XxxxOÜ hagi Swedbank AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2 468,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Arvo Kivar (Õigusbüroo Kivar & Partnerid, e-post [email protected]); Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Jüri Puust (Swedbank AS, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XxxxOÜ hagi Swedbank AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista Swedbank AS-ilt XxxxOÜ kasuks võlgnevus 2 168,87 eurot ja kahjuhüvitis 300 eurot, kokku 2 468,87 eurot (kaks tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa eurot ja 87 senti). Menetluskulud
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Välja mõista Swedbank AS-ilt XxxxOÜ kasuks menetluskulud 1 420 (üks tuhat nelisada kakskümmend) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Xxxx(likvideeritud, peatöövõtja) oli XxxxTallinn korterelamu arendaja. Ehitustööde teostamiseks sõlmis peatöövõtja mitmeid töövõtulepinguid, muuhulgas xxxx OÜ-ga. Töövõtulepingute tingimuste kohaselt andsid töövõtjad tehtud ehitutöödele garantii ning garantiiaegse tagatise (maksegarantii) ehitusgarantiist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
2.09.07.2014 väljastas kostja garandina garantiikirja nr xxxx, mille kohaselt kohustus kostja garandina tagama XxxxOÜ garantiiaegseid kohustusi, mis tulenesid ehitajale OÜ-ga Xxxx17.03.2014 sõlmitud töövõtulepingust nr 170314 Xxxxkorteri 12 ehitustööde teostamisel. Kostja võttis kohustuse tasuda kuni 1 097,89 euro suurune summa digitaalselt allkirjastatud nõudekirja saamisel hiljemalt 11.06.2016. 30.07.2014 väljastas kostja garandina garantiikirja nr xxxx, mille kohaselt kohustus kostja garandina tagama XxxxOÜ garantiiaegseid kohustusi, mis tulenesid OÜ-ga Xxxx21.04.2014 sõlmitud ehitustöövõtulepingust nr 110414 Xxxxkorteri 12 ehitustööde teostamisel. Kostja võttis kohustuse tasuda kuni 1 070,98 euro suurune summa digitaalselt allkirjastatud nõudekirja saamisel hiljemalt 30.07.2016.
3.13.11.2015 sõlmisid likvideerimisel olev OÜ Xxxxja hageja kokkuleppe garantiikohustuse üleandmise kohta tasu eest ning samal kuupäeval väljastas OÜ Xxxxlikvideerija Xxxx nõude loovutamise teated korterelamute ehitustöödega seotud kostja garantiikirjadest nr xxxx ja xxxx tulenevate nõuete kohta. Hageja märgib, et loovutamislepingu toimumist ja kehtivust tõendab asjaolu, et OÜ Xxxxon tasunud hagejale 13.11.2015 kokkuleppe kohaselt 15 277,91 eurot.
4.Korteris Xxxxilmnesid garantiiaja jooksul puudused ning tellija (peatöövõtja) esindaja pöördus korduvalt töövõtja XxxxOÜ poole palvega puudused kõrvaldada. Tellija palus puudused kõrvaldada hiljemalt 11.05.2016, kuid töövõtja puuduseid ei kõrvaldanud.
5.09.06.2016 edastas hageja enda ja OÜ Xxxxlikvideerija poolt allkirjastatud nõudekirjad garantiikirjade punktides 3 ja 4 sätestatud viisil väljamaksete saamiseks kostjale, kuid kostja teatas, et OÜ Xxxxnimel ei ole võimalik õigusi teostada.
6.Hageja on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 mõttes. Samuti ei välista garantiikirjade punkt 9 nõuete loovutamist. Nõude loovutamine ei sõltu ka asjaolust, kas esialgne võlausaldaja on alles või mitte. Hageja märgib, et talle on õiguspäraselt üle läinud kõik õigused ja nõuded, mis nõude esitamiseks olema peavad. Hageja märgib, et ka, et kostja ei ole VÕS § 155 lg 3 kohaselt esitanud garantiist tulenevaid vastuväiteid.
