hiljemalt 2011. aastal. AS Süda Maja pankrot kuulutati välja 17.12.2013 võlgniku enda avalduse alusel, seega üritas kostja ellu viia AS Süda Maja arendusprojekte, mille ebaõnnestumine lõplikult selgus 2013 aastal, kuid mille ebaõnnestumises ei saanud olla veel kindel 2011. alguses. Kohtu hinnangul PankrS § 113 lg 1 p 3 eesmärk ei ole ka, et pärast ühingu pankrotistumist tuleks juhatuse liikmel eelnevate aastate eest saadud tasu tagasi maksta.
76.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 punktis 3 sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõtmise eeldused ei ole täidetud. Tõendamist ei ole leidnud kostjale rahalise kohustuse täitmisega teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Kui võlausaldajate huve pole kahjustatud, ei saa kohustuse täitmist tagasi võita, sh ka võlgniku lähikondselt. Menetluskulude jaotus
77.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
78.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
79.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse