Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
Eesti Maaülikooli hagi Dmitri Maloletnikovi vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Maloletnikovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Maaülikool, seaduslik esindaja Mait Klaassen Kostja Dmitri Maloletnikov, esindaja vandeadvokaat Viktoria Ivanova
Asja läbivaatamise kuupäev
27. august 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477. Saata asi samale ringkonnakohtule Dmitri Maloletnikovi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Eesti Maaülikool (hageja) esitas 7. septembril 2016 Dmitri Maloletnikovi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1495 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 91 eurot 11 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 järgi ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise 1495 euro suuruselt põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse ja hageja vastuste kohaselt registreeris kostja 16. oktoobril 2015 ennast hageja kodulehel mootorsõidukijuhi õpetaja koolitusel osalejaks ning avaldas seega soovi läbida mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus perioodil 30. oktoober 2015 kuni 15. aprill 2016. Kostja
2-16-13477 kinnitas, et on tutvunud täiendusõppekursuste üldise korralduse p-dega 1–7 ning võtab endale nendest tulenevad kohustused. Täiendusõppekursuste üldine korraldus avaldati hageja kodulehel (http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/oppimisvoimalused/). Korralduse p 1 kohaselt on avatud ülikooli kaudu õppija täiendusõppija. Korralduse p 4 järgi tuleb kõikidele koolitustele ette registreeruda kas avatud ülikooli telefonidel või kodulehe registreerumisvormi kaudu. Koolitusele registreerumine on siduv ja registreerujale kehtivad kõik koolituse tingimused ja kohustused. Korralduse p 5 kohaselt on õppimine avatud ülikoolis üldjuhul tasuline. Kui koolitusele registreerunud isik soovib osalemisest loobuda, kohustub ta korralduse p 6 järgi avatud ülikooli sellest viivitamatult teavitama, kuid mitte hiljem kui kolm päeva enne koolituse algust, vastasel juhul jääb koolitusarve jõusse. Korralduse p 7 kohaselt on korraldajatel grupi mittetäituvuse korral õigus koolitus ära jätta või selle toimumine kuni grupi täitumiseni edasi lükata. Vastav teave edastatakse registreerunutele e-posti või telefoni teel. Hageja edastas 28. oktoobril 2015 mh kostjale meeldetuletuse, et 30. oktoobril 2015 algab mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus, ning lisas manusena täitmiseks avalduse. 30. oktoobril 2015 täitis ja allkirjastas kostja käsikirjas avalduse, milles soovis asuda õppima B-kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja koolitusele, ning märkis registreerimislehel ennast arve maksjaks. Hageja viitas VÕS § 8 lg-tele 1 ja 2, § 9 lg-tele 1 ja 2, § 16 lg-le 1 ja § 20 lg-le 1 ning leidis, et kostja 30. oktoobri 2015. a avaldus on leping, millega hageja kohustus korraldama koolituse ja kostja kohustus koolituse eest tasuma. Hageja tegi kodulehel avalikult pakkumise tasulise koolituse läbimiseks. Kostja registreeris ennast koolitusele (esmane tahteavaldus) ja hiljem (30. oktoobril 2015) allkirjastas pakkumise ehk andis oma nõustumise. Seega sõlmisid pooled lepingu. Kostja koolitusel osalemist kinnitab koolitusel osalejate registreerimisleht, millel on kostja omakäeline allkiri. Hageja avaldas oma kodulehel täienduskoolituse üldise korralduse (tüüptingimused) alates täiendusõppekursuste pakkumisest. Hageja esitas kostjale 24. novembril 2015 koolituse arve, mille järgi tuli tasuda 1495 eurot. Tasumise tähtpäevaks oli 4. detsember 2015. Kostja teatas 26. novembri 2015. a e-kirjas, et töögraafiku muutumise tõttu ei saa ta enam reedeti ja laupäeviti Tartusse tulla ja õppimist jätkata. Kostja ei nõustunud koolituse