Vastustajad: Puudutatud isik I: Maie Soodla, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Jaanus Soodla Puudutatud isik II: Meelis Soodla, ik XXXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Jaanus Soodla Puudutatud isik III: Jaanus Soodla, ik XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. novembri 2020. a määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud XXXXXXX menetluskulud puuduvad.
korteriühistu
kanda.
Hüvitatavad
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XXXXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 11. märtsil 2020 maksekäsu kiirmenetluses avalduse Maie Soodla, Meelis Soodla ja Jaanus Soodla (puudutatud isikud) vastu solidaarselt 595 euro 47 sendi saamiseks. Kuna puudutatud isikud esitasid nõudele vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Avaldaja esitas 4. mail 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikutelt tema kasuks välja mõista põhivõlg 656 eurot 5 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 50 senti ja alates 1. aprillist 2020 seadusjärgses määras viivis põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on puudutatud isikud XXXXXXX asuva korteriomandi omanikud ja korterelamus (elamu) moodustatud avaldaja liikmed. Puudutatud isikud ei ole nõuetekohaselt tasunud elamu renoveerimiseks avaldaja võetud laenu tagasimakseid. Arvestades, et laenusumma jaotati korteriomanike vahel vastavalt korterite ruutmeetritele (1 m2 kohta 0,66 eurot) ja puudutatud isikute korteriomandi suurus on 63,10 m2, on puudutatud isikute laenumakse 41 eurot 65 senti kuus. Puudutatud isikud tasusid laenumakseid alates augustist 2012 kuni veebruarini 2019, kuid jätsid alates veebruarist 2019 oma kohustuse täitmata. 31. märtsi 2020 seisuga on puudutatud isikutel arvetel kajastatud laenumaksete eest tasumata 659 eurot 55 senti, millest põhinõue on 656 eurot 5 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 50 senti.
2.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu. Puudutatud isikutele on ebaselge, kuidas on arvutatud laenumakse suurus. Puudutatud isikute arvutuse kohaselt tuli neil laenumaksena tasuda 18 eurot 30 senti kuus.
3.Tartu Maakohus jättis 2. novembri 2020 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue käsitatav korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-st 1 ja avaldaja põhikirja p-dest 4.2.6 ja 4.3.2 tuleneva nõudena, mille esitamine korteriühistu liikme vastu ei eelda eraldi sellekohase üldkoosoleku või juhatuse otsuse vastuvõtmist. Asi tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Kuna puudutatud isikud vaidlesid vastu avaldaja nõutavate laenumaksete suuruse kujunemisele, tuli avaldajal hiljemalt 15. septembriks 2020 kohtule ja puudutatud isikutele näidata vaidlusaluse arvestusperioodi (1. veebruar 2019 kuni 31. märts 2020) kohta igakuistel arvetel esitatud laenumakse suuruse (41 eurot 65 senti) saamise matemaatiline arvutuskäik. Et teha kindlaks, kui palju peab avaldaja liige võetud laenu eest igas kuus tasuma, tuleb jagada avaldaja igakuise laenumakse suurus kõigi korteriomandite eriomandi esemeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi eriomandi esemeks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (korteriomanike
20. juuli 2012 üldkoosoleku protokolli p 7, avaldaja põhikirja p 4.2.6.10). Maakohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et korterelamu renoveerimislaenu lepingust nähtuvalt on intressimäär esimesel viiel aastal fikseeritud, kuid edaspidi on tegemist muutuva intressimääraga, mistõttu võib iga poolaasta järel muutuda ka laenumakse suurus. Avaldaja esitas kohtule 15. septembri 2020 menetlusdokumendiga erinevaid avaldaja laenumakse graafikuid, millest nähtub üksnes avaldaja igakuise laenumakse suurus erineval perioodil, kuid jättis esitamata puudutatud isikute korteriomandi igakuise laenumakse suuruse matemaatilise arvutuskäigu. Seejuures märkis avaldaja, et igakuist laenusummat ei olegi kogutud panga laenumakse järgi ning puudu- või ülejääv summa on arvestatud remondifondist. Alates 2020. a septembrist on ettepanek koguda laenuraha panga laenusumma järgi. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole täitnud oma tõendamiskoormust ja avaldaja nõue on tõendamata.
4.Avaldaja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata asi uuesti lahendamiseks maakohtule.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. jaanuari 2021. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi arvestades lasub kohtul vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest ning kohus peab seisma selle eest, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud esitada asjas olulisi tõendeid. Maakohus on jätnud asja lahendamisel uurimisprintsiibi põhimõtted tähelepanuta ja asja saatmine maakohtule uueks lahendamiseks on seetõttu põhjendatud. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lähtuma hagita menetluse uurimispõhimõttest, selgitama avaldajale nõude õiguslikku alust ning vajadust esitada avalduse rahuldamiseks asjakohaseid tõendeid. Nõude alust arvestades on eelduslikult asjakohased tõendid avaldajal. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas avaldaja lepinguline esindaja 25. oktoobril 2020 avaldaja esindamise lõpetamisest koostöö sobimatuse tõttu. Ka see asjaolu võis tingida maakohtule asjakohaste tõendite ja faktiliste asjaolude esitamata jätmise.
