Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1672 12. veebruar 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Karin Kask ja Kristel Uibo Puudutatud isikud A ja B, esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a ja
19.novembri 2019. a määrused Maksu- ja Tolliameti ning B määruskaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2019. a määruse resolutsiooni alapunktid 1.2 ja 1.3 osas, millega jäeti Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2019. a määruse põhjendusi Maksu- ja Tolliameti määruskaebusega vaidlustatud osas vastavalt praeguse määruse põhjendustele.
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus A suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks summas 12 014 eurot 67 senti. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist A (isikukood X) pangakontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 12 014 euro 67 sendi ulatuses. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud pangakontod, v.a arestitud summa osas.
5.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus B suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks täies ulatuses.
5.1.Muuta Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2019. a määruse resolutsiooni punktis 1.3 B-le kuuluvale kinnisasjale asukohaga X Maakond, X linn, X tn X (registriosa X) seatava hüpoteegi suurust, määrates selleks 90 000 eurot.
5.2.Sõnastada Tallinna Halduskohtu 5. septembri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1.3 järgmiselt: „1.3. kohtuliku hüpoteegi seadmist B-le (isikukood X) kuuluvale kinnisasjale asukohaga asukohaga X maakond, X , X tn X (registriosa nr X) summas 90 000 eurot.“
5.3.Anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek B-le (isikukood X) kuuluvale kinnisasjale asukohaga X maakond, X, X mnt X (registriosa X) summas 18 468 eurot 85 senti.
3-19-1672
6.Jätta B määruskaebus rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks olevate kinnisasjade andmed ning puudutatud isikute isikukoodid tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba A (puudutatud isik 1) pangakontode arestimiseks summas 30 796 eurot 57 senti ning kohtuliku hüpoteegi seadmiseks B-le (puudutatud isik 2) kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbritega X (X, X mnt X; summas 18 468 eurot 85 senti) ja X (X, X tn X; summas 90 000 eurot). Selle taotluse esitamisega alustas MTA puudutatud isikute 1 ja 2 kui Arketite OÜ endiste juhatuse liikmete vastu maksumenetlust, mille lõpptulemuseks võib olla isikute solidaarne vastutus CredCon OÜ täitmata maksukohustuse eest summas 163 839 eurot 51 senti. MTA põhjendused olid järgmised. 1) Maksuhaldur kontrollis Arketite OÜ maksude arvestamise ja deklareerimise õigsust ajavahemikul jaanuarist 2012 kuni augustini 2016. Maksumenetluse ajal ühines Arketite OÜ
30.augusti 2017. a ühinemislepingu alusel CredCon OÜ-ga, mille tulemusel kustutati Arketite OÜ
12.oktoobril 2017 äriregistrist. 2) MTA suurendas 1. veebruari 2018. a maksuotsusega Arketite OÜ õigusjärglase CredCon OÜ maksustamisperioodide jaanuar 2012 kuni august 2016 maksukohustusi 88 219 euro 99 sendi võrra. Maksukohustus tekkis käibemaksu deklareerimata jätmise ja sisendkäibemaksu alusetu deklareerimise tõttu, mille tulemusena vähenes Arketite OÜ tasumisele kuuluv käibemaks, samuti dividendide deklareerimata jätmisega, rahaliste vahendite väljaviimisega äriühingust ning nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel tulumaksu deklareerimata jätmisega. Tegelikkusele mittevastavate andmete deklareerimine eesmärgiga vähendada äriühingu tegelikku tulu- ja käibemaksukohustust saab olla vaid tahtlik. 3) CredCon OÜ pole maksusummat tähtpäevaks tasunud, samuti pole õnnestunud maksusumma sundtäitmine. CredCon OÜ-l on Arketite OÜ õigusjärglasena kehtiv maksuvõlg ja CredCon OÜ õigusvõime pole lõppenud. 4) Puudutatud isik
oli Arketite OÜ juhatuse liige ajavahemikul
