Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-63261
Tsiviilasi
OÜ AMBRIFA MEDICUM hagi Tatiana Antonova vastu 8525,65 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine.
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 18. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tatiana Antonova määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Tatiana Antonova (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab
esindajad
Vastustaja: OÜ AMBRIFA MEDICUM (hageja), rk 10972046); esindaja Vladimir Makarov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. novembri 2020 määrus osaliselt menetluskulude suuruse osas ja teha uus määrus, millega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 200 euro võrra. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Lugeda Viru Maakohtu 18. novembri 2020 määruse resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:
2.1.Rahuldada osaliselt Tatiana Antonova avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.3.Mõista OÜ`lt AMBRIFA MEDICUM Tatiana Antonova kasuks välja 3819 eurot ja 20 senti (sh käibemaks) alates 14. detsembrist 2017 kantud menetluskulude katteks.
2.4.Mõista OÜ`lt AMBRIFA MEDICUM välja Tatiana Antonova kasuks viivis menetluskuludelt 3819 eurot ja 20 senti tasumata osas alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. veebruari 2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-63261 Viru Maakohtu 3. oktoobri 2019 otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis OÜ AMBRIFA MEDICUM (hageja) hagi täies ulatuses rahuldamata. Otsusega jättis kohus kõik alates
14.detsembrist 2017 kantud menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluses esitas Tatiana Antonova (kostja) 4. veebruaril 2020 menetluskulude nimekirja. Vastavalt nimekirjale on kostja menetluskulude suurus 5398,20 eurot. Menetluskulude koosseisus on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja lepinguliste esindajate kulud 4898,20 eurot. Kostja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
2.Hageja leidis, et kostja menetluskulud ei ole vastavuses asja keerukusele ja mahule.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Viru Maakohus mõistis 18. novembri 2020 määrusega hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 3619,20 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldati osaliselt. Kostja oli esitanud maakohtu menetluses maksekorraldused temale osutatud juriidiliste teenuste osutamise kohta. TsMS § 175 lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata. Maakohus määras menetluskulud kindlaks 4. veebruaril 2020 esitatud nimekirja alusel. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 500 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud kostja menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kostja lepinguliste esindajate menetluskulud on ilmselt üle paisutatud ning ei vasta asja keerukuse ja sisu mahule.
Põhjendatud on järgmised kostja õigusabi toimingud ja nendele kuulnud aeg: apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega seotud ajakulu 12 tundi, sellest 6 tundi tunnihinnaga 160 eurot ja 6 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Vandeadvokaat Aivar Pilv oli apellatsioonkaebuse esitamisega teinud toiminguid mahus natuke üle 6 tundi (385 minutit) ning ülejäänud toimingud on teinud vandeadvokaat Anneli Aab, seega on põhjendatud määrata, et 6 tundi arvestatakse vandeadvokaadi Aivar Pilv tunnihinnaga 160 eurot ja 6 tundi vandeadvokaadi Anneli Aab tunnihinnaga 150 eurot; kohtuistungiks ettevalmistus 0,5 tundi, tunnihinnaga 160 eurot; tutvumine 09.12.2019 vastusega apellatsioonkaebusele ning sellele 04.02.2020 ringkonnakohtu istungiks vastuse (teesid) koostamine 1,5 tundi, tunnihinnaga 150 eurot; kohtuistungil osalemine 1 tund, tunnihinnaga 160 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks määrata kostjale hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega seotud kulud 0,5 tundi ulatuses, tunnihinnaga 160 eurot (dokumendi esitas ja allkirjastas vandeadvokaat Aivar Pilv, kelle tunnihinnaks on 160 eurot). Kostja lepingulise esindaja sõidukulud on hüvitatavaks menetluskuluks (TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt taotleb esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel. Riigikohus oma 5. veebruari 2020 määruses tsiviilasjas nr 2-14-14536 p 16 on väljendanud seisukoha, et hüvitatavaks sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt 3-2-1-64-13, p 13). TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta Riigikohtu seisukohad. Riigikohtu üldkogu on 26. aprilli 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 leidnud, et vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Tallinnast Tartusse on 185 kilomeetrit, st edasi-tagasi sõidu kohta on põhjendatud hüvitada sõidukulud kokku 111 eurot (370 km x 0,3 eurot). Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 3016 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis osaliselt kostja menetluskulud välja mõistmata, ning teha uus määrus, millega rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel põhjendamatult vähendanud ajakulu õigusabile. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb mh arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust. Maakohus oleks määruse põhjendamisel pidanud esitama arusaadava arutluskäigu, millest nähtuks, kuidas mingi järeldus tekib.
Maakohus on jätnud arvestamata toimikuga tutvumise ajakulu ja tsiviilasja erakordselt suure mahu. Kostjat ei esindanud maakohtu menetluses lepinguline esindaja, vaid nõustaja. Kostja kaasas menetluses lepingulised esindajad alles pärast seda, kui maakohus oli teinud tema suhtes 03.10.2020 negatiivse otsuse. Seetõttu oli lepingulise esindaja koormus apellatsioonkaebuse koostamisel suurem, toimikuga tuli tervikuna tutvuda ja seda analüüsida. Tsiviilasjas on menetlus kestnud alates 31.12.2014, millal esitati kostja vastu hagiavaldus. Maakohus on alusetult vähendanud istungiks ettevalmistumise kulusid. Vandeadvokaat Aivar Pilv valmistus istungiks ette 2 tundi 3 minutit (sh koos kohtule seisukoha koostamisega), millest kohus on lugenud põhjendatuks üksnes 0,5 tundi. Hüvitatavaks menetluskuluks on esindaja istungile sõitmise ajakulu, mitte sõidukulu. Kohus saab esindaja istungile sõitmise ajakulu välja mõista TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohtu kaalutlusõigusest lähtuvalt. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus saab hinnata istungile sõitmise aega, mis ei kuulu siiski hüvitamisele lepingulise esindaja tavalise tunnitasumäära alusel. Ka praegusel juhul ei ole istungile sõitmiseks kulunud aega arveldatud lepingulise esindaja tavapärase tunnitasu (160 eurot tunnis) alusel, vaid vähendatud määras (120 eurot tunnis). Selles osas puudub selga ja ühtne kohtupraktika, mis tuleks luua.
