Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-14-63261 30. mai 2017, Narva
Kohtuasi
OÜ AMBRIFA MEDICUM hagi T A vastu kahju hüvitamise nõudes 2 716,77 eurot Hageja: OÜ AMBRIFA MEDICUM (registrikood 10972046) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Inna Rassolova (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Vladimir Kolga (isikukood XXX, Natus Vincere õigusbüroo) Kostja: T A (isikukood XXX) Hagimenetlus 30.05.2017, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-14-63261
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
OÜ Ambrifa Medicum (hageja) esitas 31. detsembril 2014 Viru Maakohtu Narva kohtumajja hagi T A (kostja) vastu kahju summas 2 528,72 euro hüvitamiseks ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 20.10.2011 Ambrita Medicum OÜ ja T A sõlmisid tähtajalise töövõtulepingut (edaspidi Leping). Dr. T A (XXX) asus tööle 2011 septembris hambaarsti ametikohale. Töövõtuleping nr 20911 lõppes 2012 oktoobris töölepingu tahtaja möödumisel. Kostja põhitööülesandeks oli hambaravi ning hambaproteeside paigaldamine. 30.10.2011 pöördus S M Ambrifa Medicum OÜ-le tervishoiuteenuse täpsemalt hambaravi, saamiseks. Teenuse vahetuks osutajaks oli hambaarst T A. S M soovis proteesi paigaldamist ning alumise hambajuure eemaldamist. Dr. A teatas, et alumise hambajuure eemaldamine ei ole vajalik ning tegi soovitused ravi osas. S M nõustus arsti hinnanguga ning raviga. Ravi järgselt oli proteesi kandmine väga ebamugav ning paigaldatud kroon tuli juba nädal hiljem lahti. Dr. A paigaldas seejärel krooni uuesti. Proteesi kandmine oli taas ebamugav. 28.11.2012 tuli kroon uuesti lahti. Hambad muutusid ravi tulemusel ülitundlikuks, eriti talvel. S M pöördus Ambrifa Medicum OÜ-le dr. T A poole uuesti. Dr T A leidis, et ravi oli teostatud nõuetekohaselt ning märkis, et selline ravi nõuabki pikemaajalist kohanemist. 14.12.2012 pöördus S M OÜ-le I.ille Hambaravi, kus tuvastati, ei hambajuurte tõttu ei saanud Ambrifa Medicum OÜ-s dr. T A poolt paigaldatud hambasilda S. M panna. I.ille Hambaravis oli lõppenud S M ravi. Septembri kuus 2013 pöördus S M Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni. 26.09.2013 väljastas tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon hinnangu, milles leidis, et Hageja poolt S M osutatud tervishoiuteenus ei vastanud heale meditsiinitavale. Muuhulgas on vastavas hinnangus kirjas järgnev: S M ei ole rahul Ambrifa Medicum OÜ hambaarstilt T A osutatud 2(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
hambaravi kvaliteediga. Hambaarst T A Ambrifa Medicum OÜ-s patsient S M teostatud ravi ei vasta heale meditsiinitavale, mida kinnitavad hambaravikaardi andmed. 03.03.2014 S M pöördus Harju Maakohtusse Ambrila Medicum OÜ vastu hagiga kahju hüvitamise ning viivise maksmise nõudes. Harju Maakohus 3.12.2014 otsusega rahuldas osaliselt S .M hagi OÜ Ambrifa Medicum vastu ning mõistis välja OÜ-lt Ambrifa Medicum S M kasuks kahjuhüvitis 2 336 eurot ning viivis 192,72 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (2 336 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so 04.12.2014 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja loeb seda enda kahjuks. Hageja põhjendab oma nõuet VÕS §-dega 8, 642, 646, 191, 115, 127. 11.11.2014 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil ts.asjas nr 2-14-9563 (S M vs Ambrifa Medicum OÜ, S M mainis, et: „Kostja esindaja (s.o I R) poole ei pöördunud on seetõttu, et raviarst A pöördus S M poole ja palus, et mina ei räägiks mida ja kuidas ta selle parandas. A esitas oma ülemust nagu koletist keda ei tasu puutuda. Usaldasin A. Pole R vastu ka midagj“. Hageja pöörab kohtu tähelepanu, et töövõtulepingu nr 20911 p 8 kohaselt töövõtja on kohustus jooksvalt informeerida Tellijat Töö teostamise käigus tekkinud probleemidest ning nõutada Tellija juhiseid ja informatsiooni. Antud käitumisega kostja rikkus 20.10.2011 sõlmitud töövõtulepingut nr 20911 ning Lepingu punkti 8 sätete rikkumisega, mitte teatamine Tellijale töö teostamise käigus tekkinud probleemidest, põhjustas Hagejale antud kahju tekkimist, mis ilmnes S M hagi esitamisest Ambrifa Medicum OÜ vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes. Hageja ka märgib et vastavalt 20.10.2011 sõlmitud töövõtulepingule dr. T A sai lepinguga sätestatud tasud täies ulatuses.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja on esitanud hagiavalduse 31.12.2014. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Käesolevas menetluses on hagihinnaks 2 716,77 eurot, mis on saadud põhinõudele 2 336 eurot liidetud Harju Maakohtu 3.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-9563 väljamõistetud viivis 192,72 euro ning vastavalt TsMS § 133 lg-le 2 põhinõudele liidetud 1 aasta viivise summa 188,05 eurot (2 336+192,72+188,05). 3(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
Viru Maakohus 11.02.2015 määrusega võttis OÜ Ambrifa Medicum hagi menetlusse.