18.maist 2010-26. oktoobrini 2015 ning tema tõenäoline maksukohustus on 15 532 eurot 64 senti, millele lisandub intress 15 263 eurot 93 senti. Puudutatud isik 2 oli Arketite OÜ juhatuse liige ajavahemikul 23. oktoobrist 2015–15. detsembrini 2016 ning tema tõenäoline maksukohustus on 59 981 eurot 16 senti, millele lisandub intress 40 261 eurot 17 senti. Maksuvõlg tekkis Arketite OÜ juhatuse liikmete süülise tegevuse tulemusena. 5) Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskemaks või võimatuks. 2019. a-l on puudutatud isiku 1 deklareeritud keskmine brutoväljamakse kuus 2960 eurot ja puudutatud isiku 2 puhul 2250 eurot 72 senti. Seega ei ole isikutel võimalik vastutusotsusega määratavat kohustust kohe täita. Asjaolu, et juhatuse liikmed on tahtlikult deklareerinud valeandmeid eesmärgiga vähendada maksukohustuslase tulu- ja käibemaksukohustust, iseloomustab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Isikud võivad samamoodi suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ja muuta end sellest hoidumiseks maksejõuetuks. 6) Maksuvõla sissenõudmine aegub 20. novembril 2019 (puudutatud isik 1) ja 10. oktoobril 2020 (puudutatud isik 2). 7) Puudutatud isikule 1 kuuluvatele pangakontodele aresti seadmine 30 796 euro 57 sendi ulatuses on põhjendatud, sest isikule ei kuulu registervara, mille arvel saaks kohustust täita. Kuna tal on üks ülalpeetav, ei arestita igas kuus 1080 eurot. Arvestades puudutatud isiku 2 varanduslikku seisu,
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 5. septembri 2019. a määrusega taotluse osaliselt (resolutsiooni p 1). Halduskohus andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist puudutatud isiku 1 pangakontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku summas 17 695 eurot 20 senti (resolutsiooni p 1.2) ning kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule 2 kuuluvale kinnisasjale asukohaga X maakond, X linn, X tn X summas 69 501 eurot 54 senti (resolutsiooni p 1.3). Halduskohus nõustus MTA-ga, et praegusel juhul on vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude või kohustuse määramist, sest kui ennetavaid meetmeid ei rakendata, võib haldusakti täitmine olla raske või võimatu. Halduskohus leidis, et taotlus on põhjendatud, ent rahuldas selle siiski vaid osaliselt. Kohus põhjendas seda asjaoluga, et isikul ei ole pärast juhatuse liikme volituste lõppemist võimalik tagada maksuvõla (sh intressi) tasumist äriühingu vara arvel. Seega ei saa isikule määrata intressi ajavahemiku eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, ega ka seda tagada.
3.MTA esitas 17. septembril 2019 määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada osas, milles halduskohus jättis MTA taotluse rahuldamata.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2019. a määrusega MTA määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et puudutatud isikud saavad solidaarselt vastutada üksnes CredCon OÜ (Arketite OÜ õigusjärglane) maksukohustuste, sh intressi eest, mis tekkisid nende juhatuse liikmeks oleku ajal. Selline seisukoht ei ole vastuolus maksuintressi eesmärkidega. MTA ei ole väitnud, et puudutatud isikutel oli tegelikku võimu MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise üle pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist.
5.Puudutatud isikud esitasid 10. oktoobril 2019 määruskaebused, milles palusid halduskohtu määrus tühistada osas, milles halduskohus MTA taotluse rahuldas.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2019. a määrusega puudutatud isiku 2 määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 1.3 teda puudutavas osas muutmata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isiku 1 määruskaebuse ning tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 1.2 osas, milles halduskohus andis MTA-le loa taotleda tema pangakontode arestimist summas 17 695 eurot 20 senti. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis MTA taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Halduskohtu määrus on puudutatud isikut 2 puutuvas osas seaduslik ja põhjendatud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4, § 203 lg 2). MTA on piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid juba vastutusmenetluse algstaadiumis järeldada, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis. Maksukohustus, mis tekkis enne äriühingu (Arketite OÜ) ühendamist, läheb üle ühendavale äriühingule (CredCon OÜ) (äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1, MKS § 35) ning seda ka juhul, kui maksuvõlg tuvastatakse pärast ühinemist. Seejuures ei välista MKS §-d 35 ja 40 ühendatava äriühingu juhatuse liikme vastutust ühendava äriühingu maksuvõla eest. Maksukohustus tekib MKS §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumisest, mitte maksuotsusest. Puudutatud isiku 2 sõnul oli ta juhatuse liige ajavahemikul 26. oktoobrist 2015–12. augustini 2016. Kolmepäevane erinevus MTA taotluses märgitud ja äriregistrist nähtuvas volituste algusajas ei mõjuta tagatava maksusumma suurust. Volituste lõppemise kohta on kaks erinevat dokumenti: 1) puudutatud isiku 1 kui ainuosaniku 12. augusti 2016. a otsus juhatuse liikme vahetuse kohta, mis esitati notarile 3(10)
3-19-1672
