1.2.Punktis 1.1. nimetatud summast tasutakse 5445 eurot tsiviilasjas nr 2-16-9519 Harju Maakohtu 21. juuni 2016. a hagi tagamise määruse alusel kohtutäitur Elin Vilippuse deposiitkontole kantud summa arvel.
2-16-9519
1.3.Punktis 1.1. nimetatud summast 4555 eurot tasub YY XX pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 20. märtsil 2019.
1.4.Juhul kui YY jätab punktis 1.3. nimetatud kohustuse tähtaegselt täitmata, kohustub ta tasuma XX-le leppetrahvi 2500 eurot.
1.5.XX-l ja YY-l ei ole pärast ülalmärgitud viisil kompromissi täitmist teineteise suhtes praegusest tsiviilasjast tulenevalt mingeid nõudeid.
1.6.XX ja YY loobuvad kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise õigusest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 5. mai 2017. a osaotsus tsiviilasjas nr 2-16-9519 ja lõpetada XX esitatud hagi menetlus YY vastu esitatud nõuete osas.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 325 eurot ja kanda see XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.
5.Tagastada YY-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 350 eurot ja kanda see YY pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Tühistada Harju Maakohtu 21. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-s 2 kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kohustada kohtutäiturit Elin Vilippus kandma selle hagi tagamise määruse alusel kohtutäituri ametialasele pangakontole YY tasutud 5445 eurot XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 17. juunil 2016 YY (kostja) ja AA (hageja abikaasa) vastu hagi, mida täpsustas ja täiendas 31. jaanuaril 2017. Hageja palus kostja vastu esitatud hagis kohustada kostjat andma XXX asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXX) (kinnisasja) valdus üle hagejale või hageja ja tema abikaasa ühisesse valdusse ning mõista kostjalt hageja ja tema abikaasa kasuks ebaseadusliku valduse tõttu alates 15. märtsist 2016 kuni kinisasja valduse vabastamiseni hüvitis 990 eurot kuus. Lisaks palus hageja kohustada oma abikaasat hoiduma hageja õiguste rikkumisest, sh keelata tal anda kinnisasja valdust kolmandatele isikutele hageja kirjaliku nõusolekuta ning mõista talt hageja kasuks välja kahjuhüvitis. Hagiavalduse kohaselt soetasid hageja ja tema abikaasa abielu ajal elamluga kinnisasja. Abikaasad on kantud kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse. Poolte abielu on
2-16-9519 lõppenud, kuid ühisvara, sh kinnisasi on jagamata. Hageja abikaasa andis 15. veebruaril 2016 hagejale teada, et kinnisasja haldab tema äriühing A OÜ (ühing) ning 21. märtsil 2016 teatas ta hagejale, et ta sõlmis ühingu esindajana kostjaga 15. märtsini 2017 kehtiva üürilepingu, mille kohaselt tasub kostja üüri 990 eurot kuus. Hageja ei ole andnud nõusolekut kinnisasja haldamise ühingule üleandmiseks ning haldamisleping on tühine. Hageja nõudis kostjalt kinnisasja valduse vabastamist, kuid kostja keeldus, teatades, et ta kasutab kinnisasja üürilepingu alusel. Kostja kasutab kinnisasja ebaseaduslikult, sest hageja ei andnud abikaasale ega tema ühingule nõusolekut kinnisasja kasutamiseks ega valduse üleandmiseks. Hagejal on õigus nõuda kinnisasi kostja ebaseaduslikust valdusest välja. Samuti peab kostja välja andma kinnisasja kasutamisest saadud kasu, arvestusega 990 eurot kuus.