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata (kd 1, toimiku lk 66-68). Kostja vastuse kohaselt ta märgib esmalt, et hageja on eksitanud kohut väitega, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Kostja kinnitab, et tema poolt ei ole hagiavalduse lisana märgitud töövõtulepingu tingimuse üle kunagi läbi räägitud ega mistahes lepingule hagejaga alla kirjutatud. Kuigi esitatud töövõtuleping on äärmiselt halva kvaliteediga, nähtub sellest siiski see, et kostja allkiri sellel puudub. Tõenäoliselt ongi kõnealune töövõtuleping nö tehtud üksnes käimasoleva kohtumenetluse tarbeks. Poolte vahel oli tegelikkuses sõlmitud (suuline) tööleping mille alusel töötas kostja hageja juures alates 2011 maikuust (erinevalt hageja poolt väidetust). Seejuures sisuliselt ainsaks töölepingu tingimuseks oli seejuures kokkulepe tasu osas, mis seisnes 30% klientide poolt tasutud teenustasu maksmises kostjale, kuid millest tõsi, hageja kordagi kinni ka ei pidanud ning mis oligi põhjuseks, miks kostja lahkus hageja juurest (so lõpetas töösuhte hagejaga). Asjasse ehk mittepuutuvalt tunnistab kostja, et hageja kasutas lihtsalt ära tema teadmatust oma õiguste ja kohustuste kohta tööandja ees (nimelt oli avaldaja vahetult enne tööle asumist alaliselt ümber asunud Eestisse). Arvestades ülaltoodul ning tuginedes eeskätt TLS § 1 lg 2 (kui isik teeb teisele isikule tööd, miile tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga), leiab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ning millest lähtuvalt kohaldub pooltevahelistele suhetele eeskätt TLS regulatsioon. Siinkohal märgib kostja ühtlasi, et nõustubki hageja poolt valitud kohtualluvusega peaasjalikult põhjusel, mille kohaselt oli tema elukohaks töösuhte kestvuse ajal Narva. Samuti ei soovi kostja kohtualluvust vaidlustada põhjusel, mille tõttu venitaks see tõenäoliselt menetlusi ja võiks seega kahtluse alla seada kostja heausksuse oma menellusõiguste käsutamisel. Ülalolevat arvestades tuleb hagiavaldus rahuldamata jätta üksnes põhjusel, mille kohaselt ei ole see hageja poolt valitud esemel rahuldatav (so töövõtulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamine). Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist/nõudeõigust. TLS § 76 lg 1 sätestatu kohaselt olukorras, milles töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid sellest, et oleks kannatanule kahju hüvitanud ja millisel juhul tekiks hagejal üldse nõudeõigus kostja vastu (TLS § 76 lg 2). Kostja ei ole saanud hagejalt kokkulepitud tasu/ei ole rikkunud teavitamiskohustust/kostja ei vastuta juhtunud kahju eest või vastutab kahju üksnes osaliselt. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja rajanud oma nõude väitele, mille kohaselt on kostja rikkunud pooltevahelisest töölepingust tulenevat teavitamiskohustust, kuid samuti väitele, mille kohaselt on kostja saanud kätte kokkulepitud tasu. Kostja tunnistab, et kokkulepitud tasust sai ta kätte vaid (murd)osa. Kostja on hagiavalduse kättesaamisele järgnevalt kontrollinud muuhulgas tema pealt tasutud maksude suurust ning 4(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
selgitanud välja, ei tegelikkuses ei ole hageja tasunud kostjale makstud töötasudelt makse (täies ulatuses). Kahjujuhtumi kohta võib kostja üksnes kinnitada, et on täitnud tööandja, so hageja ees TLS-ist (kuid samuti VÕS-ist) tuleneva teavituskohustuse. Kostja peab silmas tõsiasja, mille kohaselt teavitas tööandjad ja tööandja seaduslikku esindajat isiklikult sellest, et kannatanu poolt esitatud soove proteeside paigaldamiseks ilma täiendavat ravi teostamata ei ole viimase hammaste seisukorda arvestades otstarbekas täita. Alles pärast seda, kui kostja oli saanud hageja seaduslikult esindajalt, ja ühtlasi spetsialistilt, kes kannatanule proteesid valmistas, korralduse raviga, jätkas kostja kannatanule viimase poolt soovitud teenuse osutamisega. TLS § 74 lg 1 alusel vastutab töötaja rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest, kui töötaja on töölepingul tahtlikult rikkunud. Seega vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest, kui ta on ravivea tahtlikult põhjustanud. Antud juhul ei ole kostja raviviga tahtlikult põhjustanud, kuivõrd on järginud kannatanu ravimist alles pärast tööandjalt juhise saamist. Lisaks olukorras, milles töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse samuti tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra ning seejuures ei ole eelloetletu puhul tegemist ammendava nimekirjaga ja vaidluse lahendamisel võib/peab kohus arvesse võtta ka muid asjaolusid. Näiteks tööandja poolset võimalust tegevuse kindlustamiseks, kahju vältimiseks jne. Kostja leiab selliselt, et olemasolevatel asjaoludel (so puuduv tööleping, konkreetsed juhised tööandja poolt jne) võib tema vastutus olla välistatud. Soovimata siiski luua ettekäändeks üksnes formaalseid põhjusi vastutusest vabanemiseks, märgib kostja, et igal juhul on tema vastutus tööandja, so hageja ees piiratud. Kostja jätab antud küsimusel siiski pikemalt peatumata, kuivõrd kostja arvates tuleb haginõude puhul kohaldada aegumist ning jätta hagiavaldus üksnes sellisel põhjusel rahuldamata. Hageja nõue on aegunud Ka juhul, kui hageja nõue oleks põhjendatud/tõendatud, on see aegunud. TLS § 76 lg 2 ning TLS § 74 lg 4 järgi aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust. Hagiavaldusest nähtuvalt on see esitatud 31. detsembril 2014. Seevastu on hagiavalduse lisana 3 märgitud ekspertiisikomisjon teinud näiteks otsuse 26. septembril 2013 ning millisest otsusest on hagejat kahtlematult teavitatud hiljemalt oktoobris-novembris 2013 ning millist hetkel loeb kostja TLS § 74 lg 4 sätestatud aegumistähtaja kulgemise alguseks. Ülalolevat arvestades ning tuginedes TsÜS § 143 sätestatule palub kostja kohtult aegumise kohaldamist ning jätta hagiavaldus rahuldamata.