Kohtuasja number 3-2-1-39-05 Otsuse kuupäev Tartu, 26. aprill 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Katrin Kanguri vastulause Tartu Maakohtu registriosakonna 22. aprilli 2004. a kandeotsusele. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 22-349/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Katrin Kanguri kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. märts 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 22. aprilli 2004. a kandeotsus registriasjas Ä 13365/3, Tartu Maakohtu 27. juuli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-1211/04 ja Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2349/2004 ning lõpetada asja menetlus.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Katrin Kangurile 20. detsembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Katrin Kangur esitas 18. märtsil 2004. a Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus registripidajal kindlaks teha, et äriregistri kanne tema kui EESTISTAR OÜ juhatuse liikme kohta on vale, ning kustutada tema andmed osaühingu juhatuse liikmena registrist ametiaja möödumise tõttu.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 22. aprillil 2004. a kandeotsuse, millega jättis avalduse rahuldamata. Kandeotsuse kohaselt tegi registripidaja äriseadustiku (ÄS) § 61 lg 1 alusel EESTISTAR OÜ osanikele OÜ-le Net Holding ja OÜ-le EUREESTI järelepärimise selle kohta, kas osanikud on juhatuse liikme K. Kanguri tagasi kutsunud, ning kohustas registripidajale esitama vastava osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli. Tähtaegselt registripidajale selliseid dokumente ei esitatud. Kuna registripidajale esitatud dokumentide järgi ei ole võimalik väita, et kanne juhatuse liikme K. Kanguri kohta on ebaõige, ei saa registripidaja teda ÄS § 61 lg 2 alusel ametiüleannete korras äriregistrist kustutada. Samuti ei saa registripidaja K. Kanguri andmeid äriregistrist kustutada tema avalduse alusel, kuna registripidajale ei ole esitatud K. Kanguri juhatusest tagasikutsumise kohta käivat osanike otsust (hääletusprotokolli) ega vastavat osanike koosoleku protokolli. Juhatuse liige saab oma õigusi kaitsta, esitades äriühingu vastu tuvastushagi, milles palub tuvastada oma volituste lõppemist või kohustada äriühingut esitama enda juhatuse liikmena registrist kustutamise avalduse.
3.25. juunil 2004. a esitas K. Kangur Tartu Maakohtu kohtunikuabi kandeotsusele vastulause, milles palus kandeotsuse tühistada ja kandeavalduse rahuldada. Vastulause järgi lõppesid K. Kanguri volitused EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena kolme aasta möödumisel tema valimisest, s.t 21. juunil 2002. a. Endist juhatuse liiget ei pea tagasi kutsuma. Samuti ei ole K. Kangur andnud nõusolekut juhatuse liikmeks valimiseks uueks ametiajaks. Ainuüksi asjaolu, et EESTISTAR OÜ osanikud ei vastanud registripidaja kirjadele, ei saa olla põhjenduseks kandeavalduse rahuldamata jätmiseks. Registripidaja pidanuks olema registriandmete õigsuse
kontrollimisel aktiivne. Asjas ei vaielda selle üle, kas juhatuse liige on tagasi kutsutud või mitte.
4.12. juulil 2004. a leidis Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi, et vastulauset ei tule rahuldada ja andis selle lahendamiseks üle Tartu Maakohtu kohtunikule.
5.Tartu Maakohtu 27. juuli 2004. a otsusega jäeti K. Kanguri vastulause rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei too isiku juhatuse liikmeks valimise tähtaja möödumine automaatselt kaasa tema ametiaja lõppemist. Kohus tugines seejuures Riigikohtu määrusele haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-85-01. Juhatuse liikmete volituste tegelik lõppemine on ÄS § 184 lg-st 1 tulenevalt alati seotud osanike tegevusega, kes peavad juhatuse tagasi kutsuma või valima uue juhatuse. Juhatuse liikme andmete äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada osanike koosoleku protokoll (hääletusprotokoll) ja osanike otsus (ÄS § 184 lg 1). Käesoleval juhul ei ole nimetatud dokumente esitatud, mistõttu ei ole võimalik soovitud kannet teha. Kande muutmiseks ÄS § 61 alusel ei ole seaduslikku alust, kuna EESTISTAR OÜ osanikud ei ole registripidaja antud tähtajaks esitanud osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli. Registripidajal puuduvad andmed kande ebaõigsuse kohta. Vastavalt Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 on juhatuse liikmel võimalik oma õigusi kaitsta, kui ta esitab äriühingu vastu tuvastushagi, milles palub tuvastada, et tema kui juhatuse liikme volitused äriühingus on lõppenud. Samuti on võimalik kohustushagis nõuda, et äriühing esitaks kande kustutamise avalduse.