7.Hageja leiab, et ta ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kuna kostja võttis üle korterelamu ehitustöödest tulenevad garantiikohustused ning sellega seotud õigused ja tagatised oma tavapärases majandustegevuses. Hageja on garantiikirjadest tulenevate nõuete loovutamise teate kostjale esitanud õigel ja põhjendatud ajal, st ajal, mil hageja nõudis XxxxOÜ poolse lepingu rikkumise tõttu garantiikirjade summat.
8.Eeltooduga nõuab hageja kostjalt garantiikirjadest nr xxxx ja xxxx tulenevate summade tasumist kokku 2 168,87 eurot ning tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole garantiikirjadest tulenevalt summasid olnud nõus tasuma vabatahtlikult, on hageja kostjaga läbirääkimisteks pidanud tegema kulutusi õigusabile summas 300 eurot, mille väljamõistmist hageja samuti kostjalt nõuab.
Kostja vastuväited
9.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna garantiikirjadest tulenevate nõuete loovutamise üldised eeldused ei ole täidetud ja loovutamiskokkulepe ei ole kehtiv.
10.Kostja märgib, et loovutamiseteated esitati talle ligikaudu pool aastat pärast nendes väljatoodud koostamise aega ja seetõttu on kostjal kahtlus, et loovutamise kokkulepe on sõlmitud pärast selles märgitud tähtaega.
11.Samuti ei ole kostja hinnangul täidetud loovutatava nõude piisava määratletuse nõue, kuna loovutamisdokumendis ei ole lepinguese määratletud. Garantiikohustuse loovutamise kokkulepe sisaldub hagi lisas 3 (garantiikohustuse üle andmise – üle võtmise kokkulepe), hagi lisad 4 ja 5 on teated nõude loovutamisest, mis on allkirjastatud üksnes OÜ Xxxxlikvideerija poolt. Kuna nõude loovutamine on kahepoolne tehing, ei saa lisades 4 ja 5 väljatoodud nõuete täpsustusi pidada nõude loovutamise kokkuleppe osadeks ja neid ei tule loovutatavate nõuete määratletuse hindamisel arvesse võtta. Loovutatavate nõuete piisava määratletuse hindamisel tuleb seega lähtuda üksnes lisast 3. Lisast 3 nähtub, et seoses OÜ Xxxxlikvideerimisega antakse hagejale üle kohustused kolmest ehitusaegsest garantiist, välja pole aga toodud tunnuseid, mis aitaksid loovutatavaid nõudeid identifitseerida, näiteks garantiikirjade numbreid, nende sõlmimise aega, võlgnikku jms. Loovutatavad nõuded on seega loovutamise kokkuleppes jäänud määratlemata ega ole selge, millised nõuded on üldse pooltevahelise suhte ese. Samuti kehtivad tulevikus tekkivate nõuete loovutamisele rangemad reeglid ning seda reguleerib VÕS § 165. Kostja hinnangul ei nähtu loovutamise kokkuleppest, et hagejale oleks üle antud tulevikus tekkivaid nõudeid. Kokkuleppest nähtub üksnes see, et üle antakse ehitusaegsetest garantiidest tulenevad kohustused.
