Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Tsiviilasi
OÜ Metropoli Ehitus hagi Swedbank AS-i vastu 2168 euro 87 sendi võlgnevuse ja 300 euro kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2468 eurot 87 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) OÜ Metropoli Ehitus (registrikood 12765305), lepinguline esindaja Arvo Kivar Kostja (apellant) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.11.2016 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
Kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud jätta kostja, Swedbank AS-i kanda.
4.Rahuldada OÜ Metropoli Ehitus avaldus apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Määrata kindlaks OÜ Metropoli Ehitus apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus ning mõista need Swedbank AS-ilt OÜ 1(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 Metropoli Ehitus kasuks välja kogusuuruses 1620 eurot, sh ringkonnakohtus kantud menetluskulud 780 eurot ja Riigikohtus kantud menetluskulud 840 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Swedbank AS-il tasuda OÜ-le Metropoli Ehitus viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Metropoli Ehitus (hageja) esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu garantiikirjadest tuleneva võlgnevuse 2168 eurot 87 senti ja kahjuhüvitise 300 eurot saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt: 1) 17.03.2014 ja 21.04.2014 sõlmis Tallinnas Tartu mnt 67/2 asuva korterelamu arendaja OÜ Villad (tellija, garantii saaja) ehitustööde tegemiseks töövõtulepingud CR Service OÜ-ga (töövõtja) ning viimane andis tehtud ehitustöödele garantii ning garantiiaegse tagatise (maksegarantii) ehitusgarantiist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks; 2) 2014. a juulis andis kostja (pank, garant) kaks garantiikirja kehtivusega vastavalt 11.06.2016 (garantiikiri nr 14-051922-GF) ja 30.07.2016 (garantiikiri nr 14-053924-GF). Garantiikirjad tagasid töövõtja töövõtulepingutest tulenevaid garantiiaegseid kohustusi. Garantiikirjade kohaselt oli garantii saajaks tellija, kellele garantiikirjadele vastava nõude saamisel pidi garant välja maksma garantiikirjade järgi kokku kuni 2168 eurot 87 senti; 3) 13.11.2015 sõlmisid likvideerimisel olev tellija (garantii saaja) ja hageja kokkuleppe garantiikohustuste üleandmise kohta tasu eest (loovutuskokkulepe) ja samal kuupäeval väljastas tellija likvideerija teated kostja antud garantiikirjadest tulenevate nõuete loovutamise kohta hagejale; 4) 03.03.2016 kustutati tellija registrist; 5) garantiiaja jooksul ilmnesid korteris Tartu mnt 67/2-12 puudused. Tellija palus korduvalt töövõtjal puudused kõrvaldada, kuid töövõtja seda ei teinud; 6) 09.06.2016 edastas hageja kostjale kaks tellija likvideerija ja hageja juhatuse liikme allkirjastatud nõudekirja garantiikirjadest tulenevate garantiisummade väljamaksmiseks. Kostja teatas, et tellija nimel ei ole võimalik õigusi teostada; 2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 7) 20.06.2016 esitas hageja korduvad nõudekirjad väljamaksmiseks. Kostja keeldus väljamaksete tegemisest.
