Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2018,Tartus
Tsiviilasja number
2-16-15236
Tsiviilasi
Martin Mäekivi hagi Igor Blähhini vastu kaasomandi lõpetamiseks Igor Blähhini vastuhagi Martin Mäekivi vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. mai 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Igor Blähhini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13. november 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): Igor Blähhin (isikukood XXX), esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): Martin Mäekivi (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. mai 2017 otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Martin Mäekivi hagi Igor Blähhini vastu kaasomandi lõpetamiseks ja Igor Blähhini vastuhagi Martin Mäekivi vastu kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
3.Igor Blähhini apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Martin Mäekivi (hageja) esitas 10. oktoobril 2016 Tartu Maakohtule hagi Igor Blähhini (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada poolte kaasomand Jõgevamaal Kasepää vallas Raja külas XXX asuva kinnistu (kinnistu) suhtes ja müüa kinnistu kaasomanike vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (s.o kummalegi 1⁄2). Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ja kostja kaasomandisse kinnistu, mille mõttelise osa ostis hageja 2015. aastal hinnaga 39 000 eurot. Kaasomanikud ei ole saavutanud mõlemat poolt rahuldavat kokkulepet kinnistu kasutuskorra osas ning seetõttu soovib hageja kaasomandi lõpetada. Elamu on oma olemuselt ühepereelamu, mis välistab selle jagamise reaalosadeks. Pooled on tagasi lükanud vastastikused pakkumised kinnistu jagamiseks. Kostja pakkus, et ostab hagejalt tema mõttelise osa ära hinnaga 4000 eurot, mis ei vasta kinnistu osa tegelikule väärtusele. Kuna pooltel on vaidlus kinnistu väärtuse üle, oleks kõige õiglasem lõpetada kaasomand kaasomanike vahelise enampakkumisega.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal on õigus asuda kasutama enda kaasomandi osa. Kostja pool majas on renoveeritud ning kostja ja tema pereliikmed kasutavad seda eluasemena. Kinnistu osa ostes pidi hageja olema teadlik nende ruumide seisukorrast, mille kasutamise õigus tal on. Kostjale ei sobinud hageja algselt pakutud kinnistu jagamise viis, sest kogu kinnistu järveäärne maa-ala jäänuks hagejale. Kostja ei olnud valmis ostma hageja osa ära ka 39 000 euro eest, s.o hinnaga millega hageja ise kinnistu osa väidetavalt ostis. Tegu on ebamõistlikult kõrge müügihinnaga, mistõttu on tehing kostja hinnangul näilik. Elamu on ehituselt selline, et seda on võimalik reaalosadeks jagada ning teha seda selliselt, et mõlemale omanikule jääb juurdepääs järvele.
3.Kostja esitas 16. jaanuaril 2017 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Kostja palus esialgses vastuhagis lõpetada kinnistu kaasomand ja jagada see reaalosadeks viisil, nagu seda on kostja
suulise kasutuskorra kohaselt kasutanud. Suulist kasutuskorda selgitati vastuhagi põhjendavas osas.
4.Tartu Maakohus keeldus 28. veebruari 2017 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest, kuna kostja ei kõrvaldanud kõiki vastuhagis esinevaid puudusi.
5.Kostja esitas 7. märtsil 2017 uue vastuhagi, milles palus lõpetada kinnistu kaasomand, moodustada eraldi katastriüksused ning jagada kinnistu nii, et elamuga katastriüksus jääks kostja ainuomandisse. Kostja taotles vajalike tahteavalduste asendamist kohtuotsusega. Vastuhagi kohaselt on kinnistu kuulunud kostja suguvõsale aastakümneid ja kostja on kasutanud elamut enda elukohana. Kostja ei soovi seetõttu kinnistut müüa ja soovib säilitada elamu omandit. Hageja on teatanud, et tal puudub elamu suhtes huvi, mistõttu tuleb kostjale jätta elamuga maatükk suurusega 884 m2. Hageja saab suurema maatüki (950 m2), mis piirneb Peipsi järvega. Kostja on remontinud poole majast ja ehitanud oma kulul kinnistule sauna ning selle võrra on kinnistu väärtus suurem kui enne parenduste tegemist.
6.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kinnistu jagamine vastuhagis taotletud viisil ei ole võimalik. Kostja soovib vastuhagis jagada kinnistut selliselt, et hagejale jäävale maaüksusele ei jää ühtegi hoonet, kuid kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa. Samas peab Riigikohtu praktikast tulenevalt pärast kaasomandis oleva kinnisasja reaalosadeks jagamist säilima mõlema jagatud osa senine funktsionaalsus. Kostja nägemusel hagejale jääva maaüksuse osale, kuhu ehituskeeluvöönd ei ulatu, ei ole praktiliselt ruumi uute ehitiste ehitamiseks. Asja jagamine vastuhagis taotletud viisil oleks ebaõiglane. Tegelikkuses ei ela kinnistul kumbki pooltest.