2.Kostja vaidles tema vastu esitatud nõuetele vastu, palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus tegi 5. mail 2017 kostja vastu esitatud nõuete kohta osaotsuse, millega rahuldas hagi kostja vastu osaliselt. Maakohus kohustas kostjat andma kinnisasi hageja ja tema abikaasa ühisesse valdusesse ning mõistis kostjalt hageja ja tema abikaasa kasuks välja hüvitise 1611 eurot 50 senti, samuti alates kohtuotsuse tegemisest kuni valduse vabastamiseni hüvitise 990 eurot kuus. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja hüvitise 879 eurot 56 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hüvitisenõude ja jaotas menetluskulud, ning teha asjas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. novembri 2017. a otsusega osaliselt apellatsioonkaebused, tühistas maakohtu osaotsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Riigikohus tühistas 31. oktoobri 2018. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Ringkonnakohtu 5. märtsi 2019. a kohtuistungil nõustusid hageja ja kostja lahendama vaidluse kokkuleppel ja palusid kinnitada kompromissikokkuleppe järgmistel tingimustel. Kostja I kohustub tasuma hagejale kokku 10 000 eurot, millest 5445 eurot tasutakse praeguses kohtuasjas hagi tagamise määruse alusel kohtutäitur Elin Vilippuse deposiitkontole kantud summa arvel ning 4555 eurot tasub kostja I hageja pangakontole hiljemalt 20. märtsil 2019. Juhul kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 20. märtsil 2019, kohustub ta tasuma hagejale leppetrahvina 2500 eurot. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu rohkem sellest tsiviilasjast tulenevalt nõudeid ning kohtuasja menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
2-16-9519 Pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise õigusest ja kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada, maakohtu osaotsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse kostja vastu esitatud nõuete osas lõpetada. Pooled paluvad ühtlasi tagastada poole apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivust, sh hageja apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu tagastada hageja pangakontole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu osaotsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja nr 2-16-9519 menetlus kostja vastu esitatud nõuete osas lõpetada.
11.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
12.Praeguses asjas vaidlesid pooled selle üle, kas kostjat tuleb kohustada andma hagejale (ja tema abikaasale) üle viimaste ühisomandis olev kinnisasi ning mõista kostjalt hageja ja tea abikaasa kasuks kostjalt välja kinnisasja kasutamisest saadud kasu (990 eurot kuus). Ringkonnakohtu istungil leppisid pooled õigusrahu saavutamise huvides kokku, et sõltumata sellest, kas kinnisasja valdus on kohtumenetluse ajal õigele isikule üle antud, ei ole vaja kohustada kostjat enam valdust üle andma, kuid kostja peab hüvitama hagejale 10 000 eurot, sh 5445 eurot kohtumenetluse ajal hagi tagamise korras kohtutäituri deposiiti makstud raha arvel, ning kumbki pool kannab sellisel juhul oma menetluskulud ise.
13.Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Poolte lepingulistel esindajatel on volitus sõlmida hageja ja kostja nimel kompromissikokkulepe. Seda arvestades kinnitab kolleegium kompromissikokkuleppe.
14.Kuna pooled palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada neile TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses tagastada. Arvestades seda, et hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõiu 650 eurot, tuleb talle tagastada 325 eurot. Kuna kostja tasus apellatsioonkaebuselt 700 eurot, tuleb talle tagastada 350 eurot.
2-16-9519
Ringkonnakohus selgitab, et järgi menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata TsMS § 150 lg 3 eelnevas kohtuatmes tasutud riigilõivu.
15.Arvestades seda, et maakohus kohaldas praeguses kohtuasjas 21. juuni 2016. a hagi tagamise määrusega kostja vastu esitatud hüvitisenõude tagamiseks abinõu, mille kohaselt tasus kostja alates 1. oktoobrist 2016 kinnisasja kasutamise eest üüri kohtutäituri deposiiti (kokku 5445 eurot), lahendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5 I lause järgi kompromissi kinnitavas kohtumääruses ka hagi tagamise abinõuga seotud küsimused. Arvestades seda, et pooled palusid kanda kohtutäituri deposiiti kantud raha (5445 eurot) kompromissilepingu täitmiseks üle hageja kontole, tühistab kolleegium TsMS § 386 lg 2 alusel hagi tagamise abinõu ja kohustab kohtutäiturit kandma deposiiti kantud summa üle hagejale.
16.Pooled leppisid kokku, et kannavad kohtuvaidlusega seotud menetluskulud ise. Samuti loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.