garantiisummade
3.Hageja leidis, et loovutuskokkulepe on kehtiv ning kostjal tuleb garantiikirjadest tulenevalt tasuda hagejale kokku 2168 eurot 87 senti. Kostja võlgneb hagejale ka kahjuhüvitise 300 eurot, sest kostja ei ole tasunud garantiikirjadest tulenevaid summasid vabatahtlikult ning hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisteks tegema kulutusi õigusabile. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt ei ole loovutuskokkulepe kehtiv. Loovutuskokkulepe on garantiilepingu ülevõtmine ning see vajas garandi nõusolekut. Garandi nõusolek on vajalik ka juhul, kui pidada loovutamistehingut nõude loovutamiseks, sest garantiikirjade p-s 9 sisaldus nõude loovutamist välistav kokkulepe. Loovutamisdokumendis ei ole loovutatav nõue piisavalt määratletud (hagejale anti üle kohustused kolmest ehitusaegsest garantiist; ei nähtu, et üle oleks antud tulevikus tekkivaid nõudeid). Garantiikirjast nr 14-051922-GF tulenev nõue on ka lõppenud (garantiist tulenevate nõuete esitamise tähtaeg lõppes enne, kui hageja esitas garantiikirjale vastava nõude). Hageja ei ole garantiikirjades sisalduva rikkumise aluseks oleva lepingu pooleks. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega (garantiikirjades oli märgitud, et nõudeid ei või ilma eelneva nõusolekuta loovutada; loovutuskokkulepe võib olla sõlmitud pärast selles märgitud kuupäeva, sest loovutamisteated esitati kostjale 15.06.2016, st ligikaudu pool aastat pärast nende koostamise aega). On võimalik, et loovutuskokkulepe on heade kommete vastane ja tühine. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt õigusabikulusid. Hageja viidatud kirjavahetus ei ole käsitatav lepingueelse läbirääkimisena. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 07.11.2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kostja antud garantiikirjadest tulenevad garantiisummad kokku 2168 eurot 87 senti ja kahjuhüvitise 300 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludelt välja seaduses sätestatud määras viivise.
6.Maakohtu otsuse põhjendustel on kostja antud garantiikirjadest tulenevad garantii saaja (tellija) nõuded kostja vastu loovutatud hagejale. See on kooskõlas seadusega ja selle kehtivuseks ei ole vaja võlgniku nõusolekut (VÕS § 164 lg 1). Garantii ja sellest tulenevad kohustused on tagatavast võlasuhtest sõltumatud ning seega ei sõltu garantiist tuleneva nõude maksmapanek tagatava kohustuse olemasolust. Loovutuskokkuleppe järgi on hagejale üle antud üksnes garantiidest tulenevad kohustused ning nõude loovutamise teates on märgitud, et garantiidest tulenevad nõuded on loovutatud VÕS § 164 alusel hagejale. Nõude loovutamise sisu on võlausaldaja vahetus ning nõude loovutamise eeldus on üksnes kehtiva loovutamislepingu sõlmimine võlausaldaja ja nõude omandaja vahel. Nõude 3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 loovutamiseks ei ole ette nähtud vorminõuet, vaid nõude loovutamise tõendamiseks on piisav, et algne võlausaldaja kinnitab, et nõue on loovutatud. Lepingu ülevõtmine eeldab lepinguobjekti ja selle aluseks olevate lepingute (sh töövõtulepingud) tervikuna üleminekut. Ei ole tõendatud, et töövõtulepingutest tulenevad nõuded oleks hagejale üle läinud.
7.Garantiikirjade p 9 järgi kohustub garantii saaja mitte andma oma garantiikirjast tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele ilma garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. VÕS §-st 166 tulenevalt hageja suhtes nimetatud nõude loovutamist välistav kokkulepe ei kehti.
8.Loovutatud nõue on piisavalt määratletud. Tellija (nõude loovutaja) on kokkuleppe sõlmimisega samal päeval väljastanud teated garantiikirjade loovutamise kohta VÕS § 164 kohaselt. Kostja ei ole vaidlustanud, et tellija likvideerijal Robert Laual oli pädevus loovutuskokkuleppe sõlmimiseks. Tellija on kinnitanud, et nõuded on loovutatud. Samuti on tellija nõude loovutamise teadetes täpsustanud, millises ulatuses ja mis nõuded on hagejale loovutatud. VÕS §-st 165 ei tulene, et nõude loovutaja ei või lisaks loovutamise lepingule väljastada nõude loovutamise teadet, kus on nõude loovutamise ese märgitud täpsemalt kui nõude loovutamise lepingus. Kuna nõude loovutamisele ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet, võib nõude saaja olla selle sõlminud suuliselt ja nõude loovutaja kirjalikult.
9.Garantiikirjast nr 14-051922-GF tulenev nõue on esitatud kostjale tähtaegselt. Selle garantiikirja kohaselt kehtis garantii kuni 11.06.2016. Hageja esitas kostjale tellija likvideerija allkirjastatud nõudekirja 09.06.2016 ja nähtuvalt 10.06.2016 e-kirjast on kostja esindaja selle kätte saanud. Olenemata sellest, et kostjale ei olnud nõudekirja esitamise ajal teada, et tellija on loovutanud nõude hagejale, on nõudekirja allkirjastanud ka tellija esindaja. Seega on kõnealusest garantiikirjast tulenev nõue esitatud kostjale tähtaegselt.