MENETLUS MAAKOHTUS
7.Tartu Maakohus rahuldas 4. mai 2017 otsusega hagi ning jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas hageja ja kostja kaasomandi kinnistule ning määras jagada kaasomand kaasomanike vahelise enampakkumise teel müümisega ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele, s.o kummalegi kaasomanikule 1⁄2 suurune mõtteline osa. Maakohus määras, et kaasomanike vaheline enampakkumine tuleb läbi viia täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2869 eurot ja lisanduva viivise. Maakohus leidis, et kaasomand tuleb jagada hageja pakutud viisil. Ei ole tõendatud, et vastuhagis esitatud kujul oleks võimalik kinnistut jagada. Jagamisel moodustatavad uued katastriüksused peavad vastama maakorralduslikele nõuetele. Jagamisel tekiksid küll katastriüksused, mis oma suuruselt vastaks nõuetele, kuid takistatud oleks mõlema tekkiva kinnistu sihtotstarbeline kasutamine. Arvestades kinnistu suurust, selle asukohta Peipsi järve ääres ja teisi ümbritsevaid hooneid, oleks tekkivale kinnistule elamiseks sobiva hoone ehitamine kas äärmiselt keerukas ja ka kulukas või hoopiski keelatud. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ehituskeeluvööndi vähendamine uuel tekkival kinnistul oleks võimalik. Kui eeldada, et hageja võiks ehitada oma elamu ehituskeeluvööndist väljapoole, tähendaks see, et elamu piirneks täpselt kinnistute piiriga. Kostjale jääval katastriüksusel asuv elamu asuks piirist 2,5 m kaugusel. Naaberkinnistul asuv hoone paikneb samuti kinnistu piiril ning ka teisel naaberkinnistul asuvad hooned on piirile üsna lähedal. Majandus- ja taristuministri määrusega nr 54 kinnitatud määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg 2 kohaselt peaks hoonetevaheline tuleohutuse kuja olema vähemalt 8 meetrit. Määrus näeb küll ette võimaluse ka väiksemaks kujaks, mis toob kaasa lisakulud ehitamisel (tulekindlad aknad, täiendav tuletõke seintel jne) ning seega ka lisakooskõlastused ja -kulud. Lisaks varjaks piirile nii
lähedale ehitatav hoone ka naaberkinnistutele valguse ja sellel ehitisel endal oleks piiratud päikesevalguse pääs akendest ruumidesse. Eeltoodut arvestades pidas maakohus vähetõenäoliseks, et hagejale antaks luba rajada elamu maa-alale, mis ei jää ehituskeeluvööndisse. Kaasomandi lõpetamise viisi valikul ja väärtuse määramisel ei ole määravad kostja väited, mille kohaselt on ta parendanud elamut ja ehitanud sauna. Hageja ostis kinnistu osa, mis tähendab, et ta ostis mõttelise osa ka saunast ja elamu parendusest. Need kulutused mõjutasid eeldatavalt ka kinnistu osa müügihinda. Hageja ei ole oma õigusi teostanud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ainsaks põhjenduseks hageja pahatahtlikkuse kohta on väide, et kostja võib kaasomandi lõpetamise korral oma omandi kaotada. Maakohus rõhutas, et omandi kaotuse eest on ette nähtud rahaline hüvitis. Kui kostja leiab, et tal on kinnistuga emotsionaalsem või isiklikum side kui hagejal, on tal võimalik seda enampakkumisel pakkumust tehes väljendada ja tagada sellega omale omandi säilimine. Kostja vastuväited temalt kodu äravõtmise kohta ei viita samuti hageja pahatahtlikkusele, kuna vaidlust ei ole selle üle, et kosta ise elamut elukohana ei kasuta. Kuna kohus ei hinda asja väärtust ja kinnistu hind kujuneb enampakkumisel, ei ole asjas vajalik nimetatud küsimuses esitatud eksperdihinnang.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kostja vastuhagi täies ulatuses ja jagada kaasomand reaalosadeks viisil, et hagejale jääks 950 m2, kostjale jääks 884 m2 kinnistust ning elamu jääks kostja ainuomandisse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohtu otsus rajaneb suures ulatuses vaid hageja väidetele ja seisukohtadele. Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud kostja väiteid ja jättis arvestamata ja objektiivselt hindamata tema esitatud seisukohad, tõendid ja vastuväited. Kohus jättis analüüsimata kostja esitatud tõendid, mis tõendavad, et kinnisaja reaalosadeks jagamine on võimalik. Hageja seisukohtade ja väidete eelistamisel oleks maakohus pidanud seda ka põhjendama. Kohus ei ole lahendanud kostja taotlust ekspertiisi läbiviimiseks ning on jätnud tähelepanuta kostja seisukohad kinnistu osa tehingu näilikkuse kohta. Kohus on kostjat terve menetluse vältel võrreldes hagejaga ebavõrdselt kohelnud, jättes põhjendamatult tema taotlused rahuldamata ja tähelepanuta. Maakohus lähtus otsuse tegemisel ainult hageja huvidest.