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (kd 1, toimiku lk 74-76) hageja märgib, et doktor T A (kostja) ei ole kunagi Ambrifa Medicum OÜ-u (hageja) töötaja olnud ega ka kunagi pooled ei 5(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
sõlminud töölepingut. Kusjuures hageja peab vajalikuks rõhutada, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik ("töötaja") teisele isikule ("tööandja") tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu puhul on oluline just alluvusvahekord ja töö kui järjepideva protsessi tegemine, töövõtulepingu puhul on töö tegemiseks kohustatud isik töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Hageja pöörab kohtu tähelepanu, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping mille alusel doktor A kohustus oma riisikol osutada tervisehoiuteenused, aga mitte tööleping ning et kõik pooltevahelised lepingulised suhted reguleeritud raamseadusena võlaõigusseaduse 8. osas, mis reguleerib teenuse osutamise lepinguid. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Lepingu osapooleks on töövõtja, so. T A ja tellija, so. Ambrifa Medicum OÜ. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub T A (töövõtja) „valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse“ (töö), aga Ambrifa Medicum OÜ (tellija) maksma selle eest tasu (vt. Töövõtuleping p 4). Kostja teeb tööd omal riisikol, ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid hageja ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu kostja hageja pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töövõtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Eeltoodu alusel hageja rõhutab, et 20.10.2011a. Ambrifa Medicum OÜ ja T A sõlmisid tähtajalise töövõtulepingut kestvuse perioodiga alates septembrist 2011.a kuni oktoober 2012. a. Kusjuures kostja ise valinud just temale sobiva ja mugava tööaega, ning doktor A tegeles oma klientidega isiklikult, sh ravi määramine, raha vastuvõtmine jne. Kostja on hamba arst (hamba arsti registri number D06626), ning tema põhi kohustuseks on hamba arsti kvalifikatsiooni vastavate hamba ravi teenuste osutamine. Samas kostja põhitööülesandeks Tellija juures oli hambaravi ning hambaproteeside paigaldamine, mis ta teostas töövõtulepingu aja jooksul (vt. Töövõtuleping). Vastavalt töövõtulepingu punkti 4, Ambrifa Medicum OÜ (Tellija) tasub kostjale (töövõtjale) töö tegemise eest 5,00 eurot tunnis (vt. Töövõtuleping p 4). Samas Lepingus märgitud, et tasu maksmine toimub 15 kalendripäeva jooksul Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel, ning lepingu punkti 5 kohaselt töötasu arvutatakse ainult pealse 21. päeva läbi töötatud firmas Ambrifa Medicum OÜ. Ajavahemikus september 2011-oktoober 2012, T A osutas hambaravi teenuseid Ambrifa Medicum OÜ-le vaid 12 päeva, seega ei saa olla leping töölepinguks. Hageja pöörab kohtu tähelepanu, et töövõtulepingu nr. 20911 p 8 kohaselt, töövõtjal on kohustus jooksvalt informeerida Tellijat Töö teostamise käigus tekkinud probleemidest ning nõutada Tellija juhiseid ja informatsiooni. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon leidis 26.09.2013 hinnangus, et T A kes hambakaardis täitmist puudub objektiivse staatuse e. Hambakaardis pole dokumenteeritud patsiendi kaebusi ja soove, samuti puuduvad raviplaan ja röntgenülesvõtted. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni 26.09.2013 hinnangust nähtus, et hambaarsti T A vahendusel osutatud tervishoiuteenus ei vastanud tervishoiuteenuse osutamise lepingust ning seadusest tulenevatele nõuetele. Teenus ei vastanud heale meditsiinitavale. Töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega 6(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Seetõttu Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega OÜ-lt Ambrifa Medicum väljamõistetud summad loeb hageja enda kahjuks, mis põhjustas kostja doktor T A. Hageja jäi oma nõuete juurde. Hageja täpsustused 25.09.2015 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, toimiku lk 116-117) hageja täpsustas, et võttes arvesse, et hagi esitamise aluseks on asjaolu, et kostja olles töövõtulepingu alusel Ambrifa Medicum OÜ-le teostanud hambaravi raviteenuseid Ambrifa Medicum OÜ klientidele, nimelt S M, tekitas hagejale lepingulise kohustuse mittekohase täitmisel kahju. Kahju seisnes selles, et doktor A osutas raviteenuseid S M ja oma töö käigus tekitas temale tervise rikke, mis on