10.Hageja ei pea olema garantiikirjades sisalduva rikkumise aluseks oleva lepingu pooleks, kuna garantiist tulenevad kohustused ei ole õiguslikult seotud tagatud kohustusega. Garantiist tuleneva nõude maksmapandavus ja suurus sõltub üksnes garantii enda tingimustest. Garantiikirjades ei ole kokku lepitud, et hageja peab olema garantiikirjas sisalduva rikkumise aluseks oleva lepingu pool.
11.Hageja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet ning kuritarvitanud enda õigusi. Loovutuskokkulepe ei ole heade kommetega vastuolus ega tühine. Garantiikirjades märgitud loovutamise välistamise kokkulepe VÕS § 166 lg 2 alusel hageja suhtes ei kehti. Asjaolul, kas hageja teadis või ei teadnud loovutamist välistavast kokkuleppest, ei ole tähtsust ning tegemist ei saa olla hageja õiguste kuritarvitamisega. Loovutuskokkulepe ei ole sõlmitud pärast 13.11.2015. Hageja on tasunud tellijale loovutuskokkuleppes nimetatud summa lepingu sõlmimise kuupäeval ning tellija on esitanud töövõtjale 06.05.2016 pretensioonid, paludes puudused kõrvaldada hiljemalt 4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 11.05.2016. Hageja on kostjale nõudekirja esitanud mõistliku aja jooksul, arvestades töövõtjale pretensioonide esitamise tähtaega.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale tasuda garantiikirjade järgi kokku 2168 eurot 87 senti (kummagi garantiikirja kohaselt vastavalt 1097 eurot 89 senti ja 1070 eurot 98 senti). Kostja ei ole garantiidest tulenevaid vastuväiteid VÕS § 155 lg 3 alusel esitanud. Kostjalt tuleb kahjuhüvitisena välja mõista ka kohtuväline õigusabikulu 300 eurot. Hageja on kostjaga pidanud garantiikirjadest tulenevate nõuete väljamaksmise üle läbirääkimisi, mida tõendab pooltevaheline e-kirjavahetus. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Garantiikirja lõpptähtpäev (s.o garantiilepingu 14-051922-GF puhul 11.06.2016) tähendab kuupäeva, mis ajaks peab olema garantiikirja tingimustele vastav nõue garantii andja poolt kätte saadud. Esitatud nõuet saab muuta ja täiendada kuni selle lõpptähtpäevani. Samuti olid mõlema garantiilepingu (nr 14-051922-GF ja 14-053924GF) alusel esitatud nõuded isiku poolt, kelle õigusvõime oli lõppenud.
15.Kostja on esitanud garantiidest tulenevaid vastuväiteid VÕS § 155 lg 3 alusel. Kostja tugines asjaolule, et garantii nõuetele vastavat nõuet ei ole esitatud ning hageja ei olnud õigustatud isikuks.
16.Tegemist on lepingu ülevõtmisega, mis vajas kostja nõusolekut. Kohus on ebaõigesti leidnud, et garantii mitteaktsessoorsus välistab lepingu ülevõtmise sätete kohaldamise. Hindamaks seda, kas tegu oli garantiilepingu ülevõtmisega, tuleb kohtul hinnata, kas hagejale läksid terviklikult ja täies ulatuses üle garantiilepingu osapoole õigused ja kohustused. Hagejal peaksid olema tekkinud täpselt samad õigused ja kohustused, mis OÜ-l Villad, mistõttu oleks olnud vajalik ka kostja nõusolek.
17.Garantii väljastatakse üldjuhul kindlale garantii saajale, kes peab garantiisumma väljamaksenõude esitamisel täitma garantiis nimetatud tingimused. Kindlale isikule antud pangagarantii ei ole oma olemuselt abstraktne ja vabalt üleantav dokument. Garantiileping ei ole võrreldav väärtpaberiga.