12.Garantiikirjast tulenevad nõuded ei ole hagejale üle läinud, kuna hageja ja OÜ Xxxxvahel sõlmitud kokkulepe on garantiilepingu ülevõtmine ja lepingu ülevõtmine vajab garandi nõusolekut VÕS § 179 lg 1 kohaselt. Garandi nõusolek oli vajalik ka juhul, kui hageja ja OÜ Xxxxvahel sõlmitud kokkulepet pidada nõuete loovutamiseks, kuna selline sõnastus nähtus mõlemast garantiikirjas punktist 9. Seega praegusel juhul on tegu kindlale isikule antud garantiiga. Garantiikirjast nähtuvalt on õigused ainult garantiisaajal ja garantiikirjast tulenevad õigused ei olnud ilma nõusolekuta loovutatavad kolmandatele isikutele. Garantiikirjas sätestatud asjaolude esinemine on seotud kindla isikuga ning ka nõudeõigused on vaid esialgsel garantiisaajal. Garant ei ole kohustatud tegema väljamakset uuele määratud isikule, kui sellega pole eelnevalt nõustunud nii garantiisaaja kui ka garant. Kostja märgib, et garantiist tulenevaks iseseisvaks nõudeks, mida võiks saada loovutada, on ainult sissenõutav nn väljamakse nõue, kuid tuleb arvestada, et loovutatud nõudega isik võib saada garantiimakseid, kuid ainult siis, kui tegelik garantiinõue (garantiijuhtumi esilekutsumise nõue) ja ka väljamakse tegemise nõue pärineb esialgselt garantiisaajalt. Esialgne garantiisaaja ei ole käesoleval juhul nõudeid esitanud.
13.Hageja peab olema garantiikirjas sisalduva rikkumise aluseks oleva lepingu pool. Olukorras, kus hagejal puudub seos garantiis märgitud kohustuse rikkumisega, mis on üks garantiijuhtumi tekkimise eeldus, ei ole garantiijuhtumi eeldused täidetud. Hageja peaks olema garantiikirjas märgitud lepingulise alussuhte pool, kelle vastu kohustust rikutakse.
14.Hageja käitumine ja garantiikirjadest tulenevate nõuete esitamine on igal juhul vastuolus TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Hageja pahausksust kinnitab see, et ta pidi garantiikirjadest nägema, et OÜ-l Xxxx ei olnud õigust garantiikirjast tulenevaid õigusi hagejale kostja eelneva kirjaliku nõusolekuta anda. Asjaolu, et VÕS § 166 lg 2 näeb ette, et kokkulepe nõude mitteloovutamise kohta ei kehti kolmandate isikute suhtes, ei välista loovutamistehingust tulenevatele õigustele tuginemist põhjusel, et see on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja pidi nõude omandamisel tutvuma selle aluseks oleva garantiikirjaga, kus oli selgelt märgitud, et nõudeid ei või ilma eelneva nõusolekuta loovutada. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et ka esialgse garantiisaaja likvideerija on garantiikirjas olevat loovutamise piirangut rikkunud. Nendes asjaoludes sisaldub selge pahausksus oma õiguste teostamisel. Lisaks peaks VÕS § 166 lg 2 kohalduma eelkõige
olukorras, kus uus võlausaldaja hea usus tegutsedes ei tea ega peagi teadma loovutamise piirangutest. Samuti võib loovutamisleping olla sõlmitud pärast selles märgitud kuupäeva. Kostja märgib, et loovutamise teateid ei esitatud kostjale ligikaudu pool aastat. Kostjale edastas hageja loovutamise teated alles 15.06.2016. Seetõttu on võimalik, et lisaks sellele, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, on hageja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kokkulepe heade kommete vastasuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
15.Garantiikirja xxxx osas on kostja seisukohal, et isegi, kui hagejal oleks olnud õigus nõuet esitada, siis ka esitatud nõue oli puudustega ja õigeaegselt neid puudusi ei kõrvaldatud. Garantiist tulenevate nõuete esitamise tähtaeg lõppes enne, kui hageja esitas garantiikirjale vastava nõude.
