YY hagi XX ja OO vastu kinnisasja kostjate valdusest väljanõudmiseks. XX ja OO vastuhagi YY vastu ning hagi EE ja AA vastu valduse rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
YY, EE ja AA apellatsioonkaebus 3 500 eurot XX ja OO vastuapellatsioonkaebus 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY, EE ja AA apellatsioonkaebus XX ja OO vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuhagis kostja I/apellatsioonimenetluses apellant I ja vastustaja vastuhagis): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Vastuhagi kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II ja vastustaja vastuhagis): EE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Vastuhagi kostja III (apellatsioonimenetluses apellant III ja vastustaja vastuhagis): AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), Vastuhagi kostjate I-III (apellantide I-III ja vastuhagis vastustajate) ühine lepinguline esindaja Peeter Malve (e-post: XXX)
Kostja I (vastuhagis hageja I/apellatsioonimenetluses vastustaja I ja apellant vastuhagis): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255 Kostja II (vastuhagis hageja II/apellatsioonimenetluses vastustaja II ja apellant vastuhagis): OO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostjate I ja II ühine lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja (e-post: XXX) Istungi toimumise aeg
2.YY, EE ja AA apellatsioonkaebus ning XX ja OO vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja) esitas 05.01.2018 hagi XX (kostja I) ja OO (kostja II) (edaspidi ka kui kostjad) vastu. Hageja palub kohustada kostjaid vabastama hagejale kuuluva kinnisasja valdus, mis asub aadressil YYY, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX. Kui kostjad keelduvad p-s 1 märgitud kohustuse täitmisest, määrata kohtuotsuses kindlaks, et kostjad kuuluvad hageja kinnisasjalt väljatõstmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
2.Hageja väitel kuulub hagejale alates 2006. aastast kinnisasi, mis asub aadressil YYY, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX. 2007. a andis hageja kostjatele loa asuda kasutama tähtajatult ja ilma üüri maksmise kohustuseta hagejale kuuluvat YYY kinnistul asuva elamu ühte eraldiseisvat osa. 30.08.2017 edastas hageja kostjatele üürilepingu ülesütlemise avalduse, ütles võlaõigusseaduse (VÕS) § 312 lg 1 alusel üürilepingu üles ja andis kostjatele väljakolimiseks aega kolm kuud, alates üürilepingu ülesütlemise teate kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ülesütlemise üks põhjus oli ka selles, et kostjate suhtumine hageja perekonda muutus aja jooksul väga negatiivseks ja kooselu ühel kinnistul võimatuks. Kostjad hakkasid kinnistul peremehetsema kohe pärast seda, kui hageja läks koos naisega Soome tööle ega austanud hageja ja tema pereliikmete privaatsust.
3.Kostjad said üürilepingu ülesütlemise teate kätte 01.09.2017 ja saatsid hagejale 29.09.2017 vastuse, milles tegid ettepaneku käsitleda poolte suhet seltsingulepinguna ja tunnustada kostjate õigus kasutada hageja elamuosa kuni oma elupäevade lõpuni. Hageja ei ole kostjatega mingit seltsingulepingut sõlminud. Seega ei ole hageja saanud seda ka üles öelda. Hageja ei ole kunagi kostjatele lubanud, et nad võivad tema kinnistul elada kuni surmani ja seda täiesti tasuta. Hageja lubas oma vanematel elada oma kinnistul tähtajatult tänutäheks ehitusel abiks olemise eest, mingist tähtajast juttu pole olnud.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255 Hageja pakkus kostjatele, et tema ehitab valmis maja karbi. Ja kui kostjad müüvad maha oma Keila korteri, siis selle müügist saadud rahade eest aitavad kostjad ära sisustada maja. Kui maja valmis sai, müüsid kostjad oma korteri maha ning tulid majja elama, aga raha nad sinna ei panustanud. Kui kostja II ehitusmaterjale ostiski, siis hageja maksis talle kõik sularahas kinni. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks midagi rahaliselt investeerinud hageja kinnistule. Kui kostjad ongi millegi eest tasunud, siis on see seotud vaid nende kasutuses olnud eluruumi sisustusega, millega hagejal pistmist ei ole. Kostja OO aitas hagejal elumaja ehitada, selleks avaldas ta ise soovi, sest oli pensionile jäänud ja ei soovinud väidetavalt kodus tegevusetult olla. Hageja maksis igal sellisel korral OO-le tema poolt ostetud ehituskaupade maksumuse sularahas käest-kätte tagasi, mistõttu hageja ei võlgne kostjale midagi. Hagejale teadaolevalt toimetas OO ka muudel ehitusobjektidel (remontis oma Keila korterit, abistas sugulasi, tuttavaid (sh naaber VV), tegi „haltuurasid“ jne), kuhu ostis oma raha eest ilmselt ka mingeid ehituskaupu.
