Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-7-08 Tartu, 11. märts 2008. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Aide Tõntsi hagi Arvi Ilvese vastu tahteavalduse asendamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-39427 Arvi Ilvese määruskaebus Hageja Aide Tõnts (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Arvi Ilves (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus 18. veebruar 2008. a, kirjalik menetlus
1.Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2007. a määrus tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Arvi Ilvesele 26. novembril 2007. a määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aide Tõnts esitas 22. detsembril 2006. a Harju Maakohtule Arvi Ilvese vastu hagi nõusolekute andmiseks ja hüvitisõiguse tuvastamiseks.
2.
Harju Maakohus rahuldas 12. juuni 2007. a otsusega hagi täielikult, asendades hagis taotletud kostja nõusolekud ja tuvastades kostja õiguse saada hüvitist.
3.Kostja esitas 13. juunil 2007. a Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Riigi õigusabi saamise põhjendusena märkis kostja, et vajab kvalifitseeritud õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks. Harju Maakohus edastas 22. augusti 2007. a määrusega kostja taotluse Tallinna Ringkonnakohtule, sest kostja esitas 9. juulil 2007. a ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus 12. juuli 2007. a määrusega menetlusse võttis. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 4. septembri 2007. a määrusega kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anta RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kostja taotluse kohaselt soovib ta saada riigi õigusabi apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kostja on isik, kes on ka ise võimeline apellatsioonimenetluses oma õigusi kaitsma. Ta on ennast esindanud ka esimeses kohtuastmes. Samuti on ta esitanud apellatsioonkaebuse (11 lehel) ja ringkonnakohus on selle menetlusse võtnud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata
asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt riigi õigusabi seaduse sätteid. Riigi õigusabi andmise üle otsustades peab kohus RÕS § 6 lg 1 kohaselt eelkõige arvestama isiku majanduslikku seisundit. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus RÕS §-s 2 sätestatud eesmärgiga, milleks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millest ta järeldab, et kostja on ise võimeline enda õigusi kaitsma. Kostja ei ole juriidiliste teadmistega isik, vastaspoolt esindab juriidilise haridusega esindaja. Asjaolu, et kostja osales maakohtu menetluses esindajata ja esitas ise apellatsioonkaebuse, ei tähenda seda, et kostja on pädev ise oma õigusi kaitsma.
6.Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu tühistada ning asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata samale ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks.
8.Ringkonnakohus jättis kostja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata põhjendusega, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seda, et kostja suudab menetluses oma õigusi ise kaitsta, näitab ringkonnakohtu arvates taotleja osalemine esimese astme kohtus esindajata ja 11-leheküljelise apellatsioonkaebuse esitamine ringkonnakohtule, mis ka menetlusse võeti. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu sellise järeldusega.
9.RÕS § 2 kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine. RÕS § 6 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eelmärgitud sätetest tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest siiski absoluutne tingimus. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ja osa aluste puhul ei oma suutmatus tasuda õigusteenuse eest tähtsust. Seetõttu on kohtul suurem põhjendamiskohustus juhul, kui ta keeldub riigi õigusabi andmisest, sest vastasel korral võib see viia RÕS §-des 2 ja 6 sätestatud õiguse põhjendamatule piiramisele.
10.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Oma õiguste kaitsmiseks vajalike teadmiste olemasolu saab eeldada eelkõige juriidilise haridusega menetlusosalistel. Siiski ei ole ka juriidilise haridusega
menetlusosalistele riigi õigusabi andmine välistatud. Juriidilise hariduse olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et menetlusosalise teadmised ja kogemused on kõigis erinevates õigusvaldkondades piisavad selleks, et ta oleks võimeline oma õigusi efektiivselt kaitsma. Juhul kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks.
11.Praeguses asjas tuvastati, et kostjal ei ole juriidilist haridust. Seetõttu tuleb eeldada, et kostjal pigem puuduvad vajalikud teadmised ja kogemused oma õiguste kaitsmiseks. Asjaolust, et kostja osales esimese astme kohtu menetluses esindajata, ei saa järeldada, et kostjal on oma õiguste kaitseks vajalikud teadmised ja kogemused, mistõttu ta ei vaja riigi õigusabi. Samuti ei saa sellist järeldust teha ainuüksi asjaolust, et taotleja esitas ringkonnakohtule ise apellatsioonkaebuse.
12.Põhjendatud on kostja väide, et talle riigi õigusabi andmine on vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks kohtumenetluses. Vastaspoolt esindas esimese astme kohtu menetluses lepingulise esindajana juriidilise haridusega esindaja. Ei saa välistada, et vastaspoolt esindab kas sama esindaja või teine juriidilise haridusega esindaja ka apellatsioonimenetluses. RÕS § 7 lg 3 kohaselt antakse riigi õigusabi § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui see on asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks.
13.Kolleegium selgitab täiendavalt, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
14.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas kostjal on vaidluste keerukust arvestades piisavad teadmised oma õiguste kaitsmiseks. Kui kostja ei ole võimeline end selles vaidluses ise kaitsma, ei saa kostja riigi õigusabi taotlust RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata jätta. Samuti tuleb kohtul kontrollida, kas riigi õigusabi andmise muud tingimused on täidetud. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.