6.K. Kangur esitas 30. augustil 2004. a Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuses palus K. Kangur Tartu Maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada avalduse enda kustutamiseks äriregistrist EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja K. Kanguri apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei korranud TsMS § 330 lg-le 5 tuginedes maakohtu otsuse põhjendusi. Ka ringkonnakohus leidis, et kolmeaastase tähtaja möödumine juhatuse liikme valimisest ei too automaatselt kaasa juhatuse liikme volituste lõppemist, vaid selleks on vajalik osanike aktiivne tegevus, kes peavad juhatuse liikme tagasi kutsuma või valima uue juhatuse. K. Kanguri viide ÄS § 203 lg 1 p-le 2 ei ole asjakohane, kuivõrd selles sätestatakse küll võimalus sundlõpetada osaühing kohtuotsusega juhatuse volituste tähtaja lõppemisest kahe aasta jooksul uue juhatuse valimata jätmise tõttu, kuid sellest ei tulene, et juhatuse liikmete volitused lõppeksid ÄS § 184 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumisega. Kuna vastavalt ÄS § 184 lg-le 1 valitakse ja kutsutakse juhatuse liikmed tagasi osanike poolt ning juhatuse liikme volituse lõppemise registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, puudub ainuüksi kolmeaastase tähtaja möödumisel juhatuse valimisest alus järeldada, et äriühingu juhatuse koosseis ei vasta sellest ajast enam seaduse või põhikirja nõuetele ÄS § 59 lg 6 mõttes. Arvestades eeltoodut, ei ole registripidajal ka õigust kustutada äriregistrisse kantud juhatuse liiget ÄS § 61 lg 2 kohaselt. Kui osanikud, vaatamata apellandi püüetele, ei tee otsust tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ega vali uut juhatust ning ei esita registripidajale vastavat kandeavaldust, on tal võimalik oma õigusi
kaitsta maakohtu poolt osutatud viisil, s.o esitades äriühingu vastu hagi vastava tuvastus- ja kohustamisnõudega.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palub K. Kangur ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse järgi on väär kohtute seisukoht, nagu jätkuks juhatuse liikme pädevus ka pärast seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja möödumist. See on vastuolus ÄS §-ga 33, § 184 lg-ga 2 ja § 203 lg 1 p-ga 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) 32. peatükis sätestatuga. Kassaator ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2001. a määruses väljendatud seisukohaga, et äriühing ei saa pikemat aega tegutseda ilma juhatuseta. See järeldus ei vasta ÄS § 184 lg 2 ja § 203 lg 1 p 2 eesmärkidele. Äriseadustiku § 203 lg 1 p 2 sisustamisel tuleb asuda seisukohale, et äriühing saab olla pikemat aega reaalse juhtorgani (juhatuse) liikmeta ehk omada õigusvõimet faktilise juhatuseta ning seda koguni kuni kaks aastat. Äriühingu osanikud või nõukogu võivad otsustada kutsuda juhatuse liikme tagasi tema volituste kehtivuse ajal, jättes valimata uue juhatuse liikme. Ka sellisel juhul puudub registriosakonnal ÄS § 184 lg 1 ja § 33 lg 7 järgi alus kande tegemata jätmiseks ja tagasikutsutud juhatuse liikme registrist kustutamiseks. Kassaator leiab, et ÄS § 184 lg-s 2 sisalduv kolmeaastane tähtaeg on imperatiivse tähendusega ning pärast selle lõppu on juhatuse liige võrdsustatud tagasikutsutud juhatuse liikmega. Sellisel juhul ei ole kande muutmiseks vaja täiendavat osanike või nõukogu otsust kande muutmiseks, vaid piisab üksnes kandeavaldusest registripidajale. Registripidaja peab ka ise olema aktiivne, nt algatama ise kande tegemise, kui tal on andmeid äriregistri andmete erinevuse kohta faktilistest asjaoludest. Kohustus tagada registris