4.Kostjad ei ole siiani vabastanud valdust. Kuigi kostjad on kasutanud kinnistut üle 10 aasta, ei ole nad siiani tasunud praktiliselt mitte millegi eest, lastes sh enda kütte ja elektri maksta kinni hagejal. Hageja tundis, et on kostjale II ehituse eest justkui võlgu. Hageja tundis, et ei ole kohane elektri eest raha küsida. Aga see ei olnud kokkulepe. Hageja leiab, et ta on kostjatele nende abi eest elamu ehitamisel piisavalt tänu üles näidanud, võimaldades neil üle 10 aasta tasuta elamist ja makstes kinni nende elektri, küttepuud, muruniiduki bensiini, remondid jpms. Kuivõrd hageja vajab kostjate kasutuses olevat majaosa seoses perekonna laienemisega ise, siis on tekkinud paratamatult olukord, kus kõik enam ühte majja elama ei mahu ning kostjatel tuleb leida endale uus elukoht.
5.Hageja ei vaidle vastu sellele, et on katkestanud kostjate valduses olevate ruumide elektriühenduse. AA lõikas elektrijuhtme läbi kuivõrd tegemist oli äärmiselt ohtliku lahendusega, sest see pikendusjuhe oli kokku lapitud väga erinevat liiki juhtmetest, mille ühendused olid vihma käes lahtiselt. Hageja on nõus kostjatele elektrienergia taastama, kui kostja nõustub tasuma 1/3 kogu arvest hiljemalt 5 päeva jooksul alates elektriarve edastamisest kostja lepingulise esindaja e-maili aadressil. Kostjate vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Alates 2006. aasta detsembrist on pooled üheskoos asunud ehitama kinnistul paiknevat maja. Poolte eesmärk on olnud ehitada kinnistule maja, mis oleks poolte ühiseks elukohaks. Kinnistule ehitatud maja on planeeritud paarismajana - majal on kaks eraldi sissepääsuga reaalosa. Kostjad on kinnistul asuvas majas elanud alates 14.02.2008. Ka hageja kolis koos perega sama maja teisele poolele sisse 2008. aasta jooksul. Perioodil 2008-2016 elasid pooled kinnistul asuvas majas ning poolte vahel polnud mistahes märkimist väärivaid erimeelsusi ega probleeme. 26.12.2016 suri kostja II õde LL. Kostja II ja tema vend olid oma õe pärijateks. Pärandvara hulka kuulus muuhulgas korter Tallinnas. Kostja II ja tema vend kinkisid pärandvara hulka kuuluva korteri kostjate lapselapsele ÜÜ-le. Hageja oli seisukohal, et päritud korteri oleks kostja II koos vennaga pidanud kinkima hageja vanemale tütrele. Kuna asjad ei läinud nii, nagu hageja soovis, muutus hageja suhtumine kostjatesse kardinaalselt.
