Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-4395
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Osaühingu Grove Invest vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse AS SEB Pank apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3 579 052,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela, seaduslik esindaja juhatuse liige AL
ja
Kostja Osaühing Grove Invest (registrikood 10650963), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramon Rask ja Tarmo Peterson Kohtuistungi toimumise aeg
23.01.2018
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.10.2016 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult Grove Invest AS SEB Pank kasuks põhivõlg 3 579 052,32 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest 28.01.2010 kuni 31.01.2018 summas 2 320 199,13 eurot ja alates 01.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Kõik menetluskulud jätta Osaühingu Grove Invest kanda.
5.Välja mõista Osaühingult Grove Invest AS SEB Pank kasuks riigilõiv 6800 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 28.01.2010 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Grove Invest (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 65 103 888,11 krooni ning viivise 8% põhinõudest (56 000 000 krooni) aastas alates 28.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2011 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 3 579 052,32 eurot ja 898 391,40 euro suuruse viivise ajavahemiku eest alates 23.05.2008 kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.02.2011 ning alates 01.03.2011 sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.11.2011 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.05.2012 otsusega asjas nr 3-2-1-49-12 tühistati ringkonnakohtu 15.11.2011 otsus ja maakohtu 28.02.2011 otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.04.2006 garantiilepingu nr 2006008114 (leping), millega kostja andis 12 000 000 krooni suuruse tagasivõtmatu garantii hageja ja OÜ Baltic Panel Group (OÜ BPG) vahel sõlmitud laenulepingutest nr 2005011140 ja nr 2005010573 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kostjal oli kohustus lepingu alusel makstav summa kanda hageja esimesel nõudmisel hageja näidatud kontole nõudes näidatud tähtaja jooksul. 05.01.2007 sõlmisid pooled garantiilepingu lisa 1 garantiiandja vastutuse suurendamise kohta 56 000 000 kroonini. 06.07.2007 sõlmisid pooled garantiilepingu lisa 2, mille kohaselt tagatakse garantiiga ka hageja ja OÜ BPG vahel sõlmitud garantiilepingut nr 2007024723. Hageja informeeris 14.05.2008 kostjat OÜ BPG pankroti väljakuulutamisest ja võlgnevusest ning esitas nõude garantiikohustuse täitmiseks 56 000 000 krooni ulatuses, andes täitmise tähtajaks 22.05.2008. Hageja esitas kostjale 23.12.2008 pankrotihoiatuse ja uue nõude kohustuse täitmiseks hiljemalt 09.01.2009. Kostja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja on garantiilepingust tuleneva kohustuse täitnud. Hageja kasuks oli kinnistule seatud kahe laenulepingu tagamiseks 38 000 000 kroonine hüpoteek. Kostja sai Svenska Handelsbanken AB-lt (Handelsbanken) täiendavalt laenu
OÜ-le BPG edasilaenamiseks ja vineeritehase projekti rahastamiseks, mille tagatiseks koormati 150 000 000 kroonise ühishüpoteegiga kinnistud esimesele järjekohale pärast Handelsbankeni 32 000 000 krooni suurust hüpoteeki. Vähendamaks hageja riski, sõlmisid pooled täiendava tagatisena garantiilepingu. Garantiileping sõlmiti üksnes hüpoteegi järjekoha halvenemise riskist tulenevalt. Hageja oli kostja sellekohasest tahtest teadlik.
5.Handelsbankeni täitmisteate alusel alustati kostja vastu täitemenetlust, mille käigus võõrandati hüpoteegiga koormatud kinnistud. Hageja sai täitemenetluses 25.06.2008 kinnitatud jaotuskava järgi 60 082 051,51 krooni. Kinnistute võõrandamisest saadud rahast täideti hageja nõudeid, mille täitmise tagamiseks olid pooled sõlminud garantiilepingu. Kostja esitas 23.12.2008 lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega ja suunatud kostjale kahju tekitamisele. Hageja on nõudes kasutanud vale viivisemäära. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis hagi 10.10.2016 otsusega rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on leidnud tõendamist kostja väited, et garantii oli alates 05.01.2007 mõeldud ainult hüpoteekide järjekoha halvenemisest tingitud riski maandamiseks ning hageja oli teadlik, et just selliselt mõistab garantii sisu ka kostja. Vaidlusalune garantii tagas seda, et hagejale on tagatud OÜ-ga BPG sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks väljamakse kostja poolt 05.01.2007 lepinguga seatud hüpoteekide arvel – II jrk hüpoteek summas 32 miljonit krooni kostja kinnistutele ja hüpoteek summas 6 miljonit krooni OP kinnistule, millega asendati senine kostja kinnistutele seatud I jrk hüpoteek (kd II, tl 52-57). Pooled ei ole pidanud läbirääkimisi ega kavandanud ühegi kokkuleppe sõlmimist, millega kostja oleks võtnud endale täiendava 56 000 000 krooni suuruse garantiikohustuse ning mis oleks taganud OÜ BPG ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevaid kohustusi väljaspool hüpoteekide järjekoha halvenemisega tulenevat riski.