18.Tagatava kohustuse aluseks oleva õigussuhte lepingupositsioonid (st töövõtja ja tellija vahel sõlmitud töövõtuleping) ei saa olla määrava tähtsusega hindamaks, kas garantiide ülevõtmisel oli tegu lepingu ülevõtmisega. Arusaamatu on maakohtu seisukoht lepingu ülevõtmise hindamisel. Sisuliselt nõustub maakohus, et garantiileping on eraldiseisev leping, kuid peab vastuoluliselt siiski garantiilepingut seotuks ka töövõtulepinguga. Kostja ja tellija vahel sõlmitud garantiilepingud ning tellija ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtuleping on eraldiseisvad lepingud ehk õigussuhted. 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381
19.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tellija õigusvõime oli lõppenud juba 03.03.2016 ning seetõttu ei saanud nimetatud isik 06.05.2016 esitada töövõtulepingust tulenevaid nõudeid töövõtjale.
20.Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et garantiinõuet on võimalik loovutada lahus nõudest, mida ta tagab. Siiski ei saa ka garantii mitteaktsessoorsusest järeldada, et garantiinõuded on igas olukorras loovutatavad ning igal juhul tuleb kohtul eraldi hinnata, kas tegemist on lepingu ülevõtmisega või mitte. Kindlale isikule antud garantii, milles on märgitud, et see isik peab nõude esitama, erisus seisnebki selles, et selline õigus ei ole loovutatav ning selle tõttu on käesoleval juhul esitanud nõude vale isik (st ka garantiitingimustele mittevastavalt) (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 528, p c.).
21.Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega VÕS § 170 kohaldamise osas. Sätte eesmärgiks ei ole välistada võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Säte kaitseb võlgnikku olukorras, kus ta täidab nõude objektiivselt valele võlausaldajale. Vastuväiteid nõude loovutamisele saab lugeda VÕS § 171 lg 1 järgi vastuväideteks uue võlausaldaja vastu, sest nõude loovutamise tühisuse korral (nt vorminõuete rikkumise tõttu) ei ole uus võlausaldaja materiaalõiguslikult õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-35-05).
22.Võlatunnistus peab olema sõlmitud kirjalikus vormis (VÕS § 30 lg 2). Kuna garantii on võlatunnistuse spetsiifiline alaliik, siis peab ka garantii loovutamistehing olema sõlmitud samas vormis. Isegi kui tegu oleks nõude loovutamisega, siis oleks selline loovutamistehing tühine, sest poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku loovutamiskokkulepet (VÕS § 11 lg 3). Ka kohtu poolt viidatud lahendid (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-149-13 p 27, 3-2-1-62-07 p 12) ja asjaolu, et seadus ei sätesta üldiselt loovutamise jaoks vorminõuet, ei tähenda, et hageja ei peaks nõude esitamiseks tõendama nõude loovutamise tehingut (nõude käsutamist).
23.Kohus on jätnud tähelepanuta kostja viited rahvusvahelistele reeglitele (URDG 758 (Uniform Rules for Demand Guarantees (01.07.2010))) ning praktikale, URDG reeglite artikli 33 punkti g kohaselt võib garantii saaja garantiikirjast tulenevaid nõudeid loovutada, kuid garantii andja võib, kuid ei pea maksma nõude välja isikule, kellele need on loovutatud.
24.Eristada tuleb rahaliste nõuete loovutamist ning terve garantiilepingu ülevõtmist. Kui kindlale isikule väljastatud garantiis ei ole märgitud, et nõudeid saab esitada igakordne valdaja, siis tuleb eeldada, et garantiist tulenevate õiguste üleandmine kolmandale isikule vajab garantii andja nõusolekut. Nõue ei olnud loovutatav, sest kindlale isikule antud garantiijuhtumi esilekutsumise nõue on kujundusõigus. Garantii sisuks on kohustuse täitmine garantiis märgitud isikule. Seejuures ei ole garantiis märgitud, et soorituse saab garantiikirja igakordne valdaja. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-2-155-09 märkinud, et lepinguga seotud kujundusõigusi, ei saa loovutada VÕS § 164 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 järgi. Selliseid õigusi saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras VÕS § 179 järgi. Kohtupraktika kohaselt ei ole loovutatav ka lepingu ülesütlemise õigus, mis olemuselt on sarnane käesolevas asjas garantii esilekutsumise nõudega, sest sellega muutub kogu lepingust tulenev nõue sissenõutavaks. Seetõttu tuleb sellist garantiist tulenevat nõuet pidada sarnaselt lepingu ülesütlemisega kujundusõiguseks.