7.Pooled on sõlminud seltsingulepingu, mille eesmärgiks on olnud kinnistule ühiselt kasutatava paarismaja ehitamine ja selle kasutamine. Poolte kokkuleppe kohaselt jäi kinnistu omanikuks küll hageja, kuid kostjatel on õigus tehtud panuste eest maja ilma täiendava tasuta kasutada kuni nende surmani. Kostjad on kinnistul asuva maja ehitamisse panustanud raha kokku üle 1 000 000 EEK ehk rohkem kui 64 000 EUR. Lisaks on kostjad panustanud väga suures ulatuses maja ehitamisel oma tööga, nimelt osales OO maja ehitamise protsessis algusest lõpuni peamise ehitajana. Kostja II on tellinud maja ehitamiseks kasutatud korstnamaterjali. Kostja II on tellinud ja vastu võtnud mõlemale majaosale paigaldatud soojuspumbad. Kostja II on tellinud kinnistul asuvasse majja
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255 kamina paigalduse. Kostjad on ehituse finantseerimiseks võõrandanud neile kuulunud korteri ja garaaži. Hageja panuseks oli kinnistu kasutamise õiguse andmine kostjatele. Samuti oli hageja panuseks väiksemal määral ehitamine ja ka materjalide ostmine. Selles osas, kui palju kumbki pool pidi rahaliselt panustama, kokkulepet polnud.
8.Hageja ei ole seltsingulepingut üles öelnud. Isegi, kui hageja oleks seltsingulepingu üles öelnud, oleks seltsingulepingu ülesütlemine kostjate suhtes ebamõistlikult kahjulik. Kostjad kasutavad kinnistut oma peamise elukohana. Seltsingu likvideerimisel kuuluks hageja poolt kostjatele tagastamisele ca kaks kolmandikku maja väärtusest. Hageja esitatud asjaolude kohaselt ei saa tegemist olla üürilepinguga. Kui jaatada poolte vahel kasutuslepingu olemasolu, siis ei saa kostjad nõustuda hageja õigusliku käsitlusega, et tegemist on tähtajatu lepinguga. Olenemata lepingu tüübist on olnud poolte eesmärk, et kostjad saaksid kinnistul asuva maja osa kasutada kuni kostjate surmani. Hageja ei ole välja toonud mistahes mõjuvat põhjust lepingu ülesütlemiseks. Kostjate vastuhagi ning kostjate hagi EE ja AA vastu
9.Kostjad esitasid 30.11.2018 vastuhagi ja 07.12.2018 vastuhagi täpsustused, milles paluvad keelata YY’l, EE’l ja AA’l tegevused, mis: - takistavad elektriühenduse kasutamist elektrienergia tarbimiseks XX ja OO valduses olevates ruumides (30.11.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punasega viirutatud alana) YYY kinnistul, asukohaga, XXX (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnusega XXX); - takistavad XX’l ja OO’l ligipääsu YYY kinnistul, asukohaga, XXX (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnusega XXX), asuvale puukuurile ja selles asuvatele XX ja OO omandis olevatele küttepuudele, mis paiknevad puukuuri kirdepoolses neljandikus (17.12.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana). Samuti paluvad kostjad kohustada YY’t, EE’t ja AA’t tulevikus hoiduma tegevustest, mis: - takistavad XX’l ja OO’l elektriühenduse kasutamist elektrienergia tarbimiseks XX ja OO valduses olevates ruumides (30.11.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punasega viirutatud alana) YYY kinnistul, asukohaga, XXX (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnusega XXX); - takistavad XX’l ja OO’l ligipääsu YYY kinnistul, asukohaga, XXX (registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnusega XXX), asuvale puukuurile ja selles asuvatele XX ja OO omandis olevatele küttepuudele, mis paiknevad puukuuri kirdepoolses neljandikus (17.12.2018 menetlusdokumendi lisaks 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana).