22.novembril 2016; 2) osaniku 14. detsembri 2016. a otsus puudutatud isiku 2 tagasikutsumise kohta juhatuse liikme kohalt. Seega on puudutatud isiku 2 volituste lõppemise aeg vaieldav ja maksuhalduril tuleb see vastutusmenetluse käigus välja selgitada. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada ilmselgelt vääraks seda, et maksuhaldur lähtus taotlust esitades äriregistrisse kantud andmetest. MKS § 40 eesmärgiga ei ole ka kooskõlas lähtumine üksnes deklaratsiooni esitamise tähtajast. Puudutatud isiku 2 käitumine maksuõigussuhtes (tõenäoliselt teadlik maksukohustuse varjamine) loob põhjendatud kahtluse, et ta võib hakata end vastutusmenetlusest teada saades varatuks muutma. Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku 2 kinnisasjale ei riiva tema õigusi ülemäära. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine (MKS § 96 lg-d 5 ja 6). 2) Halduskohtu määrus on puudutatud isikut 1 puutuvas osas seaduslik ja põhjendatud, v.a küsimuses, kas täitetoiming on proportsionaalne. Ringkonnakohtu viimase aja praktika ei ole füüsilise isiku pangakonto arestimise osas ühtne. Pangakontode arestimine riivab isiku õigusi väga intensiivselt, sest piirab oluliselt igapäevast elukorraldust. Seda vaatamata asjaolule, et füüsilise isiku puhul ei või MKS § 131 lg 3 kohaselt arestida igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Kui füüsiliselt isikult oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda peamiselt tema töötasu või muu sellelaadse sissetuleku arvel, tuleb üldjuhul eeldada, et täitmist tagavate toimingute sooritamata jätmine lükkaks maksusumma tasumise üksnes edasi (vrd äriühing, kes võib tegevuse lõpetada). Puudutatud isiku 1 tegevus Arketite OÜ juhatuse liikmena tekitab küll kahtluse, et ta ei soovi tulevikus vastutusotsusega määratavat maksukohustust täita, kuid maksuhalduril on pärast vastutusotsuse tegemist laialdased võimalused teha kõiki MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid. Halduskohtu arestimisluba võimaldab arestida ka tulevikus pangakontodele laekuvaid summasid kuni MTA taotluses nimetatud maksuvõla täitumiseni. Puudutatud isiku poolt vaadatuna võrdub see sisuliselt vastutusotsuse täitmisega enne selle tegemist. Võrdluseks: maksu- või vastutusotsuse õiguspärasuse üle toimuvates kohtuvaidlustes on ringkonnakohus üldjuhul kohaldanud esialgset õiguskaitset selliselt, et füüsilise isiku pangakontode arestimine ei ole lubatud. Puudub mõjuv põhjus, miks peaks füüsilise isiku pangakonto arestimine ennetava täitetoiminguna olema lihtsam kui olukorras, kus maksusumma on juba MTA haldusaktiga kindlaks määratud ja selle vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud. Täitmist tagavate toimingute sooritamist õigustavat sundtäitmise raskendatust või võimatust MKS § 1361 kontekstis ei ole õige samastada pelgalt asjaoluga, et kohustatud isikul ei oleks tõenäoliselt piisavalt raha, et vastutusotsust hiljem kohe täies mahus täita (st MKS § 1361 ei saa olla varjatult MKS §-s 132 sätestatud sundtäitmise aegumistähtaegade pikendus), vaid eelkõige on sätte eesmärk takistada olemasoleva vara peitmist. Eeltoodu ei välista registervarale käsutuskeelu või kohtuliku hüpoteegi seadmist, samuti pangakontodel olevate säästude arestimist. Need ei kahjusta isiku igapäevast elukorraldust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.MTA palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
30.septembri 2019. a määrus osas, milles kohtud jätsid MTA taotluse rahuldamata. MTA palub teha uue määruse, millega rahuldada MTA taotlus puudutatud isiku 1 suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks taotluses märgitud summas 30 796 eurot 57 senti (s.o põhivõlg 15 532 eurot 64 senti + 2. septembri 2019. a seisuga arvestatud intress 15 263 eurot 93 senti) ja puudutatud isiku 2 suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks taotluses märgitud summas 108 468 eurot 85 senti (s.o põhivõlg 59 981 eurot 16 senti + 2. septembri 2019 seisuga arvestatud intress 40 261 eurot 17 senti + täitmiskulud 8226 eurot 52 senti). MTA hinnangul on äriühingu põhivõlg ning sellelt arvestatud intress otseselt puudutatud isikute süülise tegevuse tulem. Kui põhivõlg on tekkinud juhatuse liikme süülise tegevuse tõttu isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, ei ole tähtsust asjaolul, et isikult nõutakse põhivõlalt arvestatud intressi tasumist ka aja eest, mil te enam juhatuse liige ei olnud. Kõrvalkohustuse (intressivõla) puhul ei tule eraldi hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse alused või mitte.