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Kostja menetluskulude suurus on kunstlikult paisutatud; tsiviilasja keerukus ja maht ei ole selline, mis õigustaks kostja taotletud menetluskulude väljamõistmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus ei rahuldanud täielikult kostja taotlust istungi ettevalmistamiseks kulunud ajakulu hüvitamise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 3 minutit ning mõistab täiendavalt hagejalt välja 200 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 koosmõjus TsMS §-ga 659).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, välja arvatud istungiks ettevalmistamise ajakulu osas ja ei korda neid TsMS § 654 lõike 6 alusel. Vastusena määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus vähendas õigusabi ajakulu ja toimikuga tutvumisele kulunud aega põhjendamatult. Käesolevas asjas esitas määruskaebuse esitaja vandeadvokaadi (Leadell Pilv Advokaadibüroo) vahendusel teist korda apellatsioonkaebuse. Määruskaebuse esitaja (kostja) osales maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses ilma esindajata, seejärel esitas vandeadvokaat E. Selbergi vahendusel kassatsiooni ning uuel asja menetlemisel maakohtus lõpetas õigusabilepingu ning osales menetluses kuni teistkordse apellatsioonkaebuse esitamiseni ilma esindajata. Määruskaebuse esitaja kasutas Leadell Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaatide teenust 5 aastat pärast menetluse algust teist korda apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et sellega võttis määruskaebuse esitaja endale riski, et kogu ajakulu, mis uuel esindajal kulub mahukast materjalist ülevaate saamiseks ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude läbitöötamiseks, ei ole põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetlusosaline on vaba otsustama, kas ta esindab ennast ise, osaleb menetluses koos õigusteadmistega esindajaga või mitme esindajaga, samuti on tal õigus esindajat vahetada. Õigusabile kulunud ajakulu, mida
vastaspool peab hüvitama, tuleb aga arvestada lähtudes eeldusest, milline on vajalik ja põhjendatud ühe esindaja ajakulu kohtumenetluse raames.
9.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus vähendas põhjendamatult istungile ettevalmistamiseks kulunud ajakulu ja nõustub, et põhjendatud on ajakulu 2 tundi 3 minutit.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tsiviilasjades ei ole väljakujunenud ühtset kohtupraktikat küsimuses, mis ulatuses ja alustel kuuluvad hüvitamisele esindaja sõidukulud, sh sõidule kulunud ajakulu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetlusosalisel on õigus leppida esindajaga kokku, et tema tasub esindajale istungile sõiduks kulunud aja eest õigusabitasu, kuid ta ei saa nõuda vastaspoolelt sõidukulu hüvitamist sama hinnaga. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt nt Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 16). Määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile ei ole asjakohane. Riigikohtu kriminaalkolleegium küll märkis, et kaitsja ei taotlenud sõidukulu hüvitamist sõiduauto kasutamise eest, kuid ei esitanud seisukohta, milline tasu oleks tulnud taotluse alusel määrata. Riigikohus piirdus märkega, et kohtud kohaldasid konkreetses kriminaalasjas määratud kaitsja tasu määramisel ebaõigesti riigi õigusabi kulude hüvitamise korda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2020. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-7807 p-d 19-21). Ringkonnakohus leiab, et sõidule kulunud aja eest õigusabitasu väljamõistmine vastaspoolelt, seda ka vähendatud ulatuses, ei ole senist kohtupraktikat arvestades põhjendatud. Arvestades, et Tallinnast Tartusse sõitmisel saab kasutada liikumisviisi (buss, rong, autos kaasreisija), kus advokaat saab sõiduaega kasutada mh ka õigusteenuse osutamiseks, tuleks TsMS § 175 lg 1 mõttes ajakulu arvesse võtmine kõne alla juhul, kui advokaat sõidu ajal käesolevas asjas teenust osutas (näiteks valmistas ette istungil osalemiseks).
11.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osalisel ja jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Resolutsioon Riigikohtu 29.09.2021 lahendist:
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-1463261 Tatiana Antonova esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, käibemaksu ja viivise osas ning teha selles osas uus määrus, millega rahuldada Tatiana Antonova taotlus osaliselt ning mõista OÜ-lt AMBRIFA MEDICUM Tatiana Antonova kasuks välja sõidukulu 30 eurot, käibemaks 46 eurot ja viivis nendelt summadelt. Ülejäänud osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 1. veebruari 2021. a määrus muutmata.
2.3.Mõista OÜ-lt AMBRIFA MEDICUM Tatiana Antonova kasuks välja 3895 eurot 20 senti (sh käibemaks) alates 14. detsembrist 2017 kantud menetluskulude katteks.
2.4.Mõista OÜ-lt AMBRIFA MEDICUM Tatiana Antonova kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis menetluskulude 3895 eurot 20 senti tasumata osalt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.