10.02.05.2019 kohtuistungil loobusid kostjad hageja ja vastuhagi kostjate II ja III vastu esitatud nõudest puukuuri osas. Hageja on katkestanud kostjate valduses olevate eluruumide elektriühenduse (elektrikilp, millest saab kostjate kasutuses olevate eluruumide elektriühenduse välja lülitada, asub hageja ainukasutuses olevates ruumides). Valduse rikkumine hageja poolt toimus 26.11.2018.
11.EE ja AA on kostjate valdust rikkunud sellega, et nad on 28.11.2018 lõiganud korduvalt läbi kostjate poolt eluruumide ajutiselt elektriga varustamiseks kõrvalhoonest veetud elektrikaabli. Hageja ja kostjate vahelise kokkuleppe kohaselt võisid kostjad enda valduses olevates eluruumides kasutada igapäevaseks elutegevuseks vajalikku elektrit ilma hagejale tasu maksmata. 8 aastat ei öelnud hageja kostjatele kordagi, et nad maksaks elektri eest. Kostjad on nõus hagejale elektrienergia eest edaspidi maksma mõistlikku tasu.
Maakohtu otsus
12.Maakohus jättis YY hagi rahuldamata, rahuldas XX ja OO vastuhagi, võttis vastu XX ja OO vastuhagis esitatud nõuete osalise loobumise ja lõpetas selles osas menetluse, jättis menetluskulud enne 30.11.2018 vastuhagi esitamist hageja kanda ja alates 30.11.2018 vastuhagi esitamisest hageja kanda 75% ulatuses ning vastuhagi kostjate II ja III kanda 25% ulatuses,, määras, et kostjatele hüvitatavate menetluskulude
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255 suuruseks on 5 403,20 eurot, mõistis YY-lt solidaarselt XX ja OO kasuks välja menetluskulud 4 351,50 eurot ja EE-lt ja AA-lt solidaarselt XX ja OO kasuks välja menetluskulud 1 051,70 eurot.
13.Otsuse põhjenduste kohaselt on käesolevas asjas tõendatud, et hageja ja kostjad sõlmisid 2006. a seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli hageja kinnisasjal asuva elamu valmisehitamine ja sellest ühe majaosa andmine kostjate kasutusse ja teise majaosa andmine hageja kasutusse. Nimetatud asjaolu tõendavad eelkõige tunnistajate ütlused.
14.Kohus leiab, et tõendatud on ka asjaolu, et kostjad on rahaliselt panustanud maja ehitamisse.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostjad on võõrandanud neile kuulunud korteri ja garaaži. Kostjate väitel on kostja II tellinud maja ehitamiseks korstnamaterjali, kostja II on tellinud ja vastu võtnud mõlemale majaosale paigaldatud soojuspumbad ning kostja II on tellinud kinnistul asuvasse majja kamina paigalduse.
16.Kohtu hinnangul tõendab kostjate poolt panuste tegemine ehitustööde tegemise ja ehitusmaterjalide soetamise näol poolte kokkulepet, mis oma olemuselt vastab seltsingulepingu tunnustele. Tegemist on konkreetsel eesmärgil (hageja kinnisasjal asuva elamu valmisehitamine ja sellest ühe majaosa andmine kostjate kasutusse ja teise majaosa andmine hageja kasutusse) sõlmitud lepinguga, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil (kostjate poolt panuste tegemisel, milleks oli ehitustööde tegemine, ehitusmaterjalide ja sisustuse soetamine ning hageja poolt kinnisasja kasutamise võimaldamine, ehitusmaterjalide ja sisustuse soetamine).
17.Kohtu hinnangul leppisid pooled kokku selles, et kostjad võivad hageja kinnistule ehitatavas elamus elada kuni kostjate elupäevade lõpuni. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et hageja ja kostjate vahel sõlmitud seltsinguleping oleks hageja poolt üles öeldud.