7.Puudutatud isikud palusid Riigikohtule esitatud määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse asjas tehtud maakohtu määrus. Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui leidis, et maakohus rikkus hagita menetluse uurimispõhimõtet. Põhjendamatu on ringkonnakohtu järeldus, et avaldaja tõendite esitamata jätmise tingis asjaolu, et avaldaja lepinguline esindaja lõpetas 25. oktoobril 2020 avaldaja esindamise. Samuti jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et puudutatud isikute esindaja teatas kohtule, et puudutatud isikud soovivad asja arutamist kohtuistungil.
8.Riigikohus rahuldas 22. septembri 2021. a määrusega määruskaebuse osaliselt ning tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et hagita menetluse uurimispõhimõtte rikkumise tõttu jäid avaldajal avalduse rahuldamiseks asjakohased tõendid esitamata, ja sellepärast on maakohus teinud kergekäeliselt määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus korduvalt (5. mai ja 1. septembri 2020. a menetlusdokumentides) avaldajale selgitanud tõendamiskoormust, st tema kohustust tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid (igakuise laenumakse suuruse kujunemise asjaolusid), kuid avaldaja ei ole seda teinud. Arvestades maakohtu selgitusi, ei saanud avaldajale jääda tema tõendamiskohustus ebaselgeks ning kohtu nõudmise täitmata jätmisel võttis avaldaja riski, et tema avaldus võib jääda tõendamatuse tõttu rahuldamata. Riigikohus nõustus puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja lepingulise esindaja volituste lõppemine 25. oktoobril 2020 ei
saanud olla asjaoluks, mis tinginuks maakohtu eespool nimetatud menetlusdokumentides nõutud tõendite esitamata jätmise. Samas juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et maakohtu menetluses on jäänud esitatud väidete ja asjaoludega seotud ebaselgused kõrvaldamata. Puudutatud isikud on vastuses avaldaja avaldusele leidnud, et nende arvutuste kohaselt tuli puudutatud isikutel laenumaksena tasuda 18 eurot 30 senti kuus. Asja sisulisel lahendamisel tuleb võtta seisukoht, kas eeltoodu annab alust lugeda, et puudutatud isikud on 18 euro 30 sendi suuruse laenumakse tasumise kohustuse eelnimetatud ulatuses omaks võtnud (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4). Puudutatud isikud esitasid vastuses avaldaja avaldusele ka vastuväite, mille kohaselt, kui kohus peaks lugema mingiski ulatuses avaldaja nõude põhjendatuks, siis soovivad nad lugeda selle nõude tasaarvestatuks puudutatud isikute 1805 euro 60 sendi suuruse nõudega tulenevalt sellest, et avaldajal ei olnud õigust küsida laenumakseid 2012. a augusti, septembri, oktoobri ja novembri eest. Maakohtu istungil on puudutatud isikud leidnud, et enam makstud laenusumma 1805 eurot 60 senti tuleb avaldajalt välja mõista. See vastuväide on asjas tähtis ja asja sisulisel lahendamisel tuleb seda hinnata. Samuti osutas ringkonnakohus põhjendatult sellele, et asjas on jäänud ebaselgeks, kuidas (kas ka remondifondist) laenuraha koguti. Eeltoodut arvestades on maakohus jätnud hagita menetluses vähemalt osaliselt uurimispõhimõtte rakendamata. Kolleegiumi praktika kohaselt peab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tuleneb TsMS § 667 lg-s 2 sätestatust, et ringkonnakohus teeb määruskaebuse rahuldamisel võimaluse korral alati ise uue määruse ja lahendab asja lõplikult.
9.Asja uuel läbivaatamisel tegi Tartu Ringkonnakohus 25. oktoobril menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kokkuleppe sõlmimist ja andis tähtaja kokkuleppele jõudmise korral kompromissi esitamiseks. Kokkuleppele mittejõudmise korral palus ringkonnakohus menetlusosalistel asjaolude selgitamiseks vastata küsimustele.
10.Puudutatud isikud teatasid, et jäävad varem esitatud seisukohtade juurde.
11.Avaldaja esitas taotluse kohtule kompromissläbirääkimiste vahendamiseks või seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks 3. detsembrini 2021. Kompromissläbirääkimiste vahendamise ettevalmistamiseks esitas avaldaja kohtule lisadena 20. juuli 2012. a ja 21. mai 2018. a üldkoosoleku protokollid, akende vahetuse eest tagasimaksete graafikud ja puudutatud isikute korteri nr 42 laenugraafiku. Avaldaja selgitas, et remonditasu suuruseks kehtestati algselt 0,85 eurot/m2, millest 0,66 eurot/m2 pidi minema laenu teenindamiseks kuni laenu lõpliku tagasimaksmiseni 2027. aastal. Laenumakse võib ajas muutuda, sõltuvalt panga intressimäära muutusest. Lisaks tuli maksta akende vahetuse eest, sest akende vahetamise maht oli korteritel erinev. Lisaks laenu teenindamiseks minevale majandamiskulule on jooksvalt kogutud raha ka muude majandamiskulude, sh remonttööde tegemiseks.