25.Kohus on ebaõigesti hinnanud 13.11.2015 sõlmitud kokkuleppe õigussisu ja samastanud ehitusaegseid garantiikohustusi ning vaidlusaluseid pangagarantiisid. Kokkuleppe esemeks oli ainult ehitusgarantiidest tulenevate kohustuste ülevõtmine. Kokkuleppes ei käsitleta kostja poolt sõlmitud garantiilepingutest tulenevate nõuete üleminekut, mistõttu on hageja hagi tõendamata.
26.Maakohus leidis, et garantiid on hagejale üle antud 15 277,91 euro eest (tl 15), mille tasumise tõendamiseks kuupäeval 13.11.2015 on hageja esitanud enda arveldusarve väljavõtte (tl 82). Arveldusarve väljavõttest nähtub, et hageja on tasunud ehitusgarantiide eest. Sellest ei nähtu, et hageja maksis talle loovutatud ning kostja poolt väljastatud garantiide eest. Samas on kohus leidnud, et hageja on OÜ-le Villad tasunud loovutamislepingus nimetatud summa lepingu sõlmimise kuupäevaga. Tegu on selgelt tõendi ebaõige hindamisega, sest arveldusarvest nähtub, et ülekande on teinud tellija hagejale, mitte vastupidi ning seda eelkõige ehitusgarantiist tulenevate kohustuste üleandmise eest. Hageja on nimetatud kokkuleppega võtnud endale kohustuse teostada garantiijärgseid ehitustöid ning selle eest on tellija talle tasunud ka teatud summad. Tegu ei ole garantiikirjade saamise eest makstud summaga, sest see kajastub konto väljavõttel kreedit lahtris laekunud summana.
27.Hageja ei ole olnud heauskne. Kui hageja astus garantii saajaga (tellijaga) õigussuhtesse, siis pidi olema arusaadav, et garantiikirjast tulenevaid garantii saaja õigusi ei saa ilma garantii andja nõusolekuta üle anda.
28.Maakohus ei ole õigusabikulude summas 300 eurot väljamõistmisele selle sisu ning kahju hüvitamise eeldusi kontrollinud. Hageja on kliendi nõupidamise ning asjaolude analüüsi osas esitanud nõude 300 eurot ka hagiavalduses. Seejuures on maakohus selle kulu välja mõistnud kaks korda ehk kahjuna kui ka menetluskuluna.
29.Välja mõistnud menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks sai hagejal maksimaalselt kuluda 2-3 tundi, täiendava seisukoha esitamiseks 1,5 tundi. Ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 30 minutit kuni üks tund. Samuti olid asjaolud esindajale teada ning täiendavaid tõendeid koguda ei olnud hagi esitamiseks vajalik, sest tõendid olid olemas juba enne kohtumenetlust, sest hageja esitas kostjale nõude ka kohtuväliselt. Asi ei olnud ka keskmiselt keerukam. Hageja poolt kuupäeva 05.09.2016 kohta esitatud menetluskulude nimekirja pinnalt ei ole võimalik tuvastada, millise konkreetse menetlustoimingu peale kui palju aega 7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 kulus. Kostja vaidlustab ka tunnitasu määra, sest hageja esindaja ei ole advokaat ja 120 eurot ei ole käesoleva asja keerukust arvestades põhjendatud. Vastustaja seisukoht
30.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
31.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.04.2017 otsusega maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda.
32.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja maakohtu otsuse jõusse jätta.