16.Kostja ei nõustu ka hagis väljatoodud õigusabikuludega, kuna hageja ja kostja vaheline kirjavahetus, mille käigus kostja vaidles hageja nõudele vastu, ei ole kuidagi käsitletav lepingueelse läbirääkimisena. Kui nõudele vastuvaidlemist pidada lepingueelseks läbirääkimiseks, siis tekib küsimus, mis lepinguni oleksid pooled pidanud jõudma. Samuti ei oleks sellise käsitluse korral teisel poolel võimalik nõudega mitte nõustuda, ilma, et ta rikuks automaatselt lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista garantiikirjadest nr xxxx ja xxxx tulenev garantiisumma 2 168,87 eurot ja kahjuhüvitis seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega summas 300 eurot. Kostja on seisukohal, et garantiikirjadest tulenevad nõuded ei ole hagejale kehtivalt loovutatud, seega ei ole hagejal garantiikirjadest tulenevat nõuet. Kostja ei nõustu ka õigusabikulude hüvitamisega.
19.Hageja nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Antud juhul pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on 09.07.2014 väljastanud garantiikirja nr xxxx, mis tagab OÜ Xxxx(likvideeritud) ja Xxxx OÜ vahel 17.03.2014 sõlmitud lepingust nr 170314 tulenevaid kohustusi (tlk 9-11) ning 15.07.2014 on kostja väljastanud garantiikirja nr xxxx, mis tagab OÜ Xxxx ja XxxxOÜ vahel 21.04.2014 sõlmitud lepingust nr 110414 tulenevaid kohustusi (tlk 12-14). VÕS § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Lõike 3 kohaselt võib garantii andja esitada võlausaldaja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seega, kuna OÜ Xxxx(likvideeritud) on hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel andnud kostja garantiikohustused, mis tulenevad garantiikirjadest nr xxxx ja nr xxxx, üle hagejale, vaidlevad pooled asjaolu üle, kas garantiikirjadest tulenevad nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud ning kas hagejal on garantiikirjadest tulenev nõue kostja vastu.
20.Järgnevalt analüüsib kohus, kas nõude loovutamine vastab seaduse nõuetele ja on kehtiv.
21.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 1 alusel astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 166
sätestab loovutamise piirangud. VÕS § 167 lg 1 kohaselt nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et kui loovutatakse nõue, mille tagamiseks on võlausaldajale loovutatud muu nõue või antud muu õigus, eeldatakse, et need tuleb uuele võlausaldajale üle anda.
22.Hageja on kohtule esitanud 13.11.2015 sõlmitud garantiikohustuste üle andmise – üle võtmise kokkuleppe (tlk 15), millest nähtuvalt on OÜ Xxxx ja hageja kokku leppinud, et seoses OÜ Xxxx likvideerimisega antakse hagejale üle ehitusaegne garantii Xxxx Tallinn osas summas 2 165,27 eurot, ehitusaegne garantii XxxxTallinn osas summas 887,73 eurot ja ehitusaegne garantii Tartu mnt 64 Tallinn osas summas 12 224,91 eurot. Eelnimetatud kokkuleppe on allkirjastanud OÜ Xxxxlikvideerija Xxxx. 13.11.2015 on XxxxOÜ likvideerija Xxxx väljastanud teated nõude loovutamise kohta, millest nähtuvalt on XxxxOÜ loovutanud kostja garantiikirjadest nr xxxx(tlk 16) ja nr xxxx (tlk 17) tulenevat nõuded hagejale. XxxxOÜ on äriregistrist kustutatud 03.03.2016 (tlk 18). 08.06.2016 edastasid hageja ja XxxxOÜ juhatuse liige Xxxx kostjale mõlema poolt digitaalselt allkirjastatud nõudekirjad garantiisummade väljamaksmiseks (tlk 20-30).