sisalduvate andmete õigsus tuleneb ÄS §-st 61. Kui registrikanne juhatuse liikmete kohta on ebaõige, määrab registripidaja ÄS § 59 lg 6 alusel äriühingu juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks vähemalt ühekuulise tähtaja ning kui äriühingu organid registripidaja märkust eiravad, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kassaator on seisukohal, et registriosakonna tegevus tema avalduse menetlemisel on olnud ebapiisav. Kohtud jätsid menetlusnorme rikkudes andmata hinnangu sellele, kas K. Kanguri volitused EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena on lõppenud, ja analüüsimata tõendi, mille K. Kangur selle tõendamiseks esitas (EESTISTAR OÜ juhatuse 21. juuni 1999. a otsus). Tulenevalt eeltoodud kassatsioonkaebuse põhjendustest ilmneb käesolevas vaidluses avalik huvi, mistõttu oleks kohus pidanud TsMS § 91 lg 2 kohaselt omaalgatuslikult koguma tõendeid, tuvastamaks, kas K. Kangur on eelneva kirjaliku nõusoleku alusel valitud ka teist korda EESTISTAR OÜ juhatuse liikmeks ning kas tema väide volituste lõppemise kohta on tõene. Kassaator leiab, et alama astme kohtute viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, sest nende aluseks olnud asjaolud ei ole käesoleva asjaga võrreldavad. Kui kassaator peaks pöörduma kohtusse tuvastus- ja kohustusnõudega EESTISTAR OÜ vastu, et tuvastada enda volituste lõppemine äriühingu juhatuse liikmena, mis on ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt vaid matemaatilise arvutuse tegemine, peaks ta kande muutmiseks läbima kuluka menetluse.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna 22. aprilli 2004. a kandeotsus, Tartu Maakohtu 27. juuli 2004. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a otsus tuleb kassatsioonkaebuse väidetest olenemata tühistada ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 p 1 alusel asja menetlus lõpetada.
10.K. Kangur esitas registripidajale avalduse, milles palus kindlaks teha, et kanne tema kui EESTISTAR OÜ juhatuse liikme kohta on ebaõige, ning kustutada tema andmed ühingu juhatuse liikmena äriregistrist ametiaja möödumise tõttu. Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 järgi ettevõtja avaldusel, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriühing on ÄS § 1 järgi ettevõtjaks, sõltumata tegevusalast. Üheks äriühinguks on ÄS § 2 lg 1 järgi osaühing. Seega tehakse äriregistrisse kantud osaühingu kohta äriregistrisse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üksnes tema enda avalduse alusel. Lisaks on ÄS § 33 lg-s 2 kandeavaldusele ette nähtud vorminõue. Kolmandate isikute avaldusi ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannete muutmiseks ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel puudub õigus taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses. Kandeavalduse esitamiseks EESTISTAR OÜ kohta registrisse kantud andmete muutmiseks on seega õigustatud vaid nimetatud osaühing ise. Osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitab äriregistri pidajale ÄS § 144 lg 1 järgi juhatus ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Registripidajale esitatavale muule avaldusele kirjutab ÄS § 144 lg 3 järgi alla juhatuse liige. Käesoleval juhul on K. Kangur kandeotsusest tulenevalt esitanud registripidajale avalduse enda EESTISTAR OÜ juhatuse liikmena registrist kustutamiseks oma nimel, mitte EESTISTAR OÜ esindajana. Kolmanda isikuna registrimenetluse tähenduses ei ole K. Kanguril õigust taotleda kande tegemist kandeavalduse tegemiseks ette nähtud korras. Seega ei saa K. Kanguri esitatud avaldust lugeda kandeavalduseks.