8.Maakohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et kinnistute realiseerimisest saadud vahenditest täideti hageja nõuded, mille täitmise tagamisele oli suunatud poolte tahe garantiilepingu sõlmimisel. Toimiku materjalidest nähtuvalt algatas kohtutäitur Handelsbankeni täitmisavalduse alusel kostja suhtes täitemenetluse nr 007/2008/63472 (kd III, tl 141), mille käigus võõrandati kinnistud, et täita Handelsbankeni kasuks seatud ühishüpoteegiga tagatud nõuded. Nähtuvalt 25.06.2008 jaotuskavast (kd III, tl 39-40) täideti kinnistute realiseerimisest saadud vahenditest muuhulgas ka hageja kasuks teisele järjekohale seatud ühishüpoteek summas 32 000 000 krooni. Kuna hagejale tehti täitemenetluses kostja poolt II jrk hüpoteegi ulatuses väljamakse laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ehk tasuti summa, milleks kostja garantii alusel kohustatud oli, siis lõppesid hageja hüpoteegiga tagatud nõuete 100 %-lisel täitmisel kostjale garantiilepingust tulenevad kohustused VÕS § 155 lg 4 p 1 alusel.
9.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 14 071,60 eurot, sh õigusabikulu 10 671,60 eurot (88,93 h x 120 eurot/h) ja riigilõiv 3400 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
11.Kostja ei ole oma vastuväidetes tuginenud jõustunud kohtulahendile ega poolte kokkuleppele võlasuhte lõpetamise kohta. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud
sisuliselt vaid ebamäärastele tõendamata vastuväidetele, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et kostja poolt esitatud väited ja tõendid ei jäta nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt üles kahtlusi ega nõua täiendavat hindamist. Seega Riigikohtu 16.05.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-49-12 tehtud lahendi p-s 11 toodud seisukohast lähtudes ei ole kostja poolt esitatu õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks üldsegi sobiv ning vastuväidetega üritab kostja sisuliselt kahjustada garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena.
12.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja poolt antud garantii oli alates 05.01.2007 mõeldud ainult hüpoteekide järjekoha halvenemisest tingitud riski maandamiseks ning hageja oli teadlik, et just sellisena mõistab garantii sisu ka kostja. Maakohtu otsusest ei selgu, millistest tõenditest kohus sellise järelduse teinud on ning millistest tõenditest nähtub, et garantii saaja õiguste kuritarvitamine on selgelt ära tuntav ja kindlaks tehtav. Hageja hinnangul ei saa sellist järeldust teha mitte ühegi esitatud tõendi pinnalt.
13.Hageja nõustub, et Riigikohus on oma otsuses esitanud näitliku loetelu tõenditest, millega saaks tõendada tagatava kohustuse puudumist, kuid samas ei ole kostja esitatud tõendid Riigikohtu poolt näitlikus loetelus toodud tõenditega võrreldavad. Kõik kostja esitatud tõendid jätavad siiski nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt üles kahtluse ning nõuavad täiendavat hindamist, seega pole need sobivad õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks ning garantii saaja õiguste kuritarvitamine ei saa olla seega selgelt ära tuntav ja kindlaks tehtav.
