OÜ Bau Ehitus hagi Oleg Kuzmini ja Urbo Vaarmanni vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
146 656.60 eurot Hageja OÜ Bau Ehitus (registrikood 11878487; asukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Artur Sanglepp ([email protected]) Kostja Oleg Kuzmin (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Janek Väli ([email protected]) Kostja Urbo Vaarmann (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar ([email protected]) 20.12.2016, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Bau Ehitus hagi Oleg Kuzmini ja Urbo Vaarmanni vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUD
1.Jätta menetluskulud OÜ Bau Ehitus kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt Bau Ehitus Oleg Kuzmini kasuks menetluskulud 3630 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Bau Ehitus Urbo Vaarmanni kasuks menetluskulud 4392 eurot.
4.Punktis 2 ja 3 nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Bau Ehitus esitas 07.09.2015 Tartu Maakohtule Oleg Kuzmini ja Urbo Vaarmanni vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 135 733.20 eurot; alternatiivselt mõista kostjatelt Sinilebo OÜ (11319621) kasuks välja 135 733.20 eurot ning mõista kostjatelt väljamõistetud summalt välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse ja hageja väidete kohaselt sõlmisid hageja ja Avicia OÜ (uue ärinimega Sinilebo OÜ) XX.XX.XXXX alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama T.M. maja ehitus- ja rekonstrueerimistööd ning Sinilebo OÜ kohustus tasuma hagejale kokku 365 597 eurot. Hageja tegi tööd ning esitas nende eest Sinilebo OÜ-le arved kokku 135 733.20 eurot. Harju Maakohus mõistis 25.06.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas XXX Sinilebo OÜ-lt hageja kasuks välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 135 733.20 eurot. Kohtutäitur Oksana Kutšmei teatas hagejale 07.07.2015, et Sinilebo OÜ suhtes on algatatud täitemenetlus nr XXX, kuid osaühingul vara puudub. Samas on Sinilebo OÜ-l maksu- ja intressivõlg ning talle on tehtud kustutamishoiatus. Hageja oma kohtuotsusega tunnustatud nõuet Sinilebo OÜ vara arvel rahuldada ei saa. Pärast töövõtulepingu sõlmimist sai hagejale teatavaks, et temaga töövõtulepingu sõlmine oli osa Sinilebo OÜ, Sinilebo OÜ toonase XXX Oleg Kuzmini ning tema tegevust mõjutanud Urbo Vaarmanni poolsest soodustuskelmuse skeemist. 10.12.2014 andis Tartu Maakohus Sinilebo OÜ, Oleg Kuzmini ja Urbo Vaarmanni üldmenetluses kohtu alla. Oleg Kuzmini suhtes lõpetas Tartu Maakohus oportuniteedi korras menetluse, kuna Oleg Kuzmini süü ei olnud suur ning Urbo Vaarmanni mõistis Tartu Maakohus kokkuleppemenetluses süüdi. Süüdistusakti, kokkuleppe ja kohtuotsusega on tõendatud, et PRIA-st võimalikult suure toetuse saamiseks leppisid Urbo Vaarmann ja Oleg Kuzmin kokku, et sõlmivad tehingute jada, kus OÜ RPP Group on peatöövõtjaks, Sinilebo OÜ alltöövõtjaks ja Sinilebo OÜ võtab veel omakorda alltöövõtja, kes on tegelikult töö teostajaks. Tegelikuks tööde teostajaks oli XX.XX.XXXX alltöövõtulepingu alusel OÜ Bau Ehitus. XXX korraldas Urbo Vaarmann. Seega on kostjad tekitanud hagejale töövõtulepingust tuleneva nõudega samas suuruses kahju. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjad on tekitanud töövõtulepingust tuleneva nõudega samas suuruses kahju Sinilebo OÜ-le.