seotud ebakvaliteetse tööga. Töö ebakvaliteetsus oli tunnistatud ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt 30.12.2014. Harju Maakohus 03.12.2014 otsusega ts. asjas 2-14-9563 mõistis välja OÜ-lt Ambrifa Medicum S M kasuks kahjuhüvitis 2336 eurot ja viivis 192.72 eurot. Seega Ambrifa Medicum OÜ-u patsiendile S M tervise kahju tekitamine dr. T A poolt on tõendatud. Antud tervise kahju S. M tekitamine on põhjuslikus seoses Ambrifa Medicum OÜ-le varalise kahju tekkimisega. Ambrifa Medicum OÜ-le varalise kahju tekkimine tõendatud sellega, et dr. T A on saanud patsiendilt S. M talle osutatud raviteenuste eest raha. Kuid aga patsiendilt S. M saadud raha kogu summas 2 336,00 eurot on dr. T A jäänud hagejale Ambrifa Medicum OÜ üleandmata. Antud asjaolu oli hageja poolt tuvastatud Harju Maakohtu menetluse käigus. Samas ka dr. A ei ole teavitanud OÜ Ambrifa Medicum juhatuse liikmele I R sellest, et tema käitumisega ta tekitas kahju. Samas ka tuleb märkida, et OÜ ei teadnud sellest mitte midagi, kuni S M, kes oli Ambrifa Medicum OÜ patsiendiks, esitanud hagejale avalduse kahju nõudes 2 aasta pärast. Samas avalduses mis oli arutatud Harju Maakohtu kohtuistungil on välja selgitatud, et Svetlana Mihhailova on pöördunud dr. A poole, paludes ebakvaliteetse töö parandamist. Dr A lubas seda tegema, kuid aga ei ole teinud ega ka ei ole teatanud OÜ juhatusele. Selles hageja näeb dr A poolt töövõtulepingu rikkumist ja kahju tekitamist hagejale. Kostja seisukohad Kohtule 17.10.2015 esitatud dokumendis (kd 1, toimiku lk 138-140) jäi kostja varem esitatud seisukoha juurde. Kostja rõhutas veel kord, et tõendina esitatud töövõtulepingu tingimused ei olnud kostjaga läbiräägitud ja kostja lepingule alla ei kirjutanud. Poolte vahel oli tegelikkuses sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja hageja juures 2011 aprillist-maist (erinevalt hageja poolt väidetust). Ainsaks töölepingu tingimuseks oli kokkulepe tasu osas, mis seisnes 30% klientide poolt tasutud teenustasu maksmises kostjale, kuid millest hageja kordagi kinni ei pidanud ning mis oligi põhjuseks miks kostja lõpetas töösuhe hagejaga. Kostja juhtis tähelepanu, et eeltoodud väide (so väide töölepingu sõlmimisest juba varasemast, ehk enne kohtule esitatud töövõtulepingu väidetavat sõlmimist), on kinnitust leidnud hageja enda poolt menetlusse esitatud dokumendiga. Nii nähtub hageja seadusliku esindaja poolt 15.09.2015.a. esitatud tõenditest, et hageja on väljastanud kostja nimele kassa väljamineku orderid aprillis 2011.a. ja juunis 2011.a., ehk enne 2011.a. oktoobrit,, millal on sõlmitud hageja poolt väidetud töövõtuleping. Muuhulgas juhib kostja veelkordselt tähelepanu, et 15.09.2015.a. 7(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
esitatud tõendiks olev töövõtuleping ei kanna kostja allkirja - nimetatud tõendist nähtuvalt on sama isiku poolt (tõenäoliselt hageja seadusliku esindajal poolt täidetud küll nn töövõtja andmed, kuid kostja allkiri sellel puudub). Töösuhte olemasolu tõendavad ka hageja poolt esitatud arved. Jättes kõrvale hageja paljasõnalise väite raha üleandmata jätmisest hagejale, tõendavad nimetatud arved üheselt, et kostja poolt teostatud töö eest on raha vastu võtnud hageja. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellest, et oleks kannatanule kahju hüvitanud ja millisel juhul tekiks hagejal üldse nõudeõigus kostja vastu (TLS § 76 lg 2). Kostja leiab, et olemasolevatel asjaoludel (so puuduv tööleping, konkreetsed juhised tööandja poolt jne) võib tema vastutus olla välistatud. Soovimata siiski tuua ettekäändeks üksnes formaalseid põhjusi vastutusest vabanemiseks, märgib kostja, et igal juhul on tema vastutus tööandja, so hageja ees piiratud. Kostja jätab antud küsimusel siiski pikemalt peatumata, kuivõrd kostja arvates tuleb haginõude puhul kohaldada aegumist ning jätta hagiavaldus üksnes sellisel põhjusel rahuldamata. Hageja poolt esitatud täiendavatest seisukohtadest jääb kostjale selgusetuks, millisel viisil esitatud väited ja lisatud arved tõendavad hageja poolt esitatud nõuet. Peaasjalikult seda, millisel alusel väidab hageja jätkuvalt VÕS-is reguleeritud töövõtulepingu laadse suhte olemasolu hageja ning kostja vahel. Kostja märgib esmalt, et juhul kui hageja on soovinud esitada uue/alternatiivse nõude põhjendustel, mille kohaselt seisneb hageja kahju kostja poolt üleandmata rahalistes vahendites, ei nõustu kostja hagiavalduse muutmisega. Teistalt märgib kostja, et tegemist on jätkuvalt kohtu eksitamisega hageja poolt. Juhtides tähelepanu esitatud kviitungitele, ei ole ükski neist kostja poolt allkirjastatud, so raha vastuvõtjaks on olnud mõni teine hageja töötaja. Kostja viitab seejuures hageja poolt 15.09.2015.a. esitatud menetlusdokumendile, millistest kassa väljamineku orderid sisaldavad ka kostja allkirja. Tõenäoliselt ei ole vaja eksperdi abi mõistmaks, et hageja 25.09.2015.a. menetlusdokumendile lisatud kviitungid ei oie kostja poolt allkirjastatud. Kohtule hiljem esitatud dokumentides (kd 1, toimiku lk 155-156, 161, 164-165) jäid pooled varem esitatud väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde.