4(10)
3-19-1672
8.Vastuses MTA määruskaebusele palub puudutatud isik 1 jätta see läbi vaatamata ja tema osas menetlus lõpetada. Seda põhjusel, et ringkonnakohus tühistas 19. novembril 2019 halduskohtu määruse teda puudutavas osas. Ka sisuliselt ei ole MTA määruskaebus põhjendatud ja see tuleks jätta rahuldamata.
9.Vastuses MTA määruskaebusele selgitab puudutatud isik 2, et jääb ringkonnakohtu
19.novembri 2019. a määruse peale esitatud määruskaebuses väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde.
10.Puudutatud isik 2 palub määruskaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
19.novembri 2019. a määruse p 2 ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Lisaks sisaldab määruskaebus järgmisi taotlusi: kui on võimalik teha uus otsus, tühistada halduskohtu määrus osas, milles anti luba taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule 2 kuuluvale kinnistule summas 69 501 eurot 54 senti; jätta MTA taotlus saada luba täitetoimingute sooritamiseks puudutatud isiku 2 osas läbi vaatamata ja lõpetada selles osas menetlus; jätta MTA taotlus puudutatud isikut 2 puutuvas osas aegumise tõttu rahuldamata ja lõpetada selles osas menetlus; võimaluse korral muuta halduskohtu määrust puudutatud isikule 2 kuuluvale kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi summa osas, määrates see omal äranägemisel, lähtudes formaalselt õiguspärastest maksunõuetest. Puudutatud isiku seisukohad on järgmised. 1) MTA ja kohtud on oluliselt eksinud puudutatud isiku 2 juhatuse liikme volituste lõpptähtaja määramisel. See on kaasa toonud ülemäärase hüpoteegi seadmise vähemalt summas 43 487 eurot 34 senti. 2) Puudutatud isiku 2 omandiõigust on põhjendamatult riivatud ja rikutud on ületagamise keeldu. Isik ei saa vastutada maksuvõla eest, mis on tekkinud ajal, mil ta enam juhatuse liikme kohustusi ei täitnud. Puudutatud isiku 2 tegevuse ja maksuvõla tekke vahel pole põhjuslikku seost. Tuvastamata on Arketite OÜ varaline seis maksuvõla tekkimise ajal. 3) MTA ei ole põhistanud sundtäitmise olulist raskendatust või võimatust. 4) Süül põhinevat viieaastast aegumistähtaega on kohaldatud pelgalt tahtluse eeldamisel ja kõigi tehingute suhtes kogumis. Kui MTA algatab taotlusega vastutusmenetluse, peaks taotluses olema selgelt esile toodud asjaolud, mille alusel on kohaldatud kolmeaastasest aegumistähtajast pikemat aegumistähtaega. Üldreegel peaks olema kolmeaastane aegumistähtaeg. 5) MTA ega kohtud ei ole hinnanud, kas puudutatud isikul on piisav ja püsiv sissetulek. See on kaasa toonud puudutatud isiku ebavõrdse menetlusliku kohtlemise. 6) Vastutusotsuse tegemine on välistatud MKS § 96 lg 1 järgi, sest puudutatud isik kui Arketite OÜ endine juhatuse liige ei saa vastutada CredCon OÜ maksuvõlgade eest. Maksuvõlgade sissenõudmist ei ole pööratud CredCon OÜ nõudeõigustele, mis läksid Arketite OÜ ühinemise käigus üle. Ka on Arketite OÜ maksuvõlg MKS § 96 lg 6 p 3 mõttes kustunud, sest Arketite OÜ kustutati
12.oktoobril 2017 äriregistrist.