23.Kostja on seisukohal, et hageja ja OÜ Xxxxvahel 13.11.2015 sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega leiab kostja, et ülevõtmine vastavalt VÕS § 179 lg-le 1 vajab garandi nõusolekut, mida kostja andnud ei ole. Garantii ja sellest tulenevad kohustused on tagatavast võlasuhtest sõltumatud ehk mitteaktsessoorsed (RKTKo3-2-1-34-13 p 16), seega ei sõltu garantiist tuleneva nõude maksepanemine tagatava kohustuse olemasolust. Hageja ja OÜ Xxxxvahel 13.11.2015 sõlmitud kokkuleppest tulenevalt on hagejale üle antud üksnes garantiidest tulenevad kohustused ning nõude loovutamise teates on märgitud, et garantiidest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud VÕS § 164 alusel (tlk 16-17). Nõude loovutamise sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus (RKTKo 3-2-1-2-15 p 18) ning nõude loovutamise eeldus on üksnes kehtiva loovutamislepingu sõlmimine võlausaldaja ja nõude omandaja vahel. Lepingu ülevõtmisega VÕS § 179 kohaselt on tegemist juhul, kui senine lepingupool asendatakse uuega ja see eeldab senise lepingu poole ja lepingut üle võtta sooviva isiku vahelist lepingut ning teise lepingupoole nõusolekut. Lepingu ülevõtmise puhul on käsutuse objekt kogu lepingupoole positsioon tervikuna. Kuna garantiilepingud on töövõtulepingutest eraldiseisevad lepingud, siis kohtu hinnangul ei ole antud juhul tõendatud, et tegemist on lepingu ülevõtmisega. Kohus on seisukohal, et lepingu ülevõtmine eeldab lepinguobjekti ja selle aluseks olevate lepingute tervikuna üleminekut, sealhulgas ka töövõtulepingute ülemineku, olenemata sellest, et garantiileping on eraldiseisev leping, kuna lepingu ülevõtmisega asendatakse senine lepingu pool uuega. 13.11.2015 sõlmitud kokkuleppest ei ole võimalik järeldada, et hagejale on üle läinud ka töövõtulepingutest tulenevad nõuded, seda asjaolu ei ole kohtule tõendatud. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et töövõtulepingutest tulenevate puuduste kõrvaldamise nõude on esitanud 06.05.2016 (tlk 19), s.o peale nõude loovutamist, OÜ Xxxx esindaja, mitte hageja, mis kinnitab, et töövõtulepingust tulenevad õigused ei ole hagejale üle läinud.
24.Kohus märgib, et kuna üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba, on nõude loovutamise tõendamiseks piisav, kui algne võlausaldaja kinnistab, et nõude
loovutamine on toimunud (RKTKo 3-2-1-149-13 p 27, 3-2-1-62-07 p 12). Kohtu hinnangul tuleneb ka nõude loovutamise teadete grammatilisest tõlgendamist, et garantiikirjade üleandmise näol on tegemist nõude loovutamisega VÕS § 164 alusel. Seega asjaolu, et 13.11.2015 hageja ja OÜ Xxxx vahel sõlmitud kokkuleppes ei ole märgitud, et tegemist on nõude loovutamisega, ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ Xxxx ei ole enda garantiikirjadest tulenevad kohustused hagejale üle andnud VÕS § 179 kohaselt, kuna OÜ Xxxx likvideerija allkirjastatud nõude loovutamise teadetes on selgesõnaliselt märgitud, et tegemist on nõuete loovutamisega. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et OÜ Xxxx ja hageja vahel 13.11.2015 sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist nõude loovutamisega VÕS § 164 kohaselt ning selle eeldus ei ole võlgniku nõusolek.
25.Kostja on seisukohal, et täidetud ei ole loovutatava nõude piisava määratletuse nõue, kuna loovutamisdokumendis ei ole lepinguese määratletud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 165 sätestab, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Kuivõrd hagejale on loovutatud nõue, mille täitmise tähtaeg ei olnud nõude loovutamise ajaks lõppenud (garantiikirja nr xxxx kohaselt kehtib garantiikiri kuni 11.06.2016 ja garantiikiri nr xxxx kehtib kuni 30.07.2016, nõue loovutati hagejale 13.11.2015), on hagejale loovutatud tulevikus tekkivad nõuded, seega peab VÕS § 165 kohaselt loovutamise hetkel olema võimalik tuvastada, milline nõue on hagejale loovutatud.