15.09.2015 toimunud kohtuistungil (kd 1, toimiku lk 94-96) jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus vaadata asja läbi ilma tema osavõtuta, jäi oma esitatud väidete ja nende põhjenduste juurde. 11.11.2015 kohtuistungil (kd 1, toimiku lk 169) vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja lahkus nõupidamistuppa kohtulahendi tegemiseks. ASJA ARUTAMISE UUENDAMINE, MENETLUSE PEATAMINE JA UUENDAMINE Kohtulahendi tegemisel avastas kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Viru Maakohus 25.11.2015 määrusega uuendas asja arutamist, tegi hagejale ettepanek hagiavalduse täiendamiseks, täiendavate selgituste ja tõendite, kahju ja viivise suuruse 8(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
arvestamise ning hagi tervikteksti (täpsustustega) esitamiseks lähtudes kohtumääruse põhjendustest. Kohtule 10.12.2015 esitatud menetlusdokumendis (kd 1, toimiku lk 195-196) palus hageja muuhulgas peatada asjas menetluse kuni Harju Maakohtu lahendi tsiviilasjas nr 2-14-9563 jõustumiseni. Viru Maakohus 22.01.2016 määrusega (kd 1, toimiku lk 199-200) peatas menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-14-9563 menetluse lõppemiseni, s.o tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. 21.06.2016 määrusega (kd 2, toimiku lk 8) kohus uuendas käesoleva asja menetlus.
Hageja 14.07.2016 täpsustas oma nõuet (kd 2, toimiku lk 13-15). Hageja täpsustatud nõudeks on: kohustada dr. T A tasuma Ambrifa Medicum OÜ-le põhi kahjuhüvitis 2 336 eurot ja viivis 48,52 eurot; mõista dr. T A viivis kahjuhüvitiselt (2 336,00 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 30.12.2014 kuni põhinõude tasumiseni; mõista dr. T A Ambrifa Medicum OÜ kasuks välja kahjuhüvitis ts.asjas nr. 2-14-9563 kantud menetluskulude ulatuses kokku summas 8 855,06 eurot. Hagi täpsustuse kohaselt (kohus jätab välja kõik väited, mis olid esitatud varem ja toob ainult need väited, mis on uued) 03.03.2014 a. S M pöördus Harju Maakohtu Ambrifa Medicum OÜ vastu hagi kahju hüvitamise ning viivise maksmise nõudes. 19.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kohus rahuldas osaliselt S M hagi OÜ Ambrifa Medicum vastu ning mõistis välja OÜ Ambrifa Medicum kahjuhüvitis 2 336 eurot ja viivis 48,52 eurot. Mõistis OÜ Ambrifa Medicum viivis kahjuhüvitiselt (2 336 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so 04.03.2014 kuni kahjuhüvitise tasumiseni S M kasuks. Sama lahendiga kohus jättis S M menetluskulud maa- ja ringkonnakohus 95% ulatuses OÜ Ambrifa Medicum kanda ja ülejäänud osas S M kanda ning OÜ Ambrifa Medicum menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. S M esitas maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ts.asjas 2-14-9563. Antud avalduses on S M näidanud oma menetluskulud maa- ja ringkonnakohus 95% ulatuses, ehk kogu summas 6 545,06 eurot, so. (6 434,61+110,45). Samuti hageja peab enda kahjuks ka tema poolt märgitud ts.asjas kantud menetluskulud summas kokku 2 310,00 eurot. Nõude põhjenduste kohaselt kostja on hamba arst (hamba arsti registri number D06626), ning tema põhi kohustuseks on hamba arsti kvalifikatsiooni vastavate hamba ravi teenuste osutamine. Samas kostja põhitööülesandeks Tellija juures oli hambaravi ning hambaproteeside paigaldamine, mis ta teostas töövõtulepingu aja jooksul. 19.04.2016 Tallinna Ringkonnakohus ts. asja 2-14-9563 otsuses leidis, et /... TKE hambaravi ekspert Taavo Seedre hinnangu kohaselt on 18.12.2012 panoraam röntgenülesvõttel näha juurealused põletikud hammastel, 46 ja 45. Lille Hambaravi hambakaardist nähtuvalt teostati hagejale 43 hamba ravi (II kd, tlk 17). Lille Hambaravi tõendiga (I kd, tlk 10) on tõendatud, et silda hambajuure tõttu enam suhu panna ei saa. Dentore Dental Care teatisest (tlk 43) nähtub, et hambal 34 diagnoositi 2013.a kevadel pulpitis chronica exacerbata ja teostati juurekanaliravi ning hagejale tehti uus ülalõua protees. Kuna krooni all olnud hambaid 45 ja 46 tuli juurealuste põletike tõttu uuesti ravida, lisaks ei sobinud hageja hammastele paigaldatud kroon (sild), siis ainukesed teenused, mille näidustus leidis menetluses tõendamist ehk krooni panemisega seotud teenused puuduva 47 hamba asendamiseks, olid tehtud kostja poolt mittenõuetekohaselt ehk lepingut rikkudes. Kokkuvõtvalt tuleb kostja lepingu rikkumiseks lugeda mittenõuetekohaselt 9(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