33.Riigikohus tühistas 29.11.2017 otsusega ringkonnakohtu 05.04.2017 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas hagejale on garantiikirjadest tulenevad nõuded kehtivalt loovutatud. Seejuures ei ole hageja nõude lahendamisel tähtsust sellel, et garantiikirjades lepiti kokku garantiikirjadest tulenevate õiguste üleandmise keelus ilma garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. VÕS § 166 lg-st 2 tulenevalt garantiikirjades nimetatud nõude loovutamist keelav kokkulepe kolmandate isikute (st hageja) suhtes ei kehti. Samuti tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, kas olukorras, kus hageja oli allkirjastanud 09.06.2016 nõudekirjad ning esitanud kostjale teatised garantiikirjadest tulenevate nõuete loovutamise kohta, oli kostjal alust hagejale kohustuse täitmisest keelduda. Tähtsust ei ole sellel, et dokumentide esitamise ajaks oli esimesena antud, s.o garantiikirja nr 14-051922-GF kehtivus lõppenud. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
35.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tellija (garantii saaja) ja hageja vahel 13.11.2015 sõlmitud loovutuskokkuleppele antud hinnanguga. Maakohus on leidnud, et kokkuleppe näol on tegemist nõude loovutamisega (VÕS § 164) ning selle eelduseks ei olnud võlgniku nõusolek. Samas jääb ebaselgeks, milliste nõuete loovutamist on maakohus silmas pidanud. Kolleegiumi hinnangul ei oma loovutuskokkulepe vaidlusaluse õigussuhte (s.o kostja garantiikirjadest tulenevad kohustused) seisukohalt vahetut tähtsust.
36.Hagiavalduse p-s 1.4 esitatud väidete järgi anti 13.11.2015 sõlmitud loovutuskokkuleppega hagejale tasu eest üle tellija garantiikohustused korteri ostjate ees. Neid väiteid kinnitab kolleegiumi hinnangul ka loovutuskokkuleppe (tl 15) enda
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 sisu. Lisaks on hageja esitanud tõendi, millest nähtuvalt on tellija tasunud nimetatud kohustuste ülevõtmise eest hagejale 15 277 eurot 91 senti (tl 82). Sellest loovutuskokkuleppest üksinda ei saa kolleegiumi arvates teha järeldusi kostjaga sõlmitud garantiilepingutest tulenevate nõuete loovutamise kohta. Küll võib nimetatud kokkuleppe sõlmimise põhjal eeldada hageja huvi kostjaga sõlmitud garantiilepingutest tulenevate õiguste omandamiseks ja tellija tahet vastavad õigused üle anda. Garantiilepingutest tulenevate õiguste hagejale loovutamist kinnitavad eelkõige tellija väljastatud teated nõude loovutamisest (tl-d 16 ja 17) ning tellija likvideerija RL 15.07.2016 selgitus (tl-d 44–46). Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavalt ülalmärgitule muuta.
37.Ekslik on kolleegiumi hinnangul ka maakohtu otsuse p-s 33 märgitu, et kostja ei ole esitanud (hageja nõudele) garantiidest tulenevaid vastuväiteid (VÕS § 155 lg 3). See seisukoht tuleb maakohtu otsusest samuti välja jätta. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväiteid, mille kohaselt ei ole nõudeid garantiisumma väljamaksmiseks esitanud selleks õigustatud isik, võib iseenesest pidada VÕS § 155 lg 3 mõttes garantiidest tulenevateks. Samas ei ole need kostja vastuväited kolleegiumi hinnangul põhjendatud.
38.Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust hagi põhjendatuse kohta ning ringkonnakohus järgib ülejäänud osas ka maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
39.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et kaebuses kostja suures osas kordab oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Ringkonnakohus ei nõustunud eelnevalt maakohtu poolt 13.11.2015 sõlmitud loovutuskokkuleppele antud hinnanguga, kuid kõiki muid hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus kolleegiumi arvates õigesti arvestanud ning tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
40.Lisaks rõhutab kolleegium, et Riigikohtu käesolevas asjas 29.11.2017 tehtud otsuses esitatud seisukohad õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta on TsMS § 693 lg-st 2 lähtuvalt ringkonnakohtule kohustuslikud.