11.Vastuses puudutatud isiku 2 määruskaebusele palub MTA jätta see rahuldamata. MTA on seisukohal, et ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a määrus on puudutatud isiku 2 vaidlustatud osas õiguspärane ja põhjendatud. MTA lisab, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlust lahendades ei pea kindlaks tegema, kas tegu oli tahtliku või hooletusest tingitud rikkumisega, või veelgi enam, hindama seda iga tehingu puhul eraldi, nagu puudutatud isik 2 leiab. Seetõttu pole õige lähtuda kolmeaastasest aegumistähtajast. Ringkonnakohus on korrektselt selgitanud puudutatud isiku 2 volituste tekkimise ja lõppemise ajaga seonduvat ning seda, miks maksuvõlg ei ole kustunud ja puudutud isik 2 jätkuvalt vastutab maksuvõla eest. Ületagamise keeldu ei ole rikutud.
12.Riigikohus esitas MTA-le järelepärimise aegumise kohta. Vastuses selgitas MTA, et
17.jaanuari 2020. a seisuga ei ole puudutatud isikule 1 tehtud vastutusotsust. 16. jaanuaril 2020 tehti talle vastutusotsuse projekt, milles on võetud arvesse osalist aegumist ja mille järgi on temalt nõutav 5(10)
3-19-1672 maksukohustus 28 885 eurot 2 senti (põhivõlg 14 445 eurot 40 senti ja intress 14 439 eurot 62 senti). Projektis on arvesse võetud põhivõlg, mis on tekkinud maksustamisperioodel jaanuar kuni märts 2015.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Halduskohtu määrus ja ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, milles kohtud jätsid rahuldamata MTA taotluse saada luba puudutatud isiku 1 pangakontode arestimiseks, et tagada sellise intressi sundtäitmine, mis on arvestatud ajavahemiku eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige (HKMS § 230 lg 5 p 5, § 234, § 265 lg 1). MTA taotlus tuleb kõnealuses osas rahuldada.
14.Samuti tuleb halduskohtu määrus ja ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a määrus tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osas, milles kohtud rahuldasid MTA taotluse puudutatud isikule 2 kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteegi seadmiseks üksnes osaliselt (HKMS § 230 lg 5 p 5, § 234, § 265 lg 1). MTA taotlus tuleb puudutatud isiku 2 osas kokkuvõttes rahuldada tervikuna. I
15.MTA ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse ja ringkonnakohtu 30. septembri 2019. a määruse esemeks oli küsimus, kas tagada saab sellise maksuintressi sundtäitmist, mis on arvestatud aja eest, mil puudutatud isikud 1 ja 2 ei olnud enam äriühingu juhatuse liikmeks. See on ka MTA Riigikohtule esitatud määruskaebuse esemeks ning seda nii puudutatud isiku 1 kui ka 2 osas.
16.Puudutatud isikute 1 ja 2 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse ja ringkonnakohtu
19.novembri 2019. a määruse esemeks oli küsimus, kas halduskohtu määrus on MTA-le luba andvas osas õiguspärane (s.o põhivõla ja sellise intressi sundtäitmise tagamine, mis on arvestatud aja eest, mil puudutatud isikud olid juhatuse liikmed). Ringkonnakohus jättis puudutatud isikut 2 puutuvas osas halduskohtu määruse muutmata. Küll tühistas ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni osas, milles halduskohus andis MTA-le loa taotleda puudutatud isiku 1 pangakontode arestimist summas 17 695 eurot 20 senti. Kuna MTA ei esitanud selle ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust, on ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a määrus eelnimetatud osas jõustunud. MTA Riigikohtule esitatud määruskaebust arvestades on aga jätkuvalt vaidluse all küsimus, kas puudutatud isiku 1 pangakontodele saab seada aresti, et tagada sellise intressi sundtäitmine, mis on arvestatud ajavahemiku eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige.
17.Eeltoodust tulenevalt on Riigikohtus vaidluse all esiteks küsimus, kas kohtute määrused on õiguspärased osas, milles kohtud leidsid, et puudutatud isiku 2 osas on täidetud enne vastutusotsuse tegemist täitmist tagavate toimingute sooritamise eeldused (II). Teiseks vaieldakse selle üle, kas tagada saab sellise maksuintressi sundtäitmist, mis on arvestatud aja eest, mil puudutatud isikud 1 ja 2 ei olnud enam äriühingu juhatuse liikmed (III). Kui vastus on jaatav, tuleb kujundada seisukoht, kas ringkonnakohtu järeldused, miks ei peaks saama arestida puudutatud isiku 1 pangakontot summas 17 695 eurot 20 senti, peaksid laienema ka kõnealuse maksuintressi sundtäitmise tagamisele (IV). II
18.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Sedalaadi menetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsust välistavad asjaolud (vt pikemalt üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-15-12, p-d 49 ja 50; 6(10)
3-19-1672 halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Nii on vastutusotsuse tegemine välistatud näiteks juhul, kui möödunud on maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 96 lg 5) või kui maksuvõlg on kustunud (MKS § 96 lg 6 p 3). Samuti on võimaliku vastutusotsuse tagamine välistatud, kui kohtu hinnangul on juhatuse liikme tahtluse ja raske hooletuse tuvastamine ebatõenäoline.