14.Maakohus on, leides, et pooled ei ole pidanud läbirääkimisi ega kavandanud ühegi kokkuleppe sõlmimist, millega kostja oleks võtnud endale täiendava 56 000 000 krooni suuruse garantiikohustuse ning mis oleks taganud OÜ BPG (pankrotis) ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevaid kohustusi väljaspool hüpoteekide järjekoha halvenemisega tulenevat riski, jätnud tähelepanuta, et pooled on sõlminud kokkuleppe, milles on garantiisummat ilma igasuguste lisatingimusteta suurendanud. Seega tuleks olemasolevate tõendite pinnalt pigem asuda seisukohale, et pooled ei ole pidanud läbirääkimisi just selles osas, et garantii oleks täiendavaks tagatiseks hüpoteekide järjekoha halvenemisega seotud riski maandamiseks.
15.Maakohtu otsuse põhjendustest ei selgu, miks pooled on muutnud kogu garantii sisu alates 05.01.2007, sh muutnud juba varem antud garantii samuti sõltuvaks hüpoteegi järjekoha muutusest tuleneva riski realiseerumisest. Sellise tõlgenduse korral oleks hageja suisa halvendanud oma tagatispositsiooni, kuigi äriplaani realiseerumisel olid ilmnenud juba selged probleemid. Hageja hinnangul ei ole ka kostja menetluses sellist väidet esile toonud ning esialgse garantii osas vastuväiteid esitanud. Kostja on tuginenud vaid asjaoludele, mis olid seotud garantiilepingu lisa sõlmimisega, mitte algse garantiilepingu sõlmimisega. Ainuüksi asjaolust, et hüpoteegi järjekoha muutus ja garantii suurendamine on toimunud samal ajal, ei saa teha järeldust nagu garantiid oleks suurendatud vaid hüpoteegi järjekoha muutusest tuleneva riski maandamiseks. Võlausaldaja tagatispositsioon võib ka paraneda.
16.Hageja hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjas olulist kaalu omavatele tõendid – poolte kirjavahetus pärast täiteasjas nr 007/2008763472 (milles realiseeriti kostja kinnistud, millele seatud hüpoteegi järjekoha hageja oli varasemalt loovutanud) väljamakse tegemist hagejale ning enne erimeelsuste tekkimist garantii tõlgendamise üle. Hageja 26.04.2010 vastuse lisadest 14 ja 15, milles on toodud poolte vahel toimunud kirjavahetus, on üheselt järeldatav, et pooled on käsitlenud garantiid kehtivana isegi 2008. aasta lõpus ehk ligemale pool aastat pärast raha laekumist täitemenetlusest. Nii on PS, kes ühtlasi on kostja juhatuse liige, palunud oma 19.11.2008 e-kirjas AS-i SEB Pank poolset kinnitust pankrotihoiatuse tagasivõtmise kohta. Samuti on JT, kes on samuti kostja juhatuse liige, oma 25.11.2008 e-kirjas arutanud
garantiilepingu muude tingimuste täitmise küsimusi ning andnud kinnituse, et igapäevase majandustegevusega ei halvendata garantiilepinguga võetud kohustusi. Kui kostja oleks garantiid tõlgendanud sarnaselt nagu hilisemates vastuväidetes, ei oleks juhatuse liikmed sellise sisuga e-kirju võlausaldajale saatnud, vaid pigem oleks juba siis esitanud vastuväite, et garantiikohustus oleks täidetud või lõppenud. Kui kostja oleks olnud seisukohal, et garantiilepingust tulenevad kohustused on täidetud, ei oleks kostjal olnud mingit vajadust kinnitada garantiilepinguga võetud kohustuste täitmist. Vastustaja seisukoht
17.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud palub jätta hageja kanda. Menetluse edasine käik
18.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.02.2017 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2017 otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja saadeti asi tagasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
20.Pooled ei vaidle järgmiste hagi aluseks olevate asjaolude üle: - pooled sõlmisid 05.04.2006 garantiilepingu nr 2006008114, millega kostja andis 12 miljoni krooni suuruse tagasivõtmatu garantii hageja ja OÜ Baltic Panel Group (OÜ BPG) vahel sõlmitud laenulepingutest nr 2005011140 ja nr 2005010573 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kostjal oli kohustus lepingu alusel makstav summa kanda hageja esimesel nõudmisel hageja näidatud kontole nõudes näidatud tähtaja jooksul; - 05.01.2007 sõlmisid pooled garantiilepingu lisa 1 garantiiandja vastutuse suurendamise kohta 56 miljoni kroonini; - 06.07.2007 sõlmisid pooled garantiilepingu lisa 2, mille kohaselt tagatakse garantiiga ka hageja ja OÜ BPG vahel sõlmitud garantiilepingut nr 2007024723; - hageja informeeris 14.05.2008 kostjat OÜ BPG pankroti väljakuulutamisest ja võlgnevusest ning esitas nõude garantiikohustuse täitmiseks 56 miljoni krooni ulatuses, andes täitmise tähtajaks 22.05.2008; - kostja ei ole garantiilepingu alusel hagejale raha maksnud.