26.Nagu kohus on eelnevalt märkinud, ei ole nõude loovutamiseks ette nähtud vorminõuet, vaid nõude loovutamise tõendamiseks on piisav, et algne võlausaldaja kinnitab, et nõude loovutamine on toimunud (RKTKo 3-2-1-62-07 p 12). 13.11.2015 garantiikohustuste üle andmise – üle võtmise kokkuleppest nähtuvalt on hagejale üle antud ehitusaegne garantii Xxxx Tallinn osas summas 12 224,91 eurot Xxxx Tallinn, XxxxTallinna ja Xxxx garantiid on hagejale üle antud 15 277,91 euro eest (tlk 15), mille tasumise tõendamiseks kuupäeval 13.11.2015 on hageja esitanud enda arveldusarve väljavõtte (tlk 82). Samuti on OÜ Xxxx likvideerija väljastanud teated hagejale antud garantiikirjade loovutamise kohta 13.11.2015 sõlmitud kokkuleppe allkirjastamise kuupäeval, s.o 13.11.2015 (tlk 16-17), millest nähtuvalt on täpsustatud, et hagejale on loovutatud garantiikirjadest nr xxxxja nr xxxx tulenevad nõuded. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et OÜ Xxxx likvideerijal Xxxx(xxxx) oli pädevus loovutamislepingu sõlmimiseks, seega loeb kohus tuvastatuks, et kuna algne võlausaldaja on ise kinnitanud, et nõuete loovutamine garantiikirjadest tulenevalt on toimunud, samuti on nõude loovutaja nõude loovutamise teadetes, mis on nõude loovutamise päeval allkirjastatud, täpsustanud, millises ulatus ja mis nõuded on hagejale loovutatud, on olnud teada loovutatud nõude sisu ja ulatus, seega loovutatud nõue on olnud piisavalt määratletud loovutaja poolt. Eeltooduga on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole rikutud nõude piisava määratletuse nõuet. Kohus märgib ka, et VÕS §-st 165 ei tulene, et nõude loovutamise lepingule lisaks ei või nõude loovutaja väljastada nõude loovutamise teadet, kus on nõude loovutamise ese märgitud täpsemalt kui nõude loovutamise lepingus, kuna nõude loovutamisele ei ole kehtestatud seadusest tulenevalt kohustuslikku vorminõuet, seega võib see olla ka sõlmitud nõude saaja poolt suuliselt ja nõude loovutaja poolt kirjalikult.
27.VÕS § 164 lg 1 kohaselt on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. VÕS § 170 teine lause lisab, et sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kuid VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda
kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
28.Kostja on seisukohal, et garantiikirja nr xxxx nõude esitamise tähtaeg lõppes enne, kui hageja esitas garantiikirjale vastava nõude. Kostja selgituste kohaselt on kostja nõude loovutamise teated saanud 15.06.2016. Garantiikirja nr xxxx kohaselt kehtis garantii kuni 11.06.2016 (tlk 9-10). Hageja on nõudekirja (tlk 20) kostjale esitanud 09.06.2016 (tlk 32), nõudekirja on allkirjastanud ka OÜ Xxxxlikvideerija Xxxx. Nähtuvalt 10.06.2016 e-kirjast on kostja esindaja selle vastaval kuupäeval kätte saanud (tlk 31), seega on garantiikirjast nr xxxx tulenev nõudekiri kostjale esitatud tähtaegselt. Olenemata ka asjaolust, et kostjale ei olnud nõudekirja esitamise ajal teada, et OÜ Xxxxon nõude hagejale loovutanud, on nõudekirja allkirjastanud ka OÜ Xxxxesindaja, seega loeb kohus tuvastatuks, et garantiikirjast nr xxxx tulenev nõue on kostjale esitatud tähtaegselt.