9.Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Lähtuda tuleb üksnes asjaolust, et mõlemad pooled on hetkel võrdsetes mõttelistes osades vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud ning mingit tähtust ei oma see, millal või kuidas selline olukord saavutati. Asja reaalosadeks jagamine ei ole antud juhul võimalik. Kui kostja väitis, et tema nägemusel hagejale jäävale hoonestamata maatükile on võimalik hoonestus rajada, oleks ta pidanud vastavat asjaolu tõendama. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et kostja nägemusel hagejale jäävale maatükile ei ole võimalik ehitada. Kohaliku omavalitsuse ja/või Maa-ameti seisukohta ei ole kostja tõendanud. Väga suure osa kostja nägemuse kohaselt hagejale jäävast maa-alast moodustaks ehituskeeluvöönd, apellatsioonkaebuse vastupidised väited on oletuslikud.
Kostja esitas ekspertiisi taotluse oma 15. novembri 2016 vastuses hagile, kuid loobus taotlusest
20.aprilli 2017 istungil.
VARASEM MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA RIIGIKOHTUS
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. aprilli 2018 otsusega Tartu Maakohtu 4. mai 2017 otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on asja panemine kaasomanikevahelisele enampakkumisele üldjuhul mõistlik viis kaasomandi lõpetamiseks juhul, kui mitu kaasomanikku soovivad eset endale hüvitise maksmise vastu. Praegusel juhul on üksnes hageja soovinud lõpetada kaasomandi asja müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kostja on pidanud sellist lõpetamise viisi endale üle jõu käivaks. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et praegusel juhul on eelistatav kaasomandi jagamise viis müüa kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Selline kaasomandi lõpetamise viis saab anda õiglase tulemuse eelkõige juhul, kui kaasomanike varaline võimekus on ligikaudu ühetaoline. Ringkonnakohus leidis, et kuna kostja taotles vastuhagis kinnistu jagamist reaalosadeks sisuliselt kahel viisil (s.o korteriomandite moodustamine ja hilisema täpsustuse kohaselt maatüki jagamine selliselt, et kostjale jääks hoonetealune maa ja hagejale hoonestamata maatükk), oleks tulnud mõlemaid reaalosadeks jagamise viise menetluses arutada. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohtul ei ole endal võimalik asjas uut lahendit teha. Ringkonnakohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb kaaluda võimalusi kinnistu reaalosadena jagamiseks.
11.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018 otsus ning jätta jõusse Tartu Maakohtu 4. mai 2017 otsus.
12.Riigikohus tühistas 3. oktoobri 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2018 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus nõustus kassatsioonkaebuses väidetuga, et ringkonnakohus ületas haginõude piire, heites maakohtule ette, et maakohus ei käsitlenud kostja väiteid, mis kostja esitas esialgse vastuhagi tekstis kinnistu jagamise kohta reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel. Maakohus jättis kostja esialgse vastuhagi koos selle kahe täpsustusega menetlusse võtmata ning nendes taotletu ei saanud olla järgnevas menetluses tehtavate otsustuste aluseks. Maakohtu menetlusse võetud vastuhagis on kostja kinnitanud, et vastuhagis taotletud viisil kaasomandit lõpetades ei ole vaja kaasomandit korteriomanditeks jagada. AÕS § 77 lg-t 2 eesmärgipäraselt tõlgendades ja kõikide kaasomanike huve arvestades saab kaasomandi lõpetada jagatava asja või õiguse panemisega kahe kaasomaniku vahelise vaidluse korral kaasomanikevahelisele enampakkumisele vaid sellisel juhul, kui mõlemad neist nõuavad asja või õigust tervikuna enda omandisse. Sellisel juhul tagab kaasomanikevaheline enampakkumine eelduslikult kaasomandi lõpetamise õiglaselt (Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Kuna kostja on praegusel juhul vaielnud vastu kinnistu panemisele kaasomanikevahelisele enampakkumisele, ei saa ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel mainitud viisil kaasomandit lõpetada. Kui kaasomandi lõpetamine ei ole võimalik ka vastuhagis nõutud viisil, võib kaasomandi jätta erandina lõpetamata.