21.Hageja on seisukohal, et 05.01.2007 garantiilepingu lisa 1 sõlmimisega muutsid pooled ainult garantii summat, mitte aga garantiiga tagatavat kohustust, mis nähtub selgelt ja ühemõtteliselt lepingu sõnastusest.
22.Kostja on seisukohal, et poolte ühine tegelik tahe garantiilepingu lisa 1 sõlmimisel oli muuta ka garantiiga tagatavate kohustuste ulatust.
23.Maakohus põhjendas hageja nõude rahuldamata jätmist sellega, et tõendite kohaselt oli garantii alates 05.01.20017 mõeldud ainult hüpoteekide järjekoha halvenemisest tingitud riski maandamiseks ning garantiiga tagatud kohustus on täitemenetluses hagejale hüpoteegisumma ulatuses väljamakse tegemisega lõppenud. Sellises olukorras tähendaks garantii alusel nõude esitamine õiguste kuritarvitamist.
24.Maakohtu otsusest ei selgu, millistest tõenditest kohus sellise järelduse teinud on ning millistest tõenditest nähtub, et garantii saaja õiguste kuritarvitamine on selgelt ära tuntav
ja kindlaks tehtav. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et sellist järeldust ei saa teha mitte ühegi esitatud tõendi pinnalt.
25.Riigikohus selgitas antud asjas, et ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreegleid arvestades tuvastada, millise sisuga garantiis pooled garantiilepingu lisas 1 kokku leppisid ning hinnata sellest tulenevalt, kas kostja kohustused hageja vastu on täitmisega lõppenud või mitte.
26.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingut teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis.
27.Maakohtu otsusest ei nähtu otseselt, millistest VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitest on kohus pooltevahelise garantiisuhte tõlgendamisel lähtunud, kuid maakohtu põhjendustest võib järeldada, et maakohus ei pidanud võimalikuks tuvastada poolte ühist tahet ning on tuginenud VÕS § 29 lg-le 3 ja leidnud, et kostja on tõendanud, et hageja pidi garantii tähendusest aru saama nii, nagu mõistis seda kostja. Maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kuidas ja milliste tõendite alusel maakohus eeltoodud seisukohani jõudis. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).
28.Ringkonnakohtu istungil jäi kostja selle juurde, et tema tõlgendus vastab poolte ühisele tegelikule tahtele. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb.
29.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb poolte ühise tahte tõlgendamisel lähtuda kõigepealt lepingutes endis sätestatust. Maakohus on selle täielikult käsitlemata jätnud.
30.05.04.2006 garantiilepinguga andis kostja hagejale garantii konkreetsetest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, kusjuures lepingu p-s 4 lepiti kokku garantiiandja vastutuse maksimumsummas 12 miljonit krooni. Vaidlusalune lepingu lisa 1 sõlmiti 05.01.2007 üksnes esialgsest lepingust tuleneva garantiisumma suurendamiseks. Selleks muudeti ainult lepingu p 4, märkides uueks maksimumsummaks 56 miljonit Eesti krooni. Pooled ei ole muutnud esialgse garantii sisu, milleks oli garanteerida nimetatud võlaõiguslikest lepingutest tulenevate võlgniku kohustuste täitmine pangale. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et poolte tahe on selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud ning kostja poolt viidatud muud tõendid ei anna alust tõlgendada lepingut vastupidiselt kirja pandule. Kui poolte tahe oleks olnud muuta garantii sisu ja tagada edaspidi ainult hüpoteekide järjekoha muutumisest tulenevat riski, siis oleks pooled selle lepingus nii ka sõnastanud. Lepingudokumentides puuduvad mistahes viited sellele, et garantiiga tagatakse üksnes kostja kinnisasjadele hageja kasuks algselt esimesele järjekohale seatud ühishüpoteegi järjekohas tagasiastumisest tulenevat riski, et kostjalt garantiisumma sissenõudmise eelduseks on hageja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasjade realiseerimine ning et garantii kehtib üksnes summas, mille võrra eelnimetatud kinnisasjade realiseerimisest hagejale väljamakstud summa on väiksem kui 38 miljonit krooni. Kostja ei ole esile toonud, miks pooled oma ühist tahet lepingus mingilgi kujul ei väljendanud.