18.Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et 2006. a sõlmisid hageja ja kostjad seltsingulepingu tunnustele vastava kokkuleppe, mille eesmärgiks on ühiselt hagejale kuuluvale kinnistule elumaja (kahe majaosaga) valmis ehitamine ja kostjatele eluaegse elamisõiguse andmine, mille saavutamiseks teevad pooled panuseid oma kinnisvara müümisest saadud raha ulatuses ning lisaks kostja II poolse isikliku tööjõuga. Seltsinguleping on kehtiv.
19.Kuna kohus tuvastab seltsingulepingu olemasolu, ei ole kohtul vajalik hinnata, kas kostjad valdavad kinnisasja mingi muu lepingu (sealhulgas üürilepingu) alusel. Seega ei esine käesoleval hetkel olukorda, kus kostjad valdaksid kinnisasjal YYY, asuvat majaosa õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust kohustada kostjaid kinnisasja valdust vabastama. Kostjatel on õigus kasutada tulenevalt seltsingulepingust ühte kinnisasjal asuvat majaosa ja selle teenindamiseks vajalikku maatükki. Seetõttu jääb hageja hagi rahuldamata.
20.Vaidlust ei ole selles, et 26.11.2018 on hageja katkestanud kostjate poolt kasutatavas majaosas elektriühenduse ning 28.11.2018 on vastuhagi kostja III katkestanud kostjate poolt kasutatavas majaosas elektriühenduse, lõigates läbi kostja II poolt paigaldatud elektrikaabli. Elektriühenduse katkestamist saab kohtu hinnangul käsitleda valduse rikkumisena, kuna elektriühenduseta on kinnisasja valdamine oluliselt raskendatud.
21.Kohtule kostjate poolt 18.02.2019 esitatud helisalvestisest teeb kohus järelduse, et kostja II poolt paigaldatud elektrikaabli läbilõikamises osales ka vastuhagi kostja II. Hageja ja vastuhagi kostjate väitel oli vajalik 28.11.2018 kostjate poolt paigaldatud ajutine elektriühendus katkestada põhjusel, et paigaldatud kaabel oli ohtlik, kuid kohtu hinnangul on see jäänud tõendamata.
22.Asjaolust, et hageja ei ole nõudnud kostjatelt elektri eest tasumist 10 aastat, ei saa teha järeldust, et algselt oleks olnud sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kostjad ei pea hagejale kostjate poolt kasutatud elektri eest tasuma. Kohtu hinnangul aga ei anna kostjate poolt hagejale elektri eest tasumata jätmine õigust hagejale ega vastuhagi kostjatele II ja III katkestada kostjatel elektriühendus.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255
23.Vaidluse all ei ole, et hageja on tasunud elektrienergia ja võrguteenuse eest teenuse müüjale ning kuni 20.12.2018 kohtu määruse tegemiseni ei ole kostjad hagejale enda poolt kasutatava elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud. Seega on hageja teinud kulutusi kostjate eest. Käesolevas asjas hageja kostjate vastu kulutuste hüvitamise nõuet esitanud ei ole. Hageja ei saa kohtu hinnangul oma kulutuste hüvitamise nõude esitamise asemel hakata oma õigusi realiseerima kostjate elektriühenduse katkestamise teel. Selleks puudub igasugune õiguslik alus.