arvet tasuma. Kostja leidis, et lepingut ei ole sõlmitud ning ta ei ole teenust saanud. Lepingus sätestatud summa tasumise kohustuse mittekohase täitmisega rikkus kostja lepingut VÕS § 100 mõttes ning hagejal oli VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigus nõuda kohustuse täitmist. Töögraafiku muutumine ei anna alust keelduda lepingulise kohustuse täitmisest. Hageja ei takistanud kostjal koolitusel osalemist. Koolituse tasu maksmine ei ole tühine ja tegemist ei ole leppetrahviga, vaid lepingu hinnaga (VÕS § 42 lg 2). Täiendusõppekursuse üldine kord on tüüptingimused ja need ei ole ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 mõttes. Hageja viitas üldisele korraldusele eraldi ning sellega nõustumist pidi kostja eraldi märkima. Üldist korraldust on hageja kodulehel võimalik näha, kopeerida, salvestada ja taasesitada (VÕS § 37). Nähtav on ka mootorsõidukijuhi koolituse kava, mille link edastati kostjale. Koolituse maksumus ja tingimused olid kostjale hageja kodulehelt teada tasulisele täienduskoolitusele registreerimisel. Kostja ei saanud eeldada, et koolitus on tasuta.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei sõlminud lepingut. 30. oktoobri 2015. a avaldus ei olnud leping, vaid pakkumus olla registreeritud koolitusele. Sellele on hiljem lisatud maksekohustuse rida. Hageja nõue oli ebamõistlik leppetrahv, mis on VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine tüüptingimus. Hageja ei võimaldanud tutvuda lepingu tüüptingimustega ning lisas need hiljem kodulehele. Kursuse hind oli 1495 eurot, kuid kostja ei läbinud kogu kursust. Hageja põhjustas kostjale kahju.
3.Harju Maakohus rahuldas 16. novembri 2017. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1495 eurot, viivise 233 eurot 60 senti, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ning 2(8)
2-16-13477 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates 16. novembrist 2017 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus määras 16. septembri 2016. a hagi menetlusse võtmise määruses, et lahendab asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi lihtsustatud korras. Maakohus viitas VÕS § 8 lg-tele 1 ja 2, § 9 lg-le 1, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 6, § 108 lg-le 1 ning §-le 619. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud. Kostja registreerus 16. oktoobril 2015 hageja kodulehel mootorsõidukijuhi õpetaja koolitusel osalejaks ning avaldas seega soovi läbida mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus perioodil 30. oktoober 2015 kuni 15. aprill 2016. Kostja kinnitas, et on tutvunud täiendusõppekursuste üldise korralduse p-dega 1–7 ning võtab endale nendest tulenevad kohustused. Hageja edastas 28. oktoobril 2015 kostjale meeldetuletuse, et
30.oktoobril 2015 algab mootorsõiduki juhi õpetaja koolitus, ning lisas manusena täitmiseks avalduse. 30. oktoobril 2015 täitis ja allkirjastas kostja käsikirjas avalduse, milles soovis asuda õppima B-kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja koolitusele, ning märkis registreerimislehel ennast arve maksjaks. Hageja esitas kostjale 24. novembril 2015 koolituse arve, mille järgi tuli tasuda 1495 eurot. Kostja teatas 26. novembri 2015. a e-kirjas, et töögraafiku muutumise tõttu ei saa ta enam reedeti ja laupäeviti Tartusse tulla ja õppimist jätkata. Kostja ei nõustunud koolituse arvet tasuma. Pooled sõlmisid VÕS § 9 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse lepingu. Hageja tegi kodulehel pakkumise registreeruda sellele koolitusele. Kostja täitis hageja kodulehel 16. oktoobril 2015 koolituse registreerumisvormi ehk andis VÕS § 9 lg 1 kohaselt nõustumuse koolitusel osaleda. Lisaks täitis kostja 30. oktoobril 2015 oma käega avalduse B-kategooria mootorsõiduki juhi õpetaja koolitusele õppima asumiseks. Lepingu