11.Registripidajal on ÄS § 33 lg-st 1 tulenevalt õigus teha kanne lisaks kandeavaldusele ja kohtuotsusele ka muul seaduses sätestatud alusel. Sellised võimalused kande tegemiseks kandeavalduseta on ette nähtud esmajoones ÄS §-des 59�61. Nimetatud sätetest nähtub, et kuigi registripidaja tegutseb esmajoones kandeavalduste alusel registrikannete tegijana, ei piirdu tema funktsioonid sellega. Erinevalt näiteks kohtu pädevusest kinnistusraamatu pidamisel, kus omal algatusel kannete tegemise võimalused on kannete ulatusliku konstitutiivsuse tõttu piiratud, on ÄS §des 59�61 ette nähtud registripidajale laialdane avalik-õiguslik kohustus tagada õigete andmete olemasolu registris. Sel eesmärgil on ÄS §-s 61 sätestatud ka registripidaja õigus teha kannete õigsuse kontrollimiseks järelepärimisi (lg 1) ja kohustus algatada andmete ebaõigsuse kindlakstegemisel avalduseta kande tegemise menetlus (lg 2). Kandeotsusest nähtub, et K. Kangur esitas avalduse ja registripidaja menetles seda just ÄS § 61 alusel nn ametiülesannete korras, kuigi käsitles ka selle rahuldamise võimalust kandeavaldusena. Riigikohtu 19. novembri 2003. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 (RT III 2003, 35, 367) on käsitletud ÄS § 61 alusel kannete tegemisega seonduvat. Kohtud on nimetatud määrusele viidanud, kuid ei ole seal väljendatud täielikult arvestanud. Nimetatud määrusest nähtub, et ÄS § 61 järgses menetluses teeb registripidaja
kandeotsuse vaid siis, kui ta selle menetluse käigus otsustab kande tegemise või muutmise või kui menetluse käigus esitatakse registripidaja kavatsusele registrikannet muuta vastuväiteid. Muu hulgas on viidatud Riigikohtu määruses märgitud, et "kande parandamise ja seega ka kandeotsuse tegemise eeldus ÄS § 61 järgi on ikkagi see, et registripidaja teeb kindlaks kande ebaõigsuse või selle puudumise". Kui registripidaja ÄS § 61 lg 1 järgses kontrollimenetluses kande ebaõigsust või puudumist kindlaks ei tee, ei või ta alustada kande tegemise menetlust ametiülesande korras § 61 lg 2 järgi ega teha ka kandeotsust.
12.Kuna K. Kanguri esitatud avaldust ei saa lugeda kandeavalduseks (vt käesoleva otsuse p 10), ei võinud registripidaja teha selle rahuldamata jätmise kohta kandeotsust, kuna K. Kangur ei ole kande parandamise taotlemisel õigustatud isikuks (ettevõtjaks). Kandeotsust ei võinud registripidaja teha ka § 61 lg 2 alusel, kuna ta ei teinud kindlaks kande ebaõigsust ega puudumist. K. Kanguri avaldust registripidajale saab äriseadustiku järgi käsitada üksnes registripidaja informeerimisena äriregistri andmete võimalikust ebaõigsusest, mille alusel registripidaja võis teha järelepärimisi kande võimaliku ebaõigsuse kohta ÄS § 61 lg 1 järgi. Sellist avaldust ei ole registripidajal võimalik rahuldada või rahuldamata jätta, kuna see avaldus ei seo teda menetluslikult. Tal on vaid õigus viia läbi kontrollimenetlus, mille algatamine on ÄS § 61 lg 1 järgi tema diskretsiooniotsustus (vt selle kohta ka otsuse p 18). Seega ei saanud registripidaja teha sellise avalduse kohta ka kandeotsust. Sel põhjusel leiab kolleegium, et alama astme kohtute lahendid, mh kandeotsus, tuleb tühistada ja asja menetlus TsMS § 217 p 1 ja § 362 p 3 alusel lõpetada. Samasugune seisukoht nähtub ka Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03, kus ebaõigesti tehtud kandeotsuse peale kaebamisel lõpetas asja menetluse juba ringkonnakohus.
13.Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks siiski käsitleda ka ÄS § 184 lg 2 tähendust osaühingu juhatuse liikmete ametiaja kohta ning ÄS § 61 järgse menetluse läbiviimise eeldusi.
14.Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute poolse ÄS § 184 lg 2 tõlgendusega, et juhatuse liikme ametiaeg ei lõpe kolme aasta möödumisega tema ametisse nimetamisest ja on seotud osanike aktiivse tegevusega juhatuse liikme tagasikutsumiseks või uue juhatuse liikme valimiseks. Selline lähenemine on vastuolus nii seaduse grammatilise kui süstemaatilise tõlgendamise tulemusega. Äriseadustiku § 184 lg-s 2 on ette nähtud juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue, mille kohtud on oma tõlgendusega sisuliselt kõrvaldanud. Kolleegiumi arvates on äriühingu juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue (samasugune nõue on aktsiaseltsi kohta ÄS § 309 lg-s 2) ette nähtud esmajoones äriühingu enda ja tema osanike või aktsionäride huvides. Senistel juhatuse liikmetel ei ole võimalik ennast siduda äriühinguga selliselt, et nende vabastamine ei olekski enam võimalik. Sama põhimõtet kannab ÄS § 184 lg-s 3 ette nähtud võimalus juhatuse liige igal ajal põhjust avaldamata tagasi kutsuda. Juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Sellele viitab mh ÄS § 184 lg 1 kolmas lause, mille järgi peab juhatuse liikmeks valimiseks olema isiku nõusolek. See suhe on kolleegiumi arvates olemuselt sarnane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse
käsunduslepingut reguleerivad sätted. Äriseadustiku § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Seega teab isik juhatuse liikmeks saamiseks nõusolekut andes, et teda võidakse valida kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat ametiaega. See tähendab, et hiljemalt kolme aasta möödudes tema kohustused juhatuse liikmena lõpevad. Ka tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisega. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada ka põhiseaduse § 29 lõikega 2, mis sätestab, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguste leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 (RT III 2004, 2004, 2, 24)).