41.Riigikohus on 29.11.2017 otsuses kokkuvõtvalt leidnud, et kindlale isikule antud garantiijuhtumi esilekutsumise nõue ei ole lepinguga seotud kujundusõigus ning sellist nõuet saab loovutada (VÕS § 164). Garantiijuhtumi esilekutsumise nõudel garantii mitteaktsessoorsusest järelduvalt isiklikku iseloomu (VÕS § 166 lg 1) Riigikohtu hinnangul ei ole. Seega on garantiinõuet (sh kindlale isikule antud pangagarantiist tulenevat nõuet) võimalik seaduse kohaselt loovutada lahus nõudest, mille täitmise
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 tagamiseks ta on antud. Garantiinõude loovutamisel läheb garantiilepingust tulenev nõudeõigus garandi vastu üle uuele isikule (vt Riigikohtu otsuse p 12). Eelmärgitut arvestades ei ole võimalik nõustuda kostja käsitlusega, et garantiijuhtumi esilekutsumise nõue ei olnud loovutatav ning sellist õigust sai üle anda üksnes lepingu ülevõtmise korras VÕS § 179 alusel. Maakohus on õigesti järeldanud, et garantiikirjadest tulenevad nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).
42.Kolleegium märgib, et hageja nõude lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et garantiikirjades lepiti kokku nendest tulenevate õiguste üleandmise keelus ilma garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. VÕS § 166 lg-st 2 tulenevalt garantiikirjades nimetatud nõude loovutamist keelav kokkulepe kolmandate isikute (st hageja) suhtes ei kehti. Ka seda on rõhutanud Riigikohus käesolevas asjas tehtud otsuse p-s 12 (viimane lõik).
43.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja väited, nagu pidanuks nõude loovutamise kokkulepe olema VÕS § 11 lg 3 järgi sõlmitud kirjalikus vormis. Garantiileping sõlmitakse üldjuhul küll garandi poolt kirjaliku dokumendi (garantiidokumendi) koostamisega. Samas ei nõua seadus garantiilepingu sõlmimist kirjalikus vormis. Garantiileping loetakse sõlmituks garantiidokumendi
kättesaamisega võlausaldaja poolt (VÕS § 155 lg 1 ). Seega oli ka garantiilepingust tulenevate nõudeõiguste loovutamine vormivaba (VÕS § 11 lg 1). Lisaks on vähemalt vaieldav, kas kostja saaks loovutuse tühisusele (vorminõude väidetava rikkumise tõttu) üldse tugineda. Kui võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud või kui ta on nõude loovutamise kohta välja andnud loovutamisdokumendi, loetakse VÕS § 170 alusel loovutamine võlgniku suhtes toimunuks isegi juhul, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui tehing, mille alusel loovutamine toimus, ei ole kehtiv.
44.Kostja viidatud rahvusvahelisi reegleid (URDG 758) ja praktikat ei saa käesoleva asja lahendamisel arvestada, kuna vaidlus puudutab riigisiseselt väljastatud garantiikirju. Garantiikirjades endis puuduvad ka viited välisriikide õigusele, rahvusvahelistele regulatsioonidele vms. Seega kohaldub garantiikirjadele Eesti õigus.
45.Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja väidetega, et 09.06.2016 esitatud nõudeid garantiide maksmapanekuks ei saa (koos hiljem lisatud dokumentidega) käsitada garantiikirjades toodud tingimustel esitatud nõuetena. VÕS § 155 lg 1 järgi võib isik (garantii andja) majandus- või kutsetegevuses võtta lepinguga võlausaldaja vastu kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Vaidlusalustes garantiikirjades (tl-d 9–10 ja 12–13) on tellija, töövõtja ja kostja (garant) kokku leppinud, et garantiikirjade alusel väljamakse saamiseks peab garantii saaja (s.o tellija) esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija (töövõtja) lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust (garantiikirjade p 3).
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381 Garantiikirjad kehtivad vastavalt kuni 11.06.2016 ja kuni 30.07.2016 (garantiikirjade p 6).