19.Puudutatud isik 2 on seisukohal, et vaidlusalune maksuvõlg on Arketite OÜ registrist kustutamise tõttu kustunud. Isegi kui maksuvõlg ei ole kustunud, on tema vastutus välistatud põhjusel, et ta ei saa vastutada CredCon OÜ maksuvõla eest. Kolleegiumi ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga. Äriühingute ühinemisel läheb ühendatava äriühingu võlg MKS § 35 alusel üle ühendavale äriühingule. Seega, kuigi Arketite OÜ kustutati ühinemise tulemusel äriregistrist 12. oktoobril 2017, läks tema maksuvõlg seaduse alusel üle ühendavale äriühingule CredCon OÜ ning maksuvõlg ei kustunud. Asjaolul, et maksuvõlg tuvastati pärast ühinemist, ei ole tähendust, kuna maksukohustus tekib seaduse, mitte maksuotsuse alusel. Ka ei välista vastutusotsuse tegemist see, et CredCon OÜ-le maksuotsuse tegemise ajal ei olnud puudutatud isik 2 CredCon OÜ juhatuse liige. Vastutusotsuse tegemisel on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mil maksuhaldur teeb kindlaks maksuvõla.
20.Puudutatud isiku 2 hinnangul rikutakse ületagamise keeldu, kuna maksuhaldur ja kohtud on vääralt määranud tema kui juhatuse liikme volituste lõppaja. Kolleegium ei jaga puudutatud isiku seisukohta. Olukorrad, kus seadusandja on omistanud äriregistri kandele konstitutiivse tähenduse, nähtuvad üheselt seadusest (nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2). Muudel juhtudel on tegu deklaratiivsete kannetega, millele laieneb ÄS §-s 34 sätestatud registrikande avaliku usaldatavuse põhimõte (tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-133-11, p 24). Sel juhul kannab ebaõige kande riski äriühing (tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-116-10, p 26). Seejuures kohustab seadus äriregistrisse kantud andmete muutumisel (sh juhatuse liikme tagasikutsumisel ja nimetamisel) esitama avaldust registriandmete muutmiseks viivitamatult (ÄS § 33 lg 7). Kuigi uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avalduse esitamine on eeskätt uue juhatuse liikme ülesanne (ÄS § 144 lg 3 teine lause; erandiks ÄS § 184 lg 11), on vanal juhatuse liikmel samuti võimalus pöörduda registripidaja poole, juhtimaks tähelepanu, et andmed ei ole korrektsed (ÄS § 184 lg 8, § 61; vt pikemalt tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-39-05, p 12). Toimikus sisaldub ainuosaniku käsitsi allkirjastatud otsus puudutatud isiku 2 juhatuse liikme staatusest tagasikutsumise kohta, millel on kuupäevaks märgitud 12. august 2016. Notar on allkirja õigsuse registriosakonnale esitatud avaldusel kinnitanud 21. novembri 2016. a notariaalmärkega ning esitanud avalduse registriosakonnale 22. novembril 2016 (puudutatud isiku 2 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse lisad 6–8). Registriosakond andis 25. novembri 2016. a määrusega 15 päeva uue kandeavalduse esitamiseks, kuna avalduse oleks pidanud allkirjastama ja esitama mitte osanik, vaid uus juhatuse liige (puudutatud isiku 2 ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse lisa 11). Juhatuse liige on 14. detsembril 2016 allkirjastanud ja esitanud uue kandeavalduse, millele on lisatud sama kuupäeva kandev Arketite OÜ osaniku otsus kutsuda puudutatud isik 2 juhatuse liikme kohalt tagasi (MTA taotluse lisa 16; seejuures on puudutatud isiku 2 volituste lõppkuupäevana märgitud 23. oktoober 2018). Muutmiskanne tehti 15. detsembril 2016 (MTA taotluse lisa 12). Arvestades ÄS § 33 lg-s 7, §-s 61 ja § 184 lg-s 8 sätestatut kogumis eeltoodud asjaoludega ning tagamismenetluse kiireloomulisust, on põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et puudutatud isiku 2 volituste lõppemise aeg on vaieldav ning et praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada ilmselgelt
7(10)
3-19-1672 vääraks lähtumist äriregistrisse kantud andmetest (vrd ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-19-2/4, p-d 22 jj).