sõlmimine ei eelda, et leping on füüsiliselt olemas (VÕS § 11 lg 1) ning VÕS § 9 lg 1 järgi ei ole see lepingu sõlmimise tingimus. Maakohus tuvastas, et kostja asus koolitusel osalema. Pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused ja sõlmisid käsunduslepingu. Kostja ei saanud eeldada, et koolitus on tasuta. Kostja pidi juba esmasel registreerimisel hageja kodulehe kaudu teadma, et koolitus maksab 1495 eurot. Lisaks saatis hageja kostjale 20. oktoobril 2015 e-kirja teel info koolituse maksumuse kohta ning kostja 30. oktoobri 2015. a avaldusel oli kirjas koolituse maksumus. Koolituse tasu ei olnud leppetrahv VÕS § 158 lg 1 mõttes, vaid üks lepingu põhilisi tingimusi (koolituse maksumus). Tegemist ei olnud lepingu rikkumise korral rakenduva trahviga. Tsiviilkäibes on tavapärane ja mõistlik, et koolituste eest on ette nähtud kindel tasu, sõltumata sellest, kas isik saab osaleda kogu kursusel või mitte. Tervikliku tasu põhimõte kaitseb koolituse korraldajat etteulatuvalt tehtud koolituse kulutuste eest. Maakohus tuvastas, et kostja osales seitsmel koolituspäeval. Asjaolu, et kostja ei saanud temast tulenevatel põhjustel koolitusel lõpuni osaleda, ei vabasta kostjat koolituse eest tasu maksmise kohustusest. Hageja ei takistanud kostjal koolitusel osaleda. Tõendamata olid kostja väited, et hageja ei võimaldanud kostjal 16. oktoobril 2015 koolitusele registreerudes koolituse tingimustega hageja kodulehel tutvuda või et tingimused lisati sinna hiljem. Kui koolituse tingimused ei olnud hageja kodulehel avaldatud, poleks kostja pidanud vastavat märget tegema ega end enne tingimustega tutvumist registreerima. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et pöördus koolitusele registreerumisel hageja poole sooviga tutvuda koolituse tingimustega, kuna need ei ole kodulehel nähtavad. Kostja väited tingimuste kodulehelt puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja koolituse maksumuse nõue 1495 eurot oli põhjendatud ja tõendatud. Kostjal oli lepingust tulenevalt tasu maksmise kohustus.
3(8)
2-16-13477 Kostja väited, et hageja tekitas talle kahju, olid paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei esitanud kohtumenetluses tasaarvestusavaldust ega vastuhagi. Kohus jättis need väited tähelepanuta.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 15. veebruari 2018. a määrusega kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast (TsMS § 637 lg 21 ja § 638 lg 1) ning jättis kostja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Ringkonnakohus viitas TsMS § 405 lg 1 esimesele lausele ning selgitas, et tegemist oli lihtmenetlusega. Ringkonnakohus viitas TsMS § 637 lg-le 21 ning selgitas, et maakohus ei märkinud otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Asjas ei esinenud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel selgelt valesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt valesti tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt tuvastas maakohus valesti, et pooled sõlmisid mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse lepingu. Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et hageja koduleheküljel avaldatud kuulutus mootorsõidukijuhi õpetaja koolitusel osalemise võimaluse kohta oli VÕS § 16 lg 3 järgi ettepanek esitada pakkumus. Kostja edastas hagejale oferdi 20. oktoobril 2015, kui täitis registreerumisvormi. Hageja teatas