46.Maakohus on leidnud, et hageja esitas 09.06.2016 nõudekirjad (tl-d 20–24; 25–30) garantiide maksmapanekuks garantiikirjades sätestatud korras ning enne garantiikirjades märgitud tähtaja möödumist. Need maakohtu järeldused on kolleegiumi hinnangul kooskõlas asja materjalidega. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et nõudekirjade esitamise ajal kostja tellija nõude loovutamisest hagejale ei teadnud (ka kostja ei väida teisiti). Nõudekirjad on allkirjastanud tellija ja hageja juhatuse liikmed.
47.VÕS §-st 172 tulenevalt võis kostja olukorras, kus tellija ei olnud talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud, keelduda kohustuse täitmisest hagejale kui uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja (tellija) dokumenti nõude loovutamise kohta. Samuti võis kostja keelduda väljamakse tegemisest tellijale, kuna viimane oli 09.06.2016 seisuga õigusvõimetu (registrist kustutatud). Samas pooled ei vaidle selle üle, et hageja saatis 15.06.2016 kostjale täiendavad dokumendid (loovutuskokkulepe ja 13.11.2015 teatised nõuete loovutamise kohta). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja oli allkirjastanud 09.06.2016 nõudekirjad ning esitanud kostjale lisaks teatised garantiikirjadest tulenevate nõuete loovutamise kohta, ei olnud kostjal alust hagejale kohustuse täitmisest keelduda.
48.Hageja kahjunõude rahuldamisel on maakohus nõude õiguslikke eeldusi kontrollinud ning otsust TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või anda tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut.
49.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Maakohus on järeldusi hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta asjakohaselt ning piisavalt põhjendanud.
50.Kolleegium märgib, et hagejat ei ole maakohtu menetluses esindanud küll advokaat, kuid esindaja A. Kivar omab siiski TsMS § 218 lg 2 p 2 järgset kvalifikatsiooni (tl 59). Sellele on esindaja tunnitasu mõistlikkust ja põhjendatust hinnates viidanud ka maakohus. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, nagu võiks 120 euro suurust tunnitasu vajalikuks ja põhjendatuks pidada ainult advokaadist esindaja puhul.
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Kuivõrd kohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitamisest tingitud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Hagi rahuldamise tõttu tuleb ka muud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
52.Hageja esitas 21.03.2017 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 540 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse analüüsimises (1 t) ja sellele vastuse koostamises (3,5 t). 06.11.2017 esitas hageja Riigikohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada kassatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 1300 eurot (käibemaksuta), sh kassatsioonkautsjon 100 eurot. Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi tsiviilasja materjalide analüüsimises (2 t), kassatsioonkaebuse koostamises (5 t + 1 t) ja hageja vastuväidete analüüsimises ja positsiooni kujundamises (2 t). 08.01.2018 esitas hageja ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 240 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt on õigusabi seisnenud kohtuotsuse analüüsimises ja kliendiga nõupidamises (2 t). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnitasu olnud kõigis kohtuastmetes 120 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
53.Ringkonnakohus leiab, et kostja 06.11.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja ajakulu kassatsioonimenetluses on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Käesolev asi on pigem vähemahukas ning ei ole keskmisest oluliselt keerukam. Arvestades eelmärgitut ja kassatsioonkaebuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks asja materjalidega tutvumisele ja kassatsioonkaebuse koostamisele kokku mitte rohkem kui kuus tundi. Hageja vastuväidete analüüsimise ning positsiooni kujundamise põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa kolleegiumi hinnangul ühte tundi.
54.Muus osas on hageja esindajate apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses tehtud toimingud kolleegiumi hinnangul menetluskulude nimekirjades märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
55.Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium andis hinnangu hageja lepingulise esindaja A. Kivari tunnitasu määrale 120 eurot käesoleva otsuse punktis 50, nõustudes maakohtu seisukohaga. Ka hagejat kassatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaadi tunnitasu määr (120 eurot) on põhjendatud ja vajalik.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-13381
56.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonija kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud (6,5 * 120) 780 eurot (käibemaksuta) ja kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud (7 * 120) 840 eurot (käibemaksuta), kokku 1620 eurot (käibemaksuta).
57.Hageja tasutud kassatsioonkautsjon 100 eurot on toimikust nähtuvalt hagejale tagastatud Riigikohtu lahendi alusel (tl 147).
58.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
59.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.