2.Oleg Kuzmin vastutab hagejale tekkinud kahju 135 733.20 euro hüvitamise eest VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel. Oleg Kuzmin rikkus hageja kaitseks kehtestatud õigusnormi ja käitus heade kommete vastaselt. Kostja võttis töövõtulepingu sõlmimisega Sinilebo OÜ-le 365 597 euro suuruse kohustuse olukorras, kus Sinilebo OÜ-l oli vara 29 korda vähem ning Sinilebo OÜ-l oli tekkimas maksuvõlg. Kostja teadis 2012. aastal, et osaühingul töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vahendid puuduvad. Kostja rikkus Sinilebo OÜ XXX oleku ajal (19.01.2011-02.07.2015) ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustust esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral viivitamata kohtule osaühingu pankrotiavaldus. ÄS § 180 lg 51 on VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ühingu võlausaldajate kaitseks kehtestatud norm. 2015. aastal määras kostja Sinilebo OÜ XXX Kalev Sakjase ning
võõrandas Sinilebo OÜ osa Kalev Sakjase XXX Asutamis- ja Likvideerimisteenuste OÜ-le. Oleg Kuzmini poolset VÕS § 1045 lg 1 p 8 heade kommete vastast käitumist tõendavad süüdistusakt, kokkulepe, kohtuotsus ning kostja vestlused Urbo Vaarmanni ja Sinilebo OÜ XXX R.P. Hageja pidi teostama kogu töö, kuid ei pidanud tasu saama. Raha laekus Aviciasse ning kanti edasi või võeti sularahas välja.
3.Urbo Vaarmann vastutab Oleg Kuzmini tekitatud kahju eest solidaarselt VÕS § 1054 lg 3 alusel. Oleg Kuzmin tekitas heade kommete vastase käitumisega kahju seoses Urbo Vaarmanni ülesande täitmisega. Oleg Kuzmin sõlmis hagejaga töövõtulepingu ning jättis kohustused täitmata Urbo Vaarmanni ülesandel ja temaga kokkuleppel. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Oleg Kuzmin kandis Sinilebo OÜ kontole laekunud raha fiktiivsete tehingute alusel edasi Urbo Vaarmanni kokkuleppel ja ülesandel. Sellega muutus võimatuks kohustuse täitmine hagejale. Urbo Vaarmanni juhtivat rolli tõendavad Oleg Kuzmini vestlused Sinilebo OÜ XXX R.P. ja Urbo Vaarmanniga. Urbo Vaarmann vastutab enda tekitatud kahju eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Urbo Vaarmann korraldas osana kuriteost ehitustöid, osana ehitustööde korraldamisest toimus ka hagejaga töövõtulepingu sõlmimine. Urbo Vaarmann jättis hagejale mulje, et tegutseb Avicia OÜ õiguspärase esindajana ning kinnitas korduvalt hagejale summade tasumist hageja poolt tehtavate tööde eest. Asjaolu, et töövõtuleping sõlmiti maksejõuetu ja hiljem süüdimõistetud äriühingu (Sinilebo OÜ) kaudu, tingis olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik töövõtulepingust tulenevaid nõudeid Sinilebo OÜ vastu maksma panna. Hagejale kahju tekkimine on kostja teoga VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses. Kuriteo osana heauskse töövõtja ärakasutamine on käsitatav heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Kostjate vastutus on solidaarne, kuna nad tegutsesid ühiselt.
4.Hageja leiab alternatiivselt, et Oleg Kuzmin ja Urbo Vaarmann on tekitanud töövõtulepingust tuleneva nõudega samas suuruses kahju Sinilebo OÜ-le. Oleg Kuzmini vastutus tuleneb ÄS §-st 187 lg 2. Oleg Kuzmin rikkus XXX hoolsuskohustust, sõlmides OÜ-ga RPP Group fiktiivse lepingu ning jättes lepingust tulenevad nõuded sisse nõudmata. Lisaks rikkus kostja lojaalsuskohustust, kuna lõi enda ja Sinilebo OÜ huvide konflikti ning eelistas enda huve Sinilebo OÜ huvidele. Hageja loobus kohtuistungil Urbo Vaarmanni osas ÄS § 1671 lg 1 alusel esitatud nõudest (III kd lk 71).