20.oktoobril 2015, et kostja on registreeritud. Ringkonnakohus viitas VÕS § 16 lg-le 1 ja § 19 lg-le 1 ning leidis, et kuna tõendatud on poolte tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sõlmisid pooled lepingu hiljemalt 30. oktoobril 2015, kui kostja vormistas täiendavalt kirjaliku avalduse ja asus koolitust läbima. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingus sätestatud tingimus õppeteenustasu maksmise kohustuse kohta, kui õppeteenusest ei loobuta kolm päeva enne kursuse algust, on tüüptingimus. Ringkonnakohus viitas VÕS § 37 lg-le 1 ning tuvastas, et kostjale oli tüüptingimus teatavaks tehtud. Maakohus jagas tõendamiskoormise valesti, kui leidis, et kostja peab tõendama, et ta ei saanud tüüptingimusega tutvuda. See minetus ei muutnud maakohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta valeks. Pooled ei vaielnud, et kostja täitis registreerimisvormi hageja kodulehel. Registreerimislehel toodi välja koolituse maksumus ja tüüptingimus (kui koolitusele registreerunud isik soovib osalemisest loobuda, kohustub ta ülikooli viivitamatult teavitama, kuid mitte hiljem kui kolm täistööpäeva enne koolituse algust, vastasel juhul jääb koolitusarve tasumise kohustus jõusse), mille kättesaadavaks tegemise üle pooled vaidlesid. Seega teadis kostja oferdi tegemise ajal tüüptingimuse sisu, kuid soovis ikka lepingut sõlmida. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjaga, et vaidlusalune tüüptingimus on tühine, kuna kahjustab ebamõistlikult tarbijat. Ringkonnakohus ei nõustunud kostjaga, et tarbijat kahjustab tüüptingimus, millega antakse tarbijale lühike etteteatamistähtaeg (kolm päeva enne kursuse algust) kursusel osalemisest loobumiseks. Vastupidi, mida lühem on etteteatamistähtaeg kursusest loobumiseks, seda kasulikum on see tarbijale. Koolituse korraldaja peab koolituse alguseks korraldama kõik vajaliku – õppematerjalid, koolitajad, ruumid. Seega ei ole kolmepäevane koolitusest loobumise etteteatamistähtaeg (oferdi tagasivõtmiseks) ebamõistlikult lühike. Kostja ei tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks 4(8)
2-16-13477 käsunduslepingu erakorralist ülesütlemist pidada põhjendatuks. Seega ei olnud põhjendatud kostja väide, et ta peab maksma vaid osa koolitusarves märgitud tasust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja võtta apellatsioonkaebuse menetlusse. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt tugines kostja apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus tuvastas valesti poolte lepingu sõlmimise hetke ning sellega kaasnes etteteatamiskohustuse rikkumise kohta vale järeldus. Maakohus jagas valesti tõendamiskoormise ega täitnud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus jättis analüüsimata kostja vastuväited. Ringkonnakohus tegi kostja jaoks üllatusliku määruse. Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi (VÕS § 16) ning rikkus menetlusõiguse normi (jagas tõendamiskoormise valesti), kuid keeldus kaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus nõustus kostjaga, et pooled sõlmisid lepingu 30. oktoobril 2015, kui kostja vormistas kirjaliku avalduse ja asus koolitust läbima. Sellele vaatamata leidis ringkonnakohus, et maakohus ei kohaldanud otsuse tegemisel selgelt valesti materiaalõiguse normi. Kostja ei nõustunud kohtutega, et lepingu tüüptingimused kehtisid. Leping sõlmiti 30. oktoobril 2015 (koolituse algamise päeval) ning kostjal ei olnud võimalik koolitusest loobumise soovi korral kasutada koolitusest loobumiseks kolmepäevast etteteatamistähtaega, kuna loobumisõigus oli seotud koolituse alguspäevaga. Kostjal ei olnud võimalik koolitusest tasuta loobuda, kuna koolitusarve tasumise kohustus oleks jäänud jõusse. Tüüptingimus, et koolitusest saab loobuda mitte hiljem kui kolm täistööpäeva enne koolituse algust, oli tühine ja ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 42 lg 1). Kohtud hindasid tõendeid valesti. Maakohus rikkus tõendamiskoormise aspektist kohustust hoolitseda selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 348 lg 2), ja kohustust tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult seisukoht kõigi asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta (TsMS § 351 lg 2).