osutatud teenust, so dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmist ja ebaõigelt läbiviidud ravi, mis tõi kaasa täiendava ravivajaduse .../. Siinkohaselt hageja peab vajalikuks ka märkida, et dr. T A rikkus oma lepingulised kohustused ja lepingulise tingimused, mis VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. 26.09.2013 a. väljastas tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon hinnangu, milles leidis, et /... T A kes hambakaardis täitmist puudub objektiivse staatuse e. Hambakaardis pole dokumenteeritud patsiendi kaebusi ja soove, samuti puuduvad raviplaan ja röntgenülesvõtted.../. 26.09.2013 a. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangust järeldub, et S M Ambrifa poolt hambaarsti T A vahedusel osutati tervishoiuteenus, mis ei vastanud Tervishoiuteenuse osutamise lepingust ning seadusest tulenevatele nõuetele. Teenus ei vastanud heale meditsiinitavale. 19.04.2016 Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis nr 2-14-9563 on ka märkinud, et /... Miks ja mida täpsemalt tehti hambakaardist ega kostja väidetest ei selgu, kuna aga hagiavaldusest nähtuvalt väidab hageja, et proteesi kandmine oli väga ebamugav, oli protseduur ilmselt seotud hageja kaebusega proteesi kohta. Hageja hambakaardilt nähtub, et hammastel 43, 45 ja 46 teostati ravi ja pandi korduvalt ajutisi täidiseid ning hammastele 43 ja 34 pandi 12.02.2012 valguskõvastuvad täidised, 19.02.2012 tsementeeriti hambasild (paigaldati ajutine hambaprotees). Seda, kas silla alla jäänud hambad 45 ja 46 vajasid veel täiendavat ravi, asja materjalidest ei nähtu .../. Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsusega OÜ-lt Ambrifa Medicum S M kasuks väljamõistetud summad, s.h menetluskulud, loeb OÜ Ambrifa Medicum enda kahjuks.
Kostja arvamuse kohaselt (kd 2, toimiku lk 36-37) kostja hageja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kordas kõik varem esitatud vastuväited, mistõttu kohus need selles kohtuotsuse osas ei maini.
Viru Maakohus tegi pooltele 9.01.2017 määruses (kd 2, toimiku lk 65) ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja teatas kohtule 24.01.2017 (kd 2, toimiku lk 72), et kompromiss ei ole võimalik. Kostja 7.02.2017 esitatud dokumendis (kd 2, toimiku lk 76) ei väljendanud sõnaselgelt oma arvamust kompromissi kohta, kuid dokumendist saab järeldada, et ta ei näe kompromissi võimalust. Kostja palus vaadata asja sisuliselt kirjalikus menetluses. Hageja ka on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (kd 2, toimiku lk 81).
Viru Maakohus 27.03.2017 määrusega (kd 2, toimiku lk 82) otsustas vaadata tsiviilasi nr 2-1463261 läbi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaega esitada kohtule avaldusi ja seisukohti ning hoiatas, et väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks ning et vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa. Samuti kohus andis tähtaeg menetluskulude nimekirja ja seisukoha vastaspoole menetluskulude kohta esitamiseks ning teatas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 10(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
Hageja esitas kohtule 5.05.2017 lõplik seisukoht, kus kordas varem esitatud väited ning palus hagi rahuldada.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, kuulanud ülehinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel olid lepingulised suhted, kuid on vaidlus mis leping oli sõlmitud kas tööleping või töövõtuleping. Kohus tuvastab esmalt mis leping oli poolte vahel sõlmitud. Töövõtuleping on võlaõigusseadusega reguleeritud leping. Töölepingu sõlmimisel juhindutakse töölepingu seaduses sätetest. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1-4 töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (lg 1). Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (lg 2). Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg 3). Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (lg 4). TLS § 5 lg-st 1 tulenevalt töölepingu kohustuslikud tingimused on järgmised: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved, kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg-st 1 tulenevalt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde 11(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
kuuluvad dokumendid. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohtule on hageja poolt esitatud 20.10.2011 töövõtuleping nr 20911 (kd 1, toimiku lk 102), mis ei ole kostja poolt allakirjutatud ja kostja väidete kohaselt, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, märgitud töövõtulepingu tingimuste üle ei ole kunagi kostjaga läbi räägitud. Samas poolte vahel puudub vaidlus, et kostja T. A osutas hageja OÜ Ambrifa Medicum juures hambaarstina hambaravi teenuseid (kd 1, toimiku lk 97-101), kostja väidetel alates 2011 maist ja ainsaks töölepingu tingimuseks oli kokkulepe tasu osas, mis seisnes 30% klientide poolt tasutud teenustasu maksmises kostjale, kuid millest hageja kordagi kinni ei pidanud ning mis oligi põhjuseks, miks kostja lahkus hageja juurest. Sealhulgas osutas ta teenuseid S. M, nimelt hambaravi ja hambaproteesi paigaldamine (kd 1, toimiku lk 118-118 pöördel). Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt 15.09.2015 kohtuistungil hageja ettevõttes töö korraldamise kohta (kd 1, toimiku lk 95-95 pöördel) hageja ise valis arste Terviseameti baasilt ja pakkus tööd. Hageja seaduslik esindaja ise valis, keda ta võtab tööle. A helistas ise ja ütles, et tahab tööle tulla. Temale väga meeldinud kabinet, samas ka kaasaegsed seadmed. Lepiti kokku, et kostja ise määrab päeva, millal ta tuleb tööle ja hageja seaduslik esindaja kirjutab talle patsiente. Kostja ise valis medõde, kellega ta tahtis tööd teha. Patsiente otsis hageja, mitte kostja. Hageja pani patsiente nimekirja ja kostja käis tööl ja tegi tööd hageja vahenditega. Arsti tööriietust ja vahendid, millega arst tegi tööd, ka esitas talle hageja. Hagejal on selline süsteem, et kui arst tahab erilist materjali, neid on liiga palju Eestis, siis arst võtab raha kassast ja ostab endale need materjale, mis tal on vaja, toob hagejale kviitungid-tšekid ja koostatakse materjalide vastuvõtu-üleandmise akti. Kostja sai palju, kuid mitte midagi ei esitanud, tšekke, kviitungeid. T A ise valis endale sobiva tööaega. Kostjale oli antud varustus, vormiriietus, kuna see nõuab arsti teenuse osutamine ja see on Ambrifa Medicum OÜ poolt väljakujunenud riietus. Dr. A isiklikult valinud ravimi meetodit, mis ta kasutab ja samuti kandis vastutuse oma töö eest. Teenuse tellija – hageja - vahendas A seadmed kuna neid pole võimalik kohale tuua raviarst. Osutatud teenuste eest tasuti arstile ja tema pani raha hageja kassasse. Töövõtulepingus on kirjas, et 21 päeva peab töötama ja siis arvestatakse raha. Aga kostja töötas 12 päeva, võttis palju raha materjalide ostmisele. Kviitungid on kõik olemas. Kostja ei saanud raha hagejalt töö eest, aga tema võttis palju raha, kuid ei toonud materjale hagejale, tšekke ka ei ole. Hageja andis kostjale raha kassast materjalide ostmiseks. Kostja tihti käis Sankt-Peterburgis, näitustel, seal on ka teised materjalid olemas, millised talle meeldisid. Kostja küsis hagejalt nõu, mida on võimalik osta. Kui EU märke ei ole, siis need seadmed Eestis ei tohi kasutada, aga kostja sellest ei teadnud. Materjalidele, mida ostis kostja, ei jõudnud vormistada vastuvõtu-üleandmise akti, kuna kostja helistas ühel päeval ja teatas, et teda homme ei ole ja enam ei tulnud. Hagejal on väga suur materjalide valik ja kostja töötas sellega, mida hagejal oli. Ta tahtis veel midagi osta ja selleks võttis raha hageja kassast, kuid arvestuseks ta ei esitanud midagi. Hageja seletustest töö korralduse kohta, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe töö eest makstava tasu, töötasu arvutamise viisi ja maksmise korra kohta. Muudes tingimustes, mis on töölepingu puhul kohustuslikud, ei olnud kokkulepitud, vastupidist kostja ei tõendanud.
12(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
Asjaolu, et hageja esitas kostjale töötamiseks arstiriietust, seadmed ja materjale ei muuda lepingut töölepinguks, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et ülalnimetatu oli esitatud kostjale hageja poolt, millest saab järeldada, et pooltel oli kokkulepe selle kohta. Kohus leiab tõendatuks, et pooltel on tekkinud töövõtulepingule vastavad suhted. Ülaltoodust lähtudes ei ole põhjendatud kostja taotlus aegumise kohaldamisest ja kohus jätab taotluse rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et S M pöördus Ambrifa Medicum OÜ-le tervishoiuteenuse, täpsemalt hambaravi, saamiseks. Teenuse vahetuks osutajaks oli hambaarst T A. Vastavalt VÕS § 641 lg-st 1 tulenevalt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni 26.09.2013 hinnangu kohaselt (kd 1, toimiku lk 11-12), mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 alusel, T A kes hambakaardis täitmist puudub objektiivse staatuse e. Hambakaardis pole dokumenteeritud patsiendi kaebusi ja soove, samuti puuduvad raviplaan ja röntgenülesvõtted.... S M Ambrifa poolt hambaarsti T A vahedusel osutati tervishoiuteenus, mis ei vastanud Tervishoiuteenuse osutamise lepingust ning seadusest tulenevatele nõuetele. Teenus ei vastanud heale meditsiinitavale. Tallinna Ringkonnakohus 19.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-9563 (kd 2, toimiku lk 17-22), mis kohtuinfosüsteemi (KIS) andmete kohaselt jõustus 8.06.2016, rahuldas osaliselt S M hagi OÜ Ambrifa Medicum vastu ning mõistis välja OÜ-lt Ambrifa Medicum kahjuhüvitis 2 336 eurot ja viivis 48,52 eurot. Mõistis OÜ Ambrifa Medicum viivis kahjuhüvitiselt (2 336 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so 04.03.2014 kuni kahjuhüvitise tasumiseni S M kasuks. Sama lahendiga kohus jättis S M menetluskulud maaja ringkonnakohus 95% ulatuses OÜ Ambrifa Medicum kanda ja ülejäänud osas S M kanda ning OÜ Ambrifa Medicum menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt TKE hambaravi ekspert Taavo Seedre hinnangu kohaselt on 18.12.2012 panoraam röntgenülesvõttel näha juurealused põletikud hammastel, 46 ja