29.Kostja on seisukohal, et nõude loovutamine eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ja OÜ Xxxxvahel sõlmitud kokkulepe garantiilepingute ülevõtmine vajab garandi nõusolekut, kuna tegemist oli kindlale isikule antud garantiiga ning vastav kokkulepe sisaldus garantiikirjades. Garantiikirjade nr xxxx(tlk 16) ja nr xxxx (tlk 17) punktist 9 tulenevalt kohustub garantii saaja mitte andma oma garantiikirjast tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele ilma garandi eelneva kirjaliku nõusolekuta. VÕS § 166 lg 2 sätestab, et võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega tulenevalt eeltoodust ei kehti garantiikirjades nimetatud nõude loovutamist välistav kokkulepe hageja suhtes, mistõttu ei ole õige kostja väide, et nõude loovutamise eeldus ei ole täidetud tulenevalt garantiikirjades nimetatud nõude loovutamist välistavatest kokkulepetest.
30.Kostja on seisukohal, et hageja peab olema garantiikirjas sisalduva rikkumise aluseks oleva lepingu pooleks. Kohus kostja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu, kuna kohus on juba eelnevalt märkinud, et garantiist tulenevad kohustused ei ole õiguslikult seotud tagatud kohustustega, seega garantiist tuleneva nõude maksmapandavus ja suurus sõltub üksnes garantii enda tingimustest. Nimelt ei ole garantiilepingutes kokkulepet, et hageja peab olema garantiikirjas sisalduva rikkumise aluseks oleva lepingu pool. Grandi vastu nõude esitamise eeldused ehk grantiijuhtum ongi olukord, mille esinemisel korra muutub sissnõutavaks võlausaldaja nõue garandi vastu, mille sätestab garantiileping. Garantiikirjade nr xxxx ja nr xxxx punkt 1 kohaselt grantiijuhtum ongi olukord, kui tellija (XxxxOÜ) rikub lepingust (leping nr 170314 ja 110414) tulenevaid garantiiaja kohustusi (tlk 9-10 ja 12-13). Hageja on kohtule esitanud e-kirja, millest nähtuvalt on XxxxOÜ esindaja teavitanud XxxxOÜ esindajat Xxxx/1 ja 67/2 korterite 9, 11 ja 12 puudustest (tlk 19).
31.Kostja leiab, et hageja on käitunud pahauskselt ning kuritarvitanud enda õigusi raha saamiseks garantiikirjade alusel, kuna garantiikirjade kohaselt ei võinud garantiikirju ilma kostja eelneva nõusolekuta võõrandada ning kostjale on loovutamisleping edastatud alles 15.06.2016, mistõttu on hageja ja XxxxOÜ vahel sõlmitud kokkulepe heade kommetega vastuolus ning tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kostja leiab ka, et 13.11.2015 sõlmitud kokkulepe võib olla märgitud tähtajast sõlmitud hiljem.
32.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt on hageja garantiikirjade nõude saamisel õigusi kuritarvitanud ning rikkunud hea usu põhimõtet. Kohus on juba varasemalt märkinud, et garantiikirjades märgitud loovutamise välistamise kokkulepe ei kehti hageja suhtes VÕS § 166 lg 2 alusel, seega asjaolu, kas hageja teadis või ei teadnud loovutamist välistavast kokkuleppest, ei oma tähtsust ning tegemist ei saa
olla hageja poolt õiguste kuritarvitamisega. Kohus märgib, et antud juhul ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et loovutamisleping oli sõlmitud pärast 13.11.2015, kuna loovutamisteated edastati kostjale alles 15.06.2016 ning nõudekirjad 08.07.2016. Kohus märgib, et hageja on OÜ-le Xxxxtasunud loovutamislepingus nimetatud summa loovutamislepingu sõlmimise kuupäevaga (tlk 82) ning XxxxOÜ on pretensioonid XxxxOÜ-le esitanud 06.05.2016 ning palunud puudused kõrvaldada hiljemalt 11.05.2016 (tlk 19). Kohus on seisukohal, et hageja on kostjale nõudekirja esitanud mõistliku aja jooksul arvestades pretensioonide esitamise tähtaega töövõtjale. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud asjaoludest tulenevalt võimalik tuvastada, et hageja on rikkunud hea usu põhimõtet ning kuritarvitanud enda õigusi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja ja XxxxOÜ vahel 13.11.2015 sõlmitud kokkulepe ei ole heade kommetega vastuolus ega tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel.