5.Hageja palus jätta rahuldamata kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks. Hageja ei olnud 2012. aastal teadlik asjaoludest, mis on tinginud hagi esitamise. Hagejale ei olnud kättesaadavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja info, mida täpselt ja kuidas kostjad tegid. Hagi aegumine algas 21.05.2015 kriminaalasjas lahendite tegemisega. Lisaks on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg 5 aastat. Kui hagi aegumine algas 02.04.2012, on kostjate tuginemine hagi aegumisele vastuolus hea usu põhimõttega. Urbo Vaarmanni etteheited Sinilebo OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmise osas on põhjendamatud, hageja nõude rahuldamine Sinilebo OÜ vara arvelt ei ole võimalik. Hageja pole kohustatud kandma kulutusi seoses Sinilebo OÜ pankrotimenetlusega ning kostjad ei ole tõendanud, et hageja saaks oma nõude rahuldada osaühingu vara arvelt. Oleg Kuzmini vastuväited hageja nõude osas on alusetud. Ka tagaseljaotsuse puhul peab kohus kaaluma, kas nõue on õiguslikult põhjendatud. Seetõttu on kõik Oleg Kuzmini vastuväited seoses pretensioonidega arvetele ja tehtud töödele alusetud. Hagejale teadaolevalt asuti maja koheselt kasutama. Hageja on kõik tööd nõuetekohaselt teostanud.
KOSTJA OLEG KUZMINI VASTUVÄITED
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on ta nõus Urbo Varmanni vastuväidetega. Kostja palus kohaldada aegumist hageja deliktiõigusest tulenevale nõudele. Kuivõrd hageja tugineb hagiavalduses asjaoludele, mis pidid olema talle teada enne tema väidetava nõude Sinilebo OÜ vastu sissenõutavaks muutumist, pidi hageja alates sellest hetkest teada saama kahjust ja selle tekitanud isikust. Kostja leidis, et tema suhtes ei ole süüdimõistvat otsust tehtud, süüdistusakt on üksnes prokuröri nägemus asjaoludest. Lisaks ei käsitle süüdistusakt hagejale kahju tekitamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli hagejaga lepingut sõlmides tahe mitte teostada makseid. Kostja soovis lepingut täita, tingimusel, et hageja seda omalt poolt täidab. Kostja ei võtnud ülemääraseid riske, kuna Sinilebo OÜ-l oli töövõtuleping omakorda oma tellijaga. Kostja ei ole rikkunud hageja kaitseks kehtestatud õigusnormi ega käitunud heade kommete vastaselt. Hageja ei täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mille tulemusel oli Sinilebo OÜ sunnitud hagejaga sõlmitud töövõtulepingu üles ütlema selle olulise rikkumise tõttu hageja poolt. Hageja ei ole tööde tegemist tõendanud. Hageja ei ole esitanud Sinilebo OÜ-le arvet ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja ei olnud tagaseljaotsusest teadlik enne käesoleva hagimaterjalide saamist ning see ei ole kostjale siduv. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt ÄS § 180 lg 51 rikkumist, kuna Sinilebo OÜ-l oli varana vähemalt nõudeõigus kolmandate isikute vastu suuremas summas kui hageja väidetav nõue.