15.Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Selliseks kolmandaks isikuks ei ole aga registripidaja, kelle ülesandeks ongi tagada registrisse kantud andmete õigsus. Kohtuid on eksitanud ilmselt ÄS § 184 lg 1 teine lause, mille kohaselt tuleb juhatuse liikme volituse lõppemise registrisse kandmise avaldusele lisada osanike või nõukogu vastav otsus või protokoll. Hoolimata mõneti ebaselgest sõnastusest tuleb nimetatud regulatsiooni vaadata ÄS § 184 lg 3 kontekstis, s.t see saab kohalduda vaid juhul, kui juhatuse liikme ametiaeg lõpeb osanike või nõukogu otsuse alusel. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Õiguslikult vastuvõtmatu olukord tekiks vastupidise tõlgenduse puhul näiteks siis, kui osanikud, sõltumata tähtaja möödumisest, keelduvad juhatuse liiget tagasi kutsumast. Kuna juhatuse liikme õigussuhtele osaühinguga tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid, kehtivad juhatuse liikmete ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad sätted. Seega on juhatuse liikmel õigus ka suhe mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda (s.t juhatusest tagasi astuda), suhte lõpetab ka juhatuse liikme surm. Eriti viimasel juhul oleks absurdne siduda juhatuse liikmeks olekut konstitutiivselt registrikandega. Juhatuse liikme surm on vaieldamatult ka juhtum, kus äriühing võib jääda n.ö juhatuseta. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei võiks nii olla ka juhatuse liikme ametiaja lõppemise puhul. Juhatuse liikme õigeaegse nimetamise ning juhatuse liikmete muutumise äriregistris registreerimise eest vastutab äriühing, mitte juhatuse liige, kelle ametiaeg on lõppenud.
16.Võimalust, et juhatuse liikme ametiaeg võib lõppeda ka osanike otsuseta ja registrikandeta kinnitab mh ÄS § 184 lg 6, mis võimaldab mõjuval põhjusel taotleda kohtult väljalangenud juhatuse liikme asendamist, ning ÄS § 203 lg 1 p 2, mille järgi on osaühingu sundlõpetamise aluseks, kui juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Arvestades asjaoluga, et juhatuse liikmeks olekuga kaasnevad nii äriühingu kui riigi ees
märkimisväärsed kohustused ja vastutus (lisaks äriseadustikule nt ka maksukorralduse seaduse §-de 40 ja 41, aga ka karistusseadustiku §-de 290 või 380 järgi), ei ole samuti põhjendatud seaduse tõlgendamine juhatuse liikme kahjuks selliselt, ilma osanike otsuseta ei loeta tema ametiaega lõppenuks, kuigi seaduse järgi see on lõppenud. Seega on kolleegium seisukohal, et ÄS § 184 lg 2 järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks ÄS § 33 lg 1 teise lause järgi. Osanike otsust selleks avaldusele vaja lisada ei ole, piisav on ametiaja lõppemisele viitamine.
17.Põhjendamatu on kolleegiumi arvates asja lahendamisel tugineda Riigikohtu 3. oktoobri 2001. a otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-85-01 (RT I 2001, 26, 85). Nimetatud asjas loeti isik juhatuse liikmena vastutavaks haldusõiguserikkumise eest, vaatamata tema ametisse nimetamise ajast kolme aasta möödumisele, põhjusel, et asjaoludest lähtuvalt jätkas isik faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja kutsuti ametist tagasi tegelikult alles hiljem, st tema ametiaeg loeti asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks. Lisaks on Riigikohus oma 27. veebruari 2004. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-123-03 (RT III 2004, 8, 84) leidnud, et osaühingu juhatuse liikme volituste tekkimine ja lõppemine ei ole määratud vastava kande tegemisega äriregistris.