13.Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus taotles hageja, juhul kui ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamise osas, asja saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja viitas seejuures Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-21-14-17 p 21 ja 25.3. Kostja hageja taotlusega ei nõustunud ja jäi oma vastuhagi juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega jätab nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kaasomand jääb lõpetamata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
15.Ringkonnakohus on asja uuel läbivaatamisel seotud Riigikohtu seisukohaga õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 693 lg 2). AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi lõpetamise ühe seaduses ettenähtud viisil. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamiseks kinnistu panemist kaasomanike vahelisele enampakkumisele, millisele kaasomandi jagamise viisile on kostja vastu vaielnud ja jäi selle seisukoha juurde ka asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus. AÕS § 77 lg-t 2 eesmärgipäraselt tõlgendades ja mõlema kaasomaniku huve arvestades leiab ringkonnakohus, et kostja vastuväite tõttu ei saa kohus kaasomandit hageja taotletud viisil lõpetada. Muid ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks ei ole hageja esitanud.
16.Kostja taotleb kaasomandi lõpetamiseks asja jagamist reaalosadeks nii, et hagejale jääks 950 m2, kostjale jääks 884 m2 kinnistust ning elamu jääks kostja ainuomandisse (7. märtsi 2017 menetlusdokument I kd lk 149). Hageja on esitanud vastuväited kinnistu jagamise võimatuse osas kostja poolt soovitud viisil ( I kd lk 161-166) koos tõenditega 50 m ehituskeelu vööndi jm piirangute kohta Maa-ameti kaardil. Kostja esitas jagamise võimalikkust kinnitava tõendina üksnes enda koostatud kinnistu jagamise skeemi (I kd lk 155). Maakohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist (I kd lk 173), kuid asjakohaseid seisukohti ega tõendeid kostja ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tema poolt vastuhagis taotletud viisil oleks kinnistu jagamine võimalik, kuna jagamisel moodustatavad uued katastriüksused peavad vastama maakorralduslikele nõuetele. Antud juhul oleks takistatud mõlema tekkiva kinnistu sihtotstarbeline kasutamine elamumaana. Tekkivale kinnistule oleks elamiseks sobiva hoone ehitamine keerukas või keelatud. Maakohus viitas seejuures looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p-le 3, mille kohaselt on Peipsi järve ehituskeeluvöönd nimetatud piirkonnas 50 m. Ehitamisel väljaspool ehituskeeluala võiks aset leida tuleohutusnõuete rikkumine. Kui tegemist on elamumaaga, peab omanikul olema soovi korral võimalik sinna ka ehitada. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja maakohtu viidatud seisukohtadele vastuväiteid esitanud, kuid on jäänud jätkuvalt arvamusele, et ta on esitanud kohtule plaanid, mis tõendavad, et jagamine on maakorralduslikult võimalik, kuna mõlemale omanikule jääb alles juurdepääs järvele. Kostja viitab asjaolule, et naaberkinnistutel on majad ehitatud ehituskeeluvööndisse, mistõttu on ka hagejal võimalik vastav luba saada. Kostja väide jääb paljasõnaliseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, miks ei ole võimalik kaasomandit käesolevas menetluses lõpetada kostja soovitud viisil reaalosadeks jagamise teel ja ei pea seetõttu vajalikuks kõiki maakohtu seisukohti oma otsuses korrata. Seega jääb kaasomand käesolevas menetluses jagamata. Seetõttu puudub ringkonnakohtul ka vajadus võtta seisukoht kostja kaebuses esitatud väite osas selles, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja taotluse osas ekspertiisi läbiviimiseks.
17.Asja teistkordsel läbivaatamisel taotles hageja, et maakohtu otsuse tühistamisel hagi rahuldamise osas saadaks ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 657 lg 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus kohtuotsuse osalisel või täielikul tühistamisel saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks
läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Käesoleva juhul saab ringkonnakohus asja ise lahendada ning uueks läbivaatamiseks maakohtus puudub vajadus. Ringkonnakohtu varasema 5. aprilli 2018 otsuse asja uue arutamise vajalikkuse osas vaidlustas hageja ise Riigikohtus ning Riigikohus nõustus hagejaga, et uus läbivaatamine maakohtus pole antud juhul vajalik. Ringkonnakohtule on nimetatud Riigikohtu seisukoht kohustuslik. Ringkonnakohus viitas oma varasemas lahendis mh ka hageja viidatud Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17. Riigikohus selgitas käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 19.3, et kuigi kaasomandi lõpetamise vaidluste lahendamine oleks mõistlik lahendada hagita menetluses, ei saa kohtud enne asjakohaste õigusaktide muutmist kaasomandi lõpetamise asju selliselt lahendada. Kui üldist enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, ei ole hagimenetluses kohtul muud võimalust kui jätta kaasomand sellises olukorras lõpetamata. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil pooltele võimalust asi lahendada kokkuleppel kompromissi tegemisega. Pooled ei ole kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni seda võimalust kasutanud.
18.Kuna rahuldamata jääb nii hagi kui ka vastuhagi, tuleb poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta TsMS § 162 kolmanda variandi alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.