KOSTJA URBO VAARMANNI VASTUVÄITED
7.Kostja Urbo Vaarmann vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegunud. Hageja teadis talle tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust hiljemalt 02.04.2012. Hageja XXX B.R. ütlustest nähtub, et tal tekkis hiljemalt 2012. aasta veebruari lõpus kahtlus, et kostjad ei maksa talle raha. 02.04.2012 pidi hageja XXX B.R. juba teadma raha mittesaamisest, sest ta esitas PRIA-le pettuse skeemi ja pöördus 03.04.2012 õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kriminaalmenetluse dokumendid ja lahendid ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Süüdistusakt ei tõenda, et süüdistatavad on selles märgitud teo toime pannud. Tartu Maakohus lõpetas 21.05.2015 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX Oleg Kuzmini suhtes menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid kohtumääruses ei ole tuvastatud, et kostjad on pannud toime õigusvastase teo hageja suhtes ja tekitanud hagejale kahju. Tartu Maakohus mõistis 21.05.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX Urbo Vaarmanni kokkuleppemenetluses KarS § 210 lg 2 ja § 297 lg 1 järgi süüdi. Nimetatud kohtuotsus tõendab, et Urbo Vaarmann on mõistetud süüdi KarS § 210 lg 2 järgi selles, et ta taotles grupis koos Oleg Kuzminiga, OÜ-ga Antonella ja Sinilebo OÜ-ga 06.09.2010 kuni 21.05.2012 PRIA-st pettuse teel toetust XXX rekonstrueerimiseks ja kinnistu välirajatiste ehitamiseks. KarS § 297 lg 2 järgi on Urbo Vaarmann süüdi mõistetud selles, et ta andis XXX. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et kostjad on pannud toime õigusvastase teo hageja suhtes ja tekitanud hagejale kahju. VÕS § 1043 ja § 1054 lg 3 sätestatud kahju hüvitamise koosseisud ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on toime pannud õigusvastase teo, mille tagajärjel on hagejale
tekkinud varaline kahju. Kriminaalmenetluses ei tuvastatud, et Oleg Kuzmin sõlmis Sinilebo OÜ nimel hagejaga töövõtulepingu ja Sinilebo OÜ jättis hagejale arved tasumata, alludes Urbo Vaarmanni juhtimisele ja kontrollile. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et Urbo Vaarmann on hageja suhtes toime pannud kuriteo või õigusvastase teo. Kostja poolt ehitustööde korraldamine ja materjalide hankimine ei ole õigusvastane tegu. Hageja ei ole kasutanud kõiki seaduslikke võimalusi Sinilebo OÜ-lt võla sissenõudmiseks. Hagejal on õigus esitada kohtule avaldus Sinilebo OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Sinilebo OÜ pankrotimenetluses on võimalik sisse nõuda võlad, vara tagasinõudmine ja tagasivõitmine. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostjad ei olnud tsiviilasjas XXX menetlusosalised ning Harju Maakohtu 25.06.2015 tagaseljaotsus ei ole kostjatele kohustuslik. Arved nr XXX ja XXX ei ole hageja majandusaasta aruannetes kajastanud, seega on tegemist näilike arvetega, mis ei tõenda hagejale kahju tekkimist. Hageja ei ole tõendanud tööde teostamist ja Sinilebo OÜ-le üleandmist.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • XX.XX.XXXX sõlmisid hageja ja Avicia OÜ (uue ärinimega Sinilebo OÜ) alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama T.M. maja ehitus- ja rekonstrueerimistööd (I kd lk 20-25). • Hageja esitas Sinilebo OÜ-le teostatud tööde eest arved kokku summas 135 733.20 eurot (I kd lk 26-35). • Harju Maakohus mõistis 25.06.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas XXX Avicia OÜ-lt (Sinilebo OÜ-lt) hageja kasuks välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 135 733.20 eurot (I kd lk 36-38). • Kohtutäitur Oksana Kutšmei teatas hagejale 07.07.2015, et Sinilebo OÜ suhtes on algatatud täitemenetlus nr XXX, kuid võlgnikul vara puudub (I kd lk 39-40). Sinilebo OÜ ei ole tagaseljaotsusega välja mõistetud summat tasunud. • Tartu Maakohus lõpetas 21.05.2015 määrusega Oleg Kuzmini suhtes Tartu Maakohus oportuniteedi korras kriminaalmenetluse, kuna Oleg Kuzmini süü ei olnud suur. Oleg Kuzmini süüdistati selles, et tegutsedes OÜ Avicia (Sinilebo OÜ) nimel taotles ta 06.09.2010 kuni 21.05.2012 PRIA-st pettuse teel toetust XXX kinnistul asuva M. maja rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks (I kd lk 51-86, 95-100). • 21.05.2015 kohtuotsusega mõistis Tartu Maakohus kriminaalasjas nr XXX Urbo Vaarmanni kokkuleppemenetluses süüdi selles, et ta taotles OÜ Antonella esindajana 06.09.2010 kuni 21.05.2012 PRIA-st pettuse teel toetust XXX kinnistul asuva M. maja rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Seejuures tegutses Urbo Vaarmann koos Oleg Kuzmini ja OÜ-ga Avicia (Sinilebo OÜ) (I kd lk 87-94, 101-118). Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 135 733.20 eurot; alternatiivselt mõista kostjatelt Sinilebo OÜ (11319621) kasuks välja 135 733.20 eurot. Lisaks soovib hageja viivise väljamõistmist. Hageja tugineb Oleg Kuzmini osas VÕS §-le 1043 ja §-le 1045 lg 1 p 7, 8 (otsuse p 9, 10) ja alternatiivselt Sinilebo OÜ-le kahjuhüvitise nõudmisel ÄS §-le 187 lg 2 (p 11). Urbo Vaarmannilt soovib hageja kahju hüvitamist VÕS § 1054 lg 3 (otsuse p 12) § 1043; § 1045 lg 1 p 8 (p 13) alusel.
Kostjad soovivad aegumise kohaldamist (p 14). Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivad VÕS § 1043 jj. Nimetatud sätetest tuleneb isiku õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1.isikule on kahju tekitatud (objektiivne teokoosseis – kostja on toime pannud teo, kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses kostja tegevusega,
2.kahju tekitamine on õigusvastane,
3.kahju tekitanu süü. Üldjuhul peab hageja tõendama esimese kahe asjaolu olemasolu ning kostja peab tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
9.Hageja nõude aluseks Oleg Kuzmini vastu on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Hageja on Oleg Kuzmini VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaseks seadusest tulenevat kohustust rikkuvaks käitumiseks nimetanud asjaolu, et kostja sõlmis lepingu Sinilebo OÜ majanduslike raskuste ajal ning asjaolu, et kostja ei esitanud ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavaldust. Lisaks võõrandas kostja osaühingu osa Asutamis- ja Likvideerimisteenuste OÜ-le. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Oleg Kuzmin oli XX.XX.XXXX lepingu sõlmimise ajal Sinilebo OÜ (endise nimega Avicia OÜ) XXX. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et osaühingu võlausaldaja saab esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõude juhatuse liikme vastu, kui XXX on toime pannud õigusvastase teo ning rikkunud seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Kohus leiab, et kostja kui juhatuse liikme vastutus saab tuleneda VÕS §-st 1045 lg 1 p 7 koostoimes ÄS § 180 lg 51, kui ta on jätnud esitamata osaühingu pankrotiavalduse. Riigikohus on 25.02.2013 otsuse nr 3-2-1-188-12 p 12 selgitanud, et „ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda.“ Seega on ÄS § 180 lg 51 kaitsenorm ka äriühingu võlausaldaja jaoks. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on äriühing maksjõuetu, kui osaühing püsivalt ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid või kui osaühingu vara püsivalt ei kata tema kohustusi. Hageja on esitanud Sinilebo OÜ 2010. majandusaasta aruande (I kd, lk 119-135) ning leiab selle põhjal, et kostja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Kohtu arvates majandusaasta aruandest seda ei selgu. Omakapitali muutuste aruandest on küll näha, et 2010. aasta kahjum oli 228 686 krooni, kuid tänu varasemate aastate kasumile oli osaühingul jaotamata kasumit 66 052 krooni. Sellele lisandus osakapital 40 000 krooni (I kd, lk 126). Seega ei ole hageja tõendanud, et töövõtulepingu sõlmimise ajal oli Sinilebo OÜ majanduslik olukord selline, et XXX oleks pidanud esitama pankrotiavalduse. Asjaolu, et hagejal ei ole kohtutäituri teatise kohaselt õnnestunud 25.06.2015 tagaseljaotsust täita, ei tähenda samuti osaühingu maksejõuetust töölepingu sõlmimise ajal. Hageja esitatud maksuja tolliameti teatise kohaselt tekkis Sinilebo OÜ-l maksuvõlg 20.09.2011, s.t pärast töövõtulepingu sõlmimist (I kd lk 41). Seega ei ole tõendatud, et Oleg Kuzmin rikkus lepingu sõlmimise ajal ÄS § 180 lg 51 nimetatud kohustust. Kohus möönab, et kuna hagejal ei ole õnnestunud kohtuotsust täita, tekkisid osaühingul pärast töövõtulepingu sõlmimist mingil ajal makseraskused. Samas ei oleks sellel hetkel juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamine enam kõrvaldanud hageja jaoks riski, et tal ei õnnestu töövõtulepingu alusel tasutavaid summasid välja nõuda. ÄS § 180 lg 51 eesmärk