24.Kohus leiab, et tulenevalt pooltevahelistest pingelistest suhetest ja erimeelsustest on põhjendatult on alus arvata, et hageja ja vastuhagi kostjad II ja III võivad ka edaspidi toime panna tegevusi kostjate kasutuses oleva majaosa elektriühendusega varustamise katkestamisel. Elektriühenduse katkestamine tõkestati alles kohtu poolt esialgse õiguskaitse määramisel. Apellatsioonkaebus
25.Hageja ja vastuhagis kostjad vaidlustavad maakohtu lahendi täies ulatuses ning paluvad ringkonnakohtul teha uus lahend, millega hagi täies ulatuses rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
26.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole pooled sõlminud suulist seltsingulepingut ning sellist liiki leping ei saa olla kinnisasja või elamu kasutuse õiguslikuks aluseks. Apellandid leiavad, et seltsingulepingu eesmärgiks saab olla vaid seltsinguvara ühine kogumine, mitte selle oma isiklikes huvides kasutamine või käsutamine. Selles, et kostjad ei osalenud kinnisasja (maa) soetamisel mingilgi määral, pooltel vaidlust ei ole. Kehtiv õiguskord ei võimalda sõlmida sellist seltsingulepingut, mille raames saaks anda ilma kõigi kinnisasja omanike notariaalselt tõestatud nõusolekuta elamu või selle osa ühe seltsinglase eluaegsesse käsutusse. Asjas selgus, et hageja abikaasa QQ ei ole kostjatega seltsingu loomises kokku leppinud, seega temale kuuluv vara ei saa seltsingusse kuuluda. Maakohus ei tuvastanud sedagi, millal ja kes konkreetselt väidetava seltsingulepingu sõlmisid ning milles omavahel kokku lepiti.
27.Vastuhagi on alusetu. Hageja esitas 08.05.2018 so menetluse ajal kostjatele kirjaliku nõude tasuda elektri ja muude kommunaalkulude eest 150 eurot kuus. Kostjad hageja tasunõudele ei reageerinud. Hagejale ei olnud kohustust anda kostjatele tasuta elektrit, sest ta oli kasutuslepingu üles öelnud. Hageja poolt oli elektri väljalülitamine põhjendatud. Kostjatel ei olnud õigust hõivata oma pikendusjuhtmega elamust eemale jääva elektriposti külge paigaldatud pistikupesa, sest kohus ei tuvastanud kostjate õigust elamust väljapoole jääva ülejäänud kinnistuosa kasutuseks. Hagejal kui kinnisasja omanikul on õigus otsustada, kas kostjate poolt loodud ajutine elektriühendus on ohutu või mitte. Vastuapellatsioonkaebus
28.Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebuse. Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostjate lepingulise esindaja teenuse osutamise tunnihinda ning mõistnud kostjate kasuks välja rahaliselt menetluskulu väiksemas mahus võrreldes tegelikult esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud ajaga. Kostjad paluvad määrata nendele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 6 446,82 eurot selliselt, et YY-lt mõistetakse solidaarselt kostjate kasuks välja 5 292,81 eurot ja EE-lt, AA-lt solidaarselt kostjate kasuks 1 154 eurot. Vastused apellatsioonkaebustele
29.Pooled vaidlesid teineteise poolt esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255
Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevas asjas esiletoodud asjaoludel ja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada poolte vahel seltsingulepingu olemasolu. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
32.Nagu iga teise lepingu puhul, saab ka seltsingulepingu lugeda sõlmituks siis, kui esineb lepingupoolte vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
33.Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel kirjalikku seltsingulepingut sõlmitud ei ole. See ei välista aga ringkonnakohtu arvates poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist, sest seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist välistab see, et leping ei ole notariaalses vormis. Selleks, et lugeda poolte vahel seltsinguleping sõlmituks, tuli käesolevas asjas tuvastada esiteks poolte ühine tahe majanduslikult ühise vara kestvaks loomiseks ning teiseks tuvastada, et seltsingulepingu pooled tegid selle vara omandamiseks olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused. Ringkonnakohus osutab, et seltsingu sätete kohaldamist ei välista see, kui vara omandatakse asjaõiguslikult ühe seltsinglase ainuomandisse (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-109-14, p 17).
34.Seltsingulepingu regulatsioonist nähtub, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Ringkonnakohtu arvates on seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel tõendatud ja maakohus on põhjendatult tuvastanud seltsingulepingu olemasolu poolte vahel. Ringkonnakohus nõustub selles osas täielikult maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Asjaolude ebaõiget tuvastamist või tõendite hindamisel tehtud minetusi ringkonnakohus ei tähelda.