21.Puudutatud isik 2 on seisukohal, et vastutusotsuse tegemine on välistatud põhjusel, et maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat on möödas. Kolmeaastasest pikema aegumistähtaja kohaldamist õigustavaid asjaolusid ei esine. Seega ei saa puudutatud isiku hinnangul ka täitmist tagavaid toiminguid sooritada. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. See, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13). Hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist (vt nt halduskolleegiumi otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane. Seega, vastus küsimusele, kas kohaldub kolme- või viieaastane aegumistähtaeg, selgub vastutusmenetluse käigus. MTA peab puudutatud isiku 2 tegevust (tegevusetust) tahtlikuks. Praeguses staadiumis ei ole tahtlus ja sellest tuleneva viieaastase aegumistähtaja kohaldamine välistatud.
22.Mis puutub muid puudutatud isiku 2 määruskaebuses esile toodud probleeme, siis nõustub Riigikohus ringkonnakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 231 lg 6, § 234, § 265 lg 1). III
23.Kolleegium selgitas otsuses nr 3-19-269/12, et MKS võimaldab vastutusotsusega nõuda endiselt juhatuse liikmelt intressi tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine. Ka olukorras, kus maksu ei ole juurde määratud, kuid juhatuse liige on siiski rikkunud maksu tasumise kohustust muul viisil MKS § 40 lg-s 1 tingimustele vastavalt (nt jätnud õigeks ajaks esitamata pankrotiavalduse vms) võib endisel juhatuse liikmel lasuda intressi tasumise solidaarkohustus aja eest, kui ta enam ei ole juhatuse liige (vt p 9).
24.Praegusel juhul suurendas MTA maksuotsusega CredCon OÜ maksukohustusi. MTA asus kokkuvõtlikult seisukohale, et puudutatud isikute 1 ja 2 juhatuse liikmeks oleku ajal deklareeris CredCon OÜ-ga ühinenud äriühing tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (TSD deklaratsioon) ning käibedeklaratsioonidel (KMD deklaratsioon) eesmärgiga vähendada äriühingu tegelikku tulu- ja käibemaksukohustust. Muu hulgas viidi äriühingust välja ka rahalisi vahendeid. Maksuotsuse järgi oli tegu tahtliku tegevusega.
25.Eeltoodust tulenevalt võib praeguse taotluse lahendamisel põhimõtteliselt pidada võimalikuks nõuda puudutatud isikutelt maksuintressi aja eest, mil nad ei olnud enam juhatuse liikmed. Seega on võimalik kõnealuses osas maksuintressi sundtäitmist ka tagada (MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96, § 1361). Järelikult tuleb MTA taotlus saada luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks puudutatud isiku 2 kinnistutele tervikuna rahuldada.
IV
8(10)
3-19-1672
26.Ringkonnakohus asus 19. novembri 2019. a määruses seisukohale, et halduskohtu määrus on puudutatud isiku 1 osas põhjendatud, st täidetud on täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise eeldused. Kohus kahtles aga selles, kas täitetoiming on proportsionaalne. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohtu hinnangul välistatud maksuvõla sissenõudmise tagamiseks sellise füüsilise isiku pangakontode arest, kellelt oleks maksuvõlga võimalik sisse nõuda peamiselt tema töötasu või sellelaadse sissetuleku arvel. Kuigi 19. novembri 2019. a määrus on selles osas jõustunud, ei ole määruse põhjendused siduvad Riigikohtule (HKMS § 177 lg 1). Riigikohus ringkonnakohtu kirjeldatud seisukohaga ei nõustu.
27.Täitmist tagavate toimingute sooritamise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Ringkonnakohtul on õigus selles, et sundtäitmise olulist raskendatust või võimatust viidatud sätte mõttes ei või samastada asjaoluga, et füüsilisel isikul ei oleks tõenäoliselt piisavalt raha, et vastutusotsust hiljem kohe täies mahus täita. St füüsilisel isikul vara puudumisest ei järeldu automaatselt täitmistoimingute (nt pangakonto arest) sooritamise lubatavus. Sätte sõnastusest tulenevalt on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus (nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes, käitumine maksumenetluse jooksul).
28.Ringkonnakohtul on õigus ka selles, et pangakontode arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi. Riive intensiivsust aitab aga esiteks maandada nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne. Seejuures on asjaoludest tulenevalt võimalik ja võib olla ka vajalik jätta arestimata suurem summa kui MKS § 131 lg-s 3 märgitud.