on maksejõuetu äriühingu välistamine majandustegevusest, kuid hagejaga oli leping juba sõlmitud ning nimetatud säte ei ole võlausaldaja jaoks enam kaitsenorm. Kostjad on õigesti osundanud, et hagejal oli võlgnevuse tekkimisel endal võimalik esitada pankrotiavaldus. Kuna seadus ei keela lepingute sõlmimist osaühingu majanduslike raskuste ajal ega osaühingu osa võõrandamist (isegi kui osa omandas Asutamis- ja Likvideerimisteenuste OÜ, I kd lk 43-50), ei too see kaasa kostja vastutust VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks toime pannud teo, mis tooks talle kaasa vastutuse VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel
10.Hageja on Oleg Kuzmini vastu esitatud nõude alusena nimetanud VÕS § 1045 lg 1 p 8. Riigikohus on erinevates lahendites viidanud, et kõne alla võib tulla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega ( vt näiteks Riigikohtu 17.06.2015 otsus nr 3-2-1-69-15). Hageja peab tõendama, et kostja on käitunud heade kommete vastaselt. Nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja poolne heade kommete vastane käitumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga. See, kas kostja soovis saada pettusega PRIA-st suurt toetust, ei ole antud juhul asjakohane. Ainuüksi kostjale PRIA toetuse maksmine hagejat ei kahjusta. Hageja peaks tõendama, et kostjal ei olnud juhatuse liikmena lepingut sõlmides tahet töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasuda, s.t kostja eesmärk oli hagejat kahjustada. Piisab, kui hageja näitab ära, et kostja sai või pidi aru saama, et tema tegu võib hagejat kahjustada. Kostjad on leidnud õigesti, et Oleg Kuzmini tahet hagejat kahjustada ei saa tõendada süüdistusaktiga. Süüdistusakt iseenesest ei tõenda, et kostja mingi teo toime pani ning sai aru, et see hagejat kahjustab. Süüdistusakt on koostatud kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal. Hageja on heade kommete vastase käitumise tõendamiseks taotlenud kriminaalasja kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajate ja kahtlustatavate ütluste asja juurde lisamist. Kohus leiab, et nimetatud tõendeid on võimalik käsitleda dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 kohaselt. Kohtu arvates ei tulene ühestki sellisest dokumentaalsest tõendist (III kd lk 102-115, 118-125, 126-167), et Oleg Kuzmin pidi aru saama hageja kahjustamisest. Oleg Kuzmin on 17.05.2012 kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et plaanis Bau Ehitusele maksta siis, kui Avicia OÜ saab raha kätte OÜ-lt Antonella (III kd lk 168-173). Seega nähtub kostja enda ütlustest vastupidiselt hageja väidetule, et ta ei soovinud käituda heade kommete vastaselt ning ei soovinud jätta hageja ja Sinilebo OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingut täitmata, s.t kahjustada hageja huve. Kohus leiab, et iga lepingu täitmata jätmine ei too automaatselt kaasa juhatuse liikme heade kommete vastast käitumist ning vastutust võlausaldaja ees VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolset heade kommete vastast käitumist, on tõendamata VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamiseks vajalik eeldus. Kohus ei analüüsi seoses sellega ülejäänud nõude rahuldamise eelduseid – s.t kas hagejal on kahju tekkinud ning kas kahju on kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Oleg Kuzmini viited töövõtulepingu täitmisele hageja poolt ei ole asjakohased (III kd lk 1420). Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet lepingulisel alusel. Hageja soovitud vaatlusprotokoll ning selle lisa 1 ei ole arusaadavad ning ei ole selge, et need hageja väiteid kuidagi tõendaks (III kd lk 116, 117).