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Mh leiab hageja, et ringkonnakohus ei tuvastanud, et leping sõlmiti 30. oktoobril 2015. Kostja esitas uue vastuväite tüüptingimuste (koolitusest loobumise võimalus kolm päeva enne koolituse algust) tühisuse kohta hilinenult, kuna ei esitanud seda maakohtus eelmenetluse ajal. Hageja palub selle vastuväitega mitte arvestada. Koolitusest loobumise tingimused ja asjaolud olid kostjale esitatud koolitusinfos koolitusele registreerumisel. Kolmepäevane etteteatamistähtaeg ei ole ebamõistlikult lühike. Ringkonnakohus tuvastas, et tüüptingimus oli kostjale teatavaks tehtud. Tõendada ei tulnud seda, kas kostja tutvus lepingutingimustega. Hageja täitis tõendamiskoormise selle kohta, et kostjal oli võimalik tüüptingimustega tutvuda ja need said VÕS § 37 lg 1 kohaselt lepingu osaks.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
5(8)
2-16-13477
9.Hageja esitas kostja vastu nõude põhivõla 1495 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 91 euro 11 sendi ja sissenõudmiskulude 50 euro ning viivise väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub kohtutega, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 alusel otsustada, kas võtta apellatsioonkaebus menetlusse või mitte. Ringkonnakohtu keeldumine apellatsioonkaebuse menetlemisest on TsMS § 638 lg 9 järgi vaidlustatav Riigikohtus. Riigikohus kontrollib määruskaebuse ja apellatsioonkaebuse väidete alusel, kas apellatsioonkaebuse menetlemisest keeldumine oli põhjendatud, st kas maakohus on andnud edasikaebamiseks loa või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või ilmselgelt valesti hinnanud tõendeid, ning kui selline asjaolu esineb, siis hindab, kas see võis tõenäoliselt oluliselt mõjutada asja lahendust (vt Riigikohtu 1. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-11, p 11). Maakohus ei andnud otsuses TsMS § 637 lg 21 mõttes luba edasikaebamiseks. Seega pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlema üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel kohaldati selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi või selgelt rikuti menetlusõiguse normi või hinnati selgelt valesti tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlustel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (Riigikohtu 14. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-17, p 12;
13.märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-12, p 9). Ringkonnakohus leidis, et puuduvad TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alused kaebuse menetlemiseks.
10.Kolleegium leiab, et praegu ei olnud täidetud TsMS § 637 lg-s 21 toodud eeldused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiväidetega (vt Riigikohtu 13. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-12, p 11; 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-11, p 13). Maakohus märkis otsuses üksnes, et asjaolu, et kostja ei saanud temast tulenevatel põhjustel koolitusel lõpuni osaleda, ei vabasta kostjat koolituse tasu maksmise kohustusest. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kuna ei võtnud seisukohta kostja lepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse kohta. Kostja selgitas 31. oktoobri 2016. a menetlusdokumendis, et kostja õigus lepingust taganeda vabastab lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ehk kostja koolitusarve tasumise kohustusest. Kostja leidis, et isegi kui tal on kohustus tasuda osaletud koolituspäevade eest, ei saa nõude suuruseks olla kogu kursuse hind, sest kostja ei läbinud kursust. Mh tuvastas maakohus, et kostja teatas 26. novembri 2015. a e-kirjas hagejale, et töögraafiku muutumise tõttu ei saa ta enam reedeti ja laupäeviti Tartusse tulla ja õppimist jätkata ning et kostja ei nõustunud koolituse arvet tasuma. Seega tõi kostja maakohtus esile asjaolud, mille kohaselt ta ütles mootorsõidukijuhi õpetaja koolituse lepingu erakorraliselt üles. Kuigi kostja viitas ekslikult lepingust taganemisele, ei ole kohus otsust tehes TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (vt nt Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664/48, p 24; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-15, p 14). Seega oleks maakohus pidanud hindama, kas kostja ütles kehtivalt lepingu erakorraliselt VÕS § 631 järgi üles.