33.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt kostjal puudub kohustus tasuda hagejale garantiikirjadest tulenevad garantiisummad, kuna kohus on tuvastanud, et hagejale on garantiikirjadest tulenevad nõuded kehtivalt loovutatud. Samuti on hageja nõudekirjad garantiisummad väljamaksmiseks esitanud kostjale enne garantiikirjades märgitud tähtaja saabumist ning garantiikirjades sätestatud korras. Kohus märgib ka, et kostja ei ole garantiidest tulenevaid vastuväiteid VÕS § 155 lg 3 alusel esitanud. Garantiikirja nr xxxx kohaselt on garantiisummas 1 097,89 eurot ja garantiikirja nr xxxx kohaselt 1 070,98 eurot, seega tuleb kostjal hagejale tasuda garantiikirjadest tulenevalt kokku 2 168,87 eurot.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahju kohtuvälise õigusabikulu näol summas 300 eurot tulenevalt asjaolust, et hageja lepinguline esindaja on kostjaga enne kohtusse pöördumist pidanud garantiikirjadest tulenevate garantiisummade väljamõistmiseks läbirääkimisi. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 29 selgitanud, et advokaadi kaasamine võib kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega on hagejal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, mille sisu on kohtuväline õigusabikulu.
35.Hageja märgib, et on kostjaga pidanud garantiikirjadest tulenevate nõuete väljamaksmise osas läbirääkimisi, mille tõendamiseks on hageja esitanud pooltevahelised ekirjavahetused (tlk 31-32, 40-55). Hageja nõuab kostjalt arve nr 160023 alusel 300 eurot tasumist (tlk 56). Arve selgitusest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi seoses AS-i Swedbank garantiikirjadega (Xxxx/2). Kohtu hinnangul on arvel kajastatud toiming ja selle maksumus põhjendatud ning kantud seoses käesoleva vaidluse lahendamisega kohtueelselt. Eeltooduga leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitisena kohtuväline õigusabikulu summas 300 eurot.
36.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista 2 468,87 eurot, mis koosnevad garantiisummast 2 168,87 eurot ja kohtuvälistest õigusabikuludest summas 300 eurot.
37.Tulenevalt TsMS § 124 lg-1 kohaselt on hagi hind 2 468,87 eurot. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 170 eurot ja riigilõiv 250 eurot.
42.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot (tlk 58). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 250 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
43.Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
44.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 05.09.2016 nõupidamiseks kliendiga, asjaolude analüüsimiseks, tõendite kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 6 tundi (tlk 2-57), 23.09.2016 kostja vastuse analüüsimiseks ja nõupidamiseks kliendiga 45 minutit (tlk 70-74) ja 10.10.2016 täiendavate seisukohtade koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi (tlk 78-82). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindatavaga suhtlemine, kuna esindajal tuleb menetluse järgida esindatava huve. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 9 tunni ja 45 minuti ulatuses.
45.Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Kohus märgib, et Riigikohus on lugenud tavapäraseks tunnitasuks ka 147 eurot 49 senti (käibemaksuga) (RKTKo 3-2-1-115-14 p 14). Seega arvestades, et hageja esindaja
töötundide põhjendatud maht on 9 tundi ja 45 minutit ning töötunni hind 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 170 eurot (ilma käibemaksuta).
46.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 1 420 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 170 eurot ja riigilõivust 250 eurot. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-415 p 14).
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.