11.Alternatiivselt palub hageja Oleg Kuzminilt välja mõista kahjuhüvitis ÄS § 187 lg 2 alusel Sinilebo OÜ-le. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt saab osaühingule kahju hüvitamist nõuda ka võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • XXX on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • XXX vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Osaühing (antud juhul osaühingu võlausaldaja) peab tõendama, et XXX on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja väitel rikkus Oleg Kuzmin Sinilebo OÜ juhatuse liikmena hoolsuskohustust ning lojaalsuskohustust, sõlmides fiktiivse lepingu OÜ-ga RPP Group, jättes lepingust tulenevad nõuded sisse nõudmata ning eelistades enda huve osaühingu huvidele. Hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Kostja on kriminaalmenetluses kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud OÜ-ga RPP Group lepingu sõlmimise asjaolusid (III kd lk 168-173) ning sellest ei nähtu, et leping oleks näiline. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks kostja võtnud lepingut sõlmides OÜ-le Sinilebo liigseid riske või olnud osaühingu suhtes ebalojaalne. Kohus on juba eelpool osundanud, et võimalik raha välja petmine PRIA-lt ei tähenda, et hagejaga või OÜ-ga RPP Group sõlmitud lepingud oleksid olnud ebamõistlikud. Samuti ei ole hageja ära näinud, et Sinilebo OÜ-l oleks kostja tegevuse tagajärjel tekkinud varaline kahju. Süüdistusaktist nähtub, et Oleg Kuzmin andis fiktiivse lepinguga korduvalt OÜ-le Akkord Est laenu. Kuna tegemist oli laenu, mitte kinkega, tekkis Sinilebo OÜ-l nõue OÜ-le Akkord Est vastu ning laenuandmist ei saa samuti nimetada juhatuse liikme poolseks hoolsuskohustuse rikkumiseks. Lisaks anti laen pärast töövõtulepingu sõlmimist. Kui hageja leidis, et need laenud muutsid osaühingu maksevõimetuks, oleks tal tasunõude sissenõutavaks muutumisel olnud õigus esitada osaühingu pankrotiavaldus ning pankrotihaldur oleks saanud esitada laenude tagasivõitmise nõude. Seega tuleb OÜ Bau Ehitus hagi Oleg Kuzmini vastu jätta rahuldamata.
12.OÜ Bau Ehitus on esitanud hagi ka Urbo Vaarmanni vastu VÕS § 1054 lg 3 alusel. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on hagi rahuldamine Oleg Kuzmini kui toimingu tegija vastu ning Urbo Vaarmanni kontroll Oleg Kuzmini tegevuse üle. Kuna kohus jätab Oleg Kuzmini vastu esitatud hagi rahuldamata, ei saa VÕS § 1054 lg 3 alusel rahuldada ka Urbo Vaarmanni vastu esitatud hagi.