12.Ringkonnakohus kuulas 7. detsembril 2021 toimunud kohtuistungil ära avaldaja ja puudutatud isikute esindaja.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Tartu Maakohtu 2. novembri 2020. a määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TSMS § 659 ja § 654 lg 6).
14.TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
Riigikohus andis juhise, et asja sisulisel lahendamisel tuleb võtta seisukoht, kas puudutatud isikud on 18 euro 30 suuruse laenumakse tasumise kohustuse eelnimetatud ulatuses omaks võtnud. Ringkonnakohtu 7. detsembri 2021 toimunud istungil täpsustas puudutatud isikute esindaja, et laenumakse 18.30 eurot kuus oli korteri nr 42 eest põhjendatud kuni 2017. aastani, sest selle ajani esitas korteriühistu pangale laenutagasimakse graafikud ja puudutatud isikud said laenumakse õiguspärasust kontrollida. See kinnitus ei kehti aga hilisema perioodi kohta, kuna puudutatud isik ei ole näinud laenugraafikuid. Avaldaja nõustus puudutatud isiku väitega, märkides, et pank ei väljasta enam pikaajalisi maksegraafikuid ja avaldaja ei ole neid puudutatud isikutele teatavaks teinud. Avalduse kohaselt ei tasunud korter 42 alates jaanuarist 2019 laenumakseid ja 31. märtsiks 2020 oli võlgnevus 656.05 eurot. Seega puudub asjas vaidlus, et väidetava võlgnevuse ajaperioodi kohta ei ole avaldaja esitanud laenulepingu lisaks olevaid maksegraafikuid, mis lubaksid kontrollida laenumakse suuruse õigsust. Samuti ei võimalda avaldaja esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsused määratleda igakuise laenumakse suurust. Avaldaja esitas
18.novembril 2021 ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks koos vastusega lisad, mille asjakohasust arutati kohtuistungil. Avaldaja lisas ka väidetavalt viimase avaldaja üldkoosoleku protokolli 21. maist 2018, millega korrigeeriti remondimaksete suurust. Üldkoosolek otsustas protokolli p-des 6 ja 7, et kütteperioodil on hooldustasu 0,26 eurot m2. Remondifond 0,3 EUR m2 kütteperioodil ja juuni, mai, juuli, august, september 0,6 eurot m2. Ringkonnakohus ei saa ka nimetatud üldkoosoleku otsuse alusel tõsikindlalt tuvastada, et puudutatud isikutel oli vaidlusalusel perioodil kohustus lisaks maksta laenumakseid 0,66 eurot m2 eest. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole suutnud oma nõuet tõendada maakohtus ega ringkonnakohtus. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele asjaolude selgitamiseks tähtaja. Avaldaja esitas tähtaegselt koos vastusega lisad, mille asjakohasust arutati kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et esitatud 20. juuli 2012. a ja 21. mai 2018. a üldkoosoleku protokollid, akende vahetuse eest tagasimaksete graafikud ja puudutatud isikute korteri nr 42 laenumaksete koond ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna nendest ei selgu, kuidas kujunes määruskaebuse esitaja poolt korteriomanike käest küsitava laenumakse suuruseks vaidlusalusel perioodil 0,66 eurot/m2. Ringkonnakohtu istungil vastas avaldaja, et ta ei tea, kui suur on remondifondi osamakse ja kui suur sellest on laenu osamakse. Seadmata kahtluse alla korteriühistu poolt võetud laenu tagasimaksmise kohustust korteriühistu liikmete poolt, tuleb rõhutada, et laenumaksete suurus peab olema kontrollitav ja ettenähtav ning hõlmama kogu laenuperioodi, et korteriühistu liige teaks, mille eest ta makset ja mis suuruses peab tasuma.
15.Puudutatud isikud esitasid vastuses avaldaja avaldusele vastuväite, mille kohaselt juhul, kui kohus peaks leidma, et nõue on osaliselt põhjendatud, siis sooviksid nad lugeda selle nõude tasaarvestatuks puudutatud isikute enammakstud summaga 1805 eurot 60 senti. Maakohtu istungil leidsid puudutatud isikud, et 1805 eurot 60 senti tuleks avaldajalt välja mõista. Ringkonnakohus märgib, et kuna puudutatud isikud ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis 1805 eurot 60 sendi osas seisukoha võtmata, siis puudub ringkonnakohtul avaldaja määruskaebuse läbivaatamisel alus selles osas maakohtu määrust muuta. Määruskaebemenetlusele ringkonnakohtus kohaldatakse TsMS §-i 651, mille kohaselt
ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja olukord ei saa võrreldes maakohtu määruses otsustatuga määruskaebuse esitamise tõttu halvemaks muutuda. Kui avaldaja nõue oleks kuulunud mingis osas rahuldamisele, oleks ringkonnakohus saanud kaaluda tasaarvestusvastuväite põhjendatust, kuid ringkonnakohtul puudub alus kaaluda puudutatud isikute rahalise vastuavalduse põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta XXXXXXX korteriühistu kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.