13(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-14-9563 on lähtuvalt TsMS 272 lgst 2 dokumentaalne tõend. Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-9563 leiab kohus tõendatuks, et kostja T. A poolt S. M tehtud töö OÜ Ambrifa Medicum juures ei vastanud lepingutingimustele, samuti lepingutingimustele ei vastanud töö juurde kuuluvad dokumendid, millega T. A rikkus VÕS § 641 lg-s 1 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja ei tõendanud oma vastuväidet, et lähtus hageja poolt antud juhistest. VÕS § 645 lg 1 kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu (p 1); töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale (p 2). Hageja väitel sai ta teada S. M probleemidest seoses arst T. A poolt terviseteenuse osutamisega alles kui sai S. M hagi OÜ Ambrifa Medicum vastu. Kohtul ei ole alust kahelda hageja seletuste õigsuses, kuna vastupidist ei ole tõendatud. VÕS § 646 lg-st 4 tulenevalt töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-9563 mõisteti välja OÜ-lt Ambrifa Medicum S. M kasuks kahjuhüvitis 2 336 eurot ja viivis 48,52 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt (2 336 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so 04.03.2014 kuni kahjuhüvitise tasumiseni S M kasuks. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-9563 on tuvastatud kahju tekitamine hambaarsti T. A poolt patsiendile S. M mittekvaliteetse teenuse osutamisega OÜ-s Ambrifa Medicum töötamisel, ja kelle kasuks on käesolevas asjas hagejalt väljamõistetud kahjuhüvitis, viivis ja menetluskulud, seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt temalt kostja tegevuse tõttu väljamõistetud summade hüvitamist, mis on hagejale tekitatud kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui arst T A ei rikuks oma kohustust osutama hambaraviteenust nõuetekohaselt, ei oleks patsiendil S. M tekkinud kahju, mis mõisteti välja OÜ-lt Ambrifa Medicum Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-9563, nimelt 2 336 eurot (kahjuhüvitis), 48,52 eurot (viivis) ning viivis kahjuhüvitiselt (2 336 eurolt) võlaõigusseaduse § 14(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so 04.03.2014 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega, hagejale OÜ Ambrifa Medicum kostja T. A poolt tekitatud kahju moodustab OÜ-lt Ambrifa Medicum S. M kasuks väljamõistetud kahjuhüvitis 2 336 eurot, viivis seisuga 04.03.2014 summas 48,52 eurot ning viivis alates 4.03.2014 kahjuhüvitiselt (2 336 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mis viivisekalkulaatori abil (kd 2, toimiku lk 92) /vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator/ arvestatud käesolevas asjas tehtava otsuse tegemise päeva seisuga (30.05.2017) ja on 611,12 eurot. Lähtudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivist kindla summana 611,12 eurot ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seoses tsiviilasja nr 2-14-9563 menetlemisega OÜ Ambrifa Medicum kanda on jäetud 95% S. M menetluskuludest, samuti OÜ Ambrifa Medicum kandis menetluskulusid. Kohus leiab, et OÜ Ambrifa Medicum menetluskulude kandmine ja S. M menetluskulude jätmine 95% osas OÜ Ambrifa Medicum kanda on kahju, mis on põhjuslikus seoses T. A tegevusega ja selle väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi kaudu, et Harju Maakohtu 30.08.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-9563, mis jõustus 16.09.2016 (kd 2, toimiku lk 93-96), OÜ-lt AMBRIFA MEDICUM S M kasuks mõisteti välja menetluskulud 4 908,85 eurot (neli tuhat üheksasada kaheksa eurot ja 85 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. S M avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1 636,21 eurot (üks tuhat kuussada kolmekümmend kuus eurot ja 21 senti) jäeti rahuldamata. OÜ Ambrifa Medicum menetluskulud õigusabikulude näol moodustasid tsiviilasja nr 2-14-9563 menetlemisel 610 eurot. Kohus leiab, et seoses tsiviilasja nr 2-14-9563 menetlemisega tekkisid hagejal kulud, mis käsitletakse kahjuna VÕS mõttes, mistõttu on põhjendatud osaliselt hageja nõude mõista kostjalt välja kahju, nimelt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-9563 summas 5 518,85 eurot (4 908,85+610). Hageja nõue summas 3 336,21 eurot (8 855,06-5 518,85) ei ole põhjendatud. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt, summas kokku 8 514,49 eurot (2 336+48,52+611,12+5 518,85) ning jätab rahuldamata summas 3 336,21 eurot.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks 15(16)
Tsiviilasi nr 2-14-63261
tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi on rahuldatud osaliselt, nimelt 72% ulatuses, jätab kohus OÜ Ambrifa Medicum menetluskulud 72% ulatuses T A kanda ja ülejäänud osas OÜ Ambrifa Medicum kanda ning T A menetluskulud 28% OÜ Ambrifa Medicum kanda ja ülejäänud osas tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja palusid menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kohus leiab, et käesolevas kohtuotsuses menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine takistab kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Lähtudes eeltoodust määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017 kohtuotsusega.
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.