18.Kolleegium märgib, et ÄS § 61 lg-s 1 registripidajale antud õigus teha järelepärimisi tähendab sisuliselt ka asjaolude selgitamise kohustust, kui registripidajal peab vastavalt asjaoludele tekkima kahtlus andmete õigsuses. See tuleneb esmajoones ÄS § 61 lg-st 2, mis kohustab registripidajat andmete ebaõigsuse kindlakstegemisel algatama kontrollimenetluse. Käesolevas asjas tehtud kandeotsusest nähtub, et registripidaja on järelepärimisi teinud ning leidnud, et ta ei ole kindlaks teinud, et registrisse kantud andmed oleksid ebaõiged. Selliselt käitudes on registripidaja toiminud iseenesest kooskõlas ÄS §-ga 61. Ekslik on olnud aga registripidaja tõlgendus ÄS §-le 184 (vt käesoleva otsuse p-d 14�17) ning sellest tulenevalt on järelepärimised sõnastatud ja ilmselt ka adresseeritud ekslikult. Kui registripidajale äriühingu kohta esitatud dokumentidest nähtub juhatuse liikme valimise aeg, tuleneb seadusest või registripidajale esitatud põhikirjast ka juhatuse liikme ametiaja lõpp. Sellises olukorras, kus seadusjärgne ametiaeg on möödunud, pidanuks registripidaja eeldama, et registrisse kantud andmed juhatuse liikme kohta on ebaõiged ning registrisse kantud juhatuse liige ei ole enam juhatuse liige. Minimaalselt oleks registripidaja pidanud pöörduma osaühingu (mitte tema osanike) poole järelepärimisega, kas K. Kangur on jätkuvalt juhatuse liige. Lisaks oleks registripidaja sellises olukorras võinud nõuda ettevõtjalt dokumentide esitamist, mis kinnitaksid juhatuse liikme ametiaja pikendamist. Kui ettevõtja ei ole õigeaegselt esitanud registripidajale andmeid registrisse kantud andmete muutumise (nt juhatuse liikme ametiaja möödumise või pikendamise) kohta, võib registripidaja ettevõtjat ja andmete esitamiseks isiklikult kohustatud isikuid (juhatuse liikmeid) ka ÄS § 71 alusel trahvida. Kui registripidaja järelepärimisele ei oleks vastatud, võinuks registripidaja ilmselt eeldada (arvestades ka K. Kanguri enda esitatud andmeid), et K. Kanguri ametiaeg juhatuse liikmena on tõepoolest lõppenud, ja ta pidanuks algatama
ÄS § 61 lg 2 järgse menetluse K. Kanguri registrist juhatuse liikmena kustutamiseks. Käesolevas asjas on juhatuse liikme ametiaja eeldatav lõppemine registripidajale seega aluseks ÄS § 61 alusel uue menetluse läbiviimiseks. Kui andmete kontrollimise menetluses tekkinuks osaühingu ja K. Kanguri vahel vaidlus juhatuse liikmeks oleku üle, ei oleks registripidaja saanud kannet teha. K. Kangur saanuks oma õigusi sel juhul kaitsta hagimenetluses tuvastushagi esitamisega, milles palunuks tuvastada, et tema kui juhatuse liikme ametiaeg on lõppenud. Samuti on võimalik kohustushagis nõuda, et osaühing esitaks kande kustutamise avalduse. Sellisele seisukohale on Riigikohus jõudnud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-133-03 ning sellisele võimalusele on viidanud kohtud ka käesolevas asjas. K. Kangur võib hagimenetlust kasutada ka juhul, kui registripidaja, vaatamata ÄS § 61 lg-tele 1 ja 2, ebaõige kande parandamise menetlust ei algata. Lisaks võib juhul, kui registripidaja ei täida enda seadusejärgseid kohustusi, tekkida küsimus riigi vastutusest ÄS § 72 ja riigivastutuse seaduse järgi.
19.Kuna menetlus lõpetatakse sõltumata esitatud kaebuse väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks vastata kaebuse väidetele selle kohta, et ringkonnakohus rikkus protsessinorme. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.