29.Ringkonnakohus märkis, et MKS § 1361 lg 1 eesmärk on eeskätt takistada olemasoleva vara peitmist, ning möönis, et välistatud ei ole pangakontodel olevate säästude arest, kui maksuhaldurile on nende olemasolu teada. Seejuures ei selgitanud ringkonnakohus välja puudutatud isiku 1 pangakontode seisu. Nõustudes, et täitmistoiminguid võib sooritada vältimaks füüsilise isiku olemasoleva vara peitmist, puudub kolleegiumi hinnangul põhjus võimaldada inimesel piiranguteta kasutada kogu sissetulekut, kui esineb põhjendatud kahtlus, et tulevikus ületavad tema avalikõiguslikud kohustused tema tulusid. Maksukohustuste korrektse täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada oma vara, sh sissetulekuid piiranguteta. V
30.Nii haldus- kui ka ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku 1 osas täidetud sundtäitmise tagamiseks toimingute sooritamiseks loa andmise eeldused vastutuskohustuse põhivõla ja intressi osas, mis on arvestatud aja eest, kui puudutatud isik 1 oli juhatuse liige. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse üksnes põhjusel, et pidas füüsilise isiku pangakontode aresti põhimõtteliselt ebaproportsionaalseks.
31.Samadel põhjustel, miks kohtud pidasid täitmise tagamiseks toimingute sooritamise eeldusi täidetuks vastutuskohustuse põhivõla ja juhatuse liikmeks oldud aja eest arvutatud intressi osas, peab Riigikohus põhjendatuks MTA taotlust intressi osas, mis on arvestatud ajavahemiku eest, mil puudutatud isik 1 ei olnud enam juhatuse liige (HKMS § 231 lg 6, § 234, § 265 lg 1).
32.Nagu eespool märgitud, on võimalik intressi, mis on arvestatud ajavahemiku eest, kui isik ei olnud enam juhatuse liige, vastutusotsusega sisse nõuda ja seega ka selle sundtäitmist tagada (vt II). Samuti on võimalik füüsilise isiku pangakontode arest ning seda ka juhul, kui arestitaks peamiselt sinna 9(10)
3-19-1672 laekuvat töötasu vms sissetulekut (III). Puudutatud isik 1 ei ole kohtumenetluse käigus toonud esile selliseid asjaolusid, mis peaks tingima pangakontode arestimata jätmise. Proportsionaalsuse hindamisel võtab Riigikohus arvesse ka asjaolu, et ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a määruse osalise jõustumise tõttu on MTA taotlus osaliselt juba jäetud rahuldamata.
33.Vaidlusaluse intressi sundtäitmise tagamiseks luba andes tuleb aga arvesse võtta asjaolu, et osaliselt on MTA taotluses märgitud nõue aegunud. MTA kohtumenetluses esitatud andmetest nähtub, et pärast juhatuse liikme volituste lõppu arvestatud intressi suurus on 13 101 eurot 37 senti (15 263,93 – 2162,56), millest praeguseks on aegunud 1086 eurot 70 senti (1005,74 + 10,27 + 54,54 + 16,15). Seega on sundtäitmise tagamiseks võimalik anda luba arestida puudutatud isiku 1 pangakontod summas 12 014 eurot 67 senti. VI
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb Maksu- ja Tolliameti taotlus kokkuvõtlikult rahuldada puudutatud isiku 2 suhtes täies ulatuses. Puudutatud isiku 1 osas tuleb MTA taotlus rahuldada osaliselt ning MTA-le tuleb anda luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmist puudutatud isiku 1 pangakontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 12 014 euro 67 sendi ulatuses. Kui nimetatud summa on täitunud, tuleb maksuhalduril viivitamata vabastada kõik praeguses kohtuasjas antud loa alusel arestitud pangakontod, v.a arestitud summa osas. Kui puudutatud isikud soovivad tagatissumma kanda deposiiti või esitada muu tagatise, tuleb puudutatud isiku 1 puhul lähtuda MTA poolt halduskohtule esitatud taotluses märgitu asemel eelnimetatud summast 12 014 eurot 67 senti, puudutatud isiku 2 puhul MTA taotluses nimetatud summast
(MKS § 121).
35.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Avaldatavas määruses tuleb hüpoteegi esemeks olevate kinnisasjade andmed ja puudutatud isikute isikukoodid asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.