6(8)
2-16-13477 Ringkonnakohus leidis määruse p-s 12, et kostja ei tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks käsunduslepingu erakorralist ülesütlemist pidada põhjendatuks. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus ei kontrollinud, kas kostja ütles käenduslepingu kehtivalt erakorraliselt üles, ei saanud ka ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses selle asjaolu kohta seisukohta võtta.
11.Nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused ja sõlmisid VÕS § 9 lg 1 järgi lepingu. Maakohus ei märkinud otsuses konkreetset kuupäeva, millal leping sõlmiti, vaid viitas erinevatele kuupäevadele ja leidis kogumis, et pooled sõlmisid lepingu. Ringkonnakohus nõustus maakohtu lõppjäreldusega, kuid tuvastas lisaks lepingu täpse sõlmimise aja. Kolleegium selgitab, et TsMS § 637 lg 21 kohaldamisel on ringkonnakohtul õigus üksnes hinnata maakohtu tuvastatu õigsust. Ringkonnakohtul ei ole pädevust täiendada maakohtu otsust uute tuvastatud asjaoludega, kuna tegemist ei ole ringkonnakohtu sisulise lahendiga, vaid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega.
12.Seega, kuna praegusel juhul ei ole kostja apellatsioonkaebusest tulenevalt ilmne, et täidetud on TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud tingimused, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium ei saa ise otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ega asja lahendada, kuna ringkonnakohus peab esmalt kontrollima apellatsioonkaebuse nõuetele vastavust ja asja menetlusse võtmise järel kaebuse lahendama (Riigikohtu 14. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-17, p 14).
13.Kolleegium märgib lisaks, et kostja on menetluses tuginenud sellele, et lepingus sätestatud tingimus õppeteenustasu maksmise kohustuse kohta, kui õppeteenusest ei loobuta kolm päeva enne kursuse algust, on tühine tüüptingimus. Maakohtus tugines kostja sellele VÕS § 42 lg 3 p 5 kontekstis ning leidis, et nimetatud tüüptingimuse kohaselt nähakse kostjale ette ebamõistlikult suur leppetrahv. Ringkonnakohtus tugines kostja sellele, et kolmepäevane etteteatamistähtaeg oli liiga lühike ning tal ei olnud võimalik tasuta koolitusest loobuda. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-14, p 14; 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Seega pidi kostja esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (Riigikohtu 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 17) ning maakohus pidi omaalgatuslikult kontrollima, kas tüüptingimused kehtivad. Lepingu vaidlusaluse punkti sisu esitati juba maakohtus, seega võis kostja selle lepingupunkti kui tüüptingimuse tühisusele ringkonnakohtus ka teisest aspektist tugineda. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingus sätestatud tingimus (kui koolitusele registreerunud isik soovib osalemisest loobuda, kohustub ta ülikooli viivitamatult teavitama, kuid mitte hiljem kui kolm täistööpäeva enne koolituse algust, vastasel juhul jääb koolitusarve tasumiskohustus jõusse) on tüüptingimus. Ringkonnakohus hindas vaidlusaluse tüüptingimuse tühisust üksnes lühikese etteteatamistähtaja kontekstis. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kostja ütles lepingu kehtivalt erakorraliselt üles (VÕS § 631 alusel), tuleb ringkonnakohtul kontrollida lisaks, kas viidatud 7(8)
2-16-13477 tingimus kahjustab tarbijat ebamõistlikult, kuna sellega sisuliselt välistati VÕS § 195 lg 5 kohaldamine. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kui kostja oleks koolituse eest tasunud, siis välistaks vaidlusalune tüüptingimus tasutu VÕS § 195 lg 5 järgi tagasinõudmise. Kui kostja ei öelnud lepingut kehtivalt üles, tuleb kostjal maksta kogu tasu.
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.
15.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Tambet Tampuu
Ants Kull
Villu Kõve
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.