31.Sisuliselt leidis maakohus, et alates 05.01.2007 lisakokkuleppe sõlmimisest tagas kostja garantii hoopis hageja asjaõigusliku hüpoteegi realiseerimise nõude täitmist kostja vastu, ehkki pooltevahelises garantiilepingus ja selle lisades on üheselt sätestatud, et garantii tagab hageja ja OÜ BPG vahel sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid OÜ BPG vastu.
32.VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnuid; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; vastaval tegevus-või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust.
33.Hageja oleks kostja tõlgenduse kohaselt halvendanud oma tagatispositsiooni ja kaotanud algse garantii summas 12 miljonit krooni. Kostja ei ole usutavalt põhistanud, miks kostja oleks pidanud seda soovima. Kostja ei ole oma väidet, et hageja tagatispositsioon hoopis paranes seoses 05.01.2007 tehingutega, kuidagi põhjendanud. Ainuüksi ühe tagatise asendamine kolme tagatisega ei tähenda iseenesest, et hageja nõue oleks rohkem või paremini tagatud. Kostja tõlgenduse kohaselt oleksid hüpoteegisummat ületavad nõuded jäänud edaspidi tagamata, mis kahtlemata halvendab hageja tagatispositsiooni.
34.Kostja väidetel tõendab hageja tegelikku tahet lepingu sõlmimisel ennekõike 29.12.2006 hageja krediidikomitee otsus kui hageja sisedokument (VII kd, lk 9-10, tõlge lk 28-29). Ringkonnakohus ei jaga kostja arusaama nagu nähtuks sellest dokumendist, et senine garantii asendati kolme uue positsiooniga. Kostja poolt viidatud p-st 3 nähtub olemasoleva 38,0 mln Eesti krooni suuruse ühishüpoteegi asendamine kolme uue positsiooniga, mitte senise garantiikohustuse asendamine.
35.Kostja tugineb veel kliendihaldur JR laenuraportile (VII kd, lk 4-8), et see ei kajastanud suurendatud garantii summat. Maakohus on lähtunud ekslikult sellest, et laenuraport koostati 30.04.2007, s.o pärast 05.01.2007 tehingute tegemist. Dokumendi tegelik koostamise aeg, detsember 2006, nähtub lehekülgede päisest. Garantiisummat ei oldud raporti ajaks veel suurendatud, seda suurendati krediidikomitee poolt pärast laenuraporti koostamist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et sõltumata raporti koostamise ajast, kajastab see hageja majasisest arusaama sellest, mida pidas hageja piisavaks tagatiseks. Laenuraportis sisalduvat kliendihalduri ettepanekut ei saa käsitleda hageja majasisese seisukohana. Tegemist oli ühe isiku ettepanekuga hageja majasisesele pädevale organile otsustamiseks.
36.Hageja tahet garantii sisu muutmiseks ei kinnita kostja poolt viidatud tema ja Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali vahel 05.01.2007 sõlmitud laenulepingu eritingimused (III kd, lk 120, tõlge lk 122). Asjaolu, et kostja on kolmanda isikuga kokku leppinud, milliseid tagatisi ta tohib anda, ei tähenda, et kostja poolt sellist kohustust rikkudes antud tagatised ei kehtiks või neid tuleks tõlgendada kostja huvides. Pealegi oli kostja väljastanud algse garantii juba varem.