35.Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus pole tuvastanud millal ja kes konkreetselt seltsingulepingu sõlmisid. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohtus on otsuse p-s 39 selgelt väljendanud, et asjas on tõendamist leidnud hageja ja kostjate vahel seltsingulepingu sõlmimine 2006.a ning selle eesmärk. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et seltsingulepingu sõlmimine ei ole võimalik, kuna kinnistu kuulub ühisvara hulka ning hageja abikaasa ei ole seltsingulepingut sõlminud. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebuse väited põhjendamatud. Seltsingulepingu sõlmimine tuvastati mh hageja abikaasa QQ ütluste alusel ning maakohus tuvastas, et seltsingulepingu sõlmimiseks andis QQ oma heakskiidu.
36.Ringkonnakohus ei nõustu ka vastuhagis kostjate väitega, et elektri väljalülitamine vastuhagis hagejate kasutuses olnud ruumides oli põhjendatud. Asjast nähtuvalt ei nõudnud hageja kostjatelt kommunaalkulude tasumist 10 aasta jooksul ning kostjate
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255 arvamuse järgi oli sõlmitud kokkulepe, et nad ei pea kuni elu lõpuni kommunaalkulusid tasuma. Poolte suhete halvenedes nõudis hageja kostjatelt elektri eest tasu, mis ületas tarbitud elektri maksumust kordades. Asja materjalidest nähtub, et kostjad olid nõus tarbitud elektri eest tasuma, kuid määras, mis vastas nende poolt tarbitud elektri maksumusele. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et menetluse jooksul 08.05.2018 esitas ta kostjatele nõude tasuda erinevate kulude hüvitamiseks 150 eurot kuus, kuid kuidas on kujunenud arvestus iga esiletoodud kululiigi osas, sh ka konkreetselt tarbitud teenuse eest, see nõudekirjast ei nähtu. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kuna kostjatel puudub maakohtu lahendi järgi õigus kasutada kinnistut väljapool nende kasutatavat majaosa, siis ei olnud neil õigust elektri saamiseks ning pikendusjuhtme kasutamine üle hageja kinnistu ja elektrijuhtme läbilõikamine vastuhagis kostjate poolt ja heakskiidul oli seega põhjendatud. Ringkonnakohus osutab, et maakohus tuvastas otsus p-s 56, et kostjatel on õigus kasutada tulenevalt seltsingulepingust ühte kinnisasjal asuvat majaosa ja selle teenindamiseks vajalikku maatükki, mistõttu on apellantide etteheited maakohtule alusetud.
37.Vastupellatsioonkaebuses vaidlustasid kostjad ka maakohtu poolt nende kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse, väites, et kohus pole õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust piisavalt kontrollinud.
38.Ringkonnakohus kostjate väidetega ei nõustu. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Vastupellatsioonkaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul selliseid põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus on põhjalikult analüüsinud esitatud menetluskulude nimekirja ja maakohtu diskretsioon on otsuses selgelt jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Maakohtu põhjendustega mittenõustumine ei anna iseenesest alust maakohtu otsuses toodud põhjenduste muutmiseks või maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt lepingulise esindaja ja kostjate vahel sõlmitud käsunduslepingust võib olla võimalik, et kokku lepiti teenuse osutamise kõrgemas tunnihinnas ja teenuse osutamiseks kulunud suuremas ajamahus, kuid see ei tähenda, et maakohus ei oleks pidanud hindama kulude suuruse mõistlikkust ning selle kaudu seda, millises ulatuses on kostjate kasuks väljamõistetavad menetluskulud põhjendatud. Menetluskulude jaotus
39.Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud nende endi kanda juhindudes TsMS §st 171 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-18-255 Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.04.2020 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-255 menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jätta ringkonnakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.