13.OÜ Bau Ehitus on esitanud hagi Urbo Vaarmanni vastu § 1043; § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hageja väitel on Urbo Vaarmann põhjustanud hagejale kahju VÕS § 1045 lg 1 p 8 heade kommete vastse tahtliku käitumisega. Selliseks käitumiseks on ehitustööde korraldamine ja hagejaga töövõtulepingu sõlmimine osana Urbo Vaarmanni toime pandud kuriteost. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 21.05.2015 kohtuotsusega mõistis Tartu Maakohus kostja süüdi PRIA-st pettuse teel toetuse taotlemises XXX kinnistul asuva M. maja rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks. Tunnistajate A.A.S, I.T. ja A.D. kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et XXX asuva M. maja rekonstrueerimistööd korraldas Urbo Vaarmann (III kd lk 102 jj). Kohus on nõus, et Urbo
Vaarmanni tegusid kogumis (tööde korraldamine PRIA-lt pettuse teel toetuse saamiseks) saab pidada põhimõtteliselt heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks. Asjas ei ole tõendatud, et Urbo Vaarmann oleks soovitanud just hagejaga alltöövõtulepingu sõlmida. Hageja XXX B.R. kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et tema poole pöördus töö tegemiseks Oleg Kuzmin (II kd lk 75-80, III kd lk 87). Seega hagejaga lepingu sõlmimine ei ole osa kostja heade kommete vastases käitumisest. Hageja väitel on tal tekkinud kahju. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohus mõistis 25.06.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas XXX Avicia OÜ-lt (Sinilebo OÜ-lt) hageja kasuks välja töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 135 733.20 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et Sinilebo OÜ ei ole hagejale nimetatud summat tasunud. Äriregistri kandest selgub, et Sinilebo OÜ on registrist kustutatud 09.01.2017 ja seega tuleb eeldada, et hagejal ei ole temalt võimalik võla tasumist nõuda. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal on kahju tekkinud. Kumbki kostja ei ole ära näidanud, et Sinilebo OÜ-l oleks olnud vara või sissenõutav nõue, mille arvelt hageja oleks saanud kohtuotsust täita. Asjaolu, et hageja nõuet Sinilebo OÜ vastu ei ole kajastatud hageja majandusaasta aruannetes (II kd lk 81-104) ei muuda hageja nõuet olematus. Samas ei loe kohus tõendatuks, et kostja heade kommete vastane tegevus (Moonakate maja renoveerimise korraldamine PRIA-lt toetuse välja petmiseks) oleks põhjuslikus seoses hagejale kahju tekitamisega. Kohus on leidnud, et Urbo Vaarmann ei ole hagejaga lepingu sõlmimisele osundanud ega seda vahendanud. Hageja ei ole näidanud, et Urbo Vaarmanni tegevus oleks kaasa toonud Sinilebo OÜ suutmatuse hagejale töövõtulepingu järgseid summasid tasuda. Asjaolu, et PRIA maksis Urbo Vaarmannile pettuse tõttu toetust, ei tähenda tingimata, et Sinilebo OÜ sai selle võrra kahju või muutus maksejõuetuks. Seega ei ole tõendatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamise eelduste olemasolu ning Urbo Vaarmanni vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Kuna kohus jätab mõlema kostja suhtes hagi rahuldamata nõude puudumise tõttu, ei analüüsi kohus eraldi hagi aegumist ning sellega seotud dokumente (II kd lk 72-74).
15.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Oleg Kuzmin on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 24 tunni 12 minuti ulatuses kokku 3630 eurot (s.h käibemaks). Kostja on eraisik ega saa käibemaksu tagasi küsida, õigusabikulude tunnihind on 125 eurot (lisandub käibemaks). Urbo Vaarmann on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 30 tunni 30 minuti ulatuses kokku 4392 eurot (s.h käibemaks). Kostja on eraisik ega saa käibemaksu tagasi küsida, õigusabikulude tunnihind on 120 eurot (lisandub käibemaks). Hageja ei ole kostjate menetluskulude kohta omapoolset seisukohta esitanud. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, mille on osaliselt tinginud ka esitatud tõendite eripära (näiteks jälitustegevuse protokolli esitamine tsiviilasja raames), on kostjate nimetatud õigusabikulud olnud vajalikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Kuna kostjad on eraisikud ning ei ole käibemaksukohustuslased, mõistab kohus summad välja koos käibemaksuga. Vastavalt kostjate taotlusele märgib kohus, et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.