37.Maakohus on jätnud pooltevahelise garantiisuhte tõlgendamisel tähelepanuta garantiilepingu juurde 06.07.2007 sõlmitud lisa 2 (I kd, lk 10). Selles lepiti kokku kostja garantiiga tagatavate nõuete täiendamisel selliselt, et see tagab ka garantiilepingust nr 2007024723 tulenevad hageja nõuded OÜ BPG vastu. Poolte vahel hilisemate kokkulepete tegemine ei mõjuta küll tagantjärele poolte tahet garantiilepingu lisa 1 sõlmimisel, kuid lükkab ümber maakohtu järelduse, et alates 05.01.2007 tagas garantii üksnes hagejale väljamakse tegemist OÜ-ga BPG sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kostja ja OP kinnistutele hageja kasuks seatud hüpoteekide arvel ja ulatuses. Garantiiga hiljem täiendavalt OÜ-ga BPG sõlmitud garantiilepingu tagamine ei olnud kuidagi enam seotud hüpoteegi järjekoha muutustega või mistahes muudes tagatistes aset leidnud muudatusega.
38.Ebaõige on kostja seisukoht, et poolte hilisem kirjavahetus ei oma tähtsust poolte ühise tahte väljaselgitamisel laenulepingu lisa 1 sõlmimise ajal, kuna hiljem poolte suhted halvenesid. Hageja on tuginenud kirjavahetusele, mis toimus ajavahemikul peale kostja kinnistuste realiseerimist ja enne poolte vahel garantiilepingu tõlgendamise üle erimeelsuste tekkimist. Hageja on esitanud garantiilepingu alusel kostjale 13.11.2008
nõude ja pankrotihoiatuse (III kd, lk 45). PS, kes on ühtlasi ka kostja juhatuse liige on oma 19.11.2008 e-kirjas (III kd, lk 165) palunud hageja poolset kinnitust pankrotihoiatuse tagasivõtmise kohta, et jätkata koostööd võlgade tasumisel. Samuti on kostja juhatuse liige JT oma 25.11.2008 e-kirjas (III kd, lk 167) arutanud garantiilepingu muude tingimuste täitmise küsimusi ning andnud kinnituse, et igapäevase majandustegevusega ei halvendata garantiilepinguga võetud kohustusi. Sellest nähtub, et veel 2008. aasta novembri lõpus, see on pool aastat pärast hüpoteekide realiseerimist, käsitles ka kostja garantiid kehtivana.
39.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja poolt viidatud tõendite alusel ei ole võimalik anda poolte vahel sõlmitud garantiilepingule kostja poolt soovitud sisu, mis oleks vastanud mõlema poole tahtele. Kostja ei ole ka tõendanud, et tema enda tahe lepingu sõlmimisel erines kirjalikus lepingus kokkulepitust, millest ka hageja pidi teadlik olema. Samuti ei ole põhjust arvata, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks käsitlenud antud asjaoludel garantii suurendamist garantii sisu muutmisena.
40.VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Seega on tegemist abstraktse võlakohustusega, mille maksmapanek ei ole esialgsest võlasuhtest sõltuv.
41.Riigikohus on käesolevas asjas juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet. Vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada näiteks jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks sobivad.
42.Kuna kostja vastuväide, et garantiilepingust tulenev kohustus on täidetud, ei ole tõendamist leidnud, kuulub hagi rahuldamisele. VÕS § 101 lg 1 p 8 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3 579 052,32 eurot.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest 28.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist alates kohustuse täitmisega viivitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu p 7.4 järgi pidi kostja tasuma garantiilepingust tuleneva summa hageja esimesel nõudmisel. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud viivise suurust, seega tuleb rakendada seaduses sätestatud viivise määra. Kostjalt tuleb hagiavalduse esitamisest 28.01.2010 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 31.01.2018 välja mõista viivis vastavalt viivisekalkulaatorile veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator summas 2 320 199,13 eurot ja edasi alates 01.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
45.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
46.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda.
47.Hageja teatas ringkonnakohtule, et peale riigilõivude tal muid menetluskulusid ei ole.
48.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1, 5 miljonit krooni, mis vastab 95 867,47 eurole. Riigikohus on tunnistanud nii kõrge riigilõivu määra põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 26.05.2015 lahendiga nr 3-4-1-59-14 leidis Riigikohus, et tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu maksimaalselt 3400 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 21 lg 1 alusel tagastatakse sellisel juhul ülemäära tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus lõppenud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 3400 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus hageja riigilõivu samuti 3400 eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 6800 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.